Sellest on möödas ligi pool sajandit, kui ma sain oma  esimese nailonsärgi panin selga ja läksin koolipeole iseke. Sest nailonsärk oli tollal tõeline pilgupüüdja. Niisuguseid nailonsärke enam ei tehta, sest need ei hinganud  sugugi ja polnud eriti tervislikud. Kuid suuremal või vähemal määral on kunstkiud  ehk sünteetikat tänapäeval peaaegu kõigis meie rõivastes. Pärast nail on särki tuli kilekott. Niisuguse kilekoti leiutasid rootslased 1965. aastal  ja firma teenis miljardeid. Erinevalt nailon särkidest pole kilekotid kuhugi kadunud. Mis ta siis on? See kilekott. Kas tõesti geniaalne, maailma muutev leiutis? Ta on kõige nõmedam tupiktoode, mida inimene on üldse teinud. Paljud riigid leiavad, et see on kliima soojenemise järel  tõsiduselt järgne probleem. Ma olen teie funktsionaalne sõber, kahvatu  ja valge nägu kõhule tätoveeritud olümpiarõngastega. Mul on kaks sanga ja hunnik. Suvel küpsised täissügise iseeni. Millest käib jutt? Loomulikult tapja kilekotist või killerkotist,  mille vastu on algatatud kampaaniaid ja loodud laule. Tulin ikka appi, joo, ma tundsin end kuninga nagu laevalinnast,  iga oo. Sina oled tulnud välja sellise hullumeelse ideega,  et võiks keelustada Eestis kilekotid täielikult. Miks seda peaks tegema? Kilekotid, mis alguses tunduvad ju suhteliselt süütud  tegelased olema, siis tegelikult nad kannavad ennast väga  palju keskkonnaohte. Ja näiteks kui kui kilekotid satuvad loodusesse,  siis kilekotide häda on see, et nad ei lagune mitte kunagi. Piltlikult öeldes me võime öelda, et kõik need kilekotid,  mis on aegade algusest toodetud, kui neid ei ole just ära põletatud,  on nad ikka veel maailmas alles kas siis tervel kujul  või siis väikeste tükkidena. Ja tänu sellele satub see kilekott loodusesse,  satub toituringi, loomad söövad seda, linnud söövad,  kalad söövad ja tänu sellele loomad surevad piinarikasse surma,  eriti kalad ja linnud ja samuti kilekotid,  kui nad loodusesse satuvad. Nad eritavad mürgiseid ühendeid, nii et kokkuvõttes satub  ikkagi see läbi mulla läbi. Läbi taimede ikkagi lõpuks meie organismi. Väidetavalt sureb maailmas igal aastal kilekottide süül  umbes miljon looma ja lindu. Iga turule lastud plasttoode on seega potentsiaalne mõrvar. Aga kuidagi peab ju oma asju koju kandma,  millega me siis kanname? Kilekott on selles suhtes hea asi, et seda on väga lihtne asendada. See on ainult harjumuse asi. Sa võtad kaasa kodus riidekoti, mis on oluliselt parem alternatiiv,  kilekott. Sul on kaasas siin üks riidekott, näiteks selline. Tihti on ikka probleem ka selles, et ma unustan  selle riidekoti endale koju. Mul tuleb jälle järgmine kord poes meelde,  et mul ei ole kotti kaasas, mis, mis selle lahendused  näiteks on? No see on puhtalt harjumuse asi, et samamoodi nagu ma  hommikul võtan kaasa oma koduvõtmed, mobiiltelefoni,  mõni ka arvuti, et samamoodi tuleks panna  ka siis riidekott selle nii-öelda kindlasti kaasas olevate  asjade nimekirja. Korduvkasutatavad kandekotid kestavad aastaid  ning poevõrgus on valikus väga erinevaid variante kuid nende  kasutamine leevendab vaid ühte osa probleemist. Kas