Täna lähme taas teadust otsima kohta, kus seda esmapilgul  leida ei võiks. Niguliste kirikus asub üks hinnaline kunstiteos,  üle 500 aasta vanune kapaltar, mida asuti eelmise aasta  lõpul konserveerima. Lähme vaatame lähemalt. On ju Eestimaal mitte palju säilinud selliseid unikaalseid ja,  ja rahvusvahelisi tähtsaid teoseid näiteks nagu surmatants,  mida, mida suurem hulk vaatajaid tunneb küll aga on  siis ka rida teisi, näiteks Saksamaa või madalmaade altareid,  mida mida hinnatakse kõrgelt, aga, aga võib-olla mida,  noh, me kohalik publik nii hästi ei tunne. Ja üks nendest väärtustest kindlasti on Põhja-Euroopa kõige  suurem ja üks paremini säilinud teoseid,  see on Hermen Rode töökojas tellitud altariretaabel. See on tõepoolest üks unikaalne töö oma mõõtmetelt  ja et ta juba seetõttu, et tema kõrgus üle kolme meetri  avatud tiibadega ehk siis on üle kuue poole meetri tema tema laiuse. Ja et seal teosel me näeme siis kuidas töötab üks keskaegne altar,  tal on mitu erinevat positsiooni, kas ta on täiesti kinni  nii nagu ta oli igapäevaselt, siis on kolm meest,  kolm naispühakut, siis ta on osaliselt lahti,  siis me näeme stseene selle kiriku kaitsepühaku pühana  Ikalas elus ja, ja Tallinna kaitsepühaku püha Viktori legendidest. Ja kui ta on täiesti avatud, siis seal sees on 40 imeliselt  kaunist pühakufiguuri. Kui minna nüüd ajaloos tagasi, siis jõuame taas  selle Niguliste hoone enda ümberehituste juurde. See on kõik 15 sajand. Kui Tallinn on, võiks öelda väga õitsval järjel,  kõik läheb väga hästi ja, ja ehitatakse ümber väga paljuid. Hooneid ehitatakse ümber Tallinna linnamüür,  kõik on hästi hoitud, kaitstud, ehitatakse avar,  selline valgus, külaline, ruum ja tellitakse  siis Saksamaalt Lüübekis. Peaaltaril. Ja et, et see kõik on väga täpselt ajalisi teada. On teada, et 1478 läks teele siit tellimus  ja 1481 jõudis see uhke töö mis on siin näha tagaplaanil  siis siia Tallinnasse, monteeriti siia Niguliste kirikusse  üles ja seda pea altari funktsiooni täitis see töö  siis kuni teise maailmasõjani. Ja, ja teise maailmasõja eest evakueeriti mitmed uhked väärtused,  teati ju ette, et sõda purustusi toob ja ja,  ja siin olid siis mitmed head Inimesed, kes, kes selle aktsiooniga tegelesid,  mitte ainult siin, Tallinnas, aga igal pool mujalgi Eestis  ja tänu sellele see töö päästeti, pakiti detailidena,  viidi siis kirikust minema, samamoodi ju päästeti  ka surmatants, nii et mõlemad uhked tööd on siinsamas  Niguliste kõikidele vaatajatele ka praegu näha. Uuesti avati siis see maja juba tervikuna 1984 publikule  ja et mitmed olulised teosed siis jõuti puhastada,  restaureerida ja loomulikult on, kuivõrd tegemist on juba  sellise sellise põneva kohaga, kus erinevad teadusharud  saavad 11 aidata või 11 toetada siis kunsti uurimine on igal  juhul üks üks väga põnev näide teaduses. Sest et siin töötavad ju ajaloolased, kunstiteadlased,  kes uurivad selle teose ajalugu, uurivad,  töötavad läbi arhiivimaterjale. Meil on kõrval siis restauraatorid, kes uurivad,  teostavad tehnilisi uuringuid, pluss teised eriala spetsialistid,  nii et see on kõik üks tore tervik. Et läbi mille me üleüldse saame rääkida teatud võimalustest  uurida vana kunsti, mis on reeglina hästi keeruline. Ja, ja kui me Kui me tavaliselt oleme harjunud nimetama,  et see on Hermen Roode töökojas valminud,  