Eesti loodusmuuseum seostub paljudele ilmselt kohaga,  kus saab vaadata näitusi taimedest ja loomadest. Tegelikult on selle koha elu palju laiem. Otsime taas teadust laborist väljas. Eesti loodusmuuseumis. Mida põnevat loodusmuuseum külastajale pakub? Eelkõige pakub ta Eesti loodust ja ta pakub Eesti loodust  võimalikult nii, nagu inimene seda näeb,  kui ta loodusesse läheb. Kui tuleb nüüd inimene lihtsalt omal vabal hetkel siia muuseumisse,  siis ta näeb eelkõige kõike seda, mis meil siin väljas on,  aga nii mõnigi kord on nii, et ta ainult näeb. Aga kuskil on veel mingi sõnum, mida ta peaks natukene ennem teadma. Ja kui ta seda ei tea, siis noh, see pilk libiseb üle,  aga see ei tähenda midagi. Ta näeb tegelikult ära, kui suur on hüljes,  ta näeb ära, kui suur on põder. Kui väike on tegelikult nirk ja hiir, sest noh,  pildi peal on nad ju kõik ühesuurused. Millise eesmärgiga ja kuidas te neid erinevaid väljapanekuid koostab? Eelkõige ikkagi Need, kes sobivad kokku elama. Mitte nii, et, et noh, lihtsalt on ilus asi  ja siis paneme ta sinna, mis siis, et ta tegelikult looduses  seal ei ole, ikkagi selle järgi, kus ta siis looduses elab. Kas me saame mõnda konkreetsemat näidet ka vaadata,  et kas kasvõi siitsamast ruumist, et kes  siis hästi kokku sobivad? No nii, lähme siis siia selle vitriini juurde. Nimelt siin on nüüd Läänemere elustiku üks osa  ja nimelt eestipoolne osa. Eesti vetes elab kaks hülge liiki liikerküljes  ja hallhüljes seal taga. Läänemeres on tegelikult mereimetajaid ju rohkem. Aga meil on siis Eesti veed ja siin on kaks liiki. Loomulikult, ega nad looduses niimoodi sõbralikult käsikäes  ei ela, igaüks vajab ikkagi oma territooriumi  ja oma ala. Aga noh, ekspositsioonis me paneme ikkagi välja need,  kes selles koosluses on, nad väga sõbralikud,  naeratab seal taga ja on küll, kust siis täpsemalt tulevad  need eksponaadid, need museaalid? Seda küsivad meilt ka inimesed ja väga paljud  ja ka lapsed on niimoodi, et miks te olete nad ära tapnud  ja siia välja pannud. Tegelikult on lugu nii, meie ei käi mööda metsa ringi  ja mere äärt ei tapa loomi, et siia välja panna. Nad on meile sattunud, kas loomaaiast, sest ikka loomad  surevad ja surevad igas vanuses, ka need väikesed  või siis on inimesed leidnud ja noh, helistavad meile,  annavad teada ja me saame need endale ja nendest tehakse  siis topised. Nüüd kaladega on lugu selline, et kaladest tehakse  ka topiseid, aga kuna kala nahk läheb kuivas õhus  niisuguseks koledaks kollaseks, siis kalade ekspositsiooni  panemisest me oleme loobunud ja kaladest on tehtud mulaažid. See tähendab, et ehtsast kalast ehtne suurus  ja värvitud ta niisugused, nagu ta just nimelt looduses on. Suur osa muuseumitööst jääb külalistele nähtamatuks,  siin kogutakse palju hinnalist teadusalast materjali,  mida hoitakse Eesti loodusmuuseumi arhiivides,  kus on muide ligikaudu 260000 museaali. Kuidas siis putukate ettevalmistus käib,  et kollektsioonis selline putukas on ilusam,  kui ta on välja sirutatud jäsemetega parem on teda pärast  vaadata ja tunnuseid uurida. Tavaliselt nende suurte mardikatega siis käib kaasas selline  väike Võimlemine siis see liigutab nendel need suured lihased  hästi lahti. Jalad lähevad asetuvad ilusti oma kohale. Nüüd võetakse üks ilus putukanõel. Ja On olemas muidugi reeglid, kuhu mingisugusel putukarühmal  nõel asetatakse ja mardikatel läheb ta siis läbi sellest paremast. Katetiivast siit krõmpsu niimoodi. Ja nõel tuleks panna siis võimalikult putukaga igatipidi. Risti ühtepidi risti teistpidi risti näed,  