õhukestel kilekottidel, mida massiliselt erinevate  toodete pakendamiseks kulub ja materjalina taaskasutamiseks  ei kõlba üldse, on alternatiive? Tegu on siis taaskasutatavate võrkkottidega,  mis on väga head alternatiivid just nendele ühekordsetele,  väikestele külakottidele. Et me oleme tegelikult tänapäeval juba harjunud ju,  et me käime toidupoes, võtame oma selle riideskoti kaasa  ja super hea on visata ka siis paar väikest võrkkotti kotti  ja siia panna siis oma puu ja juurviljad sisse. Ma katsun seda, see näeb selline päris tugev välja küll,  et siin võiks mida tahes kanduma, kui ma panen siia kiivid sisse. Hops, hops, hops. No esialgu võib-olla võib-olla imelik, kui ma lähen sellega  nüüd kassasse, kas mind imelikult ei vaadata,  kui ma mingisuguse oma kotiga nüüd lähen asja ostma? Reaktsioon on, reaktsioon on hästi erinev,  et et on ka kassapidajad, kes ehmatavad ära,  et mis asi see on, mis kott, mis kotiga tegu  ja aga kui ma ütlen, et see on, ma olen oma taaraga,  siis on kõik rahul. Kui me käime keskeltläbi paar-kolm korda nädalas poes  ja me ikkagi tarbime kuskil kolm-neli kilekotti ühe ostuga  siis aastas me kuskil keskeltläbi, ma arvan,  et 1500 kilekotti hoiaks kokku, nii et see ja,  ja kui korrutada see peredega veel ja nii edasi,  et siis see oleks väga-väga suur kilekoti kokku. Kui keegi pole kunagi ostukottidele lähemal Tähelepanu pööranud siis praegu saab vaadata Rimi näidet. Siin on tõesti suur valik ostukotte kõige odavam on 10  sendiga selline jõupaberist kott ja järgmisena 19 senti  maksavad siis tavaliselt kilekotid. 79 sendi eest saab sellise puuvillast koti  ning üks 19 maksab selline tõsine paks plastist kott. Neid kahte saab kasutada mitmeid aastaid  ja nelja tavalise kilekoti eest saab juba sellise puuvillast koti. Ning kui Rimi tõstis aasta tagasi kilekottide hinda  ning langetas riidekottide hinda, siis tõusis riidekottide  müük 1000 korda, nii et see on üks vahend,  kuidas saab tarbija. Mite käitumist mõjutada. Kas sa näed, et, Tulevikus võiks olla Eesti üks selline maa,  kus on kilekotid, ongi keelustatud. Ja tegelikult juba praegu. Veerand maailma elanikkonnast elab juba piirkondades,  kus kilekotid on kas piiratud, nende kasutamine on piiratud  või on nad keelustatud. Eesti veel sinna hulka ei kuulu, aga et tegelikult võiks ju  kuuluda Eestis kasutatakse inimese kohta 466 kilekotti,  mida on väga palju. Noh aastas ma kasutan umbes 700 miljonit kilekotti. Et kui suudaksime asendada need väga hõlpsalt riidekottidega  või muude alternatiividega, suudaksime keskkonna säästa just  nimelt 700 miljoni kilekoti võrra aastas  ja see on väga suur keskkonnasääst. Seega on igal inimesel võimalus oma harjumusi muuta  ning vältida plasti sattumist loodusesse. Aga ka tootjad peaksid juba kauba pakendamisel otsima  keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Kui kilekottide kasutamises on eestlased esirinnas,  mis just hea märk ei ole siis oma pandipakendisüsteemi üle  võime ka Maailma suhtlust tunda. Seda teab vist igaüks, kuidas ühest tühjast. Pudelist lahti saada, paned selle siia taara automaati? Ja vahetad selle