Nüüd kuulete Kristiina kassi jutu hiigelHerberti koer, esitab Rasmus Kaljujärv. HiigelHerberti koer. HiigelHerbert oli väikehiiglase poiss, kes elas oma ema ja isaga keset paksu ja pimedat metsa. HiigelHerbert oli tõepoolest veel nii pisike poisipõngerjas et ulatus napilt metsa kõige kõrgema kuuse poole tüveni ja sedagi vaid siis, kui tõstis käed üles. Igal talvel käis hiigelHerbert metsa servas piilumas, kuidas väikesed naljakad inimesed suusatavad. Suvel ja sügisel trügisid üsna mitmed neist sügavale metsa, et marju ja seeni korjata. Sellisel puhul püsis hiigelHerbert päris tasakesi ühe koha peal, et teda tähele ei pandaks. HiigelHerbert oli uudishimulik nagu kõik lapsed. Mõnikord nägi hiigelHerbert koera, kes metsarajal oma perenaist või peremeest talutas. Mina tahan ka koera, ütles hiigelHerbert Seebele emale. Kullake, sa oled lemmiklooma jaoks liiga väike kee, manitses ema. Siis, kui ulatud poole kuuseni ilma käsi püsti ajamata, võime sellest uuesti rääkida, kida. Aga ma tahan endale nii hirmsasti koera mangus hiigelHerbert isalt. Isa sügas oma suurt karvast habet, nii et sellest pudenes hommikusöögijäänuseid. Põmm ja prauh metsa alla maha. Kuule, Herverd ütles isakassaga, tead, et koerad on nii tillu Lillud, et sa võid sellise kogemata ühe sammuga lapikuks astuda. Kas sa selle peale oled mõelnud? Pois? HiigelHerberti nägu venis pettumusest pikaks. Sinu meelest olen ma siis liiga suur, et oma koera eest hoolitseda. Ja arvas isa. Aga ema meelest olen ma oma koera jaoks hoopis liiga väike. Isa mõtles jälle järele. Lausus ta lõpuks. Võib-olla oled sa koera jaoks ikkagi päris paras hurra, hõiskas hiigelHerbert nii valjusti, et jalutavad inimesed arvasid, et tuleb äikest ja kiirustasid koju. Järgmisel päeval läks hiigelHerbert endale koera valima. Ta jäi seisma päris metsaserva tee äärde. Ta karvased jalad nägid välja nagu kaks kuusetüve ja mööduvad jalutajad ei märganud midagi imelikku. Esimene koeraga jalutaja oli vanatädi koer ise aga oli nii väike, et hiigelHerbert isegi ei näinud seda korralikult. Teine koer oli esimesest veidi suurem, aga nii hirmus haukuda, et isegi hiigelHerbertil pidid äärepealt kõrvad lukku minema. Siis tuli väike pikkade heledate juustega tüdruk oma suure koeraga. Koer kõndis ilusasti tüdruku kõrval, kuni sai järsku hiigelHerberti lõhna ninna. Seepeale tormas ta äkitselt edasi, nii et ta rich pääses tüdruku käest lahti ja jooksis haukudes hiigelHerberti poole. Rõõmustas hiigelHerbert. Täpselt sellist koera mata ongi. Näed see väike tüdruk oma koera doosid tagasi. Aga nässu ei tulnud. Ta oli juba kõvasti hiigelHerberti pihku pigistatud ja hiigelHerbert ise tatsas suu rõõmust kõrvuni üha sügavamale metsa vahele. No nii, nüüd on sul siis oma koer, nentis hiigelHerberti ema poja leidu silmitsedes. Ega ta just suurem asi poole, selline väike rott. Aga hiigelHerbert arvates oli koer just selline nagu vaja. HiigelHervertiti ja ta vanemaid paistis koer küll väga kartvat, aga küll ta ajapikku harjub, arvas poiss. HiigelHerbert ehitas oma koerale kõrgete männiokste vahele uhke onni, et loom plehku ei paneks ja et Herbert ise võiks teda kummardumata imetleda. Hiiglase poiss pakkus koerale igat sorti maiuspalu süüa. Kased ohtu värsket põdrasammalt ja sõnajalajuuri. Aga koer ei paistnud olevat sugugi tänulik. David lamas kurva näoga pea käppadel ja lasi aeg-ajalt kuuldavale pika kaebliku ulgumise. Kuule poiss, ta igatses Oma inimese järele teatas hiigelHerbert isa pojale ühel päeval. Seda ulgumist ei jaksa keegi kauem kuulata. Ega vist piidiga hiigelHerbert isaga nõustuma. Ma lähen toon ta inimesi siia, et ta enam ulguma ei peaks. Aga ema ei olnud sugugi sama meelt. Ütles ta. Mina küll ei taha siia rohkem väikeseid elukaid. Varsti on meil terve maja ulgu. Käis ka isa arvates oli parem koer tagasi sinna viia, kus ta oli toodudki. Niisiis pigistas hiigelHerbert nässu jälle tugevalt pihku ja kalpsus läbi padriku metsarajani. Tal oli õnne. Kas mitte polnud just üks tuttav, pikkade heledate juustega tüdruk eemal seisvate puutüvede külge paberilehti kleepimas? Kiigel Herbert vaatas tüdruku toimingut veidi aega liikumatult pealt. Tüdruk tuli juba päris lähedale ja järgmisel hetkel vajutas ta kleepuva paberilehe peletsaki hiigelHerberti karvase sääre külge. HiigelHerbert pidi üllatusest äärepealt koera alla Pillema. Alles siis, kui tüdruk oli küllalt kaugel, laskis hiigelHerbert koerama jalgade juurde maha. Too nuuskis veidi aega maad, haugatas siis rõõmsalt. Ja tormas oma perenaisele järele. HiigelHerbert lahkus vaikselt. Tal oli ühtaegu hea ja kurb meel. Koer oli saanud oma tüdruku tagasi, aga Herbert oli nüüd jälle ilmal lemmikuta. Kodus imestasid ema ja isa tillukest paberit hiigelHerberti jala küljes. Sellel oli joonistatud koera pilt ja kritseldatud mingeid konkse. Aga keegi hiigelHerberti perest ei osanud lugeda. See pilt ongi ainus asi, mis mul nässus mälestuseks jäi, ohkas hiigelHerbert murelikult ja kleepis paberipuuonni seinale. Ega selline väike kirp sobigi. Ühe korraliku hiiglase lemmikuks lohutas isa-poega. Ega riist arvas ka hiigelHerbert. Aga kust seda parematki võtta? Nüüd vahetasid hiigelHerbert ema ja isa paljutähenduslikke pilke ja siis ütles ema. Aga meil on sulle üllatus. Vaata õige seda oma onni veidike lähemalt. Ärevusest värisedes piilus hiigelHerbert majakese aknaavast sisse. Seal lohises sügavas unes väike roheline elukas, kes nägi väga draakoni poja moodi välja. Ta kasvab veel mitu korda suuremaks, lubas isa ja õpib ka lendama. Oi kui armas ta on, rõõmustas hiigelHerbert. Kollased hambad ja soomustega, nahk ja puha. Aid. Ema ja isa muhelesid rahulolevalt. Tal ei ole isegi vennime, ütles ema. Sa pead talle nime välja mõtlema. Ma juba mõtlesin, hüüdis hiigelHerbert nii õhinal, et väike roheline lohemadu praatus oma uniseid, oranzhi silmi. Temast saab. Rasmus Kaljujärv luges Kristiina kassi jutu hiigelHerberti koer toimetas ja kujundas Tiina Vilu.
