Tere, lapsed, meil on täna selline saade,  et meil on külas ämblikuteadlane Mart ja tema lapsed. Ja Lennart on ka siin. Tere, lapsed, tere. Lapsedsed. Me võime kõik lapsed lehvitada nendele lastele,  kes sealpool vaatavad meid. Sa mõtled, kuidas nimetatakse teadust? Ämblikes. See on arahnoloogia, see on nagu. Arahno tähega hakkab, Rahno hakkab ju R tähega,  eks ole. Arahnoloogia ja Mart, sina oledki arahnoloogija. Eks ole, no nii, on välja tulnud jah, ja taga põnev  ja ma tean, et ämbliku kartust nimetatakse,  kas teie teate, lapsed, kuidas arahnofoobiaks? Mina kuulsin, et mihklil oli sellega Siin on arahnoloog ja Mihkel, kui sa meid vaatad,  siis sina oled arahnofog jah, ja see on,  kardab ämblikke ja ka ämbliku kartus. Ja jaa, jaa, aga lapsed, teie olete ju arahnoloogi lapsed,  teie ei karda ämblikke. Mina. Tegelikult, ma kardan, ma natukene kardan ka,  oleneb ämblikust, eks ole siis noh, kui ta on suur,  siis ma kardan nagu, aga kui ta on pisikene,  armas karvane, noh, mis ma test ikka tühja karban,  eks ole. Aga aga, aga kodus noh, näiteks huvitav näiteks kodus,  mul on siin lastetoas ka üks huvitav, teate,  kes mul siin elab, mul on lemmik kärbes,  õige joonas on tema nimi ja peaasi on Arahno Loki. Martil on kaasas täna ma näen mingisugused ämblikud Mul on palve,  et ta minu joorast ära ei sööks. Väga hea. No me alustame kõigepealt sellest väiksemast  ja see on püütud kodust keldrist Ja selliseid. Võib hea õnne korral igaüks oma kodukeldrist leida. Ja tema puhul on huvitav see, et ta tegelikult on väga  sarnane ühe maailma kõige mürgisema ämblikuga,  nii et kui te on niisugune keldris olemas  siis te võite oma sõpru ehmatada, sest ta sarnaneb väga  maailma kõige mürgisema ämblikuga, kes on täpselt sama suur  ja näeb peaaegu täpselt samasugune välja. Kas see ongi nüüd siis Eestimaa kõige suurem ämblik  või ei, ei ole. Ja tegelikult suuri ämblikke saab näha ikkagi suvel,  sest et praegu on täpselt selline aeg, kus suured ämblikud  veel ei liigu. Aga see on võib-olla võib-olla kõige suurem ämblik,  keda kodudest kohata võib või keldritest vähemasti kohata võib. Mart, mitut liiki ämblike Eestis üldse elab? No ämblikuteadlased on kokku leidnud Eestist 530 erinevat  ämbliku liiki. Nii palju? Jah, aga väga paljud nendest on väga pisikesed tegelikult. Milline on kõige pisem ämblik Eestis, kui väike,  kõige pisem ämblik on, kui nüüd keegi teab,  kui pikk on üks millimeeter, vaat siis üks üks täiskasvanud  ämblik Eestis võib-olla ka ainult ühe millimeetri pikk. Kas need väiksed punased, mina olen pildistanud oma kodus,  ma olen ainult väiksed punased ämblikud,  need on ikka ämblikud, mitte mingid muud putukad,  Need, kes on päris väiksemad, päris päris punased,  need on hoopis ühed lestad, need on samet,  lestad samet, see ämblik, nemad ei ole ämblikud,  aga nad on ämblikule kaugelt sugulased. Nad on rohkem nagu puukide puukidele lähemalt sugulased. Vastik tege. Aga? Kas puugil on ka kaheksa jalga, nagu ämbliku? Aga Mart, kas ämblik näeb ka? Näeb ikka, tal on silmad, tal on päris palju silmi,  palju tal on. Tavaliselt kaheksa silma. Kaheksa silma ja. Näiteks sellel on ka kaheksa silma, kus tal need ära ma. Tal on nad nii enam-vähem kahes reas et erinevatel ämblikel  on nad natuke erinevalt, mõnel on lausa vaata et silmad  selja taga