Lääne-Virumaal Lääne-Nigula vallas asub vaatamisväärne vägev  kahearuline mänd mida rahva Keele süütaks ka Peetri männiks. Siia juurde tulla pole üldse keerukas, tasub vaid sõita  Tallinn-Narva maanteed mööda kuni padaoruni  ja esimene tee paremale suunaga Sonda peale. Tuleb ära pöörata, oletegi kohe padaorus  ja oru serval kõrgubki. See võimas mänd, ta hakkab silma ja ka silt on eemalt  valendav näha. Pada kahearuline mänd asub kahe linnamäe vahel. Suurem linnamägi on väiksema aru poole peal  ja väiksem linnamägi on suurema ja toekama aru poole peal. Padauru mänd on meil looduskaitse all õige mitmel põhjusel,  no eelkõige on ta hästi vana mänd ja ilusate dimensioonidega  ka kõige jämedam aru. Ümbermõõt hinna kõrgus, et on 3,2 meetrit,  no see on ikkagi meni jaoks üsna üsna soliidne juba jämedus  ja võra küll pole kõrge, see on 12 meetrit,  kuid võrra laius selle vihmavarjukujulise võrra laius küünib  20-l meetrile, noh ikkagi kaks puud, sellepärast. Ja. Teine põhjus, miks ta kaitse alla on võetud,  on tema hästi dekoratiivne kuju ja hea nähtavus. Maastikus. Orus on. Tee rist üks tee laskub lõhatikku Vana-Narva maantee  ja teeb järsu pöörde Linnamäe jalamil ja tõuseb uuesti  lõhandikust põhja pool mändi üles põldude vahele  ja teine tee pöördub otse järsult lõunasse  ja läheb Padamõisa poole ning sealt suurt see alutaguse metsadesse. Ja just selle teelahkme kohal on siis selline tore  kaheharuline mänd. Nagu teejuhis. Puu on tegelikult väga eakas, no vanad metsamehed ütlevad niiviisi,  et kui. See krobeline krokodilli nahk, krobeline männikoor ulatab  juba ladva viimaste oksadeni siis ütle julgelt 200 aastat. No siin, vaata et ulatub juba oksadegi peale,  see krobeline koor joota siis üks 300 aastane on,  nii, on ilus öelda, aga eks seda ole ka  juurdekasvuproovipuuriga proovitud ja kuskile sellesse  vanusesse on teda teadjad mehed ka dateerinud. Teine niisugune tore tunnus selle puu vanadus on,  et ta on üksjagu kortsu vajunud, mõned teised puud  nii ei reageeri vanusele kui mänd ja siin jala,  mil männijala mile on nagu lainjate moodustistega tekkinud  niisugused mõnusad vanaduse kortsud ja, ja siit-sealt pakata  puukoore alt munajaid moodustisi. Ka need on vanaduse tunnused. Eks ka haigused ole seda puud kahjustatud,  aga need haigused ei ole mitte mädanik, vaid mingid teised  kummalised seenhaigused mille tõttu niisugused tõrvased Ka sugused pungitused või sellised pahad tekivad  selle vana puu pinnale. Soe puu. Mänd annab inimesele kergust. Ja kergust ja soojust. See padamänd on olnud varjuks, see on nüüd jällegi  rahvatraditsioon varjuks ühele vägagi suurele mehele nimelt  tulnud siit sama oruteed pidi alla kunagi  siis petu, et suur omalt sõitudel kas siis Peterburis  Tallinna või vastupidi ja oru põhjas oli tõld raksaki puru  läinud ja Peeter oli siis sunnitud peatuma  ja noh, tal oli siis kaetud laud sellesama suure puu alla. Tema varju alla, eks mees olnud siis siin einetamas ja,  ja muud pruukima ja siis veidi väsinud reis  ka selja taga juba tükk maad sõidetud ja siia ta uinunudki,  selg vastu puud soojas ja. Tõld olnud ammu juba valmis, aga keegi ei julgenud Peetri äratada,  sest Peeter oli äkilise meelega tea, mis ette võtab. Ja nii kutsutakse. Takse segi seda mändi Peetri männiks. No kas see nii on või mitte, Peetri Mänd on Eestis hästi palju. Aga selline juhtum, et siin keegi välja puhkas,  sooja puu all, kui tõlda parandati, võis tõesti aset leida  selle puu. Viis Oforti, Eesti tore nimekamaid, nimekamaid,  toredamaid loodusgraafikuid, Olav Suans ja kui me mõnikord  ütleme ira viiratsi tamme kohta, et see on viiralti tamme,  miks me siis ei või öelda selle toreda padauru männi kohta,  et see on suansi mänd ja ma olen kuulnud,  et seda nime juba tema kohta siin-seal kasutas,  atakse, sest see on paljude inimeste kodudes  ja on jõudnud ka mitmesugustesse teadmikesse ja,  ja niisuguse toreda, paralleelse nimega.
