Saue muusikakoolil on põhjust rõõmustada, kuna alates tänasest tegutseb kool uutes, kaasaegse sisustuse ja õppetehnikaga ruumides. Tere tulemast delta stuudiosse, saue muusikakooli direktor Kristiina Liivik. Tere. Saue muusikakoolil on käimas juba Kaheksateistkümnes õppeaasta, millistes tingimustes tänaseni töötasite. Suvemuusikakool jah, alustas 96. aastal ja alustasime Saue Gümnaasiumi ruumides, mis on olnud ka meile seni armsaks toredaks koduks. Nimelt sauel oli selline projekt, et kõik teed viivad kooli, mis andis võimaluse kaasata muusikaharidusse rohkem õpilasi. Et see oleks üks nagu selliseid positiivsemaid külgi selles protsessis. Aga aegade möödudes kasvas nii gümnaasium kui ka muusikakool ja ruumi aina vähemaks. Nii et selles mõttes, kes on olnud suhteliselt kitsas ja hetkel ka võib-olla koolide vahel, oli raske leida sellist keskset teed, et aega ja ruumi jagada selles majas, et me jäime liiga liiga üksteisele jalgu juba. Milline see olukord nüüd siis on? Hetkel on nii, et 2005. aastal europrojekti raames seoses siis muusikakooli, uue õppevormi loomisega jazzmuusikaosakonnaga ehitati muusikakoolile džässistuudio ja see on olnud meile selliseks ainsaks eraldi ruumiks ja seni on siis löökpilli ja džässierialad saanud tegelikult toimetada päris heades tingimustes ja soetati ka kontserdiklaver Estonia selle projekti raames, nii et selles mõttes kontserdielu ja džässmuusika ja ütleme, selline noortepärane, muusikahariduse areng on olnud koolis arenenud väga jõudsalt. Aga, aga ütleme, see teine pool ütleme, mis puudutab individuaaltunde klassikalist muusikat ja ütleme, sellist und jäänud tegelikult tahaplaanile ja hetkel siis seoses 2012. aasta linna otsusega ja vastavuses ka arengukavaga otsustati siis teha saue gümnaasiumile juurdeehitus ja seal ei olnud ka ära unustatud saue muusikakooli. Et hetkel me saame siis 11 klassiruumi õpetajate toa kantselei, kus töödukat kooli juhataja esimest korda eraldi ruumis, siis on meil väike kammersaal ja, ja samas ka harjutusruum salvestajatele ehk siis helitehnikutele. Ja selles väikses kammersaalis on nüüd ka uus klaver, mille järgi see pilli valimisel otsest langetati. Eks ka Eesti seaduste järgi, et pakkujaid üks ja selle hanke võitis siis Euroopa tunnustatud klaveritootja Petrov. Ja kuna hanke tingimustes oli ka lisaklausel, et pilli peab enne saama ka proovida ja ka visuaalselt vaadata, siis õnnestus meil külastada seda tehast juulikuus ja see oli ka esimene delegatsioon Eestist läbi aegade. Nii et me olime esimesed külalised, kes käisime kohadel pilli valimas ja valisime pilli selle järgi, et ta oli väga ilusa kõlaga, väga kandva kõlaga ja lausa kutsus mängima, nii et hetkel õpetajaid, kes on proovinud siis uutes ruumides uut klaverit, et ei tahagi lapsi lasta sinna taha, et et õpetajad tahavad ise muudkui mängida, et ette mängida. Nii et selline pill see nüüd tuli. Kui palju on saue muusikakoolis uutes ruumides akustikale tähelepanu pööratud? Jah, kuna muusikakool on ikkagi selline eriline objekt ja, ja me oleme rõhunud ka juba projekteerimisel ja lähteülesande koostamisel sellele, et klassid ei tohi läbi kosta, et see, mis oli üks suuremaid miinuseid gümnaasiumis töötades kandlemängijad, saksofonimängijaid ei saanud kõrvuti ruumides harjutada ja see oli täpselt nii nagu keegi kõrvallaua taga, siis harjutab. Et see oli väga häiriv, et siis oli meie soov, et projekteerija pööraks rohkem tähelepanu sellele, et heli sumbuvus oleks tagatud ja samas ei oleks ruumid väga matid vaid oleks just sellised sobivad nii puhkpilliklaverit kui ka väiksemate pillide mängimiseks ja harjutamiseks. Kas usute, et oma ruumides on ka õpilastel õpihimu suurem veel? Teil polegi sellega küsimust olnud varem tegelikult kui vanem või laps kooli tuleb, siis ta teab, kuhu ta tuleb, et need, kes tahavad õppida, need on alati saanud selle hariduse, kuna meil on suurepärased pedagoogid. Ma võin väita, et võib-olla eesti parimad pedagoogid, ma tahan oma kollektiivi väga kiita ja väga ühte hoidev kollektiiv, et ma just kuulsin raadiost, kus kiidetakse oma kollektiive, et ma kiidaks ka siinkohal, et see on tõesti oluline, ei ole see tasu, vaid ongi just see vaim, mis kollektiivis on, et ma usun, et see on tõmmanud ka õpilasi ja pühendunud õpetaja on alati, teen suureks eeskujuks, aga juba hetkel, kui kool on hakanud valmis saama ja paljud on saanud ka sinna sisse piiluda, siis paljud, kes on muusikakooli juba lõpetanud või on mingil põhjusel pooleli jätnud küsivad, et kas oleks võimalik taas tagasi tulla. Et see on kindlasti üks motivaator, kui sul on ilusad ja hubased ruumid ja täpselt, et ehitatud siis selleks, et musitseerida. Et see on kindlasti