ka olemas. Ja kaheksat silma saab niimoodi paigutada. Et neid jagub kohe igale pol. Väga huvitav, aga, aga mitu jalga tal on? Tal on tavaliselt kaheksa jalga, aga vahetevahel juhtub  ämblikega õnnetusi, et mõnel ämblikul vähem kui kaheksa jalge. Pane ta purk igaks juhuks tagasi läheb veel sellele  joonasele kallale. Jah. Aga mille see oks on sellepärast et ta saaks võrku kududa  ja toimetada ja sest et talle, tema ei saa klaasi mööda üles ronida. Ja sellepärast on siin väga hädas, kui tal niisugust oksa ei ole. Aga milleks seda võrku tal üldse vaja on,  ainult saagi püüdmiseks, temal on. Temal on jah, saagi püüdmiseks ja ma kardan küll,  et kui ta siin lahti pääseb, siis ta siis ta võib tõepoolest  siin mõne kärbse ära süüa ja talle ei saa seda sugugi mitte  pahaks panna. Kas vee all ka ämbliku? Kui. Vee all võib ämbliku kohata. Maailmas on ainult üks ämbliku liik, kes elab vee all  ja see elab Eestis ka. Kus vee kogus Eestis näiteks soitsjärves? Järve see on seesama, mille järgi on teie elupaik nime saanud. Edu kant, see on saadjärve lähedal. Seal on näiteks, aga tegelikult on neid,  neid kutsutakse vesiämblikeks, need on tõenäoliselt  suuremates veekogudes igal pool. Nad elavad seal, kus on veekogu kallas, seal,  kus taimed kasvavad vee sees ja neid nähakse väga harva,  sest nad elavad lihtsalt kogu aeg vee all. Aga Tõnu rääkis mulle ükskord ka näiteks rändämblikest Jah, vot ämblikega on selline lugu, et ega väga vähestel  ämblikel on tegelikult päris eestikeelsed nimed olemas. Nii et ega ma päris täpselt ei tea, millist ämblikku silmas peetakse,  sest et ämblikuteadlased teavad ämblikke kõiki ladinakeelsed  nimede järgi. Seesama sõna arahno on tulnud ka ladina keelest. Nojah, see on selline tegelikult kui ma ei eksi,  siis ta on osaliselt kreeka mütoloogiast. Et oli jumalanna arahne. Mind huvitab see, et, et ma olen kuulnud,  et seesama materjal, millest nad võrku teevad,  et see pidi olema maailmas üks tugevamaid. Ja. Et kui me sellest samast materjalist saaksime kududa ühe kanga,  siis see oleks üks väga tugev kangas. Aga kanga kudumine, kudumine sellest on väga keeruline,  sest tegelikult ega seda niiti temast nii kohutavalt palju  ei tulegi. Kuidas see tuleb, kuidas ta tõesti, kuidas see nii,  kuidas ta seda niiti teeb? Ta teeb seda niimoodi, et tal on seal keha tagaosas on tal  sellised võrgunäsad, kus see niit välja tuleb,  näsad näsad, need on nagu sellised väikesed köbrukesed neid,  ma arvan, et on praegu, sellel ämblikul on raske märgata,  aga võib-olla me võtame selle suurema välja. Aga vaata, joonistuse peal oli ka praegu need need krabrakes krabrakesed. Jah, need on ja sealt sealt tuleb tal see niit välja,  aga keha sees on see tegelikult vedel. Seal on ta vedelik ja siis, kui ta sealt välja tuleb,  siis ta natukene nagu tardub. Ütleme puutub kokku õhuga. Ja et näiteks tema, tema on natukene suurem,  tema nüüd ei ela meil Eestis ja temal on siit näha ilusasti,  siin taga tal niisugused võrgunäsadu. Tema tegelikult püünisvõrku ei tee, tema tegelikult pigem  vooderdab oma pesa võrguga. Et, et ta püünisvõrku ei tee, vaid tema püüab putukaid niimoodi,  et ta varitseb neid ja kui putukas juhtub mööda minema,  siis ta kargab lihtsalt putukale kallale  ja paneb ilusasti oma mugavasse pessa. Jah, siis ta läheb uuesti