Me arvame endid loodusest üht-teist teadvat,  et mis ja kus ja kuidas arvasime. Muistenditeks. Seda, et linnud poevad talveks maa alla või lähevad ära  surnute riiki sealt tagasi tulles toovad aga kaasa  surmahingust või et üle lendavaid sookurgi ei tohi vaadata  ja ammugi mitte loendada. See toob kaasa viljasaagi, äpardumise ja muud ebaõnne. Näiteks et ei saa varastatud asju enam mitte kunagi tagasi. Tänapäeval me nii enam ei arva. Loendame kõik ära ja tahame teada, kus kivi all on vähi peidus,  kuhu on koer maetud või miks lahkuvad meilt Luik  ja hani ja miks ei ela siin pingviin, kui tsiteeri Ott Tarbija? See teadasaamise himu lennutas osooni koos kureuurijatega  Etioopia maale. Need Rooma lapsed siin kaugele ei joosta. Laias lehvitavad Eesti televaatajatele, kuid nad ei tea,  et siin talvitub ka Eestist pärit sookurg nimega Ahja neli. Kuidas meie seda nii täpselt teame, selleks peame kõigepealt  minema tagasi Eestisse. Lumises Eestis istub kureraamatute keskel sõprade seas  kureonuks kutsutud Eesti maaülikooli vanemteadur Aivar Leito,  kelle lapsepõlve esimene linnuelamus oli just sookurest. Teadlasena tunneb Aivar nüüd linnu vastu rohkem  professionaalset huvi, aga armastus selle majesteetliku  ja põneva liigi vastu on ajaga süvenenud. Me ikkagi teame uskumatult vähe sellesama sookure kohta,  keda ma arvasin, mina ka arvasin, kus see sookurgi ikka  rändab Egiptimaal, eks laul ütleb ju ka teile teele  kurekesed siin Egiptimaa ja, aga kui viimase ajani ei jõudnud. Ühesõnaga Egiptimaal ei saanud üldse pihta,  kui ta sinna poolegi läheb. Räägime nüüd sellest konkreetsest kurest aja neljast. Eelmisel aastal ta rõngastati. Kus kohas ja, ja mis kurg see selline oli? Ahja neli rõngastati Ahja küla juures sõna otseses mõttes  ja selle järgi on ta ka nime saanud ja neli sellepärast,  et Me oleme sealsamas samade vanemate poegi  ka varem püüdnud ja rõngastanud ja ka pannud saatja serka. Ja siis juulikuus rõngastasime. Siis ta liikus ja toimetas siin pesakoha ümbruses,  kuni siis septembris sai tema aeg Eestimaal täis sellel kore  perel ja siis nad võtsid jalad kõhu alt välja,  nii-öelda ehk tiivad lahti ja hakkasid rändama  ja otse Valgevene ja Ukraina piiri peal. Täiesti kohe piiri juures. Siis nad lõpuks otsustasid ilmselt koos teiste tuttavate kurgedega,  et nüüd aitab. Et seekord me läheme. Etioopiasse ja siis nad hakkasid rändama  ja põrutasid kõigepealt Iisraeli, aga rändekihk oli sees,  lahkusid nad ka sealt ja liikusid väga kiiresti. Etioopia poole läksid Adisa Bebani välja,  mis on siis kõige kaugem sookore talvitumisala üldse,  mis on teada? Aivari eestvedamisel lendab nüüd ahja nelja talvituskohta  Eesti maaülikooli ekspeditsioon, et sookure rändest rohkem  infot koguda. Selle ekspeditsiooni põhieesmärk just teaduslikus mõttes ongi. Sookure rände uurimine, selle ahja neli ehk  siis satelliitsaatjaga märgistatud sookure. Andmete alusel, kuna see on niivõrd unikaalne  ja hästi nii-öelda kätte jooksnud andmed,  mis me temalt oleme saanud siis selle najal me saame  tõepoolest väga huvitavaid teaduslikke nii-öelda uurimisi  ja järeldusi teha nii nende