Kui te tulete välja oma toast oma korterist jõuate tänavale,  ja kui te tõesti soovite kuulda ja näha,  siis te tõenäoliselt ka kuulete ja näete mõnda lindu  või looma, keda te muidu ei silma miski. Veel kindlam on asi siis, kui lähete parki parkmetsa  või metsa kuid vaja on ikkagi tahtmist. Ilma tahtmise a ilma suunatud tähelepanuta sihipärase  vaatamiseta ei pruugi me näha ühtegi lindu  ka tõelises linnuparadiisis. Eesti maaülikooli Etioopia ekspeditsioonil osalevate  ornitoloogide peamine ülesanne on vaadelda  ja kaardistada meie sookure lõunapoolsemat. Talvituspaika siinsest linnurikkusest ei saa  ka lihtsalt mööda vaadata ja kuigi suurimad vaatluse rud  ning objektiivid jäid õnnetult Etioopia tolli kätte hoiule  on linnumeestel siin põnevust küllaga. Etioopia on niisugune nisukene maa, kuhu ikka väga paljud  ornitoloogid tulla tahab ja põhjus on selles,  et siit siin Siin riigis on väga palju endeemseid liike. Endeenne liik on siis taoline liik, mis siis on,  levib mingil väga kindlal kindlal alal, noh,  Eestis on meil teada endeemne liik Saaremaa Robirohi  ja kui me võtame linde, siis lindude lindudest on 61 liiki,  on enden, 61 endeemset liiki on Aafrika arvel,  see on siis Somaalia. Tšiiliritrea ja Etioopia sellest 61-st on 31 liiki Etioopias  ja see on väga suur arv, tavaliselt on need noh,  need endeemsed liigid, üksikutel ookeanisaartel Miks siin nii palju neid teeme? Ma arvan, et põhjus on selles, et Etioopia see just see keskosa,  et see on, see on kõrge kilt maa s on üle 2000 meetri 2500  kuni 3000 meetrit ja need liigid on nagu siin lõksus,  et nad ei lähe selle kiltmaalt alla, et nad on noh,  kiltmaa, linnud ja nad väga, nad ei levi mujale,  seepärast kilpnaat alla minnes on juba troopika,  seal on juba 30 kraadi, 40 kraadi kuuma ja see ei sobi enam  nendele liikidele. Et siin on just nimelt mägismaa linnud ja nagu me  ja mis on veel väga oluline Etioopia puhul,  et, et kõik need endeemid, mitte kõik, aga osad endeemid on  äärmiselt lihtsalt kättesaadavad. Need on väga tavalised liigid, sa lähed Adis Abeba  lennuvälja tasud maha, seal on kohe sul lennuväljal kõnnib  ringi see lott EBis ja inglise keeles Watle teibis  siis on ringi lendavad Etioopia tuvid, Etioopia varblane. Ühesõnaga need on kõik käe juures, et sa näed neid,  et sa ei pea neid kuhugi kaugele otsima minema  ja hästi palju raha selle eest maksma. Kuhu iganes ka pilku ei pööraks, jääb uus linnuliik silme  ette sookure ööbimispaigas askeldavad Eestiski tuttavad tildrid,  tutkad, mustsaba vigled ja mitmed väiksemad veelinnud Need,  roosad tegelased on loodusfilmihuvilistele hästi teada. Roosad on väike flamingod. Ja ja lamingad täiesti seal ludistavad vees mingisugust toitu,  siis. Nii lõpeb tulemusliku vaatluse u alles pimeduse saabudes,  et hommikul taas uute lindudega alata. Nii kui me vaatluspaika jõudsime, sättis end sinna mäe otsa  üks kohalik uliline. Linnumeeste sõnul on see kilte kes meil nüüd hoolikalt silma  peal hoiab. Hiljem saab selgeks, et täpne eestikeelne nimi on seal  röövlinnul Kilt maa-vi kes on Aafrika rohumaadel savannides  üsna tavaline. Leho tundis linnu kergesti ära, aga kust ornitoloogidel need  võõramaa lindude teadmised tulevad? Kui hakata mingit reisi planeerima kuhugi eksootilisesse  maale või, või kuhugi võõrale maale, kus on erinevad  linnuliigid Eestis, siis siis esimene asi on vaja osta  endale määraja internetist tellida või poest osta. Ja siis hakata õppima neid, paljud linnud on siin ju  väga-väga sarnased, mingi