Spordisäde tere, mina olen tuulekanga ja mina olen pannud siis nii-öelda meie tänane külaline on suusataja Jaak Mae. Tere, tere päevast kõigile meestest, trennidest lapsena käisid kõige esimene spordiala, millega ma tegelesin, ma arvan, oli jalgratas ja kuna ma olen maapoiss, siis tegelikult kõik spordid, mis õues sai teha ja niisugune esimene tõsine treening tegelikult ilmselt ikkagi oli neljandas klassis suusatreeningkuma Aegviidu kooli läksin, siis oma kolis ikka tuli osa võtta väga paljudest spordivõistlustest, kuidas suusatrall valetad? On nagu lastele ikka, nii ka minu puhul oli see, et una suusatamine tuli ilmselt kõige paremini välja nende spordialadest ja tulemused olid paremad, siis tead ikka seda spordiala, kus tulemused paremad olid, kui suure kaelusega alustasite, minul oli võib-olla selles mõttes õnnelik kooliaeg, et mäletamist mööda põhikooli seal oli meil neli kehalise kasvatuse tundi nädalas. Poistele meeldis see kindlasti väga. Peale selle, siis ma arvan, et kolmel neljal päeval nädalas olid peale kooliga veel treeningud, et kindlasti olnud ehtsa ainult suusatamine, et seal oli palju kergejõustikupallimäng, mängisime ära palli, mäletan jalgpalli ja jooksukrossivõistlused, maakonna kergejõustiku võistlused ja aastal võtsin osa ka TV 10 olümpiastaadion, kus siis õnnestus isegi vabariikliku finaalvõistlustele pääseda tähel alale kaal Allekand kindlasti üks lemmikutest. Jah, et koolis isenesest läks mul päris hästi, et ma arvan, et neljade-viitega õnnestus ka siis juba keskkool lõpetada kallal suusatamises teisiti kui tänapäeval. Palju oli teistmoodi, et mina alustasin veel puusuuskadega ja selliste laiade saabastega ja suusarada tuli tihti endal tisse, trumpi näha, et kui oli kehalise kasvatuse esimene tund, siis esimene klass sõitis suusalia sisse, teised sõita saaksid ja sama siis võib-olla oli ka peale igat suuremat sadu, et mida siis oli veel ainult klassikaline tehnika, kui mina alustasin, et ka vabatehnikat me ei sõitnud, et see tuli ka alles põhikooli lõpupoole, kui hakkasid nägema, et täiskasvanud juba oma tehnikat sõidavad, et selle rahaga on kindlasti päris palju muutunud. Sõiduriks keela, suusatamises kasvatatakse suusatamisest, tänaseks päevaks on siis klassikaline tehnika, mis on siis aegade algusest ilmselt pärit, kui suusatama üldse hakati ja vabatehnika või teistpidi öeldakse uisku sõitma, ehk siis liikumine ei toimu mitte ainult nii-öelda paralleelselt suuskadel ja otse edasi, vaid toimub külgedele ja kuigi veeretama vabatehnika on iseenesest isegi kiirem kui klassikaline ja Lola algajal olnudki. Tegelikult meeldisid mulle mõlemaid ja kui ma sporti tegin, siis enam-vähem võrdselt ma treenisin ja ka võistluse mõlemates tehnikates tulemused küll olid natukene paremat klassika tehnikas, tiitlivõistluste medalid tulid seal aga ja tänasel päeval võib-olla teagi, võib-olla isegi vabatehnikat sõidad isegi natuke rohkem, et sõltuvalt ilmast, et kui on niisugune ilus talveilm ja külm, siis siis on klassikat väga hea sõita. Aga kui on selline nulli juures, siis on jälle lihtsam vabatehnikat sõita. Kas te olete proovinud ka suisa suusahüpetega, oli niisugune lugu, et suure mäe pealt ei ole proovinud, aga kui ma algkoolis käisin ja veel päris väike laps olin, siis nagu poistel ikka, ega kindlasti ju ei meeldinud väga pikalt sõita, vaid esimese suurema Nonii ehitasime ise endale Suusahüpped sinna ja sealt sai