Tere, üldiselt teame kõik, et Eesti on metsariik, mets katab üle poole, meie maismaast on eriilmeline ja liigirikas. Aga kuna inimesele kord juba meeldib valikuid teha, siis 1996.-st aastast alates valime kenasti ka aasta puud. Tänaosaid selleks Türn puu ja paakspuu, millised kombed, rituaalid ja uskumused Nende kahega seotud olnud stuudios on folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Marju no kas rahvapärimus räägib midagi ka sellest, kust paakspuu ja Türnpu oma toredad nimed on saanud? Oh jaa, ikka räägib tegelikult mitte niivõrd pärimus, vaid kogunisti meie keele ajalugu. Me alustame ehk sellest, et rahvas on üldiselt paakspuude Türnbud omavahel suisa segi ajanud ja rahvapärased nimed on neil kattuvad näiteks pahas puu, kitse paats, ohu paats, mõdu Uibu. Kindlasti tunneb huvi, et mida see paats või paak seal õigupoolest taga tähendab ja keeleajaloolased on oletanud, et see võiks olla üks vana läänemeresoome sõna mis näitab omakorda seda, et seda põõsaspuud on tuntud siinmail juba ammusest ajast. Kui vaadata, mida Gustav Vilbaste on nende puude nimetuste kohta kirjutanud, siis TEMA-le tuginedes on sedasi Türn puu nimetus on levinud rohkem Põhja-Eestis, Lääne-Eestis tuntakse seda puud kui viherpuu. No ja selle väga erinevaid teisendeid, aga Lõuna-Eestis on Türnpu tuntud hoopiski kitsepuu nimetuse all, sest kitsed ja ikka need kodukitsed armastavad puulehti väga süüa. Vanasti inimpõlvi tagasi peeti kodukits üldse palju rohkem, kui me seda tänapäeval teeme. Janovopaats või kitse Uibu, mida mõlema liigi kohta on siis rahvapäraselt eriti Lõuna-Eestis tarvitanud tuleb samuti kitsevanapärasest ja tänapäeva eesti keelest ammu kadunud nimetusest. No kui me võrdleme näiteks soome keelega, siis Whoosi tähendabki. Ja ma vaatasin siin ka erinevaid pärimustekste, mis kinnitavad, et tõepoolest kitsed ja lambad armastavad siis paakspuulehti väga süüa ja üks tore tekst on üles kirjutatud Saaremaalt, ma püüan siis lõunaeestlasena seda hääldust ka järele aimata. Lambad, Juts, hullud, baaspuuleht järges ja on siis ka räägitud sellest, et Ta on tehtud paakspuuokstest vihtasid, aga kuna seda puudest väga laialt levinud ei ole seda põõsaspuud, siis neid viht on vähe. Ja see on olnud siis väikeste lammaste tallede maiustoit talvisel ajal. Nii et kui me nüüd võtame selle pika jutu kokku, siis need nimed on paljuski rahvapärased nimed. Muutused on tulnud sellest, et nende puude lehed on kitsedele lammastele väga suupärased olnud ja, ja inimesed ei tasu neid lehti proovida, sest inimeste jaoks on need mürgised. Ega see jah kõige parem toit ei ole, aga sellest me jõuame ka edasi rääkida. Miks just need kaks puud aasta puudeks said paakspuu ja puu, mis võiks olla see põhjus? Päris aus olen siis, ega ma väga ühest ja ammendavat vastust ei oskagi öelda, aga tean, et see puude valimine käib sedasi, et saab siis ettepanekuid teha, kõik inimesed saavad seda teha nii ajakirja, Eesti loodus kui siis ka interneti kaudu. Et niimoodi see puude valimise ametlik reglement Ta näeb. Ja see on siis sedasi, et aasta puuks võib-olla siis iga eestimaine puude perekond ja no kuna selle aasta puu idee on siis erinevatele Eestis kasvavatele puudele keskmisest rohkem tähelepanu juhtida ja neid igakülgselt tundma õppida siis ma ütleks, paakspuu ja Türnpu äratundmine looduses on palju keerulisem kui näiteks kase või tamme või männi. Aga ega me tegelikult ju ka kasestega, tammest või männist sageli palju rohkem ei pea, kui me neid tunneme, lihtsalt looduses ära ja vaatan, et oh, mis ilus. Nii et minu arvates on paakspuu ja Türnpu ära ütlema, et õnnestunud valik, sest nendest on