väike joon ainult eristab,  et minule kui lihtsale inimesele, kuidas,  kuidas sa seletad, kuidas määrata ühte lindu üldse,  kõigepealt on vaja ikkagi endale selgeks,  on need perekonnad. Et nad sa umbes teadet, et kellega tegemist on,  et kas et kas ta on kiur või on ta lõokene  või on ta kuldnokk või on ta bobo või, või noh,  see, see peab nagu selge olema, et siis on nagu hiljem  või ütleme siis kohapeal on palju lihtsam määrad kasutada. Aga kui tead, et see seal põõsa otsas on puff,  pakk või siis siis lööd selle puffpakkide koha pealt lahti  ja siis hakkad sealt arutama seda ja tihtipeale pisikesed  värvulised on noh, nii sarnased. Et selleks on Linnumeestel kaasas kaamera niisuguse suure toruga kaamera  ja siis katsutakse pilt saada sellest ja  siis on hiljem õhtul aega määrajat uurida ja,  ja see lind ära määrata ja tihtipeale ka jääb määramata  ja kui määramata jääb, siis on, on hästi palju võimalusi  internetis küsida teiste linnumeeste käest. Etioopia linnustik on piirkonniti vägagi erinev. Kui satume karjamaalt Jõekanjonisse või riftioru järvede kallastele,  muutub pilt sootuks. Uued liigid ilmuvad igast ilmakaarest ja Lehol ei jää üle muud,  kui teha pilt ja panna uus vaatlusmärkmiku kirja. Rifti järvele minnes jäävad maes teetlike jõehobude  lähedusse linnusaared, kus maid jagavad kormoranid,  madukaelad ja savannihaigrud. Millise huvitava koosluse moodustavad aga koos järvekaldal  askeldav vana meest, meenutab toonekurreline marapuu  ning ülipikk kade peenikeste jalgadega karkjalg. Kas teadsite, et kireval jäälinnul, kes on Eestis valitud  käesoleva aasta linnuks, on Aafrikas veelgi kirkamate  värvidega sugulasi? Kogu maailma ornitoloogid õpivad linde ladina  ja ingliskeelsete nimede järgi. Kuidas on tekkinud aga sellised huvitavad eestikeelsed nimed  nagu Püha ibis, hund, kuldnokk või vasarpea? Ka meil on oma linnunimede komisjon, mis töötab  siis Eesti ornitoloogia ühingu juures ja  ja nad on väga-väga efektiivselt töötanud. Seal on linnumehi, seal on keelemehi ja nad peavad uurima  ka hästi palju raamatuid ja vaatama, et kus need liigid pesitsevad,  millistel biotoopidest nad pesitsevad, mis on nende eripära  millist häält nad teevad ja siis kõik kõike seda vaadates kaaludes,  siis nad vaidlevad, käratsevad ja siis katsuvad saada  siis mingi kompromissi ja siis panevad panevad liigile nime  ja minu arust on need väga hästi õnnestunud,  need nimed. Kas enamikel lindudel on eestikeelsed nimed,  olemad? Ei ole kõigil, aga, aga, aga ma tean, et töö käib kõvasti ja,  ja, ja osadel näiteks siin Aafrika Aafrika liikidest on  kangurlindudele näiteks suhteliselt vähe nimesid veel pandud. Meie ümber nendel Etioopia lindudel on enamikel vist  eestikeelsed nimed juba olemas. Jah, et kui me vaatame siin praegu need tuvid,  kes meil taga on endeemsed, tuvid siin kiltmaal nad elavad,  neid on hästi palju arvukas liik. Nende nimi on Etioopia tuvi. Ingliskeelne nimi on tal Collatav, see on  siis kaelustuvi. Aga noh, nad ei ole nagu komisjoni alla seda nagu tähtsaks  pidanud seda kaelust nad on pidanud tähtsaks liikuma. Elab Etioopias ainult Etioopias. Siis nad on pannud väga õige nimi, see on Etioopia tuvi  ja nii on paljudel teistel liikidel ja on olemas näiteks  siin on üks On Abesinian longlon, inglise keele nimi  ja nad on selle nimetanud Etioopia kaelus kiuruks. Siis on üks lõoke enaaglaak. See on nimetatud Etioopia väikelõokeseks ja,  ja nii edasi. Ees, kes kriuksub, on see, see kiivitaja see spot,  prestid? Plave sellel