Folgialbumis kuulame Ardo Ran Varrese muusikat lavastusele prohvet Maldset Kaastegev Toivo Sõmer näppepillidel. Neid kahte muusikut intervjueerib Liina Vainumetsa. Nüüd räägime ühest muusikaalbumist. Tegemist on Ardo Ran Varrese uue heliplaadiga. Lavastuse Prohvet, Maldsvet muusikaga ja stuudios on külas Ardo Ran Varres ja projektis kaasa tegevmuusik Toivo Sõmer Ardo Ran. Mismoodi see plaat sündis? Jah, ma pean natuke kaugemalt siis peale hakkama, et mul on muusikas alati selline, ütleme, et kui mingi idee mind erutama hakkab, siis reeglina ma avan ukse, mingis mõttes tundmatusse seal kuidagi minule omane, et ma panen ennast proovile eri žanrites ja tegelikult filmi- ja teatrimuusika ka ju eeldab erižanrit tundmist. Ja nüüd see plaat, kui nüüd läheneda sellele sealt küljest, et aastaid tagasi mind tabas selline mõte, et ma tahaks lindistada eesti loodushääli ja võib-olla teha ühe plaadi. Ja niisugune mõte oli ja siis, kui hiliskevadel Ingomar Vihmar pakkus mulle lavastuse prohvet malts ret muusika loomist siis ma järsku taipasin, et need kaks saaks ühendada. Ja ma olin seal Albus koha peal umbes kuu aega. Ja käisin oma helitehnikaga väga palju looduses. Käisin rabas ja metsas ja öösiti lindistasin, konnasid ja igasuguseid linde ja vihma ja pääsukest ja nii edasi ja nii edasi, et see oli nagu osa sellest ideest, mis juba talvel tekkis. Ja nendest loodushelidest ma sain väga Prinspiratsiooniga selle muusika tekkeks, et noh, näiteks ma mediteerisin rabas ja tuli mõni muusika idee või või lausa ümise siin kuskil metsas koos lindudega reetselt nagu lasin loodust endast läbi, et me ei ole varem ennast sellise, kuidas öelda Tiltrina või vahendajana nii otseselt isegi tundnud. Ja see oli hästi eriline kogemus ja, ja siis Ta hakkas üha selgemaks saama. Ma tahaks, et see muusika oleks ja ma ei teinud teda klassikalises mõttes kompositsiooni, nii nagu võiks heliloojalt eeldada, et ta kirjutab ju ideed paberile ja siis kutsub kolleegi ja kolleeg aitab siis salvestada. Aga kuna teatris on tihtipeale niimoodi, et ei oodatagi võib-olla niivõrd läbi komponeeritud muusikat ja teostama alguse arengu ja lõpuga vaid oodatakse pigem mingisugust seisundit, meeleolu, mingisugust, sellist atmosfääri. Atmosfäär oli mul küll väga, väga selge. Ja kuna seal prooviprotsessis oli meil ka selline inimene nagu Svea Sööt, kes tegeles vabastava hingamisega ja muude selliste huvitavate asjadega kogu see trupp siis osales nendes ja meil oli iga hommik tund aega meditatsioone, siis see plaat tuligi väga meditatiivne või tegelikult mitteplaat. Vaid see muusika et see plaadik Nurmusse oli selline hilisem asi. Toivo, kuidas sina sellesse looduskeskkonda siis sattusid ja sellesse loominguliste keskkond kirjelda oma kogemusi. Mina võib-olla pigem ütleksin, mina olin nagu lihtsalt selles loomingu keskkonnas, mitte looduskeskkonnas, sest kõik see toimus paraku urbaniseerunud keskkonnas ehk siis Tartu linnas, mis on muidugi väga minu jaoks nagu sooduspeaaegu, nagu loodus, soodus loodust. Aga ei, mõte oli see, et Hardo oli nagu konkreetselt ikkagi oma etendusega välja tulemas ja ta oli oma selle eeltöö ära teinud, oli ära tabanud seal õhkkonna, mida ta tahab