põrnikal on tunded siin all peidus ja me sirutame nad  ilusasti välja. Et nad edaspidi nähtavale meile jääksid nii. Lukka siia. Katsume tõsta pea. Ees selja. Sellisesse kenasse asendisse. Need abinõelad tuleb panna tavaliselt selleks,  et, See kehaosa nüüd tagasi ei liiguks, kui ta kuivab. Siin väga palju. Vaeva ei peagi võib-olla nägema, et anda selline ilus  loomulik asend. Üldjoontes jah, need jäsemed võiks toetuda sellele pinnale,  mis meil siin on. Siis nad on ühe kõrgusel. Ja hea, kui nad sümmeetrilisuses osas ka vaataks,  d enam-vähem. Võrdselt. Ühepalju ühelt poolt väljas, kui teiselt poolt Nii jätame selle putuka kuivama. Kui palju putukaid päeva jooksul ette valmistate? Eks see oleneb muidugi noh, päevade tihedusest  või kiirusest või kuidas materjali koguneb,  aga ütleme sadakond sest rohkem ei jaksa,  lihtsalt. Silmad väsivad nii ära, et ja seal ei ole vahet,  kas on sadakond sellist suuremat või päris pisikest,  keda läbi mikroskoobi tuleb ajada. Või sirutada isegi need väiksed on lihtsamad. Seal on lihtsalt vaja võib-olla lükata need jalad  ja tundlad nähtavale ja kleepida ära ja sinna ta jääb. Aga selliseid suuremaid siis ikka säti käpakest  ja küüst ja nii edasi, et on tegemist isegi rohkem. Mis selle konkreetse mardika nimi on? See on ninasarvik põrnikas, vaata kui uhke sarv,  tal on ees siin. Ilus isane meil kangesti väike küll ju tal jäi söök kehvaks. Vastses staadiumis on söök kehv, siis nad jäävad tillukesteks. Kuidas loomad üldse oma nime saavad, kuidas see protsess käib? Loomade nimed kirjeldaja annab. Ja selle putuka nimi peaks olema Line poolt antud oriktes nasikornis. Ja ma arvan, Line kirjeldas selle. Või avaldas siis 1758. Loodusmuuseumisse kogutakse kõikvõimalikku elus  ja eluta loodust, et hetkel me seisame zooloogia,  siis säilikut ühes fondis, et selja taga on mul  siis mõned topised, mis on tehtud siis materjalist,  mida võib loodusest leida. Ja lisaks sellele on siis meil ka botaanikakogu,  kuhu kuulavad kuuluvad erinevad samblad,  samblikud ja suurema osa sellest moodustavad soontaimed. Ehk siis kõrgemad taimed. Ning lisaks sellele on veel geoloogiakogu meil ja,  ja entomoloogia, kuhu siis hetkel suurem fookus on  entomoloogias meil mardikatel ja liblikatel. Liblikate suurused on väga varieeruvad, et  keda me siin praegu näeme. Selles kassis on nüüd koi liblikad. Koiliblikaid Eestis on umbes 1600 liiki. Riidekoid on need, kes inimesele palju kurja teevad ja,  ja ka majakoid ja närivad ja teevad palju pahandust,  aga enamus elavad looduses. Kui nüüd võrrelda Millised on suuremad liblikad? Siis efekt on vast päris paras. See on paapua Uuski neast püütud paabusilm. Seal on neid üle 100 liigi. Eestis on paabusilma kaks liiki. Et Eestis jah, kahjuks nii suur ei ole. Kui selline looduses vastu lendab, on ta juba peaaegu linnusuurune. Et võib linnuga segamini ajada? Selles kastis on nüüd Eesti Ütleme suurliblikad, suurliblikaid on, no ligi 1000 läheb  veel 10 aastat, siis on 1000 liiki suurliblikaid kirjas  ehk suurem osa on siin ööliblikaid. See suhe päevaliblikatega on kuskil üks 10-le. Kui päevaliblikaid on umbes 100 liiki siis ööliblikaid on jah,  900 liiki. Siin kastis on päevaliblikad on siin servas aga ööliblikad  on enamus, kõik ülejäänud. Ja kui nüüd mõni ütleb, et öösel lendavad hallid liblikad,  siis ei ole sugugi nii. Öösel on see värvi rohkus on väga suur. Meie kollektsioonides on tegelikult säilikuid üle terve  maailma kogutud. Loomulikult keskendume me Eesti loodusele,  kuna Eesti looduse säilitamine on meie peamine ülesanne. Aga