Kui astuda ajas kasvõi kümmekond aastat tagasi,  siis polnud ka Eestis mingeid meremeeste oma pikkade  reisidelt Aafrikast kaasa lustakad, ahi per. Nii naljakaid fraase õpivad, papagoisid. Eesti ei olnud esimene ega ka ainuke riik,  kuhu eksootiliste loomaliikide esine lõpetad. Sattusid. Loomakaubanduse arenedes hakkasid aga paljud liik  maailmas arvutused vähenema ning osa neist isegi välja surema. Maailma looduskaitsjad teadsid, et nii edasi minna ei või. 1973. aastal kirjutati Washingtonis alla riikidevaheline  lepe et võtta kontrolli alla kausliku loomastiku  ja taimestiku kohustatud liikidega kauplemine  rahvusvahelisel tasandil. Ingliskeelse ühendina on see konventsioon kõikjal tuntud tena. Riigid on kõik kohustatud tänu sellele, et ühel ühed  või teised rahakad inimesed tahavad neid liike enda juures  kodus pidada ja toovad neid riikidest nende asukohamaa  riikidest ära. Iga sellise väikese sammuga, kes see inimene seda teeb,  ta tegelikult ohustab selle liigi püsimajäämist,  siis olgu ta siis Aafrikas, Lõuna-Ameerikas  või kuskil mujal maailmas või isegi mitte,  kui ta sealt otseselt looduses seda toob,  aga kui ta kellegi teise käest ostab seda täpselt samamoodi,  see ohustab selle liigi säilimist, kuna ta tekitab  tegelikult sellele liigile turu kapitalistlikus ühiskonnas. Vaadata, et. Terve. Selle konventsiooni mastaabi osas, siis ilmselt tuleb küll öelda,  et need need ohud, mis Eestis võiksid olla nüüd meie liikide  väljasuremiseks läbi selle, et, et, Inimesed tahavad nendega kaubitseda, on siiski suhteliselt tagasihoidlikud. Kui Eestist loomade väljaviimisega pole seni erilisi  probleeme olnud siis sisse on meie riiki küll toodud mitmeid  eksootilisi liike näiteks šimpans nii toodud inimese elus mänguasju. Paraku muutub koduses vangistuses võitu loomapsüühika ettearvamatus. Sõbranna toodi meie loomaaeda. See oli üks niisugune jahe. Isegi üsna külm ja tuuli, väga tuuline jaanuaripäev  ja ka enne seda natukene vist oli see umbes kuskil nädal  enne seda või helistati ma just olin juhuslikult telefoni  juures ja küsiti, kuidas aru saada, kui ahv on haige,  et ahv on kodus. Et tal on ahv kodus ja haige on ja ta siis veel ütles vist,  et šimpans on, mina ütlesin ah et ei või olla,  et kuskohast šimpans saab olla kodus ja neid pole üldse ju  lubatud sisse tuua ja kust teda saite ja niimoodi ei,  ma ei ütle või umbes niimoodi ta ei tahtnud öelda. Tallinna loomaaias on päris mitme ahvi saamislugu seotud  eraisikutega kunagi kunagi parim ostnud ja  siis nautinud kodus oma eksootilist asja. Loomaaias vangistus jätkub mingid asjad abitutöötamise  ahvide heaolus pakkuda siiski rohkem. Šimpansiga kodus on, läheb ikka üsna raskeks,  sellepärast et ja peale selle tal oli tomatit,  oli ka see on see kin, ära tee seda suu limaskesta,  põletik, no lastel on see ka, aga sellest me saime jagu  ja midagi niisugust. Eriti hullu ei olnud, ära nüüd hakka möllama,  kus sa lähed? Šimpans kunsit lastest tihti nii vabalt hullata,  nagu praegu näha, võite jalutama toodud ahnus,  kes kõigepealt vabastada riietest ja siis teda ahistama kaelarihmast. Ta käitub üsna normaalselt ahvilikult, päris normaalne,  päris normaalne elav ahv. Aga noh, nüüd praegu on ta rihma otsas, nüüd eelmised aastad  käis ta ilma ilma rihma ta, aga nüüd on asi selles,  et ta on juba suuremaks kasvanud ja ja, või mitte et nüüd  päris kuhugi. Ära