ilmsetel, siis kristalliseerub peas nägemused, kellega või millega ta tahab teha seda ja siis ta pöördus minu poole ja siis suvel oli väga tublid, kolm päeva, kus me siis olime, on ta loonud sellise loomingulise pesa. Ja siis siis salvestasime, lindistasime ja katsetasime kõikvõimalikke hääli, nii et mul õnnestus seal mängida selliseid pille, mida ma pole elu sees, pole mänginud. Ma vaatan, et need fotod on tehtud siin vaikuse muusika stuudios pesa oligi vaikuses. Jah, seeriasse Jakobi Mäe kultuurikojas on selline tore koht nagu Tõnu Sepa vaikuse muusika stuudio. Seal tõesti on väga huvitavaid pille koha peal, kas sellest sündiski see uute pillide kasutamine? Nojah, et see oli vist Ardo üks mõtteta, kunagist käis selle lihtsalt onusepaga tutvumas rääkimas ja siis ta sai väga palju selliste mõjutust, et et seal on niisugune kamber, mis avab seal uksi hästi palju, need muudkui aga ava ja võta ja proovi ja katseta ja siis. Ja siis talle tundus, et võib-olla mina olen see, kes võiks nagu mõned uksed seal ka veel kellel on võib-olla see ukse võti niimoodi natukene rohkem. Et siis me hakkasime seal vaikselt neid avamaid uksi. Mis Pille siis konkreetsemalt sellel plaadil kuulda saab? Kui aga, ega mina ei olegi lausa mingi statistikat teinud midagi, mida me seal kõik mängime, et no mina olen muidugi eelkõige mängin mina neid näppepille kõikvõimalike tootja kandleid erinevaid ja ja siis noh, lüüra ja siis ma proovisin ka täitsa nagu enda jaoks ikkagi ma pole kunagi salvestanud, et ma olen, olen küll nagu poogenpilli, natuke sai kunagi õppinud kontrabassi, näiteks Elleri koolis õppisin kontrabassi, need. Ja siis poognatõmme oli natuke tuttav, aga siis ma proovisin seal erinevad kambasid vist. Me proovisime trumba marinot ja naaseks pikad keskaegsed pildid sellised. Ja tänapäeval eriti lavadel ei näe, aga mille hääl on niisugune küllaltki. Nonii, põnev, et võib-olla mõni inimene pole ilusas kuulnud sellist imelikku häält, et siin selle plaadi peale kostub nii mõnigi selline kummaline heli. Mina mängisin siis põhiliselt puhkpille flööt, plokkflööt, tenor, bassplokkflööt, aga siis meil oli veel selline pill, näiteks monoakord, simpel, lauto lüüra sai mainitud setu kannel ja siis ka igasugused kellukesed, suur kell suur trumm. Ja mul on endal erinevaid ülemheliflööti. Lavastasin veel kohapeal seal vaikuse, muusika stuudio, sellega üks kahe hääldab, lööd. Ja nii, et kõik, mis meil vähegi kätte sattus, südamega näppisime ja lustisime ja pärast hiljem ma siis lõikasin selle materjali lihtsalt kokku. Kui suur töö see kokkulõikamine valiku tegemine oli? Ja lõpuks seda materjali jäigi nagu üle. Sellepärast see plaat on 53 minutit pakkunud, seal lavastuses kõlas võib-olla võib-olla pool tundi sellest. Nii et see oli väga külluslik. Mis me Toivoga seal tegin, klustimine, külluslik lustimine jah, et me oleme varem ka tegelikult juba teatrimuusikat koos teinud ja avastanud, et me tegelikult täiendame teineteist päris hästi. Kuulsite folgialbumi saadet siin kõlas Ardo Ran Varrese muusikalavastusele prohvet Maldsvet. Oma tööprotsessist rääkisid Ardo Ran Varres ja muusik Toivo Sõmer. Saate koostades Liina Vainumetsa. Aitäh kuulamast ja jälle kuulmiseni.