väga palju rääkida, kida väga mitmes plaanis. Tantsuisiklik suhe nende puudega, need kasvas sinu lapsepõlvemaile ja kasvas ikka jah, aga nõnda nagu lõunaeestlane ikka tavatses ütelda, üts, vahu paatsevaid, kitse Uibu kõik, et ega tegelikult kari seal vahet ei tehtud ja paakspuu ja, ja Türnpu vahet õppisin ma tegema hoopiski lahemaal, kus siis õpetati meile tulevastele noortele lootustandvatel botaanikutele, et paakspuu äratundmiseks näiteks on siis kaks sellist iseloomulikku tunnust, et lehed on tal pealt tumeroheliselt, aga tal on siis alaküljel sellised väga spetsiifilised sellised leherootsud või näha, kuidas need, eks ole, need sooned seal niimoodi kulgevad. Ja tema tumedal koore peale on ka selliseid heledaid valgeid kriipsukesi. Et kui hästi hoolikalt uurida ja botaanikaga sinasõbraks saada, siis või teda ära tunda küll. Ja üldiselt ma julgen öelda ka seda, et mulle tundub, et inimesed on ajanud neid puid segamini ka toomingaga ja teinekord on ka arvatud, et umbes et üks mets toomingas kõik. Et rahva niisugune botaaniline taimede süstematiseerimine on selles kontekstis jäänud niisugusele klassikalisele õpetatud botaanikale pisut alla ja, ja lehed on tõepoolest nii tumerohelised, nagu oleks keegi nad pintsliga üle käinud. Tase on tõesti, kas sina ise oled, olen näinud neid puid loodusesse, tunned nad ära? Ma arvan, et nüüd ma tunnen nad ära. Suurepärane. No nii paakspuu kui türgi puuviljad on kibedad ja mürgised ja kuidas siis rahvameditsiin seda tõsiasja näit näiteks ravimite tegemise huvides ära on kasutanud ja seda aegade jooksul. Meditsiin tervikuna on üldiselt tunnuslik ikkagi, mida kibedam seda ravima ja mida tõsisem haigus, seda kibedam peab olema rohisestega magusrohi ei aita, eriti kui tõbi on tõsine ja karm. Ma just vaatasin Ain raali koostatud 100 ühte eesti ravimtaime, mis ilmus vana aasta lõpus ja tundsin huvi, et kas tööl on puu ja paakspuu on leidnud ka koha raamatus ja minu rõõmuks oli ja võib-olla on huvitav teada, Türn puud on ravimina hakanud tarvitama juba anglosaksid enne normannide sissetungi Inglismaale. Ja seda siis juba 11. Islandil. Ja sellest raamatust saame siis teada näiteks valsi, arstid 13. sajandil on juba haigetele määranud kõhu lahtistamiseksis meega keedetud Türnpu marjade mahla ja üldisemalt ja laiemalt sai ta siis tuntuks 16. sajandil ja leidis tutvustamist ja mainimist siis erinevates meditsiini käsiraamatutes ja Aini raamatus, siis saame teada. Türn puust on ka populaarsed, sellist lastele mõeldud lahtistavat siirupit valmistatud marjadest maitset siis natukene parandati, aga samuti ka paakspuukoor on pärimuses ja vanemas meditsiinikirjanduses väga tuntud arsti ja seda iseäranis nahahaiguste vastu ja kui näiteks ilmus aastal juba 1767 Peeter Ernst Wilde, lühike õpetus, mis sees mõned hääd rohud. Häda antakse nii häste inemiste kui ka veiste haiguse ning vigaduse vastu, et see, kellel tarvis on, voib mõista, kuda tema peab nõu otsima ning mis tuleb tähele panna iga haiguse juures. Vaat sellise toreda pealkirjaga raamatus on siis paakspuud toominga nime all kärnade vastu õpetatud kasutama, et lisaks siis ka kõhu kinnisusele ja sellisele veetõvele, kui organism läheb täis ja võimalik, et just kirjalikud allikad on olnud ka need eeskujud, mistõttu siis nii törnbud kui paakspuud on hakatud ka rahvale meditsiinist kasutama ja kuna ikka tegijatel juhtub, siis ühesõnaga on juhtunud hästi ammu tõlki aps. Nimelt nendes vanades meditsiini trügistes paakspuu saksakeelne nimetus Faulbam tõlgiti eestikeelse väljaannetest toona siis domingaks või toomingaks ja seetõttu hakati ka toominga, koort kasutati oma nii-öelda