suusaõpet päris palju tehtud ja vanematele oli kindlasti üsna keeruline aegne, lisame, ehitasime ja neid puusuuski tegelikult lõhkusin päris palju, et mäletan, et ühel talvel ikka oli vaja jookidega kaugemale hüpata, et maandusin suusaninade peale ja paari kilomeetri kaugusel õnnestus need kahjuks mõlemad ära murda ja siis tuli suusad kaenlas, kaenlas võivad olla, aga aga tollel ajal suuski poodides nii palju saada ei olnud, et siis otsiti sugulaste käest uus paaria. Ennem kevadet sain nendest jagu veel, et nii palju on suusahüpetega kokku puutunud, aga päris suurest mäest ei hüpanud, aga alati proovinud ka vigased vigursuusatamist otsesed sealt nagu tänasel päeval ta olümpiakavas on, ei ole proovinud, aga murdmaa suuskadega niimoodi slaalomit sõita ja nüüd on tegelikult lastele ja noortele tulemas tegelikult selline põnev alava nagu murdmaasuusakross, mis on siis täis hästi põnevaid elemente. On Palomit, siuksed, hüpped siis on, seal tuleb nagu ümber pöörata sihukseid hästi-hästi, palju huvitavaid erinevaid elemente, et seda alamne proovinud ja ka täiskasvanutele on noh, nii-öelda ametlikku võistlusprogrammiväliselt selliseid võistlusi peetud, et see on kindlasti väga põnev ala ja aastaga 2016 on esimest korda katta noorte olümpial, et kui on tahtmist ja soovi, siis kindlasti soovitus noorte proovida seda, et see on niisugune ala, mis tundub, et lastele meeldib, see on niisugune põnev ja huvitav meenetraaler nii-öelda süüdi selles, et tippsportlane ma arvan, et kõigepealt ost tuleb heas mõttes tänada või siis süüdistada oma vanemaid natuke, et isa sport on eluaeg meeldinud ja Belgia pea meelega seda siiamaani, et tema innustusel ma ilmselt kunagi ka jalgrattaga sõitma hakkasin ja teistpidi ma mäletan, olid mul kodus olemas väga paljud spordivahendid, et nii kergejõustikuasjad, ketaskuul, odapall kui ka kõikvõimalikud kallid ja puusad ja jalgratas, et ja siis treenereid on mul tegelikult elus vähe olnud, et kui Mae rooli läksin, et kuigi ma olen pärit Järvamaalt ja Vargamäe kandist algu palk koolis käisin esimesed kolm klassi, siis edasi läksin Aegviidu põhikooli ja seal oli siis esimene treeneri ja kehalise õpetajale Tiiu, teiste ja ütel treeneritest rääkida siis järgmised treenerid Uuno ja Vaike haavolo, kes siis olid Otepää suusad koolis ja kuna Otepää suusakooli ära lõpetasin, siis tegelikult oligi täiskasvanute klassis üks treener Mati Alaver, kellega siis 20 aastat koostööd tegime. Minule on hea ja huvitav, suhteliselt lapsepõlvest jätan, oli huvitav ja hea see, kus midagi põnevat toimus ehk kas oli väike võistlusmoment hulgas, tuli mingit eraldi põnevaid harjutusi teha, suusaga sõita, kasvõi suuskadel, kullimäng niisugune mängulises oli lapsepõlvest kindlasti jäi meelde, et see oli nagu väga põnev. Kas te lapsena vahel ei viitsinud trenni ka minna? Kindlasti tuli niisuguseid hetki ka ette, kus väga ei viitsinud, aga ma olen siiamaani selline inimene, kellele meeldib sõpradega koos sporti teha, et jälle selles mõttes lihtsam, kui teadsid, et sõbrad lähevad ja ja ka endal ju oleks üksinda olnud, et, et väga küll ei mäleta, et oleks pidanud keegi paluma või ütlema, et kuule, et trenni aeg minema peale, et pigem tekkis see siis, kui nii-öelda päris üksi teinekord oli vaja minna, aga üldiselt esid hea meelega, kas tippsportlasele ligi ka seda, et aeg-ajalt ikka võib tulla, et kui sa oled päris pikalt laagris olnud ja teinekord juba laagri