rahaks, kui pandisüsteem mais 2005 käivitus ja,  ja võtame sellest ajast tänase päevani, siis on Eestimaa  pealt kokku kogutud 2,3 miljardit ühekordse korduskasutusega pandipakendit,  nii et see on päris hirmuäratav number, et arvan,  et see on circa, kaks 13 tiiru sellist pakendiketti ümber  maakera ja, ja selles mõttes, see on kõik nii-öelda eestlaste,  eestlaste keskkonnateadlikkuse teema. No mind on alati huvitanud, et kui ma nüüd  selle sinna pudeli sinna sisse panen, mis sellest pudelist  edasi saab, kas mingisugune mees, kes vastu võtab  selle ja mis, mis juhtub selle pudeliga,  aga lähme kohe vaatame. Taaraautomaadi tagatoas ongi mees pudeleid vastu võtmas. Materjali järgi sorteeritakse tooted eraldi  ja saadetakse Eesti pandipakendi käitluskeskusesse. See siin on nüüd kogu Eesti taara keskpunkt tuleb autodega  siia kohale see, mis me sinna taaraautomaadis Paneme, mis siis hakkab toimuma? Valdav osa materjalist täna juba 80 protsenti tuleb sisse pressituna,  mis on pressitud taaraautomaadi juures. Siin me näeme, et kõik, mis on pressitud alumiinium,  liigub siia vasakule liinile. Kõigepealt me separeerime metallpurgid alumiiniumi purkide  seas ja seejärel läheb juba pressimisele  ja otse nii-öelda merekonteinerisse teel taaskasutusahju. Kõik, mis on pressitud plastik, liigub teisele liinile läbib  sõela ja automaat sorteerib ja teatud pakendi,  ütleme väiksemate maakaupluste või teatud automaatide,  kes tulevad pakendi, kus pole presse, läbivad  siis siin loenduse ja suubuvad nende liinidega kokku. Me oleme selle liini nüüd teises tas. Kus on nüüd hästi tugevalt kokku pressitud need plastipakid,  et kui, kui palju on selles ühes kuubikus neid pudeleid? Kaalub kuskil ütleme circa 500 kilo ja rohkem,  et siin on hea näide sellisest arengus ka tehnoloogia,  et veel aasta tagasi meie vanas käitluskeskuses aastast 89  ja 87 pressidega me suutsime täpselt sama mõõduga pressi,  pakk nii-öelda pressida kokku kuskil 200 230 kiloni. Et täna me suudame täpselt sama dimensiooniga 500 kilo  ja rohkem, nii et, et kogu aeg asi areneb. Aga palju siin nüüd täpselt pudelid on, loeme üle. Aga ühesõnaga minu taaraautomaadi pandud kellukese pudel  peaks olema praegu kuskil siin sees ja see läheb nüüd,  kuhu. Siit edasi läheb nii-öelda ta juba otse taaskasutaja juurde,  et meil on täna plasti osas partnerid nii Eestis kui kui  Lätis kui Leedus, et üritame suhteliselt sellist  lähiregiooni joont hoida. Eelmisel aastal jõudis siia Eesti pandipakendi  käitluskeskusesse 241 miljonit ühikut plast,  plekk ja klaastaarat, mis kõik läks edasi taaskasutuseks. Taaskasutusse läheb kõik ka need taara kogumiskotid  ja kilekottide sulgurid lähevad uuesti Hiiumaale  plastitehasesse kus neist tehakse uued taara kogumiskotid. Aga tavainimese mõistes kui suur pai see ikka keskkonnale on,  et igaüks viib oma kasutatud taarat koguaeg sena taarapunkti. Et nii Tara osas kui ka tervikuna pakendite osas on väga  oluline ja, ja ma arvan, et siin on väga suur roll nagu  tegelikult jäätmekäitlusettevõtetel meil taaskasutusorganisatsioonidel,  et rääkida sellest kogu aeg, et, et mis