samal otstarbel, milleks on siis pruugitud paakspuud näiteks ja kodu tohtris on sedasi, nii et ka tõlkeapsud teinekord tekitavat teatavat segadust ja mõjutavad meie rahva niisugust meditsiinilist mõtlemist, et kui raamatus on ikka kirjas, et toomingas, siis kasutatakse toomingad, ühesõnaga toimus paakspuu ja toominga totaalne segi seegi ajamine ja kõik need toredad omadused, mida siis paakspuule on omistatud, mis on tervendavad, need kandusid sujuvalt üle ka toomingale ja see tervendanud mitte või kuidas, ega ta nii ikka ei ole, jah. Samas toomingamarjad on täiesti söödavad, nagu me lastena neid oleme proovinud, suu tegid paksuks, aga kained on seal palju ja kui minu lapsed on vahel vaadanud, kuidas mina neid sööris üsna üllatunud, et emal on niisugune veider maitse, aga nii see on jah, et noh, näiteks paakspuuvilju süüa ei tohi, et läheb hästi hoolega meeles pidada, et kui paakspuuvilju süüa, et see tähendab tõepoolest mürgistust, mis annab tunda sellest, et kõht hakkab hirmsasti valutama. Sellisel puhul, kui keegi kogemata toominga ja paakspuumarjad segamini ajanud, siis tuleb kindlasti kannatanule anda. Ja kindlasti pöörduda haiglasse nii-öelda siis päris arstide juurde. Jah, et tuleb olla siis ettevaatlikke taimi põhjalikult tunda ja nii et selles mõttes on minu arvates ka väga tore Nende puudega eraldi tegeldakse, et siis saadakse nendega natukene paremini sõbraks, aga mitmed rituaalid, mis on seotud paakspuu kasutamisega, on ravi otstarbel, on küll hästi huvitavad noh näiteks sügeliste vastu on siis rahvas tarvitanud paakspuu ja mageda searasvast salvi ja siis saunas määrib tuntud. Ja kui ma lugesin ühte niisugust rahvapärimusest üles mõtestatud teksti, siis see on tõepoolest tervendamisrituaale oma kõige paremal ja uhkemal kujul, nii et ma hea meelega loeks ka seda ette. Tuuakse metsast üheksa paakspuud, igaüks ise põesast, noh see tähendab siis ilmselt seda igast erinevast põõsast võetakse siis eri oksakene ja Peavad ladvad ees pidi koju toodud saama, et ühesõnaga, et kui sa siis need oksi tood, siis jälgib hästi hoolega, ladvad on ettepoole ja säralõikekoht jääb tahapoole, muidu läheb kõik tagurpidi, kõik su head plaanid ilmselt küll ja ja kooritakse need oksad siis ära. Kalad vast pealehakatis, koored pannakse siis ühe poti sisse piimaga hapnema ja seda segu hapendatakse üheksa päeva ja siis määritakse sellega kolm õhtut ja igal õhtul kolm korda üle keha siis soojas köetud saunas või siis ka toa kerisel hästi palavas, no siin on ilmselt mõeldud ahjupealset siis on sügelased nagu luuaga ära pühitud. Üldse tähelepanuväärne on, et niisuguste süüdikud või, või siis süveliste raviks kasutatud paakspuukoort on ka näiteks tehtud sellist paakspuukoore keeduleem ja siis on kasutatud paakspuu seda leotist kahesega. Tahaksin siin erinevaid ravisegusid püssirohu ja hapukoorega ja siis noh, meil on ka ära kadunud selline ebameeldiv haigus nagu sügelised ja see on ka väga tore tekst rahvapärimusest, et kits, spaad, spon, söödiku rohi, enne olid nad süüdi, kuid neid on sügelised. Kui süüdikud on, tõmbame kits, paps, pull musta koore maha. Seal all on siis seante hale kollane kiht, seda kaabime nagu kaali, mitte tükid, vaid kaabeedule. Siis pandasse tassitäis hapukoort ja need kaotmed sinna koore sisse, kaks päeva seisab soojas, siis läheb paksuks ja ilus tumekollane. Siis ahjupaistel määriti süüdikite pääle, kolm õhtut määriti, siis oli puhaski, kõik oli kadunud. Et, et koort on siis tarvitatud esmajoones nii-öelda kõhu lahtistina, aga siis erinevaid salve on kasutatud siis ka väga erinevate nahahaiguste raviks. Ja usutavasti on siis inimene ka