jookseks, seda ei juhtu, aga aga lihtsalt ta võib kuhugi  loomade juurde minna ja kuhu mõnda puuri sattuda,  sellepärast et temale see ohtlik ei oleks,  sellepärast on ta rihmaots. Ei tohi, kinsi ei tohi ära, proovige. Ja kus on Tallinna loomaaia ka suured Beti on samuti salakaup, aga Beti võeti laevalt maha toll. Toll tõi ta siis ja siis saadeti loomaaeda,  aga Bino nii seda ei tee. Ja Bino on kingitus. Amsterdami loomaaia. Loomaaia sattuvad ikka aeg-ajalt. Sellised eksootilised loomad eraisikute käest,  nagu on ahvipärdikuid ja mõnikord suuremad ahvid  ja papagoid. Ja nad tekitavad meil siin loomaaias üsna paljugi probleeme,  sest kui me hakkame uurima, kust need loomad on siia  loomaaeda tulnud, siis selgub, et jah, et inimesed on nad  kuidagi saanud natukene vassivad selle asja juures,  nii et üsna selgeks saab üsna pea see, et need loomad on  tulnud nende inimeste kätte lihtsalt kuidagi ebaseaduslikul  teel või vähemalt nad kardavad, et need on tulnud  ebaseaduslikul teel. Ja meie enda loomaaia probleemid hakkavad  siis sellest hetkest peale, et kuna nad on meil võetud  inimeste käest siia oiule, kuna need inimesed ei oska  nendega midagi peale hakata siis ei saa ka meie nendega  midagi teha, ei saa neid teistesse loomaaedadesse saata saata,  sest nende loomade päritolu on illegaalne  ja näiteks sellest tuleb ka see probleem,  et kuna meil ei ole legaalset alust, kuidas nad siia on tulnud,  siis on väga keeruline saada. Paberit selle kohta, et me saaksime seda looma viia kuhugi  teise maasse isegi sellisel juhul, kui meie idee  või kavatsus on väga heatahteline, me tahame kaasa aidata  näiteks selle ohustatud liigi tehistingimustes paljunemisele  no näiteks ütleme Hollandis või Prantsusmaal mingis teises riigis. Aga paraku, kuna on olemas nii palju siiski neid inimesi,  kes ohustatud liikidega kaubitsevad ja võltsivad dokumente  siis see bürokraatia selle konventsiooni ümber on läinud  niivõrd tugevaks, et selle läbi kannatavad  ka need organisatsioonid, kes tõesti tahavad midagi  liigikaitse jaoks teha, seda tuleb võtta kui paratamatust. See on see garantii, et siiski noh, väga hullu kaubitsemist  loomaliikidega ei toimuks. Kuidas aga ära tunda just neid liike, mille puhuselt esiload  vajalikud on? Selleks on konventsiooni sekretäriaat korraldanud vastavate  trükiste väljaandmise mida levitatakse kõikides liikmesriikides. Need on abimaterjalid, nii tolli kui keskkonnaamet,  nikele. Eestis on stessi lubade väljaandjaks keskkonnaministeerium. Lisaks elusloomade kaubandusele laieneb siit teisi  kohustatud liikide isenditest valmistatud toodetele. Võib tunduda üllatav, et ilvese nahast kasuka  ja mütsiga välisreisile minnes tuleb needki registreerida  ka krokodillinahast, käekoti või elevandilust  kõrvarõngastega reisija satub täiesti põhjendatud  tolliametnike huviorbiiti. Tsites kontrollib ohustatud liikide topiste  ja trofeede liikumist aga ka mitmete kivististe samade  ja taimedega kaubitsemist. Olenevalt nüüd siis Loomade ohustatuse astmest. Rahvusvahelise kaubanduse poolt on siis? Ohustatud liigid jagatud kahte lisasse. Esimene lisa on eriti ohustatud liigid. Ja ja nendest valmistatud tooted, mille puhul  siis nõutakse selliseid spetsiaalseid Lube, millel on konventsiooni logo? Ja ja selle selle puhul on vajalik kaks luba kõigepealt  selle maaluba, kuhu see isend läheb ja selle alusel