on ma võimalik, et tal on eestikeelne nimi ka,  aga ma. Ma lihtsalt ei. Lambahänilasi on hästi palju siin loomade vahel. Lämbaanilastel on see asi, et neil on hästi palju alamliike,  et neid peab tavaliselt ka pildistama. Kui teada tahad saada, et mis alamliigist nad on,  siis on seal all, on kraav. Povipõhjas on veisaigur. See valge ja. Need on nüüd need Vaar aned. Vara. Inglise keelne nimi on tal kui otse tõlkes tõlkida,  siis on see Egiptuse ani. Ja ju siis nimekomisjon on arvanud, et mis Egiptuse paneme vaaraoni,  et palju kõlavam nimi. Et seal on ka palju sellist loomingulist No no igal juhul teistmoodi saaks üldse neid nimesid panna. Palju liike, linde üldse sina oma elu jooksul näinud oled,  minul on? No saab vist selle reisiga 1000 liiki,  aga noh, see ei ole nüüd küll mingi arv,  et siin Eesti mehed on siin võib-olla 2000 peal juba  esimesed kõvemad mehed ja see oleneb ka väga palju,  kus sa käid, et kui nüüd minna näiteks Mina näiteks Ladina-Ameerikasse, kus, kus ma käinud ei ole  siis sealt tuleks kohe Robinal mingi 500 liiki,  võib-olla juurde või 600, seal. Seal on hoopis teised teised linnud, et seal hoopis teised liigid. Et see oleneb väga väga sellest, et. Et kus käiakse ja, ja ka vaadatakse, et kui neid liike kogutakse,  siis nagu on tark külastada niukesi maid,  erinevaid, kus on teist teist teised liigid käia. Kagu-Aasias Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas,  Aafrikas ja, ja noh, päris kõvad linnumehed käivad  ka Antarktikas. Mõnede andmete järgi moodustab Etioopia turismi,  st linnuturism lausa 40 protsenti, olgugi et peale lindude  on siin vaadata palju rikkaliku loodust ja kirevat ajalugu. Leho on kahe Etioopia reisi käigus oma linnuvaramut  täiendanud 386 uue liigiga. Kokku on maailmas linnuliike üle 10500, seega avastamist on  veel palju. Kui siia lendaks praegu nokka klõbistades vaaraohani  siis kas ma rõõmustaksin või hoopis kurvastaksin? Meie suhtumine võõrliikidesse ongi vastuokslik. Šaakal meile justkui ei meeldi, aga punahirvest peame lugu küll. Selle koha nimeks siin Ongi hirvepark, sest 1900  kolmekümnendatel jalutasid selles paigas tõepoolest punahirved. Tallinna hirvepark pole aga Eestis ainus. Ka Vana-Vigalas on hirvepark ja ka seal on peetud hirvesid. Oleme me omaks võtnud, kuid viimastel aastatel on Eestis  kohatud ka kabehirve ja tähnikhirve. Kuidas nendesse suhtuda? Eesti inimese arvates sobib hirv parki või inglise filmi. Aga kui ta meile metsas vastu jalutab, siis mõjub nagu külaline. Punahirvega hakatakse küll tasapisi harjuma,  kuid kaunid kabehirved Elistvere loomapargis on ikka rohkem  võõrad kui omad. Ometi leidub Eestimaal nurki, kus võõraid hirvlasi on  viimasel ajal kohatud ka vabas looduses. See koht siin Lasva Võrumaal on ainus paik Eestis,  kus nähtud mõlemat, nii tähnik kui kabehirve. Mehed seda mälestusväärset päeva, millal teil õnnestus lasta  tähnik hirv? Naised, siis olid kepikõndimaal kepikõnnil  ja helistavad, et väga ilusate sarvedega põder on metsas. Siis helistasin mehed läbi, saime kaheksa meest kokku. Panime mehed ette ja ma tulin koeraga siia metsa sisse  ja sain vast paar minutit astuda ja oli koera hääl üleval ja. Ja siis kuulen, kui saatjast hõigatakse,  et nii suurte sarvedega põder nagu hirve sarvet  ja siis läheb pool minutit mööda ja ongi hirv. Täpselt mulle peale ja jäi korraks selle,  siin läheb see kraav jäi selle kraavi peal korraks seisatama  ja lasin talle kohe esimese matsu ja pani minema,  lasin teise ka veel kindluse mõttes, aga