siis tegelikult see see täpselt dokumenteeritud ei ole vaid  on teada jah, Tallinnasse selle teose jõudmise lugu. Et tellitakse töö, mis on mõõtmetelt väga suur,  et tellitakse Lüübekist, et seal on kujutatud  siis Tallinna inimestele väga olulised keskaegsed pühakud,  keda me maalingutel näeme. Ja kui jõuab see teos siia Tallinnasse, siis on säilinud  selle kohta infot, et kuidas ta kokku pandi,  kuidas ta moteeriti ja seal on mainimata üks väike asi,  kes on selle pildi maalinud. Ehk siis see on kunstiajaloolaste poolt võrdleva analüüsi  põhjal omistatud Lübeki meister Hermen Roodele  ja tema töökojale. Ja nende teoste restaureerimisprotsess jäi pooleli  ja see on siis ka põhjus, miks me saame rääkida uuesti ühest  olulisest sellisest teadusprojektist mille raames on  siis eelkõige oluline. Puhastada siis need pooleli jäänud figuurid,  kõik see toimus siis või see protsess pooleli. Poliitilise pöörde tõttu, kuna Eesti iseseisvus ja,  ja tol ajal restaureerisid seda Moskva spetsialistid koos  siis Eesti kolleegidega, aga see poliitiline protsess  siis peatas selle ja nüüd on õige aeg selle asjaga edasi liikuda,  põhimõte on ikkagi teostada ka vastavad tehnilised uuringud,  kuna ta on ikkagi noh, maailma mastaabis väga oluline töö,  et me saaksime võimalikult palju materjale teha koostööd. Siis näiteks. Juba juba näiteks vastavate saksa või Stockholmi  muuseumidega või kirikutega, kus on siis säilinud teised  herme roodele omistatud tööd just nimelt. Tehniline uuring on siis oluline selleks,  et võimaluse kindlaks teha näiteks seal mingisuguseid  pigmente või alusmaalinguid, mille, mille alusel saab seda  võrdlust siis edasi uurida ja, ja leida siis kinnitus sellele. Kaua see projekt teil kestab ja millega,  millega see lõppeb? Projekti lõpp on seatud aastaks 2015, kui me saame teha,  tegelikult ma arvan ikkagi sellise vahekokkuvõtte  kus tuleb rahvusvaheline konverents, aga see saab olema  kindlasti vaheetapp, sest füüsiline restaureerimine  kindlasti kestab oluliselt oluliselt kauem kui kaua see kesta? No see eelmine protsess on näiteks väldanud üle 20 aasta,  nii et kes seda teab, kindlasti on siin muutunud põhimõtted ja,  ja materjalid eelkõige, mis võib-olla teevad  selle oluliselt lihtsamaks. Ikka siin on üks väga määrdunud kuju. Et millest see mustus koosneb, mis tema peale nüüd need aastasadu. Ladesta. Me ei ole nüüd otseselt praeguseks mustuse analüüse teinud,  et kindlasti me seda ka teeme, kui me hakkame nüüd juba  instrumentaalanalüüsi tegema, aga seal on väga palju sadu aastaid,  eks ole, mustust, mis on noh, mis iganes küünla ahmast,  siis seda on aeg-ajalt lakitud, nii et, et,  et kohati on ka siis tumenenud lakikiht. Aga et võib-olla selline huvitavam asi, et noh,  mis on nende kujude muidugi haruldus või üldse see meie  altari haruldus, et seda ei ole kunagi totaalselt üle maalitud,  et puit polükroomia puhul on ju hästi sagedasti see,  et läbi aegade seda järjest justkui seda värvikihti uuendatakse,  ehk siis see saab uued, uued ja uued uued kihid peale välja  arvatud siis siin on näha, et mingil hetkel me ei tea,  millal, aga on nad saanud uue, justkui meikapi,  et naistel on just need kulmud ja, ja silmamunad  ja siukesed. Ümmargused roosad põsed, et, et, et see on niisugune nagu  tore asi, et ilmselt naiste meikapi mood muutus mingil hetkel. Et