talvitumistingimuste kohta kui  konkreetselt selle Ahja neli noore kure käitumise kohta tema  perekonda kuulumise kohta. Mille järgi ta siis valis selle kõige lõunapoolsema koha? Vot see on küsimus, mida ma tegelikult ja meie kõik teada  tahaksime teada saada, mida me keegi ei tea oleks kohe nobelistid,  kui me seda tõestaksime ja teaksime vastata. Aga kindel on see, et see peab olema geenides. Et kindlasti või noh, suure tõenäosusega on tegelikult  seesama paar ja neli vanemat sinnasamma,  et hoopis juba ka eelmistel aastatel enam me seda lihtsalt  ei tea. Sest et see on 6000 kilomeetrit ja sinna nagu öeldakse,  õnne otsima ei minna. Seal on eelteadmine nii geneetiline kui ka vanematele  kogemuslik olemas. See on ilmselgelt põhjus. Aga see rändestrateegia ja ilmastikuvalik  ja seda me just praegust uurime. Me oleme Etioopias 2500 meetri kõrgusel kiltmaal pealinnast  Adis Abeepast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. Siin ümbruses laiuvad tohutud karjamaad ja märgalad  ja meie sookurg Ahja neli talvitub siinsetel märgaladel  ning just see niiske põllumaa meie jaoks väga tähtis,  sest siin jättis Ahja neli oma viimase signaali. See tähendab, et eile öösel ööbis Ahja neli just  selle maa peal. Praegu siit koha pealt vaadates umbes 200 meetrit meie selja taha,  siin saime siis eile viimase aja nelja punkti ja,  ja selle põhjal me siis võime öelda. Kuna siin punkte on rohkem öelda, et see on üks viimase aja  põhilisi ööbimiskohti siin. Miks ta siin ööbib, mis, miks see hea on? No kuna ööd on siin pimedad ja pikad ja luusib ringi  igasuguseid tegelasi, kes võivad kure ju sel maha murda,  pimedas siis vees on tal turvaline olla,  ta saab siin. Noh, ühesõnaga ta kuuleb väga hästi, kui keegi  ka vette tuleb, siis nad siis lendavad sealt minema. Aga noh, kuiva maa peal võib ju ilida iga tegelane siin  talle juurde ja ja kure ära süüa, lihtsalt et selles mõttes  on neil siin hea turvaline koht ja nad on siin hulgakesi,  nii et kõrvu ja silmi on palju, kes jälgivad ümbrust. Meil on kaasas selline mänguasi ehk siis helikopter,  kaamera, mis võiks meile anda aimu, milline näeb välja see  maastik kure vaatevinklist, ehk siis kure kaamera. Kui kõrvalt vaadates paistab vesi vaikne  ja rahulik, siis mõnekümne meetri kõrgusele loigu kohale  tõustes lööb elurikkus kihama. Päevasel ajal toimetavad siin väike flamingod,  neekus, haned, mustsaba vigled, veisehaigrud,  tutkad ja lugematu arv väiksemaid linde. Loigu serval näksivad rohtu kitsed, veised  ja eeslid. Kurevaadet saame imetleda senikaua,  kuni meie kaamera Ootamatult jõud otsa lõpeb ja maha prantsutab. Õnneks jääb tehnika terveks ja kohalikud lapsed aitavad meil  selle vee äärest kätte saada. Uudishimulike külameeste käest saab nüüd küsida,  et mida nemad sookurest üldse teavad ja mida neist arvavad. Romoo keelt aitab tõlkida ekspeditsioonil abiks olev bioloog. Awwer Cres Bron, Ap, Nort Estonia, aga Keer,  kus vend inter kas Up, Northes, Waas, no we l. Kohalike inimeste folkloor on meie kureuurijatele äärmiselt  väärtuslik ja aitab mõista sookurgede elu-olu  nii kaugel nende pesitsuskohast. Kas