lisaks sellele siis teeme ka välisretke retki igale  poole mujale troopikasse ja artilistele aladele,  korjame ka sealt. Mis kõik kätte juhtub, et taimi, loomi, linde samamoodi  ka vahetame siis üle maailma sarnaste  kollektsioneerinääridega või, või muuseumidega. Eesti loodus, muuseumi. Riigikogudes leidub kindlasti ka maailma mastaabile midagi põnevat. Noh, esimese asjana kargab muidugi pähe kohe  siis mis on iga muuseumi selline uhkus, on holotüübid,  et tüüp või holotüüp on siis tegelikult selline. Eksemplar, mille järgi siis on see liik kunagi kirjeldatud,  et see on siis see eksemplar, kes on tegelikult esimesena  maailmast leitud ja näiteks meil on siis mõned liblika  tüübid olemas siin muuseumis, keda on siis esmakordselt  maailmas kirjeldatud ja kelle järgi siis käib kõikide muude  selle liigi isendite kirjeldamine tegelikult. See pisikene Paksik see on Kagu-Aasiast. Tema nimi on kogeri meie Eesti ehitusettevõtja. Härra Kogeri järgi tema sponsoreeris meie ekspeditsiooni. Ja seda liblikat on ainult üks maailmas. Rohkem seda liiki ei ole. Tartu maaülikooliga on hea koostöö. Doktor Jaan Viidalep. On see mees, kes on juba võib öelda üle 100 liblika liigi teadusele,  kirjeldanud juurde. Ja meil töö käib kogu aeg edasi. Praegugi on mitmed liigid Lõuna-Ameerikast kirjeldamisel. Teie käes on kõige uuemad kirjeldamist vajavad liblikad,  et kellega on tegu? Hiljuti selgus, et seda liblikat ei ole veel kirjeldatud. Ja nüüd ongi, see on kõik üks liik siin mida on vaja üle  mõõta ja ära kirjeldada. Laubavärvus ja tiivavärvus ja kõik täpid. Mis tal peal on ja teha ka genital preparaat. Ja siis. Sinna juurde käib need lähiliigid, kes on hästi sarnased. Ja tuua vahed välja, mille poolest ta erineb? Oma sugulastest ja vaat sellel liigil ei olegi veel nime. Nii et me peame veel mõtlema. Tavaliselt jah, kas paneb kirjeldaja liigile nime või,  või jääb see au ja kuulsus püüdjale? Kollektsioonide täiendamine ongi üks muuseumi põhilisi  selliseid töid mida viiakse läbi siis välitöödena  ja see on üks ka kindlasti üks põnevamaid selliseid hetki  meie muuseumitöötajate elus. Et kogutakse siis asju vastavalt selle distsipliinile,  et putukaid omamoodi ja süoloogilise säilikuid,  teistmoodi ja taimi jälle. See kõik on väga Traditsiooniliselt välja kujunenud kogunemismetoodika,  et igaüks siis iga spetsialist teeb seda nii,  kuidas tema eriala ette näeb. Muuseumi kollektsioonis on tähtsal kohal loomade säilikud  ja muide, oma panuse saavad nendesse kogudesse anda  ka need, kes ise tegelikult muuseumis ei tööta. Milliseid hukkunud loomi te vastu võtate? Võtame vastu kõikvõimalikke oma elutee lõpu leidnud loomi,  kes on siis jäänud auto alla või kuidagi teistmoodi. Leidnud oma lõpu, et näiteks siin laua peal on mõned näited,  mida me kogume, on näiteks väikesed linnud  kellest saab siis väga edukalt topiseid valmistada. Ja neid topiseid peakski siis niimoodi säilitama,  et kui kuskilt jää äärest leida. Esiteks, nagu peab teda hindama natukene,  et vaatama, et ega ta täitsa Katki ei ole, eks ole, et see olukord oleks vähemalt selline,  et temast annaks topise teha, no tema on ilusti korras,  tema on täitsa ilusti korras ja et ei ole selliseid noh,  linnud üldiselt ei, nendega ei juhtu ka midagi,  nad on nii väikesed ja, ja nad ühes tükis ikkagi suhteliselt  maanduvad sinna. Et mida tuleb siis teha, on see, et tuleb nüüd kilekoti  sisse kindlasti pakkida, et see on nüüd sellepärast,  et tema enda sulestikus on natuke niiskust,  siis ta sulestik lihtsalt jäätub ära ja pärast on seda väga  raske