üht-teist on siin ära ka kokku, kui ma vaatan,  sõrmeotsad lõuaotsad siin mõnel kujul on nina läinud,  et kuidas nendesse suhtute, et te vist ei hakka seda nina  sinna tagasi kleepima ja et see, mida me teeme,  et, et see niisugune tänane restaureerimiseetika ikkagi  eeldab seda, et me nagu nii vana objekti säilitame ikka  täiesti originaalina, et me justkui mingit rekonstrueerivat  tegevust ei tee, et see, mida me teeme, me eemaldame tõesti  selle mustuse ja noh, tõenäoliselt ka need ülemaalingud,  selle meikapi, aga midagi me juurde tegema ei hakka,  et sest me tahame ikkagi näha vana asja,  eks ju, vana na, et, et, et me ei taha näha restauraatorite  panust uute osade näol. Siin on nüüd mõned kujud läinud seiklema,  et need vist reisivad ringi. Küll. Siinsamas kiriku peal, aga, aga nende all on ühed sellised  väga huvitavad visandid, et mida need kujutavad endast? Need on vahvad sellepärast, et need on roode Roode enda töökojas. No ma ei tea, kas nüüd roode enda käega,  aga, aga roode töökojas tehtud visandid,  mis on justkui pühakute atribuudid ja, ja nende järgi  siis noh, see altar toodi siia tükki tõenäoliselt  ja need kujud olid eraldi, need kujud on sees tühjad  ja nende järgi siis komplekteeriti see kohapeal kokku,  et, et, et noh, toona kõik teadsid, eks ju,  mis on kelle, mis pühaku atribuut ja siis kokku ta nagu  pusle siin kohapeal pandi. Siis riputati konksu otsa ära ilusti. Siin on vist kullaga ka kokku hoitud, et alt on jäetud värvimata. Jah, ega ajalooline just ajalooline kunst on väga selles  mõttes pragmaatik line, et, et loomulikult see ongi noh,  nii nii paljus käsitöö, et loomulikult seal on niisugused  pragmaatilised aspektid, et kulda mitte ainult  siis ei ole kokku hoitud selles mõttes, et,  et siin on osad kohad kuldamata, aga siin on kasutatud  ka erinevaid kuldamismeetode. Et osade kuldamismeetodite puhul see kullaosa osa ikaal on  palju suurem kui teiste puhul, nii et siin on hästi  ratsionaalselt siis ka seda kulda kulutada. Siin on nüüd hästi näha, kuidas Gertrudi skulptuuril on pool  nägu puhas ja pool on siis sajandite tolmuga koos. Vahe on päris suur. Ja meik on ka maha võetud, seesama, mis veel vahepeal lisatud,  on kuskil paarsada aastat tagasi, aga ninaotsa  ja sõrmeotsi ta enam kunagi tagasi ei saa. Millised etapid selle projekti juures siis nagu läbitud on  ja mis, mis veel ees ootamas? Me oleme? Teinud ära esmased nagu nii-öelda need punktuuringud Niisugusel meetodil nagu mida nimetatakse X refiks  ehk siis see on? Ütleme tulevikuteadus, et kui tavaliselt punktuuringud  tehakse siis viisil, et, et võetakse maalist  või objektist üks tükk välja viiakse laborisse,  siis tehakse igavest keerulised instrumentaalanalüüsid  sellele siis on olemas niisugused aparaadid,  mida me koostöös siis keskkonnauuringute keskusega tegime  millega jaa siis mitte lõhkuvalt kätte ühe punkti keemilise  koostise ja selle kaardistuse me tegime ära,  see on, me tegime kuskil 500 proovi kokku  selle objektiga ja siis me oleme alustanud alustanud  ka kõikvõimalike erinevaid, siis erinevate  pildindamismetoodikatega tehtavaid analüüse,  noh näiteks erinevate elektromagnetekiirgusepõhised uuringud,  et eelkõige infrapuna, mis siin puhul on erakordselt põnev  ja põnev ka võrdlusmaterjalina teiste roode töökoja töödega,  et sellega on siis võimalik avada