30. jaanuaril kell 19 toimub meederi saalis kontsert nimega sümfoonia solistidele. Seal esineb laab orkester, selline uus orkester meie muusikapildis ja nüüd on delta stuudios dirigent Tanel Nurk ja selle projektijuht Markkus köhier. Tere tulemast teretada. Selline kontsert siis tulekul, mis asi seal laab, orkester on, läheb ookest, rahvas sõnast laboratoorium ilmselt. Olete täiesti õigesti aru saanud, et laboratoorne, selline eksperimentaalne orkester, see oli nagu meie kõige esimene idee, kui orkester või selline ideeprojekti üldse sündis. Nii et jah, selline eksperimentaalne, katsutav laboratoorne üritus. Niisiis, te saite kokku Kristjan Järvi juhitud noorte orkestris ja mõtlesite siis, et oleks vaja teha pisut teistsuguseid projekte, mis oleks siis seotud nagu muusika väheke teistlaadse ettekandega laval. Just et selles mõttes see balti noorte filharmoonia, kui ma nii teeksin, oli selles mõttes väga hea näide, kuidas nad juba juba tegid seda muusikat, et väga palju Kontsert oli, olid sellised mõttega, et me peame laiendama klassikalise muusika piire, et lihtsalt me ei piirdu ühe kontserti esitamisega sellises klassikalises keskkonnas, et teeme seda erinevates ruumides väga populaarne oli ega sügisesed need Use Tomi muusikafestivalid, kus muusika kõlas sellises vanas vabrikuhoones näiteks nii nagu meil tehakse siin Noblessneris täpselt, eks ole. Ja seda me püüame muusikas ka teha, et, et otsida neid kohti, võimalusi, kuidas klassikaline muusika saaks kõlada pisut teistmoodi, huvitavalt muutmata seejuures muusikat ise, vaid lihtsalt seda esituslaadi, neid võimalusi, kuidas muusikat publikuni tuua. Nüüd ma saan aru, on teil selline küllaltki klassikalise kavaga programm? Mandelson on seal kavas ja veel mitmed päris tuntud asjad, aga need on 12-le mängijale. Just seisneb siis selles, et et kuigi see muusika sümfooniline ja me kuuleme seda tegelikult ju suurte orkestrite esituses, siis väga harva on tegelikult võimalik kuulda seda hoopis väiksemas koosseisus või tegelikult võimalus puudubki on, on tehtud mõned seaded ja Schubert ja free, mis me mängime, need tegelikult need seatud olid varem juba olemas, et neid on mängitud, aga aga tõesti, nüüd, sellel neljapäevasel kontserdil saab kuulata Beethoveni kolmanda sümfoonia esimest osa ja Schuberti kaheksanda sümfoonia esimest osa siis täiesti sellises uues kammerlikum võtmes. Aga kes need seaded on teinud? Need Schuberti reisijad olid, nagu ma ütlesin, olemas, üks oli. Kui ma nüüd ei eksi, fan tuhvel, selline hollandi helilooja kirjutas siis Fauresseiade Schuberti seade, autor, kui ma ei eksi, oli anud Hansen, jah. Ja. Ja Beethoven ja nendel son need, ma olen siis ise nii-öelda seadnud. Kes on need mängijad teie orkestrist praegusel hetkel või kuidas sinna saada? Saada on väga lihtne, et tegelikult saab kandideerida meil see mäng või ka, et meil kodulehe kaudu on, on võimalik nii-öelda stipendiumi taadelda, et saada siis orkestrisse mängima. Aga praegu on meil kujunenud olukord, kus meil on juba ühed samad vahetusmängijad väga paljudest projektidest nagu mänginud ja, ja me oleme nendega koostööd jätkanud. Et meil on muusikaakadeemiast tudengeid, siis on olnud muusikakeskkooli lõpuklassidest mängijad samuti otsa koolist osad on juba akadeemia lõpetanud, nii et selline üsna noorte inimeste punt, aga siiski läbisegi mitmest kohast. Mathieu miin Päi fookasing, Ander prossess Vabedanduda visalts. Ütleme siis nii, et ei muuda teoseid kui selliseid, vaid nende seadeid nende esitusmahte, et nagu siin oli üks näide, Berliinis loodud ansambel tegi minimaalne Jah, täpselt, et, et see, mis meiega teeme, et see ei pruugi olla üldse lõppvariant sellest, et Te ei pruugi kõigile meeldida ühtemoodi. Et alati on just sellise suurusega sümfoonilise muusika seadmisel on see oht, et muidugi peab arvestama akustikat kui palju mängijaid, kuidas balansseerida erinevate pillide vahel, et see kõik võib mingil hetkel ka