Viis aastat tagasi detsembris loodi Soome rahvuspark Eesti  suurimate soode, lammimetsade ja laminiitude kaitseks. Siinsete jõgede kevadised üleujutused on ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas. Siin soommaa peal. Peab kohati, et endal noh, elu lihtsamaks teha minema metsapaadiga. Saab ka muidugi sihte mööda, aga see teeb asja maru  keeruliseks ja, ja. Igal juhul jõge mööda saab selle asjaga palju kergemini  ja kiiremini hakkama. Ja kohati on ka lihtsalt nagu tänuvasta. Vesi on niivõrd suur, et ega ei pääse igale poole  selle palja kummikuga. Et tuleb ikka paati omada või tähendab veesõidukit. Nüüd me varsti hakkame jõudma niisuguse koha peale siin Soomaal,  kus kasvab. Üks haruldane taim, see on karulauk ja teda on küllaltki  korralik lapp, nii et noh, vanasti seostati seda jälle  karudega niimoodi karu metsast, kevadel tuli ja,  ja siis sa Nagu esimese vitamiini süsti tegi omale selle karulaugu söömisega. Seal, mis kalda peal on üks viltu maha ainult valesti,  aga üks on nüüd jälle närima hakatud kohe. Niimoodi, et kohe on näha, et laastud on värskelt värskelt  lahti võetud. Ja kopraga on muidugi see, et koprad on kah nagu väiksed lapsed,  et nendel meeldib savi kallaste peal lasta liugu,  praegu on vesi suur, aga kui vesi kaks meetrit alla läheb,  siis kui ta kalda tuleb sumaki vette istulis edasi,  et see on? No ma olen ühe korra näinud seda pilti,  aga, aga muidu ta on mul mitu korda hüppanud niimoodi,  et ootamatult paadi kõrvalt paadi alla, selles,  et noh, siis ehmatab küll natukene ära, sest nagu paras miin  tuleb külje alla paadile. Soomaa ei ole selle koha nimetus mitte ilmaasjata  või juhuslikult. Selles piirkonnas on väga palju soid ja,  ja sellest tulenevalt on need metsadki siin valdavalt soometsad. Soometsad. On märjad ja. Üldiselt on nende majandamine raske probleem. Mida on soomaal eriliselt? Palju või ütleme, suhteliselt palju on lammimetsad Millised on viljakad ja reeglina raiutud? Paraku on ka Soomaa lammimetsades paljud juba kuivendust rikutud. Soomaal. Võib leida vägagi haruldasi metsatüüpe. Ja kui haruldased mingid metsaosad siin paikkonnas on  või üldse Eesti Eestis on. Mida me siin leida võime, seda selgitab välja praegu härra Paal. Soomaa kaitsekorralduskava koostamise käigus. Kui metsateadlased on oma hinnangu soomaa metsa kohta andnud,  siis saab ka selgeks, kui palju ja millises mahus tohib  üldse rahvuspargi metsa majandada. Paraku ei ühti alati rahvuspargi ja metskonna huvid. Siin tuleb otsida kompromisse, kuidas tagada metsameestele töö,  samas kahjustamata siinsed keskkonda. Et õigeid otsuseid teha, on vaja täpset ülevaadet Sooma väärtustest. Sellel suvel alustati soomarikkuste ülevaatamise  ja küllap ka ümberhindamist. Minu kõige suurem selle suve looduselamus ongi seotud siin  Soomaa rahvuspargis nähtud kooslus või kooslustega. Need on. PääsMalanes ja Tuhametsa reservaadis või poolreservaadis,  kuidas just parasjagu on? Seal on sellised metsad, mida ma pole elus senini näinud,  nimelt me läksime sinna läbi pilliroo, mis on tublisti üle  minu pea ja selle pilli rooses siis kaugelt paistab,  paistab, paistab, jõuad lähemale, ongi, on suured