siin salata,  et tihtipeale tavaline inimene arvab, et  mida ma seda sorteerin ja ära viin, et küll tema sinna  prügimäele läheb, et et tegelikult ikka ei lähe küll ja,  ja seda on oluline üha enam ja enam sellest rääkida. Mis saab aga kokku kogutud taarast edasi. Alumiiniumpurgid rändavad Inglismaale, kus sulatatult  jõuavad autotööstusesse ehitusmaterjalids  või uuteks purkideks. Kordus kasutatavad klaaspudelid lähevad tagasi tehasesse villimisele,  ühekordsed aga ümber sulatatult, uuteks purkideks  ja pudeliteks. Plastpudelit. Ümbertöötluse saame näha Maardus asuvas Eesti plastis,  kuhu saabuvad ka kilekotid, mis õnneks loodusesse ei jõudnud. Kilekotid tulevad meile juba jäätmekäitlusettevõtetes,  kus nad on juba ära sorteeritud, ehk siis omaette  siis kogutud tulevad meile, meil sorteeritakse veel värvide  järgi ära, läheb edasi purustamisse pessu  ja sealt edasi kuivatusse ja juba termilisse töötlusse,  kus kronoleeritakse materjal ära. Veel keerulisema protsessi läbivad plastpudelid. Pudel tuleb sisse, kõigepealt sorteeritakse ta veel kord  värvide kaudu ära võetakse heledamatest pudelitest tumedad  pudelid välja ja siis ta läheb edasi purustusse,  separeerimise ja pesuprotsessi. Pesuprotsessi kuumutatakse, leotatakse võimalikud liinid  suhkrut veel ära. Et materjal oleks võimalik puhas ja kuivatatakse  ja pärast kuivatusprotsessi läheb ta edasi ekstrusioon seadmesse,  kus granuleeritakse ja kristalliseeritakse materjal ära juba selliseks,  et kasutada siis lõpptoote valmistamiseks. Kilekoti graanulites toodetakse hiljem prügikotte  või torusid. Vanad plast pudelid annavad elu fliisidele,  pakkelintidele või uutele pudelitele. Tooraine on väärtuslik, kuid toodete saamiseks tehtav  investeering veelgi suurem. Looduse risustamisest või prügilasse ladestamisest on  pakendite taaskasutamine igal juhul õigem variant. Kuid parim viis oleks mitme teket üldse vältida. ÜRO toidu ja põllumajandusorganisatsiooni andmeil sööb  maailma aina enam ja enam niisuguseid mereande,  kes pole kasvanud vabana, vaid hoopiski nii-öelda vesi viljeldud. 2011. aastal oli see protsent juba 41. Ja arvata võib, et praegu või lähiaastate jooksul hakkabki  maailma toidulaual domineerima ulukalade vabalt kasvanud  kalade asemel kalakasvanduses sergunud numkala. Nii on ka siin Eestlaste lemmikkalaks ei ole uuringute põhjal sugugi meie  rahvuskala räim vaid hoopiski lõhe, kes aga oma enamuses  tuleb teatavasti Norra kala sum padest. Meeldib see meile või mitte, kuid just niisugune on tegelikkus. Tegelikkus on ka see, et ilma vesi viljeluseta ei saaks ma  praegu ahju panna. Neid eksootilisi olendeid siin. Rahvajutudes on säga vana ja tark kala, kes näitab ennast harva. Salapärane on õhust ka angersäga kasvanduses,  kus valitseb niiskus ja soojus. Troopika Eesti tingimustes. Me oleme praegu väikeste angersägade sünnitusmajas,  lasteaias ja natukene ka eelkoolis ja tavaliselt on need  ruumid täiesti pimedad. Aga miks? No põhjus on sellepärast, et nad oleks nagu aeg ühesugustes  tingimustes ja, ja kui neid on nagu palju koos  ja ei ole nagu vabas looduses, siis nad lihtsalt