ebaõnnestuda, aga me oleme vähemalt mingisuguse märgi nagu jätnud, et ka teistmoodi on võimalik siis muusikat esitada ja kuulata. Nii et labor, kester, laboratoorne, orkester. Et 120 pealise Mahleri sümfoonia saaks ka ette kanda 12 mängija, aga ütleme siis kuskil koolis vabalt ka, milliseid esinemisi teil siis on nüüd minevik? Kust me alustasime juba üle aasta tagasi, tegelikult esimene projekt oli juba 2002 teist detsember, see oli küll selline kõige esimene, värske pisikene projekt koos kammerkooriga, noored Eesti hääled ja kvartetiga insomne ja tegime sellise ühise kontserdiga suurem orkestri kontsert, kus oli tõesti juba laval meid oli umbes 20, siis vist oli meil eelmine talv talvemuusikafestivalil raames koostöös Pille Lille muusikute fondiga. Ja nüüd vahepeal oleme teinud suvel paar kontserti, meil oli dirigentide akadeemia, kus meie orkestrile siis osa võttis. Suvel toimus kultuurikatlas kultuurikatla aias, õigemini koostöös ansambel üheksaga selline suvekontsert ja sealt kusjuures Kaseme Hendersoni seade tegelikult, et nendel son sai siis esimest korda sellises seades seal ette kantud, et nüüd me siis toome ta talvel ka nii-öelda publiku ette. Ja oleme teinud koolikontsert, mis ideega tegelikult me tahaksime jätkata, et tutvustada just klassikalist muusikat koolinoortele tuues otse neile nii-öelda kooli kätte. Et me teame, et väga paljud koolinoored vist ei käi klassikalise muusika kontsertidel, et võib-olla see tekitab sellist huvi ja selle oleme endale eesmärgiks võtnud. Olete juba käinud koolides? Me oleme käinud, me käisime eelmisel kevadel kahes koolis Tallinna rahumäe põhikoolis ja Westholmi koolis. Nii et võeti väga hästi vastu ja seetõttu loodame jätkata seda ideed, mida te seal mängisite. Me võtsime natukene oma eelmisest kavast, mis oli siis talvefestivali mängitud Haydni lahkumissümfoonia, selle finaal siis õigemini ja hästi muusikamaailma natukene tundmatu lugu, võib-olla või mitte nii palju mängitud soli, Klucky fooriate dance, hästi selline kiire muusika ja palju kiireid noote, mis õpilastest tekitasid vaimustus, et ohoo, et pillid saavad nii kiiresti ka mängida ja natukene siit-sealt nii-öelda klassikalisest nii-öelda kullafondist siis muusikat, mida õpilased ise ka tunneksid ja kokku sai selline päris vahva kontsert. Jah, väga huvitav, et saan aru, et te olete siis avatud erinevatele mõtetele nii väljastpoolt kui oma peades, need muudkui tekivad kodu muusikaklubi, et viia muusika kodudesse nii nagu see oli paar sajandit tagasi kodune musitseerimine või siis ta ikka siit ehk võta istet. Inimene saab tulla kontserdile, kus ta siis valib endale ise istumise või lamamise koha kas või koos padjaga, lamamiskontserdil on siin viimasel ajal kee moodi läinud, mida Tarmo Johannes seal tantsi klubis teeb. Nii et kokkuvõtlikult siis selline. No lõpetuseks, Tanel, nõrk, mis võiks olla tänase õhtuse kava siis paar sellist märgusõna veel. No ma loodan, et kõik õnnestub, mis me oleme plaaninud ja ma loodan rohket osavõttu kontserdist publiku poolt muidugi ja märksõnad on kindlasti sümfoonilisus ja teiselt poolt kammerlikus, et me üritame need kaks sõna omavahel ühendada, niisiis teoreetiliselt kui ka praktiliselt juba meediasaalis. Ja ma loodan, et kõik läheb plaanipäraselt ja Aitäh tulemast delta stuudiosse. Stuudios olid Tanel Nurk ja kus köhier ja juttu oli laad orkestrist, kes annab täna õhtul kell 19 meederi saalis kontserdi. Kavas on Schuberti mendel soni, Beethoveni ja Foree looming. Kuulame ühte teost tänaõhtusest kavast, milleks on Gabriel. Forebawanyasel esitab bostoni sümfooniaorkester. Nõnda kõlas Gabriel Forebavaan esitajateks bostoni sümfooniaorkester, tangelvoodi, festivalikoor ja terrigeerimas osava. Minge siis täna õhtul kuulama, laab orkestrit meederi saalis, kus kõlab ka äsjakuuldud teos, aga seda lab orkestrile omases uues koosseisus orkestrisse kuuluvad keelpillikvintett, puhkpillikvintett, klaver ja akordion.