näeme otsitavaid kurgi täna ka oma silmaga? Seega meie ülesanne on siin täna õhtul varitseda olla  võimalikult vaikselt ja loodetavasti tuleb see kureparv koos  meie ahja neljaga ka täna öösel siia. Jah, kuigi ma natukene kahtlen, et kas ta tuleb valges,  et kas me näeme nii hästi, aga tõenäoliselt nad siia  kindlasti tulevad, no kui me vaatame ringi,  siin on inimesed karjatavad loomi ümberringi,  aga nad tasapisi hakkavad oma karjadega külla minema  ja ma usun, et nad kured käivad siin varsti vaatamas  ja ja, ja kui neil on õhk puhas nii-öelda,  siis nad tulevad siia ka maha. Kas mingisugused väiksed parved seal taamal tegelikult  tegelikult juba lendavad? Eks nad piiluvad jah, et kas on juba tasu sobiv,  sobiv aeg tulla või mitte? Nad tahavad öösel sellist rahu ja ja segamata. No ilmselt nad ikkagi inimesest püüavad kaugemale hoida,  nad oma arust on siin peidus ja ega nad ei tea,  et me neid jälgime ju. Proovime ja, ja hoiame pöidlad pihus, et ahja neli siia tuleb. No ootame ja lähme, võib-olla jah, natukene kaugemale  kuskile autode istume autodest, siis nad  nii väga ei saa aru, et me siin oleme. Liigume autodega veidi kaugemale künka otsa,  et mitte kartlikke kurgi segada, kuid operaator Kristjan  jääb kaameraga vee äärde varjasse. Vaid mõned minutid hämarduvas õhtus ootamist  ja juba hakkabki kostma esimesi kurehääli. Tasapisi kogunevad väiksed parved ümbruskonna kohal  tiireldes ja ettevaatlikult laskuvad nad ohutusse vette. Hämmastav on see, milline kogus linde ühel ajal täpselt  samasse kohta koguneda otsustas. Seda kõike saame meie eemalt jälgida ja vilunud  ornitoloogidel ei jää muud üle, kui sookured poolpimedas  kokku lugeda. No kell on saanud praegu täpselt seitse õhtul ja,  ja käes on selline pilkane pimedus siin Etioopias,  et päris palju kurgi tuli siia kokku, kuidas te rahul olete  siin vaatluse tulemustega? Me väga oleme rahul, kohalikud roomad hindasid neid,  et siin on 2000 kurgi ööbib ja me saime 1700,  nii et väga hea hinnang oli, nagu te aru saite,  seega see pimedas lugemine on niisugune suhteliselt erine. Kerge töö ei ole, et kohalikud tõesti sellega hakkama on saanud,  aga nad tulid niimoodi varksi ja vargsi nad ei tulnud korraga. Ja eks nad on toitumas laiali siin ümberringi  ja kes miskil miskil ajal nagu kõhu täis saab  ja õigeks arvab, nagu õhtule jätta. Et need, nii nad tulevad, viimased tulid päris suure kambaga muidu,  siis nad on ilmselt kogunenud juba kuskil mujal kokku ja,  ja siis ja osad tulid kõndides, kusjuures alguses nad  hakkasid kõndides jalutama, siia ööbis koos lontsiku poole,  kontrollisid ilmselt siin veel viimaseid teri,  kas on maas ja nii-öelda viimase kõhutäie? Aga kõige tähtsam küsimus, kas meie jälitatav ahja neli  ka siin on? Mina proovisin jälgida neid vähemalt, kes kõndisid,  aga seal küll rõngaste näinud, noh väheusutav,  et ta ei ole. Mis juhtub Aafrika ekspeditsioonil edasi  ja kas meil õnnestub näha ka satelliitkurge ahja nelja  ennast see selgub juba järgmises saates. Meie rahva usundis tulevad täit pähe inimesele  kes pole hommikul linnupetet võtnud ja keda kevadel sookurg näeb,  enne kui