Mänguasjamuuseum tähistab maikuus oma kahekümnendat sünnipäeva. Juubeliaasta jooksul toimub palju palju põnevat. Toimub konverents, pereüritused ja nii edasi ja nii edasi. Esimesel veebruaril alustab uus üritustesari muinasjutt ärkab ellu. Lähemalt lähiaja mänguasjamuuseumi plaanidest räägib. Arendusjuht Marge Pärnits. Me oleme oma sünnipäeva iga aasta maikuus tähistanud suure perepäevaga ja nii teeme me seda ka sellel aastal, aga me mõtlesime, et kuna 20. sünnipäev, see on ikkagi nagu selline pisike ümmargune juubel, et siis tegelikult seda võiks tähistada läbi aasta läbi aasta kestvate sündmustega. Ja nüüd esimene sündmus ongi siis selline tore uus üritustesari, mis hakkab toimuma kord kuus mänguasjamuuseumi teatrimaja ehk siis nimega teatri kodu lastestuudios. Ja selle nimi on muinasjutt, ärkab ellu. Kuna seal teatrimajas toimub hästi palju igasuguseid Lasteteatriga seotud üritusi, siis seesama muinasjutusari on samamoodi teatriga seotud. Igal korral üks inimene räägib lastele ühe tuntud muinasjuttu, on see siis kolm põrsakest. On see siis Tuhkatriinu, on see lumivalguke ja pärast kõik koos püüavad selle muinasjutuellu äratada ja ma arvan, et see on tegelikult üks väga, väga tore algatus meie lastestuudio poolt. Sest et vanad head muinasjutud on tegelikult need, mis alati töötavad ja mis lastele väga meeldivad, et nendes on olemas see hea ja halb ja ja see, see rõõmupool ja see väike, selline mõru tükk ka sees, mis nagu elus peab olema ilus, on ju kõik olemas, et ega elus ei paista alati päike. Et loomulikult me tahame rõhutada seda, et, et igaüks peab naeratama, oleme õnnelik õppima midagi nendelt muinasjutte delt, aga et ega ega kurva koha pärast ei pea kurvastama, et kurvast kast tuleb edasi minna. Ma usun, et igas muinasjutus on, on need kõik kohad sees. Huvitav, kui hästi väikesed lapsed teavad neid kõige tuntumaid muinasjutte Pöial-Liisi kolm põrsakest, ma usun, et nad teavad neid küll, kindlasti nende vanemad loevad neile neid ja, ja kui ütleme, mõnikümmend aastat tagasi rõhuti just sellele, et kindlasti lapsed on lugenud seda, siis tänapäeva lapsed, ma arvan, on televiisorist näinud või kinos näinud multikate pealt neid muinasjutte. Nad ei pruugigi teada, et seal raamatuna olemas, ehk siis siia sellele muinasjutuüritusele tulles nad saavadki teada, et see raamat on ka olemas, et kes juba oskab lugeda, saab lugeda ja kes ei oska, palub vanemat õde-venda. Tule loeme koos. Kuidas need muinasjutud ellu äratatakse? No igaühel on nüüd oma võimalused, meil on lastestuudios ka hästi palju nukke olemas. Ma usun, et kõige lihtsam võimalus ongi see, et teha lahti esimene sahtel või avada mõni karpi, vaadata sinna sügavalt sisse, et mis mänguasjad, missugused teatrinukud seal olemas on. Ja nii saabki seda muinasjuttu kuulates tegelikult õppida ka seda, et, et missugune on käpiknukk, missugune on marionettnukk. Missugune on varjuteatri nukk, et eks meil selline salakaval plaan natukene niimoodi õpetust anda on, aga see ei toimu koolitunni vormis, et see kõik tund toimub läbi mängu. Mänguasjamuuseumis saab kogu aeg midagi põnevat teha, meil toimuvad pidevalt sellised väikesed õpitoad, et, et iga kord, kui muuseumisse tulla, siis kindlasti tasub sisse põigata muuseumi mängutuppa. Et