sellest abi saanud. Kas Eestis oli ka selliseid paiku, kus paakspuust tehtavad rahva ravimid olid rohkem au sees kui kuskil mujal? Nendest rahvaluulekogudes niimoodi väga selgelt välja küll ei tule, et me saaks nüüd öelda, et võib-olla ühes Eesti piirkonnas pisut rohkem ja teises pisut vähem, et et nad on niimoodi üsna ühtlaselt levinud ja tuntud on need küll. Tänavustest aasta puudest õrn puust ja paakspuust ning nendega seotud uskumustest räägib folklorist Marju Kõivu. No siis Türnbuu käes on kord ja milliseid uhkeid ravimeid siis türmi puust välja võluti? Ma tegin jah, sellised iseendale tüüpilised känguruhüpped, et alustasin kõigepealt törn puust, rääkisin Aini raamatust natuke sellest, et õrn puu on tõepoolest juba 11.-st 13.-st sajandist tuntud taim, mida on ravimiseks kasutatud ja siis jõudsin otsaga rõõmsalt paks puu juurde, nüüd tuleme Türnpu juurde jälle tagasi. Et, sest ka Türnpu tõepoolest on ka siin meie maal ravimtaimena tuntud. Aga siis toorest marjade mahla on kasutatud, aga sellega tuleb siis olla ka üli ettevaatlik ja hästi tähelepanelik. Ei see naine just nimelt, et, et ohu siin on noh, kuidas seda supilusikatäit mõõta ja kui palju kasutada, et võib-olla siis igaks juhuks kasutada turvalisemaid vahendeid. Aga siis rahvameditsiinis on kasutatud ka Türnpu kuivatatud marju, millest on tehtud teed ja see tee on samuti siis toiminud kõhu lahtistina. Aga samuti noh, jälle üledoseerimisel võib natuke liiga palju lahtistada või liiga tugevat toimet, et avaldada, et see ei ole hea ja vanad retseptid, mis on siis rahvasuust üles kirjutatud ja folklaristidele teada, et nemad õpetava täitsa umbes supilusikatäis neid kuivatatud marju võetakse klaasi keeva vee kohta, mida lastakse siis mõni tund tõmmata ja juuakse siis õhtul umbes pool klaasi. Et Ain Raal oma 101. Eesti ravimtaimes Sist ülbust kõnedes rõhutab, et tuleb olla nii-öelda hästi valvas, et üle ei doseeri. Et kui ka näiteks Türnpu marju liiga palju süüa või rohkem tarvitada, et siis tekib iiveldus ja oksendamine, kõhuvalud peapööritus ja, ja kõik muud pahad asjad. Et mis mulle Aini raamatu puhul ka veel meeldib, on see, et ahaa, tiga juurde kirjutanud, et miks inimene tänapäeval ei peaks tarvitama ühte või teist taime. Jaga Türnpu kohta on ta teinud niisuguse märg. Et üks põhjus mitte kasutamiseks üle annustamisel on mürgine. Et peab siis väga hästi tõepoolest seda taime tundma, et mitte oma tervisele kasu asemel kahju teha. No kui me sellest üleannustamise ohust juba räägime, siis kas need õrn marju saab tänapäeval näiteks apteegist osta ja siis on apteegiinimesed nõuandjateks või see on jube hea küsimus, kuigi Eesti erineb nii-öelda ülejäänud Euroopas selle poolest, et meie apteekides tõepoolest on võimalik erinevaid ravimtaimi osta, isegi õpetatakse neid kasutama, siis ma pean tunnistama, et need apteegid, kus ma käin ja kui ma aeg-ajalt nii-öelda professionaalsest huvist vaatan, et mida seal siis õieti pakutakse, ma ei ole märganud, et oleks näiteks Türnpu marju või paakspuukoort seal pakutud. Et inimesed saaks neid osta, et noh, põhimõtteliselt kui nii-öelda võrdlevalt heita pilk, Aindaali käsitlus, see siis ka tema õde paakspuu kohta, et teda võiks nagu kasutada, et see paakspuukoor on tõesti ammu tuntud rahvapärane lahtisti, et selle toime on ka teaduslikult põhjendatud, Aadee mõjub niimoodi nii-öelda viisakalt mahedalt, aga, aga sees kindlalt, et mis on nagu ravimtaimede puhul minu meelest väga oluline ja on hästi tähtis jälgida just nimelt uuemaid uuringuid, et vanad rahvapäraseid ravivõtted on teinekord toredad lugeda ju küll. Aga ravimtaimeteadus on vahepeal edasi arenenud