taastada. Aga et tuleb panna siis kilekotti sisse sõlm peale  ja sügavkülma ja siis meile teatada, et on niisugune lind  leitud või siis tuua muuseumisse ise kohale. Ja lisaks sellele on ka võimalik linnupesi,  et kui on kuskilt puu otsast maha kukkunud,  siin on üks hahapesa kas tooja on ise ilusti ära pakkinud  või ei, meie ise oleme pakkinud, aga noh,  hea on alati mingi pappkarmi sisse panna,  niisugune õrnem asi. Et muidugi linnupesi tasub ainult siis, kui need on,  on näha, et lind on selle maha jätnud või ta on ise kuskilt. Maha kukkunud puu otsas, nii et esimest ettejuhtuvat paluks  mitte kaasa võtta. Palju küll arvatakse, et kui tekivad juba andmebaasid  ja mitmed geneetilised andmebaasidki siis tegelikult on väga  hea säilitada seda loodust täpselt sellise originaalkujuna,  nagu ta on, et alati võib tekkida mingisugune kahtlus  või uus küsimus. Ja selle juurde pöördumiseks on vaja ju ajas tagasi minna. Ja kui meil on nüüd, siis siin nii-öelda see ajalooline  loodus kõik säilitatud, siis ongi seda võimalik teha. Et näiteks on olemas ka selline näide, kus ühes  maailmamuuseumis avastati siis uus primaadiliik puhtalt  siis selle loomanahku uurides, et tekkis kahtlus  ja õnneks oli kogutud piisav kogus neid primaadinahke  mida siis sai pärast eristada. Teadlased ka sageli ise ei suuda kohe esimese pilguga. Kõiki vigu vältida ja siis tagantjärgi on neid võimalik  parandada selliste kogude baasil nagu meil. Ja kui nüüd nagu populaarseks teemaks on saanud kliima soojenemine,  et siis on väga hästi ka see kogu iseenesest kirjeldab seda,  et ilmselt siis vanemates kogudes leidub rohkem artilisi  liike ja hakkab tekkima aina rohkem selliseid troopilisi  liike peale. Et see kogu kirjeldab seda nii-öelda elu-olu siin Eestis,  kogu selle looduse kulgu. Et kui nüüd teadlane või üliõpilane või kes iganes huviline. Nüüd leiab, et meie kogus on temale huvipakkuv objekt,  siis ta võib tulla meile kas helistada, ette,  teatada ja tulla kohale ning ta saab meilt  selle hoovi objekti laenutada või ka seda kohapeal uurida. Kui tegemist on väga haruldase eksemplariga,  siis tavaliselt me seda välja ei laenuta,  aga võimalus kohapeal uurimiseks on alati olemas. Praegu on meil käimas üks väga tänuväärne projekt  mida siis kutsume digitaliseerimiseks. Ja selle käigus me üritame siis ära digitaliseerida kõik oma teaduskogud. Nii et need on kuskil internetis kättesaadavad. Kõikidele huvilistele, nad ei pea ilmtingimata kohe siia  ukse taha tulema meile ja küsima, et kas teil on sellist  ja sellist asja. Et meil on siis juba nii-öelda eeltöö neile olemas. Kas on nüüd teada ka mõni konkreetse looma saamise lugu? On küll näiteks needsamad kaks karupoega,  kes meil siin on. Nende lugu on siis niisugune, et emakaru oli poegadega  koopas veel välja või pesas oleks õigem öelda. Talvepesas ja välja ta veel tulnud ei olnud,  aga sealkandis hakati pidama jahti. Need olid viiekümnendad aastad umbes ja paraku emakaru aeti ülesse,  ta jooksis minema ja pojad ei saanud üksi hakkama. Ja niimoodi nad siis meile sattusid. No kuidas siis erineb ühe eksponaadi tutvustamine lapsele  või täiskasvanule, vaatame natuke korra siiapoole. Vaatame kasvõi seda sama posti mis post on. Mina saan lugeda siit peal, nii loete, aga seletage mulle ära,  mis post, see on, mets ja tongimis, ma arvan,  et metssiga käib siin tongimas nii ja tõepoolest metsad on niisugused,  natuke teistsugust, kaks loomad ja nemad  siis tõepoolest nühivad seda posti siit alt oma kärsaga  ja kõike muud, aga mis veel, mis siia üles on kirjutatud,  