kogu aeg muuseumi lahtioleku ajal on ka seal mingisugune meisterdamistöötuba käimas, iga nädal on uued teemad, siis õpetajatel ma kindlasti soovitaks meie pedagoogidega sidet hoida, sest meil on väga palju erinevaid muuseumitunde olemas ja, ja eriti populaarsed on viimasel ajal väikeste laste hulgas just sellised lihtsalt tunnid nagu kuidas õppida lauda katma ja kuidas käituda, kuidas sõbrale tere teha ja mis siis on, kui keegi uksest välja läheb, et kas siis öelda tšau või öelda nägemist öelda head aega. Et sellised lihtsad asjad, mida on tegelikult just mängides hästi tore õppida, samamoodi teatrimajas on meil sellised toredad pedagoogilised õpitoad, aga kindlasti on mõtet tulla vaatama meie uusi näituseid. Aprillikuus lausa avame mitu näitust. Koostöös Poola suursaatkonnaga tuleb meil üks disaininäitus lastele mõeldud disaini näitus Tartusse. Ja sellega seoses kindlasti tuleb ka eraldi õpituba, nii et sellel on mõtet silma peal hoida. Siis tuleb meil selline suur sünnipäevanäitus 20 aastat armastust. Ja sellega me tahame meelde tuletada, et mänguasjamuuseum on alati olnud hästi armastust, täismaja, et tegelikult kui me mõtleme, siis mänguasjad ju näitavad seda, et, et see, kes on teisele selle mänguasju kinkinud kas ema või isa või vanaema või vanaisad oma last või lapselast väga armastanud. Aga millised näitused praegu väljas? Praegu on väljas üks näitus, mis tutvustab mänguasjade ajalugu ja selle nimi ongi mängides läbi ajaloo. Ja seal saab teada, et kuidas on ühest väikesest puutükikest tänapäevaks saanud barbinukk kuidas on kivikestest ja kuulikestest saanud tänapäevaks ägedad mängu ralliautod. Ja see on selline näitus, mida ma kindlasti soovitan vaadata koos vanemate ja vanavanematega. Et nii palju, kui me oleme muuseumis kuulanud kõrvalt neid perekondade rääkimised, neil on nii toredad olnud, kuidas vanaisa ütleb, et vaata, siin on nüüd selline auto, aga vaat kui mina väike poiss olin, siis ma tegin endale puutükkidest auto. Et need on väga, väga mõnusad hetked muuseumis. Et lapselapsele äkki tekib ka huvi meisterdada ise kodus üks auto, ükskõik siis kas puutükist või, või plastik väikestest pudelitest ja seda me oleme väga palju kuulnud, et oi, et lähme siis koju ja teeme midagi koos. Et see, see on kindlasti üks selline häid mõtteid pakkuv, näitas siis veel on meil veebruarikuu jooksul eks imearmas näitus postkaartidest. Et mis nagu esialgu ei tundu üldse mänguasjadega seotud teema, aga need on meil muuseumikogust välja valitud sellised postkaardid, millel on kujutatud lapsi ja mänguasju ja, ja see on ka selline näitus, kus on tegelikult väga palju ka lähiajaloost postkaarti, nii et ma arvan, et igaüks leiab üles selle kaardi, mis, mille kohta ta saab öelda, et kui Mi ma mäletan lapsepõlvest, kui näärid olid, ma sain sellise kaardi postiga näiteks. Aga sellele näitusele järgneb Karu Lillekäpa karu nässu. Võib öelda, et isikunäitus, sest karu lillekäpp, meie muuseumi maskott on tegelikult muuseumi kõige tähtsam ja auväärsem karu. Ja me kutsume teda kõikide mänguasjade direktoriks, tema teab kõike, tema tunneb kõike. Ja seoses juubeliaastaga. Me tahame Karoliinaga eraldi tutvustada, et milline on tema ajalugu. Kuidas ta on sündinud, mida ta on läbi aastate teinud ja