väga oluline moment, et mida meil seni ei ole olnud, et ma loodan, et meil hakkab veel paremini minema kui seni. Kui palju teil praegu õpilasi on ja millistel erialadel kõige enam kõige populaarsem on? On kitarri eriala hetkel klaveril on ka päris palju õpilasi. Aga meil on kokku 12 eriala. Et tegelikult me oleme püüdnud arendada paljusid erialasid ja, ja kogu on sadakond põhiõppe õpilast, siis on meil nullklass erinevad eelklassivormid nagu Suzuki meetod, et juba pisikesed neljaaastased lapsed käivad meil pilli mängimas. Ja samuti on meil selline tore traditsioon või ehk selline omapära koolile, et meil on suur poistekoor, et üks eesmärk on see, et tuua rohkem noormehi muusika juurde ja see on üks meil olulisemaid taimelavasid. Nii et meil on muusikakoolis poiste arv on, on isegi suurem, nii et poistekooris laulab kokku ligi 190 poissi. Ja nendest siis üle 50 õpib muusikakoolis, nii et palju õppevorme, erinevaid osakondi. Samuti on ka võimalus täiskasvanutel eratundides käia, nii et ühesõnaga meie moto on alati olnud, et kõike soojad, muusikat õppida, kõigil on see võimalus. Kas teil selliseid tundide väliseid üritusi, erinevaid laagreid, festivale toimub ka koolis? Jah, saue võib nimetada, on arenenud selliseks muusikapealinnaks Harjumaal ma ei, ma ei taha öelda, et näiteks Viimsi või teil ei oleks, aga meil kuidagi on kujunenud, et on palju eestvedajaid nii džässmuusika valdkonnas kui ka puhkpillivalt Kunnas ja keelpillivaldkonnas. Et on selliseid kolleege, kes võtavad lisaks erialatundide läbiviimise vastutusele veel ka muid projekte teha, nii et meie linnas toimuvad maakondlikud puhkpillikeelpillisümfooniaorkestrilaagrid päris tihti ja toimuvad sellised traditsioonilised üritused nagu rahvusvaheline noorte rütmimuusikafestival ja loomingu improvisatsioonipäevad mis toimuvad nüüd juba kaheksateistkümnendat korda sellel aastal. Ja samuti sümfooniaorkester, mis sai loodud nüüd neli aastat tagasi, et see on selline positiivne, ütleme selline kokkusaamiskoht, samuti korraldame muusikakoolidevahelisi konkursse erinevatel erialadel, et muusikaelu toimub päris niimoodi aktiivselt. Kas olete jälginud, kui palju saue muusikakooli lõpetajatest jätkab nii-öelda professionaalse muusikuteed? Et see protsent on? Ma ei ütleks, et need väga suur, aga alati on neid, kes tahavad jätkata erinevatel erialadel, et meil on täna neid õpilasi, kes on lõpetanud muusikakooli tagasi tulnud kooli õpetama, et see on olnud selle aasta selline suurim uudis, et kuus meie vilistlast õpetavad nüüd taas muusikakoolis, et ma usun, et see on mingi märk, et saue muusikakoolis on päris tore õppida ja töötada. Et kui enda vilistlased tulevad tagasi õpetama, et see on juba mingi selline teistsugune nii-öelda energia, et ma leian, et see on, see on hästi tore ja professionaal muusikuid on, seda on väga keeruline, nagu hinnata, et õppijaid on isegi neid, kes on lõpetanud tehnikaülikooli, aga paralleelselt õppinud Georg Otsa muusikakoolis. Aga on ka neid, kes täna on päris tipus nagu vennad, marjamaad, kes on tegelikult õppinud enne muusikakeskkoolis või paralleelselt, aga valinud ka enda teiseks hobiks, näiteks džässmuusika. Ja täna tegutsevad aktiivselt just jazzmuusika valdkonnas. Samamoodi kitarriõpetaja, meie vilistlane, löökpilliõpetaja ja ka teisi niad. Päris tore. Mis nüüd enne kevadisi eksameid saue muusikakoolis huvitavat toimub? Meil on tegelikult palju erinevaid projekte ja kontserte, et üks nendest on kindlasti jälle taas maakondliku õppelaagri korraldus ja kindlasti meie põhirõhk läheb ikkagi suvisele laulupeo ettevalmistusele ja, ja kindlasti on meil traditsioonilisi üritusi, nagu on ma enne mainisin rütmimuusikafestival, mis toimub nüüd kaheteistkümnendat korda, kus osalevad noored professionaalid ja ka algajad üle terve maailma ja, ja samuti ka loomingu improvisatsioonipäevad, kus saavad improvisatsiooni ja loomingut, et proovida ja harjutada päris väikesed, nii et päris algajatele on ka mõeldud. Ja jätkame bigbändi projektiga. Eelmine aasta oli meil külas Chape Jensen urbusi ülikoolist ja ka Jukkis Uotila Soomest Sibeliuse akadeemiast ja jätkame puhkpillimuusika traditsioonidega, et me oleme selles mõttes nagu selline puhkpillipealinn ka. Et laulupeoaastatel korraldame Harjumaa puhkpillipäeva, et hetkel on nagu selles mõttes kurb, et võib-olla ei ole nii palju puhkpilli mängijaid, tahtjaid puhkpilli pida, et sellel aastal kuulutasimegi välja, et rohkem panustama puhkpillimuusikasse ja võtame rohkem Astuga puhkpillimängijat saue muusikakooli, nii et selline moto võiks olla, et puhkpillirütmis aitäh, Kristiina Liivik stuudiosse tulemast ja piduliku päeva teile kõigile sinna Sauele täna aitäh.