ma arvasin,  et noh, pihta pidi saama, aga aga ikkasin meestele,  et olge kõik siin ees valmis. Noh, et põder läks siia või see hirm läks siia tukka sisse,  et noh, peaks nagu siia välja tulema, et kui nüüd pihta ei saanud,  ei tulnud ja vaatasin, et tuleb koer kohe taga,  see mees teda ajas seal algul ja jääb sinna metsa äärde,  jääb seisma ja ja siis tulid juba mehed ka kokku  ja vaatame ja lähen siis metsa äärde ja oligi see hirm maas  siis seal ja. Aga mis see esimene mõte oli, et see on ikka täiesti  tavaline punahirm või kahtlustasite kohe. Ei kahtlustanud seda, seda me hakkasime kahtlustama alles siis,  kui meil oli ta juba koju viidud ja hakkasime seda nülgima  ja tulid seal teised jahimehed ka sinna. Pärast uurisime ja, ja jõudsime ka järeldusele,  et, et see punahir kindlasti ei ole ja ja tuli väljagi,  et oligi tehnik, hirv. Aga see on tegelikult koht, kus rajakaamera ette on jäänud  ka kabehirv, nii et mitte ainult tähnikhirv ei ole siin  punahirvele konkurent, vaid ka kabehirv. Mida teie jahimehed sellisest külaliste tulekust siia oma  jahimaadele üldse arvate? Heino? No mõnes suhtes oleks väga ilus, kui loomi oleks rohkem,  aga, aga võib-olla tuleb muid probleeme. Oota kährikuga, meil on need probleemid käes,  et, et et see on jahimehe suhtes, mulle meeldiks,  kui oleks selliseid ilusaid? Ei, mitte liha, aga põhiline on trovee ja sarved ikka,  et need mulle meeldivad, aga, aga võib-olla tulevad haigused  või tõrjub kitsed välja või segunevad ära punahirvega,  et on kahju, palju suurem kui see kasu. Aga kabehirve teie siinkandis lasknud ei ole. Ei ole jah, ütleme seda kabehirve, ma nägin aasta tagasi,  põdrajahil läks ta üle, tee jälle tuli meeste juurde  ja rääkisid, et mina pole oma elus veel sihukest looma näinud. Ja siis kirjeldasin, aga tuli välja, et,  et paar-kolm päeva tagasi nagu metsamehed olid näinud  ka siukest looma. Kindlaks tõestuseks kabe ja tähnikhirvede liikumise kohta  Eestimaal on rajakaamerate fotod. Lisaks Lõuna-Eestile on külalised jäänud pildile  ka permisküla jahipiirkonnas Ida-Virumaal. Aga milliseid liike peab omaks ja milliseid võõraks ulukiuurija? Kui nüüd võtta mitte hirveliikide, siis päris omane on meil  kindlasti metskits. Punahirve seisukohalt võib öelda, et ta on selline pool omane,  et Atlantise kliima kliimaperioodil, kui mingid soojemad ilmad,  laialised metsad, siis ta oli siin meil olemas. Aga kui ilm läks külmemaks, siis ta kadus meilt jälle  ja nüüd on siis inimese abiga tagasi jõudnud. Aga kui neid eksikülalisi ja uusi sõpru vaadata,  kes meile tulnud on, ehk siis tähnikhirv  kelle tegelik kodumaa on Kaug-Ida, tema kindlasti ei ole  ja ega ka kabe hirv, kes on peale viimast jääaega oli tema  ainuke leviala, siis Vahemere äär inimese abiga pärast  hiljem ka Kesk-Euroopa ja Briti saared, siis  ka tema ei ole meil kohalik kunagi olnud. Kui me paneksime kolmekesi kõrvuti seisma punahirve,  kabehirve ja tähishirve, siis mismoodi saab neil kõige  kergemini vahet teha? Kõige kergem on neil võib-olla vahet ja siis,  kui vaadata nende tagaosa hoopis ehk siis punahirvel on  siis saba ümbrus, mida nimetatakse saba peegliks on selline  kreemikas valge. Temal selgepiirilist ringjoont või siis ümbrust täiesti puudub. Kui me võtame nüüd tähnikhirve, siis temal on sabapeegel  valge ja üleval osas on ka must väike äristus. Ja kui me võtame nüüd siis kabeirv siia kõrvale,  temal on nendega kolme võrreldes kõige pigem saba  ja keset saba on pikk, mustri saba on tal umbes 30  sentimeetrit