ei karda  nii väga ja on rahulikumad, kõik sägaliigid on,  enamus on niimoodi, et nad on nagu päev otsa on peidus  ja öösel tulevad välja. Siin selles vannis on siis kõige pisemad kalad maimud teie farmis. Kõige pisemad ja siit hakkab siit hakkabki pihta,  need on kuskil kolm nädalat vanad mul. Et nendesse akvaariumites lähevad, lähebki nagu mari sisse,  millest nad kooruvad ja, ja need on kuskil  ja kolm nädalat vanad. Siin on juba suuremad poisid ja tüdrukud. Need on siis kuskil kaks kuud vanad, need need väiksed maimud,  need näevad juba natuke kala moodi välja,  jah. Siin selles teie farmis tehakse kõik angersäga kasvatamiseks  algusest lõpuni, et kusagil siinsamas on see marjavõtmise  koht ja siis tulevad maimud ja siis tulevad suured kalad,  kes lõpuks ära süüakse. Kõik on siin otsast lõpuni. Aga kus on sugukalad? Sugukalad on siin teisel pool, nendes vannides kohe selja taga. Paremini kui Aavo Leok ei tunne Angersaga inglise keeles  tuntud kui African Catfish hingeelu Eestis keegi paadi talu  kalafarm sõmer palus, on pereettevõte ja haava askeldab  kalade juures sageli veel hilja õhtulgi. Kuue kuuga kasvab kalamaimust tänu hoolitsusele  ja soojale veele. Pooleteise kilone müügikõlbulik angersäga. Kui me vaatame seda süsteemi, mis siin nende peade kohal ripub,  siis nad teavad, et sealt tuleb toit. Ma saan aru, eks ole, aga kas neid tuleb õpetada sööma seda? No algul ikka jah, et nad õpivad selle väga kiiresti ära,  et. Et algul nad on, see varras on nagu vee sees,  nüüd nad saavad nagu kergesti vett toitu kätte  ja siis pärastpoole, kui suuremaks saavad,  siis tõstab juba natukene kõrgemale. Et nad peavad nagu ise veest välja tulema,  et süüa saada. Selle nad õpivad peaaegu Ühe päevaga ära,  et põhiprobleem ongi see, et, et toit ei satuks nagu  süsteemi nagu vette, et nad söövad siis kui nad tahavad  ja kui nad ei taha süüa, siis nad ei söö. Millised need omavahelised suhted üldiselt on,  et kui neid väga palju koos on ja et muutuvad nad  agressiivseks või vajavad nad lihtsalt sellist rahu  ja vaikust? Neile meeldib nagu hästi palju nagu koos olla. Et kui nad on nagu koos, siis nad on nagu hästi rahulikud. Kalad muutuvad rahutuks, ma arvan, et nüüd on õige aeg  lõpetada ja me vaatame, milline näeb välja üks tõeline angerseda,  keda mitte ühestki Eesti järvest ega jõest ei leia. Aga siit sellest basseinist küll. Põhinipp on selle kalaga niimoodi, et kui ma võtan  vuntsidest kinni, siis ta jääb vait. Aga kui kunstid on lahti, siis nad nagu närvilised  ja aga muidu on ta. See on meil, see on kuskil. Kaheksa, üheksa kilo tüdruk. Kas nendel sugukaladel on nimed ka lausa või? Et eriti vahet ikka ei tee Ei tee ja noh teab niisugune emale, niisugune isane ta näeb  väga-väga noh, nagu mitte eriti hästi, ta on nagu rohkem vöökala,  et pimedas jahib teisi kalu ja siis ta nendega nagu tunnetab  nagu kõik kõiki asju, mis vees toimub kalaliikumisi  ja kiirusi, igasuguseid häälitsusi, kõiki  ja ja kui ta need vurrud veest välja pistab,  siis ta tunneb, mis see õhus ka toimub, haistab nendega  ja ühesõnaga kõik elu käib tal läbi vurrud  ja tal ei ole