alusjoonistus  ja see maailm, mis siin avaneb maalikihi all,  on muidugi erakordselt põnev, et siin seda kunstniku  käekirja või see, mida me näeme nende noh,  nii-öelda kritselduste, eks ju, kujukeste all,  et see kogu see maailm nende maalide all avaneb siis,  et kui palju kunstnik on muutnud oma algkompositsiooni ja,  ja siin ta tõepoolest on seda päris palju teinud. Siin on siis jah näha, et mis selle info,  mida punaga teha saab, mis on vaieldamatult üldse  selle maalingu kõige põnevam uurimine ja just võrdluses  nende teiste roodetöökoja töödega, et, et siin on hästi tihe  massiivne alus, joonistus, kus, kus kunstniku tõesti,  kuidas ta on komponeerinud nagu selle need,  need maalid ja, ja hästi palju ka muudatusi teinud,  et, et näiteks noh, mõned asjad on juba läbi maalikihi näha,  et vot siin on aimata, et mingisugune Midagi siin on, eks ju, ja siin näiteks ja,  ja et, et aga need on tegelikult siis noh,  näiteks siin on, et on siulised tuhvlikesed voodi ees,  siin on pissipott, kui, et infrapuna toob kõik need asjad  välja ja siin on üks kass noh, tõenäoliselt kass. Ja, ja, ja aga et see muidugi hästi palju põnevaid  ka niimoodi noh, niisugust kompositsiooninihkeid,  kus ta on natuke, noh, kus sa näed, et kunstniku seda käekirja,  kuidas ta viirutanud alguses need varjukohad  ja valguse kohad Tehnoloogia, või meetod, mida me siin kasutanud oleme,  kannab siis ingliskeelset nime reflect ans transformation,  Imaging eesti keeles, jah, vastet hetkel ei ole suutnud  välja mõelda. Aga see põhineb sellisel sarivõttel, kus  siis korratakse võtet noh, kuni 30 või 30 kuni,  ütleme, 70 korda. Ja vahetades valguse asukohta ja see annab  siis võimaluse. Arvutile teha rehkendusi ja erinevatest nendest valgus  positsioonidest nüüd. Pilditöötluse abil. Rõhutada teatud. Elemente, et näiteks noh, museoloogias on Külgvalgus väga ammu kasutusel olnud, et see nüüd võimendab  võimendabki seda tehnikat ja lõpptulemusel,  mida, mida te nägite, ongi võimalik siis valguse asukohta  muuta nii-öelda interaktiivselt ja tuua esile just teatud väga,  väga väikeseid nii-öelda pinna kõrguste muutumise antud  juhul siis kas siis maali pintslitõmbeid vaadata  või lakikihi näiteks. Jah, lakikihte, et tehnoloogia siis võimaldab vaadata just  pinda ja uurida siis seda lähemalt. Idee on siis näiteks tuua konserveerimise valdkonda teisi  distsiplinaaralasid näiteks IT-d. Siis arheoloogiat ja võib-olla veel midagi,  et olenevalt sellest kui suureks meie grupp kasvab Veel üks tore asi, et siuke võluv detail,  et siin selle piirkonna, et siin on üks niisugune koger  või siuke laevuke, siin on veel teine väike ees,  et jällegi, et, et kui juba tead, et siis sa nagu aimajad,  eks ju, mingeid jooni seen nagu need mastid siin aga infrapuna,  jah, toob sellised kõik need kompositsioonimuudatused,  et pentimentiks nimetada siis erialakeeles,  et kompositsioonimuudatused hästi kenasti välja. Miks sa ise arvad, et otsustati siis lõpuks mitte ei,  siin, me võime fantaseerida, mis iganes. Miks need kassid, miks ta neid kas. Luiged on küll päris suured, siis need luiged. Valik läks kompositsiooni liiga tihedaks  või aeg sai otsa, ei jõudnud kõiki detaile enam välja  maalida või me ei tea. Oleme teinud ära esimesed proovid küll röntgenuuringuteks,  et kui tavaliselt, siis kunstiteosed Eestis ei ole nagu  eriala