oma pessa ja hakkab seal seda  putukat sööma. Et võrguniiti teevad kõik ämblikud, aga tegelikult on,  on väga palju neid ämblikke, kes üldse püünisvõrku ei teegi. Aga Eestis siis ei ole mürgiseid ämblikke,  eks ole, Eestis ei ole mürgiseid ämblikke,  jah, aga Soomes Soomes ka ei ole, aga on näiteks Aafrikas  sugulane Aafrikas. Kas juba mõned on väga mürgised, ämblikud on  ka sedasi, et ega need inimest päris ründa nüüd sellepärast,  et ega inimene ei ole ju ämblikule kohane saak. Ja seda hästi ei julge. Ta on päris, ega, ega ta ei hammusta. Ta ei ole küll. Ta ei ole mürgine, aga ei hammusta ka. Kogemata ei ole ammu hammustanud. No ikka, kui me talle võib-olla väga liiga teeksime,  siis aga. Siis ta nartsema ja mulle tundub, et Lennartil on ämbliku hirm. Ämblikega ei olegi nii, aga mina kardan näiteks arsti,  eriti hambaarsti, kui ma juba jah, teiega ei ole nii,  lapsed või teie ei karda hambaarsti, mina kardan. Kui ma tunnen selle kabineti lõhna, kus hambaarst toimetab  juba siis mul tuleb selline hirm sisse. Tegelikult ma kardan lendamist ka nad pane käsi välja,  paneme nüüd selle karvapalli korra ravime sinu ämbliku  kartust ja vot mina olengi hakanud. Et ma olen lennanud Saata kuula, Ta läheb sinu käe peale, vaata kui arvast. Ta kombitseb, kas tasub, aga huvitav, kuidas me mihkli,  ämbliku kartusest arahnofoobiast jagu saaksime,  lihtsalt räägi äkki need samad pildid, mida lapsed on joonistanud? Paneme neid talle toa seina peale ja siis ta kuidagi harjub  nende ämblikega ära ja ei karda enam neid. Lapsed võib-olla ka, kes kardavad ämblikke võid samamoodi teha. Oi, ta on päris raske. Jah, no ta on päris suur, ta on ju selline ikka paras  hiiresuurune loom, kui vana ta on? Ega me täpselt ei teagi, kui vana ta on,  aga ta võib olla mitu aastat vana, tal on,  ma vaatan, see saba või seljaosa on siin täitsa kiilas. Ja lupja ämblik, tal on siugused karvad,  mida ta enesekaitseks kasutab aeg-ajalt,  et ta nühib tagajalgadega, need karvatsid ära,  need karvad lendavad õhku ja siis lähevad kellelegi ninna. Siis ajavad aevastama ja kihelema ja sellepärast ta seal  paljas on. Kas inimene hakkab ka aevastama  ja hakkab avastama, aga tal neid karvu enam ei ole,  see on nagu kassiallergia. Aga kas see tarantel, kas tema ongi kõige suurem ämblik maailmas? No mõni on veel õite natukene suurem, aga,  aga ta on jah, üks suuremaid kindlasti jah. Et mõni võib siin olla veel, noh, nii. Ja siis koos jalgade, kui ta päris välja sirutab,  siis ta võib selline suur olla. Aga noh, jalgu nad päriselt välja enamasti ei siruta. Kui vanaks nad elavad, need ämblikud üldse,  et kas sa tead, Mart, kui vana näiteks mõni väga vana ämblik  võib olla 300 500 aastat? Ei nii vanaks nad ikka ei ela. Aga 20 ja mõni, võib-olla isegi 30, kui me neid suuri vaatame,  aga need väiksemad, need, kes meil Eestis elavad,  need elavad mõni aasta enamus, kes, kes päris metsas elavad,  need elavad ühe aasta, aga koduämblikud,  need, kes inimeste juurde elama on kolinud,  nemad võivad elada niimoodi kolm-neli aastat. Igal juhul minul on väga hea meel, Mart,  et sa tulid oma lastega meie saatesse, siin on nüüd vahvad  joonistused valmis, mida me saame tiiklile näidata  ja ja me saime teada üht kui teist. Ämblikest on Lennart muidugi hoopis targemad. Meitame teile lapsed ja aega.
