Täna räägime varestest paraslasi, kes kannavad lisanime, on Eestis kaks liiki, üks on vares, teine künnivares, täpsem olla siis sellel tavalisel varajasel on, on kaks alamliiki hallvares Emmust, vares, kelle levikualad on erinevad. Eestis elab hallvares, kelle pea rinnaesine, tiivad ja saba on mustad. Aga Lääne-Euroopas elab must vares ja tema sulestik on üleni must. Seal, kus need kaks alamliiki kohtuvad, võivad nad ka omavahel järglasi saada. Teeme siis asjad veel keerulisemaks ja räägime ka künnivarest, kes on samuti üleni must, mõnikord isegi veidi sinaka varjundiga. Täiskasvanud künnivareselt on nuka tüveosa paljas, ilma sulgedeta. See on see osa, mis jääb pea poole. See annab talle veidi võõrastav välimuse, nagu oleks nokal midagi viga. Mis aga on künni varasel üleüldse kündmisega pistmist. Kuna künnivares on valdavalt rändlind, siis saabub ta meile kevadel ja sageli saab näha teda just kevadkünni ajal põldudel, putukaid ja usse otsimas. Üks oluline erinevus hallvarese ja künnivarese vahel on nende pesitsusviisis. Hallvares on tavaliselt omaette pesitseja. Muidugi on, tal vajab paarilist, aga pesakoht kui selline on eraldi asuv. Künnivares aga armastab pesitseda kolooniates ja need kolooniad võivad olla vahest päris suured. Lausa sadadest pesadest võivad koosneda. Künnivaresele meeldib ka üsna palju häält teha ja nendes kolooniates käib kevadel kõva lärm. Kuulamegi ühte heli, näidet, mis on salvestatud varakevadel ühes Tartu linnapargis. Kui nüüd võrrelda hallvarese ja künnivarese häält siis esiteks muidugi künnivarest kuuleme sagedamini kolooniates koorilaulu harrastamas, aga hallvaresed teevad häält ühekaupa. Võrreldes aga nende häälte helilisi omadusi, siis künnivarestel on justkui ninahäälne häälitsus ja ka mõnevõrra madalam kui hallvarese häälitsus. Ja siin ongi võrdluseks üks hall varase kraaksumise salvestus. Nii hallvarese kui ka künnivaresed toiduvalik on üsna lai kuid künnivares on veidi rohkem taimtoidulised. Hallvares aga on tõeline omnivoor ehk siis kõigesööja ja suudab tänu sellele ka väga erinevates paikades elada. Ma olen ise näinud hallvaresepesa ühel väikesel laiul ja seal asuva torni otsas. Ja samal laiul oli ka kajakakoloonia. Arvatavasti oli tal seal päris hea käia vahepeal kajakamune näppamas. Kuigi kajakad oma pesakaitsel on päris ohtlikud vastased. Hallvaresele on üks huvitav kohastumus seoses toiduga. Ta peidab oma toitu, kui seda korraga rohkem saadaval on, näiteks kui kui ta mõne linnupesa avastab, siis peidab sealt röövitud munad ühekaupa ära kuskile pinnasesse või lehtede alla ja tuleb hiljem järgi. Varased on ka väga mänguhimulised, eks see näitab ka nende intelligentsust. Olen Youtube'is näinud videosid, kus varesed kas auto tuuleklaasilt või katuselt alla libistavad ennast ja kasutavad selleks isegi mingit plastikujuppi. Et justkui kelku. Lõpetuseks aga üks hiliskevadine salvestus künnivaresekoloonia helidest, kus pojad on juba suureks kasvanud. Salvestus on tehtud kallaste kalmistul ja mõnikümmend meetrit eemal. Liivakivi paljundil pesitsesid kaldapääsukesed ja nende häälitsemist on ka siin aeg-ajalt kuulda.