alles  väljastab eksportiv maa oma ekspordiloa. Teise lisaliikide puhul on, on see protseduur natukene kergem,  seal ei nõuta. Eelnevat impordiluba vaid piisab ainult ekspordiloast. Sellisel juulil. Pea postkontoris saabus neli pisipakki. Mille avamisel selgus, et seal on mitmesugused elevandinuust  valmistatud Nikerdused või kujukesed ja sealhulgas ka kõrvarõngad,  kuna tegemist on ohustatud loomaliigiga ja India ja Aafrika elevant kuuluvad need sitesse esimesse lisasse. On elevandiluu toomiseks eestis vaja erilube,  noh tegemist oli postisaadetisega Indiast nõuavad India  võimude luba. Samuti nõuab nimetatud esemete import Eestis  ka keskkonnaministeeriumi. Riikidevahelise kokkuleppe täitmine nõuab head koostööd  mitmel tasandil. Eestis teevad selleks koostööd tolliamet  ja keskkonnaministeerium. Infot vahetatakse ja kogemusi omandatakse peamiselt  lähiriikide kolleegid. Muuga sadamas vaatasime, kuidas avati Lõuna-Eestist  Saksamaale minev veo. Eestimaiste telefonipostide vahele polnud seekord küll  mingit salakaupa sokutatud koormat vooderdanud karunahad  ega veerenud palkide vahel ringi ka linnumunad. Tolliametnike kogemus ütleb, et tsitesti alla kuuluvat kaupa  üritatakse tahtlikult salakaubana välja vedada aruharva. Suurte kaubakoormatega seda tavaliselt ei tehta. Tõenäosus, kas teadlikke või teadmatuid salakaubavedajaid tabada,  on hoopis suurem. Reisilaevadel. Erasõidukites. Viimase aja olnud väga suur. Tähelepanu osutatud just sitese konventsiooni täitmisele  mille tulemusena terve Eesti tolli õpetati,  kuidas teostada kontrolli piiril, et avastada Nende kaupade sissevalgumist Eesti vabariiki,  mis on seadusega keelatud või vajavad spetsiaalset sitesse  luba kui midagi leitakse kahtlast, siis võib-olla esmane  ülesanne on pidada seda kinni. Ja kui ise ingliskeelsest või prantsuse keelset kataloogist  täpselt aru ei saada, siis sõltuvalt sellest,  millise kaubapartiiga tegemist on, võib informeerida  keskkonnaministeeriumi või siis pöörduda otse loomaaia  juhtkonna poole ja nad ilmtingimata abistavad. Tolli kasutuses olevad kataloogid sisaldavad kümnete  tuhandete ohustatud liikide nimetusi inglise  ja ladinakeelsete nimetustega. Kataloogidest on abi eeskätt tollidokumentide kontrollimisel  ja protokollide koostamisel, sest kasutatav keel peab olema  mõistetav kõikides liikmesriikides. Üsna loogiline on, et meile võivad sattuda näiteks  eksootilised papagoid, mitmesugused linnud,  mitmesugused kivistised, jahitrofeed ja sealhulgas  ka nende ravimid, mis on loomsetest produktidest näiteks  tiigrist tehtud. Ja nendele tuleb väga tähelepanelikult läheneda  ja põhjalikumalt ka uurida. Kuidas salakaupa veetakse? See krokodil olevat väidetavalt mehepõues Eestisse toodud,  muidugi oli ta siis loopis pise ka selle krokodilliga  tekkisid kodus probleemid, tema kasvades kippus teine hammustama. Turul ringi jalutades ei oska ka geoloogiharidusega inimene  tavaliselt eristada, millised müügiks pakutavad riigid on  kaitsealused ja millega tegelikult kaubelda ei tohikski. Anne turul Tartus eelmine aasta oli müügiks  siis külmkappide vahele pandud väikesesse akvaariumisse. Minu jaoks alguses krokodil pärast selgus,  et tegemist on niiluse krokodilliga. Momendil oli tema hind 4000 Eesti krooni ja,  ja, ja see oleks olnud kohe puhtalt vaja kätte maksta. Sest et pikema aja juurutamise peale nagu in tõus