tammed,  nii suured tammed, et mees ei võta ümber kinni? No täiesti ebaharilik pilt. Botaaniku jaoks, et pillirosees kasvavad põlised tammed,  no see tähendab lihtsalt seda, et seal on liikuv põhjavesi,  mis toob mineraalaineid juurde ja võimaldab nendel tammedel kasvada. Ja siis kus natukene edasi, seal on teisi nii-öelda nagu  saari või mineraalpõndakuid, mis laiuva soomassiivi seest  nagu ennast üles on kergitanud ja seal kasvab väga  tüübipuhas kena salumets. Et. Väga haruldased koosod minu arvates ja ka see koolus,  kus me siin praegu just oleme, see on üks variant lammimetsadest. Lammimetsi üleüldse on Eestis jäänud väga vähe järgi ainult fragmentidena. Natukene on neid Alampedja looduskaitse alal  ja siin siis Soomaa rahvuspargis on neid  ka õige mitmel puhul, need on kahtlemata  ka väga väärtuslikud metsad. Ja kolmas väärtuslik koosluste tüüp on kahtlemata. Siin esindatud rabametsade näol, see on suurte soomassiivide  sees olevatel soosaartel. Niimoodi nüüd me siis asume kuusekara talumaade peal. Ja nagu kõik Eestimaa nimed, suurem osa on millestki tuletatud. Nii on ka kuusekara tuletatud suurtest omaaegsetest. Kuuselaantest, mis siin ümberringi kasvasid,  eks sellest ole see ka kohanimi tulnud. Aga praeguseks on muidugi säilinud nendest laantest väga  vähe sest viiekümnendatel aastatel seda metsa väga paljusid  parvetati Pärnusse. Siis tulid juba autod, millega hakati talvel jõeäärt mööda  Viljandisse vedama ja edasi hakati teid ehitama  ja mööda neid seda metsa vedama, nii et seda metsa on kogu  aeg veetud, aga teda on siiski veel vana metsa  ka kuigivõrd järgi, aga seda võpsikut nagu öelda  või nagu nüüd öeldakse, et meil metsasus on,  see protsent on nii palju nii palju protsente,  aga metsa ikka nii palju enam ei ole, see on võsa,  kõik, mis on suurem osa. Aga no kuidas keegi loeb, mida metsaks loeb. Aga jah, siin selja taga mõned suured männad ja,  ja neid arvu järgi on seitse tükki. Mulle ära kõik juba loetud, kui palju neid on? Kuuske on muidugi rohkem ja ka lehtpuud selle madalate maade  peal siin noh, seda tuleb niimoodi, et nii palju kui. Ruumi on nii palju, teda tuleb. Rahvuspargi metsad. Kuuluvad ka siin Soomaal mitmele omanikule,  nimelt üks omanik on riik ja ja samuti on  ka eraomanike, mis on nüüd just eriti viimastel aastatel Uuesti nagu tekkinud ja ja kuigi see erametsa protsent ei  ole vast Soome nii suur kui mõnel teisel Eesti kaitsealal,  ma mõtlen siin lahemaa rahvusparki ja, ja,  ja Haanja kanti. Aga noh, siiski see probleem on olemas noh,  tavaliselt on nii olnud, et kui me räägime sellele  metsaomanikule ära, et mida, kuidas me tahame näha neid  raideid ja ja meie spetsialistid käivad inimesega koos  metsas ja seletavad neid asju. Nii, et noh, enamus valdavalt on nii, et mehed on väga  korrektselt oma oma metsa teinud ja. Ja ei ole midagi hullu, aga muidugi on ka erandeid,  nii et. Et on siin jah, mõningad juhuseid olnud,  kus. On ikka mets päris maha võetud ja ütleme,  see on ikka klassikaline lageraie tehtud. Kuigi üks põhiprintsiip rahvuspargi on see,  et lageraideid teha ei tohi. Kui peremees ise saega metsas käib, ei juhtu midagi. Asi läheb hulluks siis, kui