institutsioonides ei ole spetsiaalselt röntgen. Instrumentaariumit siis tavaliselt, mis me teeme,  me läheme haiglasse maalidega, aga noh, sellisega katsuda,  eks ju, minna haiglasse ja siis me ka jällegi niimoodi avara  pilguga Eesti vabariigis ringi vaadates,  et kellel võiks olla selline portatiivset rönken id  või kaasaskantavad, mida siia koha peale tuua. Et siis me koostöös Maksu-tolliametiga, et Koidula  piiripunktist oli, see vist toodi ära siis röntgenaparatuur,  nii et me tänaseks ei ole küll jõudnud veel nagu  tervikröntgenit selles teha, sest see kõik on nagu protsessis,  aga küll me oleme seda aparaati siin katsetanud  ja et, et koos aparaadiga toodi meile siin  ka mehed kohale ja see oli väga võluv ettevõtmine. Ma saan aru, tõesti, väga palju erinevaid inimesi töötab,  kui palju neid inimesi võiks olla? Jah, et selline, ütleme see päris nüüd see uurimistiim. Et, et seda on nüüd noh, mingi neli-viis-kuus,  inimest, aga, aga need, kes otsapidi on seotud,  et, et ja kui palju neid saab olema seotud,  et ma loodan, et varsti pole Eesti vabariigi. Mis on sellised keerulised kohad, et kõige keerulisemad  sellised takistused võib-olla? Mis selle projekti keeruliseks teeb? Eks see keeruline ongi see, et kuidas me lõpuks nagu  kontekstualiseerime selle lõputu info massiivi,  et seda infot, mis me saame või, või neid andmeid,  mida erinevad teadlased või erinevad asutused meile toodavad,  et, et noh, et need on kõvaketaste kaupa mingeid andmemahte,  et mis me kokkuvõttes selle tervikuga teeme,  kuidas me noh, ühelt poolt see, et kuidas me seda esitleme iseendale,  aga ka avalikkusele, eks ju, et ja mis, mis sihtgruppidele ja,  ja, ja teiselt poolt jällegi See, et, et kas me sellest esitlusest saame  ka kuidagi nagu lisaväärtust sellele teaduspoolele  ja selleks me olemegi siin väga võtnud, võtnud ühe kolmanda,  ütleme selle teadusuuringute konserveerimise kõrval  niisuguse kolmanda suure suunana sellise asja,  mida Eestis õigupoolest väga palju vähemalt kunsti  valdkonnas ei ole tehtud, et mida inglise keeles nimetatakse  imaging või imagingteeks, aga et, et eesti keele ainuke  mingi mõistlik sõna, mis me leidsime, oli pildindus tehnoloogia,  ehk see on see kogu niisugune 3D mudeldamine  ja kuidas 3D mudeli peale ehitatakse üles neid erinevaid  erinevaid uurimistulemusi ja et, et kui palju see on ainult noh,  nagu kui palju selle kaudu esitleda materjali  ja kui palju tegelikult ka lisaväärtust sellele luua. Et see on nüüd üks niisugune, kogu see digitaal virtuaalmaailm,  mida me oleme üritanud siis siia nagu kolmanda sellise  põhiliinina sisse tuua. Enne rääkisime siin XRF tehnikast, mida kasutate,  mis see täpsemalt on, et kas sa kuidagi vaadata ka,  mida see kujutab endast? Antud juhul me tegime siis kuskil 500 proovi ringis  ja see on niisugune noh, nii on näiteks,  et kuidas me kaardistame nad, et, et siin on pandud sellele  kolmandale positsioonile kõik need punktid üks  ja et kus on üks proov tehtud ja see, mida me  siis lõpuks teadlaselt Jaa, aga see ei olegi nagu nii palju oluline,  meie küsimus on selles, et, et noh, kui meil on nagu iga  kuju seal nagu punane, et siis meil on vaja noh,  nagu kokkuvõttes ühte-kahte punast, et teada saada,  et üldistust teha. Aga, ja see, mis me teadlaselt siis saame,  on nagu iga proovi kohta noh, sisuliselt niisugune graafik,  