tõsta. Peale minu küsis, seda tingis selle hinda veel vähemalt kolm,  neli inimest, nii et et mina lihtsalt puht sportlikust huvist,  teades, kust see pärit on, saada see asjale jälile,  mis seal toimub. Tartu politseist tuli välja patrullteenistuse masin,  momendil nad ei leidnud üles, helistati mulle tagasi  ja ma läksin nendega kaasa, siis oli tõesti raske leida  selles turumöllus, kus see krokodil parasjagu on,  nad aga kindlasti otsisid ka tunduvalt suuremat isendit. Momendil ka seadusandlik jõud ei olnud nii teadlik,  mida selle krokoteega teha ja omaniku käest küll võeti kõik  seletused ja muud asjad, kui tagastatud loom  ja hilisemal. Kui soovite seda looma uuesti näha, siis selgus,  et kas, et see loom on surnud. See jäi tõestama a, kas ta oli juba surnud  või ei olnud surnud. Ohustatud liikidega. Kuitsemine. On maailmas? Juba teisel kohal illegaalse kaubitsemine. Maailma illegaalses kaubanduses hoiab esikohta narkoäri. Viimase viie aasta jooksul on illegaalne loomakaubandus  möödunud isegi relvakaubanduses. Nii imelik, kui see ka pole. Tegime koos keskkonnaministeeriumi riigikaitsemiga. Väikese ringkäigu Tallinna turgudel ja loomapoodides,  et näha, kas tsiteeri liike meil ka avalikult müüakse. Seal oli, on olemas kilpkonna kuskohast need pärit on? Ja ja neid on pidevalt teil müügil. Loomakauplusi külastades hakkas silma, et pea kõikjal pakuti  müüa kiit. Neid on palju liike, aga nende puhul kehtib üldine põhimõte. Kuna kilp on pole meie looduses levinud liik,  siis vajab ka nende sissetoomine Eestisse vastava tuba. Siis polnud sookauplustes üldiselt tundmatu nimetus küll  sest enam teadet tavalise turistina välisriikides käib. Eriti kiusa. Ehitavad on ju eksootiliste maade turud,  kust meeneks ostetud kaup võib teise riiki viimisel osutuda salakaubaks. Nagu näete, ei pea ohustatud liikide ostmiseks eksootilist  turgu otsimagi. Piisab eestimaisest turust, kus kapsaste  ja kartulite vahel võib välja piiluda näiteks pisike papagoi. Muid selliseid haruldasemaid linde ka siin teil vahet vahest  on olnud ikka ikka hall papagoi on see kõik,  see parem rääkija ja amasone on vahest olnud ja. Väga palju rääkivaid on olnud. Ja, ja, ja need on enamasti, kõik on kas kodus paljundatud või,  või on väljast toodud, suured on kõik sisse toodud. No on ka selliseid, keda on juba inimene hoidnud endale  kodus ja siis lapsel on allergia või siis inimene sõidab ära või,  või lihtsalt on tüdine, et annavad ära ja. Ometi selgus nii käigul ka mustale ärile viitavaid sõiku  ühes kaupluses nähtud arapidavat maksma muidu 25000 krooni. Meile väideti, et müüki seda ei panda, meelitatakse vaid  loomahuvilisi oma poodi. Teises poes oli omaniku esindav härrasmees valmis kohe  tehingut sõlmima. Kui oleme vaid maksujõulised. Ligi haruldusest ja algsest asukohast hoolimata saavad  igasugused selle nädala jooksul täita nii lahked lubadused  tundusid lehmavat ebaseaduslikkuse järele. Bussi esindajad asuvad uurima, kes ja kuidas Eestis sellist  äri ajab. Kui suur tegelikult on Eestis ohustatud liikidega toimuv äri,  selle kohta me päris head ülevaadet ei oma. Aga nagu meie ring, ringkäik Tallinnas. Näitas on meil ohustatud liike küllalt palju müügil. Järelikult neid peab ikkagi kuidagi üle piiri  ka saama. Soopoodides siis siis öeldi ka, et juhatati meile kätte pood  kus kohas alles hiljuti oli müügil ahv olnud. No. See ahv