erametsaomanik müüb kasvava  metsa mõnele kahtlase taustaga puidufirmale  kes ei hooli rahvuspargi ettekirjutustest midagi. Septembris see metsalangetus tavaliselt lahti läheb,  olgugi et tänu es ta väga vesi on. Aga aprillis juba tavaliselt tõmmatakse joon alla,  sellepärast et soomaa nagu park ja see lihtsalt ei luba enam  metsaraiet nagu teostada. Ja siis jääb suvi otsa ainult loota selle peale,  et et saab võsalõikajaga tööd teha, kui tervist on. Aga raha on ju vaja, nii et järelikult ikka peab,  peab katsuma terve ka olla nii palju kui võimalik. Esimesel augustil 1996 on alla kirjutatud kokkulepe. Raiete korraldamiseks Soomaa rahvuspargi territooriumil. Milles on kirjas, et metsade majandamine Toimub. Külmunud pinnasega see tähendab seda, et majandustegevuse  periood langeb väga lühikesele ajavahemikule. Kunagi aga metskonnas on tööl viis otseselt raietöödega  seotud raietöölist ja nende. Tööga kindlustamine oleks vajalik aastaringselt. Siis seda me teha ei suuda. Soomaa metskonnas ringi sõites. Tundub esmapilgul, et metsaressurss on tohutu lüües lahti  kaardilaua peal, kus on peale märgitud Õigusvastaselt võõrandatud maad. Eramaad erinevad piirangud sihtkaitsevööndite lõikes  majandustegevuseta maa-alad. Reservaadid siis on näha, et seda majandatavat metsaosa on. Üsna vähe teda on kuskil. Viljandi maakonna osa 28000 hektari kohta on teda Pea kolm pool 1000 hektarit kusjuures see majandatav osa ei ole. Kaugeltki kõik, ütleme kergelt kättesaadav. Ta ei asu. Tähendab territooriumil ei ole. Tihedat teedevõrku. Enamasti on väljaveo ütleme, materjali kättesaadavus. On väga halb, selle metskonna funktsioon tulevikus peaks  veidi muutuma. Just selles mõttes, et, et metskonnale ei pandaks sellist  iga-aastast raieplaani peale. Et võib-olla oleks mõttekas, kui, kui metskond oleks selline  rahvuspargi metskond ja ja arvesta s rohkem neid  looduskaitse põhimõtteid, sest ta ei ole selline noh,  tavapärane metskond. Mis. Ainult majandab selliseid tulundus metsi. Ja võib-olla see funktsioon võiks olla nii,  et, et ta oleks selline hooldus, hooldav metskond,  kes tegeleks ka, ütleme seal heina niitmisega,  võsa niitmisega, laagriplatside väljaehitamisega  ja nii edasi. Meie nägemus Soomaal on taoline, et majandustegevust puht  metsamajanduslikku tegevust Me üldse siin ei näekski praktiliselt. Metsade majandamist või noh, ütleme siis,  puude raiumine oleks mõeldav siin eelkõige selleks,  et, Aidata kaasa nende majandatud metsade või rikutud metsade  puupõldude noh, ümberkujundamisele. Et luua selliseid Tingimusi, mis jäljendaksid looduslikke metsakujunemise  protsesse No see mets siin on tüüpiline palaviku mets  ja niisama kasvab ka siin mõningatel aastatel haavariisikaid,  sellepärast et need on seened, mis tahavad kindlasti. Ma olen harjunud lapsest saadik korjama ja,  ja kui sa ikka tõesti leiad marjad ja ma tavaliselt ikka tean,  kus kasvavad ka suured marjad, niimoodi,  et iga kribu ma tõesti korjama ei hakka. Et lähed ja ikka aega on, teinekord ka napib,  et siis saad selle natukese ajaga oma portsu jäle täis  ja siis pead jälle muu raja peale minema. Aga niimoodi kui looduses niisugust pilti