Linda McCartney on müünud rohkem vegan toiduportsjoneid kui  palaMcCartney heliplaate. Selline fakt siis meelelahutust maailmast. Ja. Tänase saate teema on taimetoitlus pealtnäha rahumeelne  ja sõbralik teema, kuid tegelikult kütab maailmas senimaani  tohutult kirgi. Ei ole teadlased, arstid ega ka tavainimesed suutnud selgeks  veel vaielda, kas vaid rohelisest taimest toitumine on halb  või hea. Meie nii põhjapanevat vastust ei otsi,  proovime vaid selgeks teha, mis on taimetoitluse juures mõistlik,  mis mõttetu? Aitäh. Jaa. Tänast teemat aitab lahti mõtestada Katri Tallinnast. Katri pole küll taimetoitlane, kuid looma  ega sealiha tema menüüst ei leia. Ühel hetkel jäi lihamenüüst lihtsalt välja  ja nii ta on olnud juba pea viis aastat,  mis see tähendab, et sa oled siis juba taimetoitlane,  ma ei ole taimetoitlane, et ma söön kana täna  ja söön kindlasti kala, söön erinevaid piimatooteid,  aga ei söö liha, lihatooteid, sealiha, loomaliha,  sellised. On see olnud siis kuidagi natuke vaesed loomad,  et neid tapetakse või mingi muu põhjus ilmselt natukene on  olnud see loomade armastus ka siin mängus. Jah, ma arvan, et tegelikult enne seda, kui see liha söömine  ära jäi, siis kuidagi väga ammu oli juba natuke selline  vastumeelsus selle liha vastu, et et ilmselt see mängib rolli,  aga ma arvan, et ei olnud määravaks, kui teadlikult sa oled  selle liha mittesöömise oma ellu võtnud,  et oled sa ennem uurinud selle kohta ka ja käitud teadlikult. Ma tegelikult ei ole uurinud, et ma jätsin küll liha söömise ära,  aga samas peaksin rohkem olema teadlik sellest,  et mis on need asendustoidud ja asendusained,  et seda ma ei ole kahjuks teinud, jah, erinevaid küsimusi  selles vallas, järelikult on nii sinul kui  ka minul, sest mina sõin näiteks hommikuks lihaleiba  ja see maitses mulle. Seega ma väga palju taimetoitlusest ei tea  ja selleks ongi meie saates olemas mõtestaja. A. Tänane mõtestaja on Loore Emilie raav staažikas vegan,  loomade õiguste eest võitleja ning rohelise eluviisi  portaali pioneer kaasautor. Koos Mikk Mägiga on ta välja andnud kokaraamatu toidud  ainult taimedest. Loore, sina tead taimetoidust vist küll kõike,  räägi meile siis sellest. Ma ei julge öelda, et ma teen kõik, et selleks peaksin ma  ehk olema lõpetanud paar ülikooli sellel teemal,  aga ma võin öelda, et ma olen seda praktiseerinud üsna pikka  aega ja, ja taimetoitlana olles tuleb paratamatult osata  ennast tõestada. Nii et olen ka seega uurinud ja, ja kogenud ja,  ja pakun seda teistele ja kirjutanud raamatu,  et võib öelda, et ma natukene tean. On ju nii, kui ma ütlen, taimetoitlus, see ei tähenda ainult seda,  et ma söön nüüd üle kõrsi. Mis see endast tegelikult veel hõlmab, päris taimetoiduks ma  võib-olla pean seda, kus ei ole ühtegi loomset toodet. Aga taimetoitlust ongi erinev, et on inimesed,  kes söövad sageli siis piimamuna. On inimesi, kes valivad, võib-olla enda jaoks kas piima  või muna sealt juurest. On ka niisuguseid väidetavalt kala söövad taimetoitlased,  keda tegelikult on keeruline taimetoitlaseks pidada. Ja siis veganism või vegan, ehk siis täistaimetoitlus,  kus välditakse