on muidugi minu jaoks personaalselt niimoodi võttes  juba sama kategooria loom, nii nagu inimene see ahvi müümine  on nagu inimese müümine. Praegusel kireval ajal ajalehte sirvides võib kohata  kõikvõimalikke kuulutusi. Lemmiklooma kiire pakutakse kõige rohkem poeli,  aga aeg-ajalt saavad sinna ka midagi haruldasemat. Näiteks müüa. Kuulutus võib aga olla kriminaalse sisuga,  kui selgub, et tegemist on põrandamis. Kaubandus. Se testi elluviijad Eestis on seda meelt,  et senisest enam tuleks loomseta. Testi piirangute peab liba. Tegelikult peaks ta sitesti riikide kodus pidamise eest  anaki karistama, kui oma seaduslikult petti olmest ei saa tõestada,  kuda im arvab, et ema karistama hakkamis läbi seda. Viimase nelja aasta jooksul on on ohustatud liikidega  kaubitsemise struktuur Eestis muutunud küllaltki radikaalselt. Kui 93. aastal oli legaalselt üle piiri veetavate kaupade  osakaalus üle 90 protsendi Elus loomad siis 96.-ks aastaks, elusloomade osakaal on on  vähenenud alla 20 protsendi ja jahitrofeede osakaal,  mis oli 93. aastal Alla 10 protsendi on nüüdseks jõudnud üle 85 protsendi. Seekord ei üritanud saate võttegrupiga astuda sisse  eksklusiivsematesse restoranidesse, et uurida,  kust on pärit need jaanalinnud kilpkonnad  või vaalad, kellest tehtud hõrgutisi reklaamitakse. Ometi jõuavad aeg-ajalt Uudo Timmini ärevad signaalid  kilpkonnasuppidest või vaalapraadidest. Gurmaanlus on üks ohte, mis illegaalset loomakaubanduse ärgitab. Neid Tallinna loomaaia merekilpkonni ära süüa ei lubata. Pigem kipuvad nad hoopis inimest hammustama. Viimastel aastatel on tekkinud kummaliselt suur selliselt  suurelt riigilt nagu Hiina. Hiina on riik, kelle majandus läheb müdinal üles  ja kuna ta läheb müdinal üles, siis inimestel on raha  ja ka samal ajal on säilinud need vanad traditsioonid  kasutada vanaaegseid mütoloogiaga seotud ravimisviise,  mis eeldab kindlasti mingite loomade kontide,  erinevate kehaosade, küünte ja jumal teab veel  mille kasutamist omaenda isiklikuks äraravimiseks. Ma pean ütlema, et mina tõstan käed üles,  ma ei oska ennustada või öelda, kas see raviviis on nüüd  efektiivne või ei ole. Kindlasti ta on täiesti laastav paljudele loomaliikidele,  kes on muutunud eriti ohtlik, ohustatud tänu sellele,  et, et Hiina suur turg on kuskil nende kõrval. No näiteks üheks selliseks liigiks on kindlasti tiiger,  kellele. Salakaubitsemise läbi koormus on märkimisväärselt viimastel  aastatel suurenenud, aga ka näiteks pruunkaru. Ja see ei ole üldse selline probleem, mis võiks olla nüüd  esile tulnud Hiina lähetuse tõttu endises Nõukogude liidus. Aga samamoodi seesama probleem tuleb ka esile näiteks USA-s  kummalisel kombel, kuna lihtsalt on tekkinud kuskil maailmas  üks uus turg, maailm globaliseerub, muutub järjest rohkem  ühendatuks omavahel ja kaubad liiguvad ühest kohast teise. Tsites ei ütle, et loomakaubanduses on tabu tsites ei ütle,  et meie loomaaedades ei tohiks tuua uusi huvitavaid liike. Tsitess ei keela midagi päriselt ära, vaid püüab ohustatud  liikidega kauplemist kontrolli all hoida. Need ei ole majandushuvid, vaid mure maailma loomastiku  ja taimestiku vaesumise pärast. Mure tuhandete liikide väljasuremis ohu pärast. Ahvipärdikut võib ju olla huvitav vaadata,  aga ohustatud liigi jaoks kindlasti luua paremad  elutingimused loomaaias. Ahvipärdiku turumüügiks tsites aga luba ei anna.