mis siin on? No ikkagi sõjaliste lakuposti, tähendab,  nad lakuvad. Aga miks nad lakuvad, hea küsimus, selle,  sellepärast ma peakski tulema siis ühele tuurile,  ma arvan, vot nii, ja te olete nüüd täiskasvanud tegelikult  lastega ma alustan täpselt samamoodi, eks ole,  miks see on, mille jaoks see on, pikkamööda me jõuame  siis selleni, mõni lastest isegi teab, et vanem isa on  metsamees või midagi niimoodi jahimees ja nad oskavad öelda,  see on siis soolaku post nimelt siia üles pannakse  siis soolakivi mineraalainete kompleks ja seda käivad  lakkumas eelkõige siis, kes jäljed on maas. Ja tegelikult siin ongi nüüd niisugune väike vahe  üksikkülastaja ja juhitud ekskursiooni vahel. Üksikkülastaja käib, ta vaatab. Ahaa, on väga tore, aga ta ei pruugi jõuda lihtsalt asja  päris sisuni välja. Sest talle ei käi ju keegi järele. Ja kui eelteadmisi ka ei ole, siis lihtsalt noh,  jääb natukene tumedaks, aga võib-olla see ongi hea,  võib-olla nii, et ta jätab selle meelde ja läheb  ja hakkab otsima kuskilt infot. Ja kui metsas selline post talle ette tuleb,  siis ta proovib tõesti, kas see post on soolane,  kas tõmbab lausa keelega või teeb lihtsalt? Ja siis proovib, no kui hästi eestlased meie püsiasukaid  tunnevad ikkagi tunnevad põhiliselt, tunnevad ikkagi ära muidugi. Mida aeg edasi siis seda, seda rohkem öeldakse kähriku kohta,  pesukaru öeldakse, kas kunks mägra või siis tuukru kohta,  keda siis nähakse seal niimoodi. Ja muidugi, mis on, on see, et kui lapsed on näinud loomi  pildi peal eriti just väikesed, siis nad tegelikult ei tunne ära,  neil jääb üks detail meelde või nad on ühe sõna ära õppinud  ja kui on mingi väikegi sarnasus, siis nad kohe sedasama  asja pakuvadki. Siin. Ämbliku hirmu ehk rahnofoobia vastu siin näitusel ravi ei saa,  küll aga võib nende kaheksajalgsete tegelastega paremini  tuttavaks saada. Minu kõrval olev senesti Imani on kergelt mürgine,  aga sobib väga hästi ka koduloomaks. Kuidas käib siin loodusloomuuseumis loodusalane harimine? See käib väga mitut moodi. Külastajale, kes siia majja tuleb, on üks võimalus see,  et ta vaatab meie näitusi, mis siin üleval on,  Eesti elukooslused lisaks sellele on esimesel korrusel  ajutised näitused. Teine võimalus on see, et meil on väga hea koostöö koolide  ja lasteaedadega, nimelt me pakume neile õppekava toetavaid  tunde ja eelkõige just praktilisi töid, neid,  mida koolides ise noh, ei ole aega teha või ei jõuta teha  või ka ei osata mis iganes siis on meil väikeste teadlaste klubi. Esialgu oli meil üks klubi nii-öelda loodusring,  aga tahtjaid oli nii palju, et nüüd meil on tervelt kolm. Ja noh, nendest me loodame ka siis järelkasvu  loodusteadustele ja kui ka otse teadlasi ei tule,  vähemasti nad on suurema silmaringiga avatumad looduse  suhtes ja niisugused loodust paremini mõistvad inimesed. Kas te siit majast ka välja lähete loodushariduse raames  ja ikka käime? Me käime ka koolides lasteaedades, võtame  selle asja kaasa, mis meil siin on, see tähendab topised  ja kõik muud haarate hülge kaenlas. Siit me just teda välja ei võta, meil on omal olemas need topised,  mida me võtame, aga umbes niimoodi jah, seda infot saab  siis kõik loodusloomuuseumi kodulehel ja  ja kodus päris palju erinevaid on ka muidugi,  mille kaudu infot jagatakse. Teaduselu Eesti loodus muuseumis jätkub,  siinsed näitused ja kollektsioonid sisaldavad endas palju materjali,  mida on raske mujalt nii kontsentreeritult leida. Võib-olla saavad tulevased loodusteadlased just siit  kustumatud emotsioonid ja leiavad nii oma elukutse.