siis kõike loomset, menüüs veeganid,  sa ütled, et toidu sisse ei satu miskit loomset. Aga kuidas on, ütleme, riietusega jalanõud,  see on ju ka aeg-ajalt lamast. Jah, saab öelda, eks ju, et vegan toit. Aga kui sa ütled, et vegan elustiil, siis elustiilina  tähendab see enamasti küll seda, et väljutakse kõiki neid asju,  mis võivad kuidagimoodi nagu loomi kahjustada,  et sealhulgas kodukeemia t, mis on loomadel katsetatud kõiki  selliseid asju jälgitakse, enda riietust,  kanta nahka, rääkimata karusnahast sellest mentaliteedist,  ma saan aru, aga kuidas sa saad kätte siis kõik vitamiinid,  küsib vanaema. Vanaema küsib endiselt muretseb aeg-ajalt,  et tegelikult see, et taimses toidus ei saa kätte kõiki  vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, on müüt,  et taimsest toidust juhul kui see toitumine mitmekesine. Kui seda jälgida mitte muidugi meeleheitlikult,  vaid niimoodi mõistlikult ja teha endale mingid asjad  selgeks siis ei ole see tohutult keeruline,  ei ole see ka võimatu. Et seda on maailmas mitmed erinevad organisatsioonid,  maailma terviseorganisatsioon, Ameerika toitumisassotsiatsioon,  et need on juba ammu aegu tagasi öelnud,  et mitmekesine täisvegan toitumine on piisav igas eluetapis,  kui ta on just nimelt mitmekesine, et see,  et taimetoit iseenesest on tervislik. On ka müüt, sest et sa võid olla taimetoitlane  nii et sa sööd valgeid makarone ja friikartuleid  ja saiakesi, aga see ei tähenda, et see oleks taimetoit tervislik,  lihtsalt punukasvab. Jah, olgu loore, väga huvitav on see jutt kõik,  aga meil on olemas üks tore katri kes tegelikult on jätnud  ju mingid lihad juba oma menüüst välja ja tema tahaks rohkem  rohkem infot, natuke targemaks saada. Võib-olla üldse lõpetada liha söömise. Kuidas fosforiteda aidata, et on meil olemas mingi ülesanne  tema jaoks. Et kui sa paneksid kirja enda nädala menüü,  siis me saame seda koos vaadata ja mõelda,  mida seal muuta, kas muuta või, või mida muuta paremuse poole. Okei põnev. Jaa. Seni, kuni Katre ja Kadi nädala menüüd meenutavad,  uurime taimetoitlust keskkonnamätta otsast. Ja vaade on ilus. Vegani ökoloogiline jalajälg on väiksem kui Omnivoori oma. Nimelt nõuab lihaloomade kasvatamine tohutult maad,  sööta vett ja energiat ning saastab õhku  ja veekogusid. Näiteks kulub vaid ühe kilo veiseliha tootmiseks kokkuvõttes  umbes 9000 liitrit vett. Kasvuhoonegaase aga tekib protsessi käigus sama palju kui kolmetunnise,  st autosõidust või kolmeks tunniks kodus kõikide lampide  põlema jätmisest. Selleks, et rahuldada planeedi elanike lihaisu,  on karjamaade rajamise tarvis hävitatud terveid ökosüsteeme. Ühesõnaga liha söömine on üks ütlemata keskkonnakahjulik  harjumus mis aitab jõudsalt kaasa kliima soojenemisele. Tagatipuks peavad loomad masstootmise nimel kitsastes oludes  ja väljakannatamatutes tingimustes piinlema. Päevapealt me kedagi veganiks hakkama ei kutsu,  kuid oma menüüd koostades võiks selliste asjade peale ju mõelda. Seepärast räägime gi täna, kas, kuidas ja kui palju  taimedest toituda. Nõndaks loore, nüüd Katri on olnud tubli,  vaatasime üle, tegime mingid väiksed märkmed