soomuseid. Ei, tal ei ole, soomus on puhas nahk. Ja tal, mis on angersäga põhiline näiteks Euroopas,  aga tal on niisugune pikk seljauim nagu angerjalgi täpselt samamoodi. Euroopas jaga Euroopa jaga ei ole nagu ülemist uime on  ainult siin, väike kisakene on kõik, ta on pealt sile,  aga angerjagal on hästi hästi pikk, um. Ja Euroopas väga on siis see sega, kes elab tegelikult Meie  järvede ja on üliharuldane väga. Aafrika angersäga ehk Klarias Kariepinuse ürgkodu on Aafrikas. Teda leiab ka Lähis-Ida ja Aasia vähemalt 25 kraadise  temperatuuriga mageveekogudest järvedest,  jõgedest soodest, aga ka settetiikidest,  linnade kanalisatsioonisüsteemid, riisipõldudelt  ja muidugi pimedatest soojadest, koobasjärvedest. Namiibias elutsevad valged ehk albiinoangersägad ei erine  oma sõmerpalu liigikaaslastest kuigivõrd. Kui nad välja püütakse või hädaohtu satuvad,  siis oskavad nad hetkega liikumata tõtuks jääda  ja surnut teeselda, nagu ka meie näidiskala paadi talu köögilaual. Kui ta suu nüüd lahti teeks, mis siis juhtuks,  seal on hambad. Tal ei ole teravaid hambaid, aga tal on nagu liivapaber  selle suure kala, ta on muidugi spets toidu peal üles  kasvanud harjutatud väiksest peale, aga,  aga näiteks kõige suurem probleem on meil nagu väikeste maimedega,  kus nad nagu söövad väga tihti 11 ja kõige suurem probleem  ongi seal, et kui nad juba suuremaks ära saavad,  siis nad enam ei söö 11, aga, aga kui väiksema kala ta võib  nagu naksti kinni võtta jah, väga kiire vees,  näiteks kui ma kahvaga lähen teda püüdma,  tahan nagu nagu, nagu vett. Vett on palju ja tahan juba kala kinni saada  ja kahvaga suure kahvaga lähen. Naljalt kätte ei saa. Heades tingimustes võib angersäga kasvada 50 kiloseks  või rohkemgi. Ja vastupidamisvõime on tal samuti hea põuaaja,  elab ta Aafrikas üle mudaste lompide põhja kaevunult. Tal on välja arenenud väiksed kopsud, siin pealaes on tal,  sellepärast on tal võib-olla natukene natuke pikem pea kui,  kui teistel on ju, et tal on siin üleval on nagu väiksed kopsud. Et ta hingab õhku. Ja silm, silm keerab talle, et ta hingab õhku  ja siis tal on need, et ta kogub nagu kõhus on tal  niisugused suured rasvanäärmed, ta kogub endale tagavaraks  nagu omale energiat ja, ja ja ta võib elada mitu kuud ilma söömata,  elab igasuguse põua üle ja, ja ei juhtu temaga mitte midagi. Kui mitu aastat see angersäga siin Eestimaa tingimustes  elanud on, mitte nüüd konkreetselt see aga,  aga üleüldiselt. See kala on kuskil mul ütleme kuskil kolm aastat vana,  see on üks päris esimesi kalu, mis ma nagu,  nagu tõin, ja ta tuli, kust esimesed kalad ma tõin  Hollandist teinud väiksed pisikesed maimed,  need esimesed kalad ma kasvatasin oma saunas ülesse. Ja siis, kui varm sai valmis, siis viisin edasi varmi  ja sealt mul jäidki nagu marjakalad, nagu et täitsa täitsa  niisugustest väikestest maimudest on kasutatud need need suurteks,  et sealt ongi mul marjakalade, sealt on mul välja valitud  kõige paremad, kõige ilusamad muidugi ja ja,  ja, ja siis ma saan teha näiteks sellest kalast,  ma saan mitu, mitu tonni kala. Ja see on vist ka päris haruldane, et