kuidas seostub temaga see väike naljakas noor karu nässu? See näitus avatakse märtsi alguses, kaheksandal märtsil, kui toimub ka üks tore Karu Lillekäpa perepäev, et kõik on, kõik on omavahel niimoodi mõnusalt seotud. Ma tean, et toimub ka konverents, laste konverents, sellest me kindlasti jõuame pikemalt rääkida, aga, aga põgusalt laste konverents toimub samuti märtsikuus ja lastekonverents on meil tegelikult juba päris mitu korda olnud ja seni hästi-hästi populaarne olnud, õpetajad aga laste hulgas. Konverentsi idee on selles, et õpetaja valib oma klassist välja kolm-neli sellist hästi terast last, kes kangesti armastavad esineda, kellele meeldib kaasa rääkida, kaasa mõelda, kaasa joonistada ja tule konverentsile. Tihtipeale ju vanemad ütlevad kodus, et oi, mul täna ei ole üldse aega, et ma lähen konverentsile, maa, tulen täna väga hilja ja lapsed alati mõtlevad, mis asi see konverents on, kuhu minnakse nüüd nad saavad ise proovida tulla konverentsile. Iga Gordonit üks kindel teema, millest me arutame ja seekord märtsis. Me loomulikult arutame teemal, et mis see armastus siis on ja, ja nad saavad enda tähtsat konverentsimapid, kuhu nad lähevad panna oma konverentsipaberit, pliiatsid ja kõik, mis nad seal teada saavad ja, ja välja mõtlevad. Aga kellel nüüd tekkis huvi osaleda sellel konverentsil, siis kõik kontaktid ja info selle konverentsi kohta leiab teatri kodu kodulehelt, millel on väga lihtne aadres teatri kodu poee. Veebruaris soovitan tulla õpitubadesse, soovitan tulla muuseumisse näituseid vaatama, aga sellesama praegu avatud näitusega mängides läbi ajaloo, sellega seoses on veebruarikuus toredaid õpitubasid, kus saab siis uurida seda näitust ja sellega seoses osaleda mingisuguses kindlasse käelisest töötoas. Nüüd veebruaris toimub koguni kaks töötuba ja üks nendest töötubadest on kaheksandal veebruaril siis voolitakse saviloomi, nii et kõigepealt uuritakse sellelt näituselt, et millised võisid olla need savist mänguasjad, mitu, mitu aastat tagasi pärast proovitakse ise kas siis samasuguseid või enda käe järgi savi lumi järgi meisterdada ja teine töötuba on 15. veebruaril ja selle pealkiri on trükime ilma trükivärvita. Nii et ma arvan, et siin võiks midagi ka saladuseks jätta, et, et kuidas see siis näitusega seotud on ja kuidas see trükkimine käib. Aga need tööd, mida ma näinud olen, need on küll olnud hästi toredad ja töötoad, toimuvad meil laupäeviti, nii et loodetavasti on hästi paljudel vaba päev saab kogu perega muuseumisse tulla. Aitäh Marge Pärnits, selle intervjuu eest kõigest me täna ära ei räägi. Märtsi. Koos tuleme uudistama uusi näitusi, aprillikuus samuti ja maikuus siis kulmineeruvad Tartu mänguasjamuuseumi 20. sünnipäeva pidustused ja ma tahaksin selle sünnipäeva kohta veel öelda, et tegelikult on praegu paras aeg hakata kostüüme valmistama. Praegu on meil jaanuari lõpp-veebruari algus. Nii et maikuus on sünnipäev, jagunes ridva teema muinasjutuloss, siis kõiki kõiki osalejaid, kõiki külastajaid ootame kas toredatest kostüümides või siis vähemalt maskiga sünnipäevale ja et need kostüümid ja maskid võiksid olla inspireeritud muinasjututeemast. Ilusat sünnipäeva aasta jätku Tartu mänguasjamuuseumile ja rohkem infot leiab internetist www punkt MM-punkt. E.