juurde. Tema menüü on olnud selline. Esimene mõte on see, et see ei ole üldse  nii hull nagu ühel keskmisel eestlasel. Et sageli võib, võib näha isegi nagu palju niisuguseid vähem  mitmekesiseid menüüsid. Kindlasti esimene märkus, et hommikusöögid on hästi napid. Et see on muidugi alati see klassikaline jutt,  eks ju, et hommik on üks tähtsamaid toidukordasid päevas Sul  põhirõhk läheb lõunale ja, ja siis õhtusöögid on sageli  ka sisuline paar viilu leiba ja keefir näiteks. Tegelikult ma hommikuti ikkagi söön, et nüüd on kuidagi kujunenud,  et ei ole siin hommikusööki, aga mulle meeldib hommikuti  pudru süüa või ma teen omale smuutisid erinevaid hommikusööki,  ma ikkagi tavaliselt nagu ka söön. Smuuti ja pudrud kõlab juba palju paremini  ka võib märgata, et seesama nii-öelda kui me räägime  taimsest toidust, siis see, et inimesed võiksid süüa rohkem  lihtsalt taimset toitu ja milline on nende toitumisviis,  et mis on ka see riiklik soovitus hetkel Eestis on see viis peotäit,  puu ja köögivilju päevas. Et mõnel päeval, kui sind vaadata neid sinu enda märkmeid,  et tuleb niimoodi napilt neli ja, ja mõnel päeval on siin  kohe kindlasti palju vähem seda siis koos arvestatud,  et nii puu ja köögiviljad. Ja et sellest noh, seal nagu jaotatakse,  et seal võiks olla paar, võiks olla puuvilja,  ülejäänud nagu köögiviljad ja, ja lihtsalt see,  et teha toitu köögiviljadest, sest tegelikult  ega inimesel ei olegi loomulik olnud see,  et ta sööb iga toidukord, näiteks mingisugust liha. Muud nagu ongi, et eks ju neid köögivilju salateid,  asju rohkem, mida sa ise ka märkisid, et võiks  nii olla, et sellesse saad nagu aru, eriti kui sa oled üles kirjutanud,  see ongi nagu hea kontroll enda jaoks. Et kui sa väidad, et see liha söömine tuleks ära jätta sinu  hinnangul menüüst, et millega seda asendada,  siis, et saaks kõik kätte vajaliku. Päris nii ei ole ja le öelda just selle tõttu,  et see tegelikult on kõik individuaalne. Aga kui liha mitte süüa, siis enamus inimesi tahavad kohe teada,  et kust saadakse valgud. Aga kauniljadest seemnetest pähklitest saab palju valku. Kindlasti mainiksin ära kinoa. Kino nimetatakse ka inkade kullaks, et seal on tõesti,  see on põhimõtteliselt toiteväärtuselt sama hea kui liha,  kanepi seemned väga valgurikkad, omega, rasvhapped,  kõik, mis vaja, on sees olemas. Oluline, võib-olla on läätsed, kui sul on veel menüüs  piimatooted ja kala siis tegelikult need on loomsed tooted. Ja et selles mõttes valkude pärast sul nagu  selle menüü juures ei ole vaja muretseda noore sa nimetada  erinevaid asju, mida võib-olla nii mõnigi televaataja pole kuulnudki,  et on olemas kino või pulgurriis, millest me siin oleme veel  kõik rääkinud, et mis ta siis teeb, kui ta ei teagi,  mis need on, kus neid saab, võib-olla nad on  ka väga kallid, on see müüt või on see tegelikkus? Neid saab täiesti tavalistest poodidest peaaegu et juba on  mõned poed, kus valik on laiem, mõnes poes on väiksem,  aga niisuguseid nii-öelda veidraid asju on tegelikult meie  tavalistes supermarketites juba saada, on taimseid,  piimasid on taimseid, kooresid, osad asjad neist kallimad. Aga ma ise