ikka näed,  et kui on mari ja, ja kasvõi see kännuseen  siis kõrvuti. Kes oskab ikka loodusest nagu rõõmu tunda,  et, et seda on ikka silmale täitsa täitsa hea vaadata. Niisugust kooselu, et küll see kännuke sureb,  see seeneniidistik siin töötab ja, ja kõrval kasvavad juba  uued puud, nii et ega looduses tühja kohta ei ole,  et kogu aeg miski toimib. Me tegime septembri alguses, nüüd põhjalikuma Sellise kaitsekorraldusliku kava silmas pidava uurimise tali  meeskonnas ja. Muidugi, ma saan rääkida praegu ainult botaanika  geobotaaniku seisukohast arvestamata või,  või teadmata täpsemalt ütleme. Alaornitoloogilist väärtust või puu ka fauna väärtust,  aga siiski mulle tundub, et, Võiks mõned praegu Soomaa territooriumiga liidetud alad,  näiteks anda tagasi riigi metsafondi. Aga samas tugevdada kaitserežiimi või muuta seda tsoneeringu  kategooriat mõnede teiste kvartalite või metsaosade suhtes niimoodi,  et kahtlemata selliseid ümbervaatamisi ümberhindamisi tuleb  ja see ongi selle projekti üks põhiülesandeid. Peale metsa hinnatakse ka taimestiku, loomastiku  ja linnustiku. Teadlaste soovitused on aluseks kaitsekorralduskava koostamisel. Nii ulatuslikku tööd poleks võimalik teha ilma välisabita. Soomaa rahvuspark alustas taanlastega koostööd tegelikult  1096. aasta kevadel. Poolteist aastat, peaaegu kaks aastat oli  siis ettevalmistusfaas suure projektiks ja 1998. aasta  kevadel aprillikuus kirjutati siis lõpliku koostööleping  alla ja selle projekti nimi on siis kaitsekorralduskava  koostamine Soomaa rahvuspargi bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Miks just Soomaal? Sest? Eesti ja Taani teevad üleüldse väga tihedat keskkonnaalast  koostööd ja teiseks see, kuna ta on ikka rahvusvahelise  ja Euroopa tähtsusega kaitseala, ta on sooma,  on rahvusvahelise tähtsusega märgala. Samas on ta Korine biotoppide ala tervikobjektina  ja võib-olla tulevikus saab ka UNESCO maailmapärandi fondi looduspärandina. Ja kui me hakkame kaitsekorralduskava tegema,  siis me peame kõigepealt hindama Praeguse seisukorra, mida me üldse, mida me üldse kaitseme,  siis selle järel toimub, eks väärtuste hindamine  ja olukorra analüüs. Ühesõnaga, mida teha, ja lõpuks siis toimub tegevuskava väljatöötamine,  kuidas teha. Ja kui meil aastal 2000 see projekt valmis saab,  siis peaks meil selge olema, kuidas me toimime siin Soomaal  edasi järgmised 10 aastat siis selleks, et seda hiiglasliku  projekti teha, on moodustatud kaheksa erinevat töögruppi. Põhitegijad on ikkagi Eesti Eesti parimad teadurid valdavalt  Tartu ülikoolist. Teiseks osaks ongi siis selle teadustöö kõrval  ja nende uuringute kõrval praktilised väljundid,  rajatiste ja loomine ja, ja väljaehitamine turistidele. Ja praegu me istumegi siin kuuraniidu laudtee peal,  mis on rajatud siis nagu nimi ütleb kuraniidu kingule läbi  erinevate metsa biotoopide. See on nüüd esimene täiesti projekti poolt finantseeritav laudtee. Lisaks sellele on loomulikult plaanis. See jahimees, ma olen ka, aga no siin on sedasi,  et park ja kõik, et jahil käia, enam viimasel ajal lihtsalt  aega ei olegi, sellepärast et talvel tuleb kogu aeg olla  saega metsas, mitte püssiga.