pikk ja temal on ka saba peegel,  siis helevalge. Ja kui nüüd võtta isasloomad, siis kõige lihtsam on eristada  jällegi kabehirve sellest, et serbo, horvaadi keeles  kutsutakse teda ka otse telkes siis kühv vlihirveks,  sellepärast et tal on Sarvel moodustub umbes nelja-viie  aastasel loomal juba kühvel. Ehk siis ta ongi külje pealt vaadates täiesti lapik,  et ülejäänud hirvedel on ikka selline pulga kujuline  või siis ümar ümbert. Lasva jahiseltsi meestel on olemas peaaegu täiskollektsioon  Eesti loomade jahitrofeesid. Kabehirvesarved sealt veel puuduvad. Tähnikhirve omad on eelmisest sügisest alates olemas. On siis uhke tunne ka Illar, omada midagi sellist,  mida ühelgi teisel Eesti jahimehel teadaolevalt ei ole. Noh, loomulikult on ikkagi tore ja hea tunne Omada siukest looma, mida vist lähima 20 aasta jooksul? Meie maadel küll ei näe, vist tähnik irve kolju on tunduvalt lühem,  kui on punahirvel. Kui pikk see punane punahirvel on ta ikkagi tunduvalt. Üks 15 sentimeetrit pikem, vähemalt et tal on nii. Võru keeles öelda, et lambapää on, on ta ütleme kui ta maas on,  ütleme aga teiseks on, tal ei teki siia üles krooni,  nagu punahirvel siis valdavalt on tähnik hirvel ongi ainult  neli haru. Ja kuhu see sarve trofee siis läheb koju,  sauna seina peale. Noh, jah, ta on mul seina peal, kus teisedki trofeed on,  et. Et siin on sõber Heino jahitrofeed ja, ja teil on oma Meil on oma kollektsioon ja et mul on ka poeg,  jahimees ja meil on kahepeale Pole küll sama võrdne väärne, aga, aga nii küllaki palju  neid tähnikut ei ole heinu, tähnikut ei ole heinu ja,  ja, ja ma kardan, et vast ei saagi seda siin olema. Kui rääkida jahimeestega juttu, siis tundub,  et kabehirv on nagu Eestis omaks võetud,  aga, aga tähnihirve suhtes on ikka selline noh,  kõhklus on pehmelt öelda, et tegelikult peetakse teda ikka  selliseks suureks sissetungijaks, miks nii on,  et kabehirve rahulikult suhtutakse, aga tähnikhirve võõristatakse? Põhiprobleem on selles, et tähnikhirv annab punahirvega hübriide. Ja ja see on kindlasti kindlasti väga halb meie looduslike  hirvepopulatsioonide puhul. Milline on kogu selles mängus või skeemis meie oma metskitse roll? Metskitsel siin statisti rolli tal kindlasti ei ole,  et temal on selline halb harjumus, et ta on üsna tundlik  näiteks toidukonkurentsi suhtes, et kui need Paneksime need kõik kõrvuti, ütleme meie enda punahirve,  tähnikhirve kabehirve ja siis metskitse,  siis metskits oleks esimene kindlasti, kes alla annaks. Siis ta tema sellist toidukonkurentsis vastu ei pea,  et tema vajab väga kvaliteetset toitu võrreldes tähnikhirve  ja kabe ja punahirvega. Jaapanlased ise ütlevad, et ei ole aplamat hirve kui tähnikhirv,  sest ta on võimeline koorima ka väga jämedaid puid  ja nende koort sööma, mida tavaliselt ülejäänud hirved eriti  toiduks ei tarvita. Et on võimeline täiesti ühe piirkonna paljaks sööma,  kui teda palju on. Milline sinu väga isiklik seisukoht selles küsimuses on,  et kuidas nendesse võõrliikidesse kabehirve,  tähnikhirve me suhtuma peaksime? Teatud mõttes ühtib minu arvamus ka ka meie riigi seisukohaga,  kus siis need kabehirve tähnikhirve on kantud loodusliku  tasakaalu ohustavate liikide nimistusse,  ehk siis minu isiklik arvamus oleks, et neid meil ei oleks vaja. Kindlasti ei oleks meil vaja tähnikhirve,  aga mööda ei saa vaadata faktist, et inimese tegutsemine nad  kindlasti teatud ajal siia toob kas siis otseselt  või kaudselt. Pigem minu arvamus küll on kaudselt, aga aga jah,  siia nad