olen mõelnud, et kui ma jätan tegelikult ostmata  nende asjade asemel väga palju tooteid et  siis mulle tundub, et mu toidukorv ei lähe kallimaks ja,  ja mõned asjad nendest ei ole üldse tohutult kallid. Nii et nalga ei jää, kui raha väga palju ei ole  ja liha ei söö. Naljaga ei jää. Seda, ma võin küll öelda, ma arvan, et taimetoitlasena võib  süüa vägagi. Niisugust tervislikult rammusat toitu, et me siin ainult  jutustama ei jääks, diivani peale mõnusasti  siis on olemas ka teine ülesanne sul välja mõeldud. Mis see on? Et me võiksime koos proovida teha näiteks päeva jaoks  mingisuguse hulga, toitusid valmis, et näitan ette  ja saad järgi teha ja proovime koos. Ja seapraats ei ole. Seapraatsa l jääb vahele. Taimetoitlus võib põhjustada tuliseid vaidlusi,  on sajaprotsendilisi pooldajaid ja kirglikke vastaseid. Ühed väidavad, et taimetoit on tervendav,  teised on aga kuulnud, et arstid seda just vastupidi ei soovita. Küsisime erapooletu inimese toitumisnõustaja arvamust. Taimetoitlus sobib põhimõtteliselt kõigile,  vastunäidustus i tegelikult ei ole, küsimus on ainult  sellest teadlikkuses ja oskuses toitu valida,  miks arstid ei julge taimetoitlust soovitada  ja peavad seda pigem nagu ebatervislikuks,  on arvatavasti see, et nad ei ole kindlad,  et meie inimesed suudavad siiski taimetoiduga kätte saada  kõiki vajalikke aineid, ka meie ei kutsu kedagi üles  taimetoitlaseks hakkama, tõesti, ainult teatud  terviseprobleemide puhul on sellest rohkem kasu. Ja pigem me ikkagi kutsume üles inimesi sööma rohkem taimetoitu. Et ikkagi see tervisliku toitumise püramiid koosneb 80-st  protsendist taimsest päritolu päritoluga toiduainest  ja 20 protsenti on seal ainult loomset osa,  mitte vastupidi. Ja tõsi see on, et eestlane kipub liialdama  nii piimatoodetega kui ka lihatoodetega. Loomse valgu esimene oht ongi see, et me paneme hästi suure  koormuse alla oma maksa ja neerud aga nemad on just need  puhastusorganid meie kehas. Ja kui meil veel selline suurem ülesöömine või,  või ka alkoholi tarvitamine mingi selline täiendav koorma  faktor langeb osaks näiteks maksale või neerudele,  siis nad lihtsalt ei saa oma töökasti enam hakkama. Ja teiseks, mida loomsed, tooted kõik meie kehas tekitavad,  tekitavad just selle happe ja aluse tasakaalutuse. Ehk et kui me sööme väga palju loomseid toiduaineid  ja seal kõrval ei ole neid, neid häid tuttavaid antioksüdante,  mida me saame just marjadest, puuviljadest,  köögiviljadest, et siis me seame oma kehaohtu sellega,  et happelisus tõuseb ja kui happelisus tõuseb  ja millegagi seda neutraliseerida mingise aluseliste  vitamiinide mineraalainetega ei ole siis keha on sunnitud  võtma need aluselised, mineraalained meie luudest. Ja siis me jällegi kurdame, et miks on nagu eestlased,  kes on kõige suuremad piimajoojad koos teiste  skandinaavlastega on ka kõige suuremad osteporoosi haiged,  ehk et ideaalis oleks jah, parem ikkagi suurendada alati  taimse toidu osakaalu, olla selles väga teadlik. Ma ei kutsu nagu inimesi üles hakkama nagu 100 protsenti  rangeteks veganiteks. Et meie kliimas võib-olla see väga raske. Sest me vajame ikkagi