inimene kurge silmab. Kas see asi kehtib ka süda talvel ja Etioopias? Või polegi meie rahva pärimusel põhja all? Nagu pole ka meie rahva juttude põhjatuid,  laukaid, salalik, soid ja reetlikke rabasid kuhu võisid  minna vaid need, kes teadsid salateid. Tänapäeval on soodesse rabadesse rajatud mitmeid  ja mitmeid matkaradu ning jää või oskuma,  et tegelikult oleme me praegu loodusega hoopis suuremad  sõbrad kui mõnesaja aasta eest. Ehkki tavaliselt väidame vastupidist. Rappa me nüüd lähemegi. See ma saan aru, on üks Matsimäe loodusraja visiitkaartidest või. Täpselt nii, et matsimäe pühajärve on siis tänase matka  algus punktiks ja ja võib-olla need, kes mööda matkarada tulevad,  mõnikord lähevad sellest kohast täitsa kogemata mööda,  aga miks mitte alustada just siit, mata? Sa oled selline mees, kes tavaliselt valutab mäetippe,  kas Eesti selline lauske rabamaa ja järvet pakub tõesti  sulle nii palju pinget, et sa tõid meid täna siia? Tegelikult Eestimaa talv ja selline karge talveilm kindlasti  pakub igale eestlasele ja, ja nendele, kes matkamas käivad,  väga palju ja ja ma arvan, et tänased rabarajad kindlasti. Jätkuvad ka sulle päris palju, nii et usun,  et sa ilma elamusteta täna kindlasti ei jää. Gunnar on matkamees, suur osa tema energiast  ja vabast ajast kulub lumistel mäeahelikel rassides. Gunnar on ainus eestlane, kes jõudnud Amaablami tippu Nepalis. Veel möödunud aasta lõpus viis mees esmakordselt ajaloos  Aafrika mandri kõrguselt teise mäe MontKeenia tipu. Meie rahvuslipu kõrgete mäeahelike kõrval on Gunnari südames  kindlal kohal ka kodumaa maastikud. Kõnnime mööda suurepärast matkarada. Tee läheb mööda oosi serva, paremat kätt jääb järv vasakul pool. Mujal maailmas on. Hästi levinud, et matkaraja alguses ja lõpus  ja paljudes tippudes on ka tipuraamat, kuhu saab  siis ennast kirja panna. Ja jääb siis märk maha, kes on käinud, millal on käinud  Eestis on see ainus, mida ma tean. Käisime siin osooniga. Märke endast on ka jäetud, et täna me siin käitume. Siit avaneb vaade nendele laugastele, kui kõrgel sina oled  käinud ja milline vaade sealt avaneb, on? Minu kõige kõrgem koht on olnud 7129 meetrit,  mis on märksa kõrgemal, kui need rabad, aga laukaid seal ei ole. Ja ega seal palju tumeda kivi ja jää ja lume ei olegi,  aga aga nii nagu täna siin on sealt samamoodi vaated väga  kaunid ja omalaadsed. Kui ma sealt natuke edasi vaatasin, siis nägin seal maailma  kõrgema Everesti tippu ja ja olles ise 7000 meetri peal,  siis Everesti tippu vaata et kaks kilomeetrit kõrgem  ja ja tekkis tunne, et näed, ei olegi veel kuhugi jõudnud. Milline on sinu võimsaim mägironimiskogemus? Minu võib-olla kõige meeldejäävam kogemus on Nepalist,  kui me natuke alla 7000 meetri kõrgust mäe tippu Amada  blammi ronisime ja kõik tehnilised keerulised osad,  ronisime siis öösel pimedaga ja kui oli lubatud tuult  ja tormi, siis tegelikult oli meil hästi hästi mõnus  tuulevaikne öö, olgugi et temperatuur oli alla miinus 20  hommikul siis kui päike tõusis, tekkis ka mäevaade  ja siiamaani vaatad, vaatad fotot, mis meist on tehtud,  kui me tõuseme ja me oleme tõesti seal mäe