mingi hetk jõuavad ja siis võib olla peaks meie  enda majanduspopulatsiooni majandamise otsused hiljem  siis olema sellised, et et me kindlasti eelistaksime oma  liike ja üritaksime hoida neid külalisi madalseisus. Kui tähnikhirved ujuvad meile üle Narva jõe  ja kabehirved pääsevad jooksu Läti hirveaedadest,  siis tuleb nende eksikülalistega paratamatult leppida  ja tunda rõõmu tänavusest pehmest talvest,  mis meie oma metskitsearvukuse le kindlasti positiivselt mõjub. Olles täna juba vaadanud Etioopia endeemseid linnuliike  ja teinud tutvust Eestimaa looduse jaoks ohtliku võitu  hirvlastega tekib isu millegi turvalise Tava. Üdini eestimaise järele. Kui küllalt kaua oodata, tuleb ta ise siia hirveparki uurima,  et kuidas meil läheb, aga me ei malda ju oodata  ja seepärast paneme käima Karl Anderi palaolendist,  keda eesti keeles kutsutakse ka krüügitajaks toitsutajaks,  lüüvikuks või näiteks toompapiks. Peagi on kevad täis jõus iga hetkega on meil üha rohkem  ja rohkem linde näha. Kuid mõned linnud just varjuvad selle kisakära eest  paksudesse kuusikutesse. Näiteks leevikesed. Eestis pole võimalik seda varblasest suuremat lindu  kellegagi segamini ajada. Isaste punane pugu ja must peanupp on kõigile teada,  aga emasel on pisut vähem värvi jagatud ja  nii katab teda pruunikas kuu. Leivikesele on omane tömpnukk. Leevikesega olen enamjaolt kokku puutunud maakodu lähedastes  metsades ja aedades. Leevikesed on oma menüü kujundanud vastavalt aastaajale. Sügisel ja talvel. Pööravad nad tähelepanu eelkõige marjadele  ja erinevatele seemnetele. Näiteks on vahtrapuud nüüdseks seemnetest tühjaks söödud. Talvel on leevikesed uitajad, kuid nad ei moodusta väga  suuri salkasid. Leevikestel on aga väga tugev paarisuhe ja nad jäävad sageli  ka talveks kokku. Põhiline päevatöö seisneb toidu otsimises. Möödunud talvel leidsid leevikesed teeka minu aeda,  kus pakkusin neile lahkelt toidulisa. Leevikeste puhul olen märganud kavalat käitumist. Nimelt lasevad leevikesed kõigepealt toiduplatsile pisemad  sugulased urvalinnud ja alles seejärel kaaluvad nad ise  sööma asumist. Isased leevikesed käituvad härrasmeestena. Nad lasevad kõigepealt sööma emaslind ja seejärel,  kui tülitajaid vähem on, laskuvad nad ise mugima. Kõige iseloomulikumad sõnad, millega ma kirjeldaksin  leevikeste söömist, oleks matsutamine ja mugimine võrreldes  üsna agarate ja korralike tihastega kühveldavad leevikesed  seemneid tömbinoka vahele ja matsutavad. Leevendus toidumuredele toovad kevadilmad. Nüüd leiavad nad kuivanud taimeosi pungi  ja kindlasti ootavad nad ka magusate õitega täidetud kevadmenüüd. Levik on üks vähestest lindudest, kelle puhul mõlemad,  nii emane kui ka isane laulavad, justkui mängiks keegi  puudes alus flööti. Kevadel algavad leevikestel peremured. Olen märganud, et isaseid leevikesi on kordades enam kui emaseid. Leevikeste sugupoolte jagunemist ei jälgi Eestis hetkel  ükski seireprojekt. Need on vaid linnuhuviliste tähelepanekud. Loodetavasti pole sellel kevadel tabanud leevikesi  pruudipõud isa leevi ja kohtleb omaga. Kaasa auväärselt ja sellisest kohtlemisest peaks osa saama  iga emaslind. Viimase aasta jooksul olen ma mitu korda kuulnud raadiost  üht väga head laulu. Selle laulu tegi Mikk Tammepõld Paul-Eerik Rummo luuletuse põhjal. Et ma pole suurem asi laulumees, siis piirdun  selle luuletuse algus ridadega. Puudel õitsevad leevikesed. Aknaklaasidel jää. Kella käel käivad inimesed. Ei me peatu, ei näe. Peatumist meile ja nägemist. O kolm. Osooni.