rasva, selline on ka vähemalt seitse  portsjonit päevas ja vajame nii omega kolm rasvhappeid,  mida siis veeganite puhul saabki kanepi kanepiõlist  või seemnetest varem juba siis õlist linaõlist  ka natuke Kreeka pähklitest vajame veel kindlasti  asendamatuid omega üheksa rasvhappeid peamiselt pähklitest,  seemnetest, oliividest, avokaadost ja ka küllastatud  rasvhappel on väga oluline roll meie kehas  ja veegand peaks neid saama siis tõesti kas kookoserasvast  või palmirasvast. Ja loomulikult vähendama igasuguseid transrasvu,  ükskõik, kas on tegemist omnivoor iga või veganiga,  mida vähem neid menüüsse satub, seda paremini meie keha funktsioneerib. Kõige suuremad riskid väga rangele toimetoidule üleminekul  on alkude saamine ja teiselt poolt ka vitamiin Bka  selle saamine. See on üks selline kummaline vitamiin, mida me inimkeha  omastab kõige paremini loomsetest allikatest. Eriti just sellisest siseorganitest ja veretoitudest ja,  ja lihast ja kalast samamoodi taimetoitlaste jaoks. Kteiste allikad on tavaliselt just meretaimed  ja vetid, sikad ja kõik fermenteeritud, ehk  siis hapendatud tooted ja Valku saab koos süües teravilja  ja kaunvilja. Noh nagu Eesti tavalised toidud on kamajahu  ja herne suppkruupidega, no sel juhul siis ilma lihata,  et midagi väga võõrast, nagu nende puhul  ka ei ole, aga loomulikult ka sellised lähedased riisiga. Ja kõik sellised sobivad väga hästi, ehk et jällegi küsimus  on teadlikkuse. Suur müüt on, et taimetoit on kas tervislik  või ebatervislik. Et tegelikult võib mõlemaid nimetada müüdiks,  sest kõige suurem küsimus selle juures on,  et millist taimetoitu sa sööd või üldse,  et millist toitu me sööme, et see on sama hea nagu lihtsalt  söömine iseenesest kas on tervislik või mitte? Taimetoit oleks tervislik, on vaja ikkagi niisugust  läbimõeldud ja tasakaalustatud menüüd, see oli purustatud linaseemned,  smuuti sisse kaerapiim ja mul on selline suur  pakanepiseemneid kindlasti ka väiksemates pakkides vaarikas  ma arvan, et need võib ka siit kõik ära panna  ja astepaju selle astepaju ka kõik juba teavad,  et kohutavad tervislik, aga seda süüakse ikkagi väga vähe,  sest seda samamoodi ei ole nagu. See on maitse küsimus, nii siis ma paneks natukene neid asju,  et nende linaseemnete ja kanepiseemnetega on muidugi jälle see,  et täistaimetoidu peal olla, et siis nagu päevas peaks  mingisugused paar lusikatäit, seda ära sööma,  seemneid ma panen hommikupudru sisse tavaliselt,  aga ma panen neid tervelt. Ja peale paneksin siis kaerapiima nagu tähis minu est  kaerapiimas kõik panen piimades. Sest ta ise piimades võib-olla. Kas see on nüüd kõik? Jah, täistaimse menüü puhul on kindlasti mõned asjad,  millele oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata,  mõelda tuleks jah, B-kaks teist peale. D-vitamiin on selline, mida soovitatakse kõikidel inimestel  üldse juurde võtta, Eesti talvel. Kaltsium, jood et mõned nikused, üksikud asjad,  mida tegelikult teadliku toitumisega ei ole keeruline menüüs  tasakaalus hoida. Siis hommikuks pakuksingi seesama hummuse võileib mina kui  siis helistan ja seemneleibasid, et jälle mingisugune kogus,  