ja nii mõnelgi puhul on mõistlik nii-öelda üheksa korda lõigata, nagu rahvasuu ütleb, see tähendab lugeda korralikult, mida ühe või teise taime kohta kirjutatakse, kas ja kui kasulik ta on ja siis teha juba ise, kus need vastavad järeldused, otsustused ja vähimagi kahtluse puhul siiski mitte kasutada ja niisama on ju ka eneseharimise mõttes lihtsalt huvitav teada, mida rahvas nendega peale hakkas ja kuidas ennast ravis absoluutselt, aga paakspuu ja törnbu kasutamine talumajapidamises, no siin on ka oma kindlad traditsioonid, mis siis tehti jah, tähendab hoolimata sellest, et kumbki aasta puuei ole niisugune tugeva tüvega puu, on nad põõsas puud siis neid on ühel või teisel viisil on ikkagi leitud ka neile otstarve, et paakspuu nendest peentest okstest ehk siis vitstest on keelatud puunõudele vitsad ümber need on, eks ole, siis sellised puunõud, mis on tehtud väikestest lauakistest, mis ei ole need õudmis puust tehtud, aga samuti vikati tera sidumiseks vikati lõhe külge siis vikati varres, eks ole kasutatud neid peeneid, oksi või vitsu, aga samuti siis on tehtud rehapulk ka hindamatud vidinad heinaajal, eriti enne seda õnnetut plastmassiajastut kuuldavasti on kasutanud, võtnud siis ka olnud nagu komponent nii-öelda siis kodumaise püssirohu valmistamiseks, sest väidetavalt siis paakspuusüsi sisaldab vähe tuhka, et ju siis on saanud teha ka pauku, kui üheks komponendiks on olnud siis paksu süsi, Türnpu on natuke vähem levinud ja teda on ka selle võrra kasutatud nii-öelda rahvapärases puu töönduses või käsitöös natukene vähem. Uurijad, väga ilus eestikeelne sõnapuurijad siis väidavad, et ta kipub ka nii-öelda natuke keerdu kasvama, ta on ka hästi Occine ja kui on siis mõnel mehel õnnestunud leida selline natukene jämedam tüvi siis on tehtud sellest siis kirvevars, noh, on proovitud seda noapäid samuti, väidetavalt on saanud väga ilusaid lusikaid, aga selle selle jaoks peab olema kannatust, kannatust ja veelkord kannatust. Et siis lusikas pidi hästi kaua vastu pidama, selline kulumiskindel suisa ja samuti rehapulkadeks. Aga tüll Mul on olnud veel teine funktsioon ka meie niisuguses talumajapidamises, et kuna Türnpu okste tipus on sellised ogad, et on üsna ebameeldiv kaaslane, et siis on soovitatud 18. sajandil istutada teda kui heita, et siis nii-öelda piiraks loomade tegevus välja. Et oleks siis nõndanimetatud roheline tara, aga ei ole noh, väga täpselt teada, kui palju selliseid nii-öelda ülalt alla soovitusi talupojad siis ka praktikas tegelikult kasutasid. Riide värvimine õnneks selline üsna ahvatlev teema ja seda on ju meie esiemad ajastada, aga ikka taimedega teinud ja tuleb välja, et ka paakspuukoor ja vast ka Türnpu koor, mõlemad on selleks otstarbeks väga sobilikud olnud või marjad ka ja marjad ka jah, et, et tõepoolest, et nad on mõlemad olnud üsna hinnatud. Värvitaimed ja tähelepanu väärne on seegi, et võib-olla mida vähem teatakse, et enne kui siis jõuda tekstiilivärvimisele, siis näiteks on kasu tatud ka paakspuuokste koorepuru, et võetakse selliseid, noh, mis natuke jämedamad oksad nagu üks sentimeeter ja sealt on siis kraabi. Ise ma ei ole seda proovinud, aga pärast selle saate jaoks materjalide otsimist tekkis kerge kiusatus küll, et kas siis tuleb toredad pruunid munad? Ise ma muidugi kummagi taimega kahjuks enam ei ole proovinud värvida, sellepärast et mul ei ole enam kedagi pügada ja kui ei ole kedagi pügada, siis ei ole ka kellelegi pügatud villast kedratud lõnga enam värvida. Aga kui nüüd raadiokuulaja tahavad õppida, kuidas kasutada siis näiteks Kihnu käsitöömeistri Ärma Roosi koostatud raamatust? Elumenu leiab hästi palju