tipus nagu  väiksed sipelgad, kes on pildile jäänud kell 10 tegime  siis esimesed sammud mäe tipule ja ja see mälestus,  mis, mis sealt. Meelde jäi peale kaheteisttunnist tõusu on on siiamaani meeles. Milline on sinu Eesti lemmikmaastik, kus sa tahaksid  matkamas käia? No raba on kindlasti üks see, kus kus Eestimaa ilu tuleb välja,  aga minu võib-olla teine lemmik. Ma isegi ei oska öelda, kumm neist rohkem lemmik on,  on kindlasti mereäärne ja Eesti põhjarannik,  eriti on ju ka väga, väga kaunis matkamiseks  ja ja eks see meretuul ja väike loksuv laine,  et see on kindlasti kindlasti vähemalt sama ilus kui raba,  aga aga kumnest esimene on, seda ei oskagi kohe öelda. Talvise retke juurde sobib ideaalselt kuum jook,  mis annab pisut kosutust, et teekonda jätkata. Termost pole tee nautimiseks täna vaja. See on sinu jaoks täiesti tavaline tööriist  ka siis, kui sa käid kuskil mägedes või. Lselt, et et sinna me ei taha kindlasti vett väga suures koguses. Kaasa kaasa võtta ja palju lihtsam on siis tassida väike  pliit kaasa ja saab kõik kõik vajaliku sellega ära teha. Ja sa ütled, et sellest samast lumest, mis siin lauka jää  peal on, on võimalik saada tee, mis sa arvad siis,  kui kaua selleks aega läheb. Ma arvan, et viis minutit me ootama ei pea. Ehk saab natuke kiiremini. Üks asi on see, kuidas saab nüüd sooja sisse tee joomine,  aga kõige põhilisem, kui niisuguse ilmaga välja tulla. Täna on miinus 16 kraadi. Mida tuleks selga panna. Ma arvan, et talvematk algab ikkagi korralikest talvesaabastest,  kõrged paksu tallaga saapad ikkagi jalga. Ja kindlasti korralik talv peaks seal sees olema. Põhiline asi on siis see, et kui minna matkama  või sellisele talvisele retkele ei tasuks ennast liiga  umbselt riidesse panna. Jah, et võib-olla niisugune Lihtne viis, kuidas aru saada, on see, et kui matka alustab,  tuled autost välja, tuled kodust välja et  siis alguses peaks võib-olla niisugune väike kerge  külmavärin ikkagi läbi käima, et kui juba alguses on soe  või palav, siis hiljem käies hakkab kindlasti palav. No nii, ole hea, on see hea mõista? Vot nii lihtsalt see käiski lumest sai aurav tuline tee. Millised on sinu kõige ekstreemsemad kogemused,  sinu kõige külmem matk? Minu kõige külmem matk on Põhja-Soomes. Kui me käisime Soome kõige kõrgemas tipus Haltil  siis meie suusamatk algas 36 miinuskraadiga. Ilm oli, oli karge ja ja ei mäleta, et keegi oleks kordagi öelnud,  et külm külm on, aga aga kellel juuksed olid mütsi alt väljas,  need olid jääs, silmad olid jääs, kulmud kõik kippusid ära külmuma. Ma saan aru küll, mis teeb sellise talvise retke eriliseks. Ilus Eestimaa loodus, milleks siis ikkagi need mäed? Ei saa öelda, et mäed oleks veel ilusamad,  mäed on, ma arvan, täpselt sama ilusad, aga eks aeg-ajalt  süda ihkab ka natuke siukesi, ekstreemsemaid kogemusi  ja ikkagi atrenaliini sööst käib ka ilmselt mingi hetk elu  juurde ja eks ilmselt seda seiklust ja adrenaliini sinna  mägedesse otsima minnaksegi ja eks seda võib Eestimaalt  ka leida, aga, aga mitte nii suures koguses. Jaanuarikuu viimasel päeval kuulutati eelmise aasta  keskkonnateoks talvine