eks ju, seemneid ja asju tuleb kohe jälle uidu sisse,  justkui iseenesest nad saloti lähed rummust,  mina isegi tavaliselt ise panen väga palju nagu julgemalt,  et see on seda maitset okei, paremini veel rohkem tunda  samat tomat, tüki kiidusid peale taimetoidu,  niisugused terviseeelised enamasti on see,  et taimne toit sisaldab väga palju rohkem kiudaineid. Pluss on väga oluline see, et ta saab väga palju vähem küllastunud,  rasvasid, ehk siis oma toitudest me saame väga palju  selliseid rasvasid, mis meie ühiskonnas on levinud  krooniliste haiguste tagamaadeks, et ehk  siis kõik need küllastunud rasvad põhjustavad  südame-veresoonkonna haigusi ülerasvumist väga kergesti  ja muid selliseid asju, mida siis nagu saab taimse toiduga tasakaalustada,  et et oleks tervislikum. Üks on valmis, kaks on minna lõunasöögiks,  pakun täisterapasta erinevate köögiviljadega. Et siin tuleks nüüd lihtsalt ta Ta ja hakata ühest otsast lõikama. Kui inimesel on huvi taimetoidu vastu, siis kindlasti tasub  tal niimoodi aegamööda seda uurida, et ma arvan,  et kehale on igatpidi nagu suur pauk, kui mingeid otsuseid  väga järsku teha. Ja kindlasti tuleb ennast jälgida, pigem vastupidi vaikselt uurida,  mingeid asju välja vahetada niimoodi aegamööda,  et minu jaoks on veganiks hakkamine olnud pikkade aastate  ja niisuguse pika perioodi tulemus. Kohku lõikab kokku näiteks kuubikute ohu on  siis nii-öelda niinimetatud soja juust, et nagu soja ugades tehtud. Te on kõige parem just niimoodi, et praadida  ja saab panna siis näiteks võileiva peale panete siia? Jah, et ok on siis näiteks selle toidu puhul see nii-öelda vald? Eesti Eestis peetakse sageli taimetoitu niisuguseks silo  söömiseks või, või tehakse nalja, et roht ja,  ja porgandi näksimine. Et tegelikult taimetoit on väga suur maailm ja,  ja peaaegu kõike, mida ette kujutada annab,  saab teha ka nagu täis taimsena. Et minult on ka küsitud lõpuks, et mida ma  siis üldse söön ja siis ma saan nagu vastu olen saanud selgitada,  et vot seda toitu saan teha, mina hoopis niimoodi niimoodi niimoodi. Ja ma võin tõesti julgen öelda, et vist peaaegu kõike saab  mingite väikeste asenduste või möödustega valmistada. Kui need köögiviljad on natukene aega potis olnud,  eks ju, lisame tomatipasta. Ja, ja siis veidikene seda taimset köögikoort. Et siis ta on niisugune kooresem, et võib-olla huvitavam  ja mitte nii, nii klassikaline, kui mõelda. Jah, tavaliselt just taimetoidus ei kujutata ette,  et see võiks olla ka koorepasta näiteks,  aga just selleks, et näidata, et see on täiesti võimalik,  kui ta korraks veel valmib ja siis ma panen juurde. Eelnevalt valmis keedetud täistera pasta,  tegelikult on taimetoit väga lai valdkond isegi  täistaimetoit ja vastupidiselt, et kui minu jaoks on need  nii-öelda valikulised piirangud peale tulnud,  et minu pilt on hästi palju avardunud ja ma olen teada  saanud nagu toiduainetest ja toitudest, millest ma  tõenäoliselt muidu väga midagi ei teaks. Sul on veel siia rohelist pandud, võib-olla piisaks? Ei, mida rohkem, seda parem pasta kõrvale sobiks,  eks ju siis veidike rukolat. Pannakse vähemalt ühe bekaani pähkli