lõpus üsna väsinud, et tulika ennast aeg-ajalt kokku võtta ja natuke tagant sundida, et aga üldjuhul kui juba õue said, siis läks nagu meelest ära, et võib-olla see väljamineku hetk on raskem kui sügiseti, kui on pime ja külm ja lund veel ei ole olnud, niisugune must maagia sajab vihma, et siis on küll vahest olnud, et kas nüüd jälle peab, aga siis aitab tihti, et mõtled selle peale, kui tore on olla võistelda ja mis nagu talvel ees ootab, et see aitab väiksest laiskusest üle saada. Ja kuidas saite aru, et suusatamine ongi seal päriselt tagalat? Esimest korda ma arvan, kui mis mul siis vanus võis olla vast seitsmendas klassis, kui vabariiklikel võistlustel noorteklassis oli kuues koht parim ja kutsuti Ottab suusakooli, siis oli esimene kord, kui sa mõtlesid, et mis see spordiala on, et mida teha ja kuna ma sinna siis otsustasin minna ja veel suurem tõuge või selgus tekkis siis, kui ma raadiumi viimasel õppeaastal pool aastat olin vahetusõpilasena rumal koolis ja tagasi tulles gümnaasiumi lõpetasin, siis oli nagu selge, et suusatamine on see, mis mulle kõige rohkem meeldib ja siis valik sai tehtud. Riisi keeras, aga tavaliselt ei kata, see sõltub väga palju ilmast ja lumeoludest, aga ma arvan, et niisugune tavaline treeningu maalsetes talveoludesse 15 kuni 17 kilomeetrit tunnis ära ka teinekord võis tähele, aga sinna lausa võib-olla 10 12 kilomeetri juurde tunnis. Libisemise korral võis ta küündida isegi kuni 20-ni ja mitu paari suuski. Tänasel päeval on meil üsna vähe järgi jäänud, aga ma arvan, kõige rohkem oli neid praegu 50 paari, ehk kuna meil olid vabatehnika ja klassika, siis klassikas oli võib-olla peaaegu 30 paari ja, ja paarkümmend paari siis vabatehnikasuuski, et kindlasti tekib küsimus, et miks neid nii palju on vaja, need tegelikult ka sellepärast, et nendesamade erinevate ilmade pärast ja erinevate lumeolude pärast klassikatehnikast räägime siis kindlasti on ühed suusad, mis on siis päris hästi külma ilma jaoks, mis on nii-öelda natuke pehmemad, et need on nagu lihtsam pidama saada, siis on siuksed suusad noh, nagu ütleme, loodusliku lume peal siis olid head libisesid siis on eraldi kunstlume jaoks, siis on kolmas kategooria oli selline, mis oli, kui on lauludel on külmaks läinud, et rada on hästi, jäime siis natukene suusad olid jäigemad ja veel jäigemad, siis olid sellised suusad, millega kiusati siis, kui väljas olid pluss kraadid või vihma 100.. Et hästi märkonnad, siis suusamäärded Geon erinevad, et külma ilmaga tahked, need aga magan plusskraadidega ja siis on siuksed kliistrileht, vedelad, määrded, Anvelt, kivistri suusad ja, ja viima teine variant, siis oli veel sellised suusad, mida tegelikult ei määritud, ehk need põhjad olid natuke keskosast teise materjaliga ja, ja neid siis ainult liivapaberiga karestati null kraadi juures ja kui sajab ilusat laiad alget lund, kus inimestele alati tekib soov suusatama minut talv on saabunud hästi ilus ilm on siis tegelikult klassikat on sellistes oludes kõige keerulisem rida ja siis selle jaoks olid meil täitsa eraldi suusad olemas, sellepärast neid nii palju oli ja, ja teistpidi ka nendel libisemisse osadel siis olid suusapõhjal erinevad mustrid, almis, libisemisomadusi siis paremaks tegi. Seega tavaliselt rahalongal tavatreeningut on niisuguse kahe kahe pooletunnised, treeningud on kuskil 30 35 kilomeetrit, aga ettevalmistusperioodil siis suuremat kilometraažid tegelikult