angersägast saab marja  kogu aeg. Ja iga iga aeg küll vahepeal tuleb paremini välja  ja vahepeal kehvemini, neid maimas, aga aga nagu marja saab  võtta iga kell. Kui see kala elab looduses, kas ta siis annab  ka kogu aeg marja? Looduses tal kindlasti oma aeg ja oma temperatuurid  ja ja. Kust ja kuna kindlasti seal ei ole, ta ei koe nagu kogu aeg,  aga ka nagu kunstlikult või niimoodi, ühesõnaga siin on omad nipid,  kuidas selle marja kätte saab, et et nagu varmis  ja niimoodi ma saan nagu võtta iga. Peale angerjale sarnase liikumisviisi ja pika seljauime  meenutab marineeritud angersäga ka maitseomadustelt veidike angerjat. Paaditalu köögis käib väike tootmine, aga koostöös MV  Wooliga pälvis marineeritud angersäga konserv eelmisel  aastal Eesti parima toiduaine tiitli. Avo ise. Armastab angersäga suitsetatult ja tüdimuse märke veel ei ilmuta. Ma lihtsalt ei suuda jätta tegemata ühte väikest parandust  ikka nende vuntside asjus, millest Taavo  ja Margit kõnelesid. Minul on vuntsid. Kaladel on poised, Aafrika angersägal on neid lausa kaheksa,  meie hariliku seal aga kuus, neli pisikest lõua all  ja kaks üla huultel. Muide. B oma poiseid selleks, et ise püüda kala. Ta lamab liikumatult, kuid liigutab vaikselt poiset nagu ussikest. Väiksem kala tuleb vaatama, et midagi maitsvat vist  ja käes ta ongi. Garneeringuks. Võiks siin olla midagi. Midagi. Aga vaatame, mida pakub välja Karl Lander. Varakevadest hilissügiseni võib meie taimedel kohata väga  kummalise välimusega suuri putukaid. Tegu on kilplutikalistega vanarahvas kilplutikatel  ja voodilutikatel vahet ei teinud, sest haisesid need ju mõlemad. Siiski on nii mõnelgi pool arvatud, et kui tuua tuppa  nii-öelda metslutikad, siis kaovad voodilutikad ära. Kilplutikad on üsna suured, nagu nimigi ütleb laia  kilbitaolise kehaga putukad. Eestis on neid leitud veidi alla 40 liigi. Kilplutikalised elavad kõrrelistel puudel  ja marjapõõsastel. Sageli on nende kaitsevärvus niivõrd tõhus,  et nende otsimiseks kulub tükk aega vastavalt ümbrusele  mõned rutikad võimelised aja jooksul oma värvust muutma. Kilplutikalised on nii loom kui ka taimtoidulised. Peamiselt toituvad nad siiski taimemahlast. Toidu hankimiseks on neil terav iminokk. Suuremad lutikad võivad sellega ka häirijad torgata. Seega ettevaatust lutikate puudutamisel. Kõik lutikad eritavad enesekaitseks ebameeldiva lõhna  ja maitsega vedelikku. Selle vedelikuga on võimalik kokku puutuda näiteks punaseid  sõstraid korjates. Vahel satuvad kilplutikad vaatamata oma kaitsevõimele  ka lindude ja teiste putukate menüüsse. Näiteks ämblikud ei ütle neist ära. Nii mõnedki kilprutikaliste liigid on sattunud Vietnami  laose ja Mehhiko toidulaudadele. Meie jaoks kergelt ebameeldiva lõhna tõttu peetakse neid  seal just delikatessideks. Maitse asi, ütles mann. Maailm pakub meile kogemiseks ja kasutamiseks kõige  erinevamaid asju. Olgu need siis kilekotid, plastpudelid, angersägad  või kilplutikad. Meie asi on teha valik, et mida võtta ja  mida mitte ning elada siis edasi uute valikuteni. Oma uute valikutega tuleb osoon välja taas nädala pärast. Kolm osooni.