inimese kohta portsu seemneid,  et sageli sellest saadakse aru, et miks inimesed ei soovi  liha süüa. Et see on konkreetselt ja vahetult,  eks ju, seotud loomadega, aga sageli ju uuritakse  ja küsitakse ka mõisteta seda, et miks näiteks mina olen  loobunud ka ka piimast ja, ja munast et tegelikult minu  jaoks ja, ja loomade jaoks ei olegi nagu väga suurt vahet,  et see piimalehm elab samamoodi samasuguses tingimustes  kitsast elu ja, ja lõppkokkuvõttes suurtööstuses,  kõik need loomad tapetakse samamoodi ära. Kanad elavad väga väikestes ja väga kitsastes tingimustes,  kus neile on ruumi ligikaudu A4 paber ja,  ja kui mul on võimalik ilma selle selleta elada  ja mitte toetada seda tööstust, et see on minu jaoks olnud  lihtsalt niisugune otsus ja valik. Et pasta peale. Võib panna ja sai pandud veidikene veel niisuguseid nagu  pärmihelbeid mis ei ole siis aktiivpärm,  vaid ongi niisugune nii-öelda toidu ja maitse jaoks mõeldud pärm,  mis annab siis nii-öelda päris taimsele toidule,  niisugust kergelt juustust ja, ja pähklist maitset juurde,  et teda saab panna ka niimoodi tegemise ajal sinna sisse,  teda võib panna portsu peale eraldi, teda võib panna suppide  sisse kastmete sisse kergita supi kogus ei,  ei, ei kergita, aga sisaldab lisaks sellele veel erinevaid,  eks ju. B-vitamiine nagu muidu pärm ja ki vitamiini,  mis siis on ka nagu taimetoidu aeg-ajalt niisugune küsitav,  et siia võib panna tortsu soola, pipart ja oliiviõli peale. Õhtusöögiks pakuks siis näiteks. Riisi koos läätse karriga selle karri sees on kookospiim sibul,  küüslauk, porgand, natukene ingverit, küüslauku,  Varssavirit ja selle kõrvale teeks siis samamoodi natukene  jälle värsket salatit. Et muidugi ühe päeva kohta mitut erinevat rohelist  tegelikult ei pea kodus ostma, aga kui, et üldplaanis me näitame,  näitame ühte varianti, et aga ka rohelist võiks toidu kõrval olla,  et kõik asjad, mis on hästi rohelised köögiviljad,  on rauarikkad näiteks nii. Ootame põnevusega, mida on tänasel teemal arvata ökoloogikul. Taimetoitlusel on loomulikult mitmeid malikke põhjusi. Taimetoit on tervislik, maitsev, odav, hästi kättesaadav,  täna aga räägime eelkõige taimetoidukeskkonna aspektidest  ehk siis ökoveketarismist ja see põhineb peamiselt arusaamal,  et lihatoidust loobumine on keskkonnasõbralik  ja see on tõesti niimoodi, et lihatoidu ökojalajälg on  suurem kui taimetoidu oma. Aga siin tuleb silmas pidada, et kui taimetoitlased  asendavad lihatoidu piimatoodetega siis nad ei ole keskkonnasõbralikud,  sest näiteks juustu ökojalajälg on kaks korda suurem kui  enamike lihatoodete oma piima ja munavee rektarism. See ei ole tingimata keskkonnasõbralik, küll aga keskkonnasõbralik. Kui loobuda ka piimatoodetest ja munatoodetest,  siis tõesti saavutan väikse mökojalajälje. Teine huvitav teema. Taimetoitluse juures on selle eetilised aspektid. Siin on jälle omakorda üks lihtne põhjus. Taimetoitluseks on osade inimeste jaoks see,  et nad tahavad elada lihtsat elu. Taimetoit on lihtne, aga sagedasem põhjendus on see,  et vältida kannatusi loomadele. Aga meil tekib küsimus, kas taime ei piinle? Tegelikult vastus