mis näitab vaatet, et kõik need piigid näitavad,  vad nagu neid elemente, mida see sisaldab,  eks ju, et antud juhul siis plii blumbum,  plii on nagu siis kõige kõrgem piik ehk siis see dominantne  keemiline element on plii, ta võtab nagu see rönkenkiir  läbistab kogu selle kihi, eks ju, ja ja kuna ta on plii  alusel krundi peal, siis alati see plii ongi kõige  domineerivam element. Aga vaatame veel, mis siin näiteks on. Ahaa, ahaa, elavhõbe, et see on noh, tõenäoliselt  siis kinaverpigment, mille siis domineerimine element on,  on elavhõbe, aga noh, selleks mul peaks paralleelselt olema  nüüd see kaardistus ees, et ma teaks, mis värvi st on võetud. Ja see on siis nagu see formaat päris õudne,  maht, andmeid, väga pikk, meeletu Exceli tabel,  kus on nagu siis ma ei teagi, palju neid on,  neid niipidi ridasid, eks ju, mis võtavad kõik need  siis keemilise elementide koostise kokku  ja siis nagu niipidi, et palju neid proove on tehtud,  selle lõputu lõputu rivi. Ja siis me seda Exceli tabelit ise täiendame sellega,  et, et tõesti määratleme ära, kus see proov on võetud,  mis värvist on võetud. Ja, ja mis nagu skulptuuri osast, et me natuke sellega veel  töötame edasi, et need andmed, mis me saime alles nagu eile  nädal tegelikult. No näiteks, et siin on alumine rida, torot,  hea juuksed külje, midagi siit läheb veel edasi detailne  selline koht, midagi juustesse tumehall. Vot siis ja siis on, eks ju, mis elemente jah,  et mis elemente ta nagu sisaldab. Ja selle järgi me siis saame noh, tõenäosusega paika panna,  et mis pigmendiga tegemist, aga nüüd järgmine etapp,  et, et ongi see, et, et kuidas, noh, see suur küsimus,  et, et kuidas me selliseid andmeid tegelikult  siis töötleme ja anname neile justkui sellele meeletule  kvantitati tiivsele andmekogumile justkui  selle kvalitatiivse tasandi, eks ju. Just, ja just, et see on nagu see asi, millega me nagu  justkui tegelemegi, et ma ei oska veel öelda,  mis see lõpptulemus on. Võtmine siis see on tohutu kiire protsess,  see on üks ühe punkti tegemine on nagu kuskil ütleme,  koos dokumenteerimisega kuskil üks minut,  nii et, et meil oli vist kokku, et see, eks see lihtsalt  aega võtab natuke see, et neid skulptuure sid alla võtta  ja nii edasi, et noh, natuke noh, tellingu peal ronida  ja ja et see on lihtsalt nii suur see objekt,  aga ka neli niukest mõõdukalt pikka töö päeva läks  selle kõige selle protsessi peale. Aga kas siiani midagi eriti üllatuslik? On ka konkreetsete test tulnud näiteks niisugune asi,  mis on üsna rariteetne, et siin ei ole kasutatud. Toonane peamine valge pigment oli pliivalge pliipõhine,  valge, aga siin on jälle nagu kangaste peal näos kõik need  inkarnaaditoonid on noh, tõesti plii valgega,  aga et kõik need jälle kangaosad valge peal on kriit,  et seal ei ole pliit sees, et, et miks see niimoodi on,  eks ju, et kas seda, kui palju niisugust asja on kasutatud,  kas on jälle mingi järjekordne kokkuhoid  või miks see nii on, et või on see mingisuguse spetsiaalse  efekti saavutamine, mis võib-olla ongi roode töökojale omane kriit. Just, et kriit annab sellise hästi mati pinna,  anna. Just ja see jah, see, Need pea ümber olevad asjad Miks see on oluline tuua neid asju ja teostada neid asju kohapeal,  sest et vana kunst on, on, on seetõttu väga,  väga tähtis ja ja, ja väärikas, et, et mida vähem