õpetusi, kuidas paaks puuga värvida ja kuidas ta kasutab korraga koguni erinevaid värvitaimi, näiteks kollase saamiseks lisab juurde seal putkeõis ja kaseleht Punase saamiseks puna, madarajuuri ja mitmeid muid aineid, nii et kellel siis huvi on, et kindlasti kindlasti võiks võtta selliseid raamatuid ette. Aga tõepoolest Türnpu Marion kasutanud ostetud siis ka riide värvimiseks, toored marjad peaks andma siis kollase tooni ja küpsed marjad vastavaks otsistoseerimisele rohelise, pruuni ja punase värvi ja samuti on siis väidetavalt ka naha värvimiseks kasuta ostetud. Ja üsna huvitav oli lugeda sedagi. Türnpu viljadest saadavaid värvained on läbi aegade kasutatud ka akvarellvärvide valmistamiseks, samuti raamatute restaureerimisel. Nii et põnevad, põnevad taimed igal juhul. Aga tahaks loota, et looduslikud värvained on jätkuvalt au sees, nad on kindlasti minu arvates, mina hindan neid kõrgemalt kui peetilisi värvaineid, seda küll. Sest loodus on loodus. No kui sa tahad näha mõlemat puud, siis kuhu sa ise jalutama lähed? Esimese hooga. Eks ma ikka kodukanti lähen Võrumaale, ma leian nad sealt ikkagi üles, aga näiteks ka Saaremaalt on neid tore leida, nii et minu jaoks on Vana-Liivimaa piirid, on need, kus ma tunnen ennast hästi ja kindlalt ja kus ma ikkagi Peilin välja ka niisugused taimed, mis mulle, mis mulle meeldivad või mis mulle hoolivad, puhuvad ja saate lõpetuseks, no on sul veel mõni lemmikpuu võiks saada aasta puuks edaspidi ja kui on, siis miks just see kuu tõepoolest testis on enamik nii-öelda päris puid, et sellised, millel on nagu tugev tüvi ja korralik latv, mis rahvapärimuse kohaselt isegi pilvedesse küünib juba ära valitud noh nagu näiteks kask, aga pärismaistest eesti puudest ei ole minu lapsepõlve Võrumaa ja ka praegune lemmik mitte ainult lapsepõlve, vaid just nimelt Võrumaa lemmik kikkapuu ehk siis 100 koorne, see sügisene, Koiva äärsete ja musti äärsete puisniitude iludus, tal on väga uhked punakas Antsikat marjad. Et ei ole veel sellesse nimistusse jõudnud ja tore oleks muidugi seda juba järgmisel aastal näha. See on aasta puuks, sest et mujal Eestis teda ei kasva ja lugesin just, et need minu lapsepõlve mustja ja Koiva puisniidud ja muuseas ka selle piirkonna kalmistud, kus on siis kikkapuud istutada. Sest puu on külma- ja põuakindel taluka üsna hästi, niisugust pügamist on siis väidetavalt kikkapuu niisugune levila põhjapiir, et siis oleks just päris tore kõigil Eestimaa inimestel temaga just põhjalikumalt tutvust teha, et minu jaoks on kikkapuu väga ilus, ikka väga armas, väga omane, sest et selline kuldne sügis on minu lemmik aastaaeg ja tõepoolest sügisel on kikkapuu iseäranis kaunis, eriti siis, kui puud on oma lehed juba langetanud ja tema hästi sellised ilusad viljad püüavad pilku on tal veel mõni nimetus peale selle, et ta on kikkapuul 100 koorne, tal on selline huvitav, noh, ühesõnaga, kui võtta tema neid oksi või tüvesid, et siis need koored kuidagi ütleme nagu natukene narmendavad või ei, sellised on erilised. Aga jah, kikkapuu on kikkapuu ja, ja tõenäoliselt ma usun, et ma ei pea põhjaeestlasele tõlkima. Kukerpuu ikka kõlaks minu kõrvale palju kuidagi, kuidas ma ütlen, magedamad kikkapuu on ikkagi selline, selles on meloodiat. Selles on meloodiat ja rütmi ja võib-olla tuleb sellest, et tõepoolest viljad, mis seal ripuvad sügisel tema okste küljes meenutavad ehk natukene siis kana või kukk harja või, või natuke lõualoti või midagi niisugust. Selline oli tänane saade siiski peaasjalikult paakspuust Türn puust tänavustest aasta puudest stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast uus saade kuulmiseni.