sellele on piinleb küll,  aga ta piinleb teisiti. Asi on selles, et taim on loomast siiski niivõrd palju erinev. Et tema piinadel on meil raske kaasa elada. Esiteks, taime närvisüsteemi ei ole mitte kesknärvisüsteem,  vaid hajus närvisüsteem. Täna me teame, et hajusnärvisüsteem on tegelikult vähemalt  sama arenenud süsteem ja taim saab kommunikeeruda  paralleelselt väga paljude erinevate kommunikatsioonipartneritega. Samas kui inimene kommunikeerub põhiliselt ainult ühe kommunikatsioonipartner. Ja noh, näiteks kui tuleb Keegi taime ära sööma, taime jaoks on see kiskja,  me nimetame seda hervivooriks siis taimedel on niisugused omadused,  et nad suudavad endast välja anda teatud kemikaali  atmosfääri mis hoiatab teisi taimi selle herbivoori eest. Ja samal ajal saadab ta välja mingisugust teist lõhnamolekuli,  mis kutsub herbi vooridele kohale, parasiidid  selle herbi vooriga võitlema. Ja loomulikult taimedele omavahel väga palju kommunikatsiooni,  liigisisene, liikide vaheline kommunikatsioon. Põhjus toimus juurte kaudu. Põhiline kommunikatsiooni viis on keemiline. Kommunikeeritakse seentega bakteritega läbi juuremügarat,  Risoomi ja nii edasi. Ja selge see, et kui taime kuidagi vigastada,  siis temaga kannatab ja taimetoitlused põhjustavad  ka kannatusi taimedele. Järelikult. Ei saa meie lahendus keskkonnaprobleemidele olla lihtsalt  taimetoitlus vaid me peame välja selgitama,  kust toit pärit on. Kas seda toitu on kasvatatud ja, ja siis tegema vastavalt otsused. Jh. Kas millestki peab alustama või, või hommikusöögis,  olgu variant alustada. Ootate, et mis ma ütlen, ma ütlen, et see on täiesti maitsev,  ma olen hummust söönud, ma olen kurki söönud,  idu söönud. Olen kõiki neid söönud ja koos nad sobivad hästi. Kui te ootate, et ma plahvatan siis seda ei ole väga hea. Mis nüüd see, see? Kuidas soovite? No mina arvan, et see, sest see on õudselt mõnus vabas järjekorras,  salatit kõrvale näed, meie kohe hakkasime siis. See tegelikult on ka minust nagu inimeste harjumused küsimus. On ka väga hea, asendan ühe koma teisega vabalt oma toidulaua,  kuidas sina tood ja viid midagi juurde ja noh,  kana on juba tegelikult kasult eemale jäänud,  äkki siis tohvu tuleb näiteks kana asemel? Jah, vabalt. Noh, tekstuur on veidikene teine, aga just see,  et taimetoit saab olla maitsev. Et see on ka jälle selline maitsestamise küsimus,  et sageli eeldatakse, et taimetoit on väga nagu üks luine,  aga kurkas jah, aga see ongi, et maitsestamise küsimus. Tu? Mina ütleksin niimoodi küll täiesti vabalt,  et. Kui inimene, kes meid vaatab, mõtleb, et äkki prooviks  midagi muud, siis täiesti julgelt võiks seda teha,  sest peale selle, et ta võib olla Aeg-ajalt kasulik on ta ka ilus süüa. Jah, ta on põnev. Midagi uut, mõistlikku ja mõnusat toitumist. Kohtume nädala pärast. Kui keegi arvab, et taim on primitiivsem kui loom  või inimene siis on küll suur eksimus. Näiteks inimesel on 20000 geene. Aga kartulil, mida me sööme, on 39000 geeni  ja ka teistel taimedel on üldiselt kaks korda rohkem geene  kui inimesel ja taimed võivad olla kaks korda keerukamad organismis. Kui eks inimesed. Ja. Aitäh.