me seda  liigutame ja seame tema füüsilise säilivuse ohtu,  seda parem, ehk siis lihtsam oleks ju viia ta kuskile  tipptasemel ma ei tea, mis restaureerimis laborisse  ja seal need puhastused või restaureerimised uuringud läbi teha,  aga et, et tagada talle see kindel kliima,  millega ta on harjunud ja turvalisus loomulikult muuseumi  jaoks väga tähtis siis me teeme neid asju kohapeal  ja kõikidele vaatamiseks. Nüüd me oleme jõudnud altari taha ja siis saamegi vaadata,  mida täpsemalt teeb konserveerija. Praegusel juhul on kaks protsessi, et tuleb kinnitada  ja puhastada, see pind. Lahtine mustus tuleb kõigepealt eemaldada,  milleks me siis kasutame pehmet pintslit ja,  ja. Sellistes laiematel suurematel pindadel ka tolmuimejate abiks. Aga praegusel juhul see, mida te näete, on,  on kinnitamine. Mis siis toimub? Niisuguste väikeste väikeste pragude ja,  ja värviservade alla liimi kandmise teel,  mis võib olla selle töö juures keeruline,  millised ohud on? Esiteks on see Esiteks on see pind imeõhuke. Me oleme võtnud imepisikesed värviproovid,  mis on sellised murdosa millimeetrid. Kui te nüüd vastu vastu valgust vaatate,  siis te näete mingisugust pisi pisikest tükikest siin sees. Need on kõik niimoodi kenasti nummerdatud ja,  ja ära lihvitud. Ja kui need nüüd mikroskoopi all Vaadelda ja pildistada. Siis siin on nüüd mõõtkava ja selle järgi võib ära näha Mis on? Mis on tegelikult selle kullatisekihi paksus? Kas see seda praktiliselt ei olegi, et, et siin peab olema  ääretult ettevaatlik, et seda kullapinda mitte kahjustada. Selgus, et üllatavalt palju sellest kullast on tegelikult. Mitte mitte ehtne kuld, vaid. Erinevate metallide segu Mis üllatavalt hästi on säilinud ja mis ka suurepäraselt  petab ära iga vaataja silmas need juuksed,  tegelikult Need kaunid, kuldsed kiharad. Tegelikult ei ole päris kuld. Kui me nüüd vaatame, kas, kuidas see pinna puhastamine käib,  et ma saan aru, et siin ainult eksperdid toimetavad,  aga äkki usalda te õpetajate korra, et äkki saan väikse  punkti ka ise puhastada? Siin on muidugi see vahemaa, tajumine tuleb  ka omandada, sellepärast et. Ja tuleb. Tuleb ja pärast käib tükk aega pea ringi  ja võtta siit nüüd siin, see on nüüd tõesti leeritud vesi küll,  pistan püsti, pista sinna sisse. Nii ja korraks korraks pane siia vastu, et jah üle liigse  ära võtab. Eks siin on nüüd näha, et siin on tolmune,  eks ole pealt veel see pind. Et kui sealt niimoodi Õrnalt üle rullida üle, kui suure osa, siis nüüd  nii võre, terve selle võre ülevalt niimoodi rulli. Kuidas rullimine käib niimoodi, et ma lihtsalt liigutab  või rullima see käib niimoodi. Tegemine siin on käelist täpsust ja sellist,  siin on väga palju täpsust ja koordinatsiooni ja,  ja väga head silma vaja. Keeruline, et tõepoolest ja pea hakkab ringi käima sellepärast,  et tajuda, kui kaugel on su käsi, mida sa täpsemalt siin. Teed see võtab ikka vilumuse ja see on nüüd tegelikult see  mitte niisugune päris lendu lahtine mustus,  aga siiski selline, mis. Mis tuleb sellise kerge, ma vaatan ka kerge. Natukene on juba näha, et vana mustust Minu päev siin Niguliste on lõpule jõudnud  ja on olnud äärmiselt põnev. Nagu te näete, võivad kunst ja teadus väga hästi koostööd  teha ja kõik huvilised on oodatud siiasamasse Niguliste  muuseumisse koha peale uudistama. Saate kõike veel lähemalt kogeda.