aialinnuvaatlus. Tänavu toimus see juba viiendat korda ja asi muudkui kasvab. Kui mullu võttis asjast osa umbes 2500 vaatlejat  siis tänavu oli neid juba üle kolme ja poole 1000  ning ära nahti üle 80000. Linnu. Kõige rohkem nähti nagu ikka, tihaseid. Kõige enam muidugi rasvatihast ja märksa vähem sinitihast  või tutttihast. Kes viimast ei näinud, ärgu kurvastagu, vaid vaadaku nüüd. Mõned aastad tagasi liikusin krõbeda pakasega keldri suunas. Mul jäi silma üks pisike tudisev linnuke,  kes mööda lumega kaetud maad liikus. Kaugelt vaadates tundus, et tegemist on salu  või põhjatihasega kuid samas jäi mulle silma üks pisike tutt  tema peas. Tegemist oli tutttihasega, kes teistest meil tegutsevatest  tihastest erineb kindlasti oma pealael asetseva suure  kolmnurkse tutiga mis on sageli eespoole kaardu. Selg on tal pruunikas ja kõhu pool hele. Emased ja isased on sarnased. Mina kohtasin teda esimest korda aias, kuid enamjaolt on  tegemist linnuga, kes naljalt aeda ei satu. Sagedamini võib tutttihast kohata männikutes,  aga mina olen teda näinud peamiselt kuusikutes. Tegemist on tõelise metsalinnuga. Okaspuude võrastikes liikudes võib ta jääda märkamatuks. Mina olen teda otsinud metsast hääle järgi,  mida ei ole võimalik teiste lindude lauluga segamini ajada. Tihane on ettenägelik lind. Ta varub suvel sügisel toitu ning peidab  selle ära. Samuti on ta ka üsna truulind seda kahel põhjusel. Esiteks hoiavad paarid kokku terve aasta  ning lisaks on tutttihane paigatruu. Tihane toitub nii putukatest kui ka seemnetest. Viimased sööb ta peamiselt talvisel ajal  ning lisaks otsib ta ka varem peidetud toitu  nii pragudes kui ka sambla alt. Enamjaolt olengi kohanud tutttihast maapinnal midagi otsimas. Tutttihane on truu lind, kuid samas on tutttihase emaslinnud  ka väga usinad. Nimelt näevad just emasi vaeva ligi kolm nädalat,  et toksida valmis pesaõõnsus ja sellele lisandub veel ligi  nädal aega sisustamist. Samal ajal kui isaslinnud vaid ümbruskonnaga tutvuvad. On linnukesel muret, küsib Andres Vanapa oma epigrammis  ja vastab ise. Kas on linnukese mure? Inimese mure on inimene ise, sest ta suudab kasvõi mere ära solkida. Enam ei soovitatagi meil süüa suuremaid vanemaid,  kilusid räimi või lõhet, sest neis on ülearu dioksiin. Mereseisund ongi vaat et see kõige teravam. Kõige olulisem küsimus meie keskkonna osas. Ja kui me ei suuda hoolt kanda ka kogu Läänemere eest,  siis lähemate mereosade olukord on raudselt meie mure. Täna avati Tallinnas rahvusvaheline Soome lahe aasta  mille kuulutasid välja lahe kallastel paiknevad Soome,  Venemaa ja Eesti. Asja eesmärk on olukord täpsemini kaardistada  ning töötada välja viisid, kuidas olukorda parandada,  eeskätt see, kuidas peatada Soome lahe trofeerumine. Meie lootus on, et juba seitsme aasta pärast aastal 2021  pole Soome lahe olukord hullem kui praegu vaid hoopiski parem. Üksikisikuna saan ma selle heaks ära teha vähe,  kuid midagi siiski. Jälgida, et kuhu ja mida ma valan, kas ja kuidas ma miskit põletan,  kuhu ja mismoodi panen oma prügi. Aga seda teeme me kõik ju päevast päeva niikuinii. Ja mitte ainult sellel aastal.