ühe nädalaga läksid teinekord sinna kolme poole isegi 400 kilomeetri juurde ja ühes kuus kuskil 1000 1100 kilomeetrit suusatamist ja ja kui rääkida aastasest suusakilometraaži, siis oli kuskil parimatel aastatel kuskil kuus pool 1000 kilomeetrit paljas suusatamist, suusatamine on selles mõttes põnev ala, tat sinna ei kuulu, ainult suusatamine kindlasti mega jooksime, sõitsime rullsuuskadega lisaks veel siis jalgratastel siin aastanegi taas kokku oli tavaliselt seal 11 12000 kilomeetri vahel päris päris palju. Kas treenimine ja võistlemine eri maades on kuidagi erinev? Kindlasti on erinev, et suusapublik ja suusakultuur erinevates riikides on natuke erinev ja kindlasti on väga vahvaid ja toredaid võistlusi. Alati läksid hea meelega tagasi, et nagu lemmikkohtadest rääkida, siis kindlasti kodune Otepää oli alati väga meeldiv ja, ja publik oli väga asjatundlik ja elas kaasa ja sinna kõrvale kindlasti tasub panna siis norra maa ja ple, eriti Oslo ja olmekollane, mis on niisugune väga suurte traditsioonidega. Ma ja natuke üllatav võib-olla enda jaoks oli see, et Jaapanis oli tihti väga palju võistlusi, aga jaapani public ja see kaasaelamine oli natuke teistmoodi ja võib-olla ei, elan nii häälekalt kaasa ja üldjuhul oli seda publikult nagu oluliselt vähem Euroopas sõitnud suusafänne võib-olla teinekord sama palju kui kohalike, et aga jah, Norra ja teistpidi võib-olla siuksed itta Itaalia ja niuksed, väiksed mägikülad ja Šveits, et kus siis publik on suurte karjakelladega ja elab häälekalt kaasa, kui head on täitsa otsas, kuidas seda koguda, kuidas aastate suusatamises on see asi, et igale tõusule tavaliselt järgneb laskumine, et kui sportlik vorm ja siis tegelikult nendest laskmistes täitsa piisab, aga kindlasti sportlased kasutavad enda motiveerimiseks kas ise kõnet. Räägin endaga, et sa jõuad ja jaksad ja otsid siukseid positiivseid asju ja kindlasti innustavad pealtvaatajad, kes ergutavad treenerite abiliste poolt tulev informatsioon, et kuidas sa antud hetkel siis võrreldes konkurentidega sõidad ja sihuke sisetunnetusele oluline jah, suusatama siis see võimalus on, et laskumistel sa saad puhata. Kas olete andnud võistlustele alla? Ega otseselt ei ole, ma arvan, et ma ei ole ühtegi võistlust elus katkestanud, et see on pigem ema, isa, kodunt kaasa saadud õpetus, et isa on ütelnud, et tule kas või viimane aga ära pooleli jätta, et ma mäletan küll ühe jooksuvõistluse kunagi olen katkestanud, aga seda ka sellepärast, et metsas lihtsalt väänasin ka välja, aga lihtsalt sellepärast, et ma olen kellelegi kaotanud või, või raske on, et sellepärast ma ei ole ühtegi võistlust pooleli jätnud ja võinud nagu julgelt, et öelda, et ka mina olen võistlustel viimane olnud, et teinekord on need väga head, et sellest on väga palju õppida. Kui oleks võimalus ajas tagasi minna ja uuesti sportlaseks hakata, siis mis pardialade valiksid? Ma arvan, et ma tegin õige valiku ja pakun, et see ikkagi võiks olla suusatamine, kuigi ma väiksest peast mäletan, et kui ma ütlesin, et jalgrattasõit mulle meeldis kindlasti, mulle meeldis mootorisport, mida me tegelikult jälgin siiamaani, et kodu lähedalt käisid meil läbi autorallid ja mitte kaugele olid nagu motokrossi, et võib-olla see on see, mis poisse meelitab. Jaak Mae suur tänud küsimustele vastamas linalen tuule Kangur ja mina olen Karl. Uus külaline on stuudios juba järgmisel neljapäeval, samal ajal. Spordisäde.
