Sellest on möödunud 189 aastat, kui Inglismaal avati esimene  43 ja poole kilomeetrine avalik üldkasutatav raudtee  ja algas raudtee. Tere ajastu. Raudtee muutis järsult kogu maailma ja röövastel kihutavast  raudruunasse pikaks ajaks progressi helge tuleviku sümbol. Paraku jäi helgele tulevikule jalgu, miljoneid inimesi,  lausa terveid rahvaid oma tavapärase eluviisiga,  rääkimata loodusest. Raudteede ehitamisel tekkinud konflikt on aineks tänagi  Hollywoodi filmidele kuid näiteks sellest palju kulus  sunnitööliste ja sõdurite elusid raudteede ehitamisel vene  impeeriumis pole meil tänaseni õiget pilti. Ei räägita suuremat sellestki, mil määral laastas Siberi  loodust läinud sajandi seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel  bammi ehk Baikali amuuri raudtee rajamine. Raudtee on jätkuvalt odavamaid, rentaable,  maid transpordiviise kuid siiski pole liiast küsida,  mida see meile. Tegelikult maksma läheb. Oma heaolu nimel pürgib inimene üha kiiremini  ja kaugemale, tehes seda võimalikult mugavalt  ja lihtsalt. Nii on ka kiirelt arenevas Eestis vajadus kiirrongi järele,  mis tagaks parema ühenduse Euroopaga. Rail Balticu planeerijate praegune ülesanne on leida sobiv  trass läbi Eesti. See aga on tekitanud palju vastuolusid, kuna  kes ikka tahaks, et kiirrong maja lähedalt mööda sõidaks. Nüüd on raudteekoridor suunatud peamiselt Eesti  loodusmaastikele kuid millist mõju see meie elusloodusele avaldab? Et teemas veidi rohkem selgust saada, kohtume mõne  asjaosalisega kavandatava raudtee erinevates punktides. Keskkonnaminister võtab meid vastu pealinnas raudtee alguses  ulukiuurija ja bioloogiga, kohtume Raplamaa metsade vahel  praeguse raudteetrassi ääres ning ornitoloog Mati Kosega. Oleme linde kuulamas Pärnumaal endise kitsarööpmelise  raudteetammi peal, kus rong veel seitsmekümnendatel läbi vuhises. Kelle me suudame praegu siit välja peilida? See on nüüd üks puukoristaja isa, kes laulab  siis oma territooriumi laulu ja ilmselt on ta kuskil juba mõni. Õõnsus valmis olnud ja, ja varsti peab hakkama ta  siis savi otsima, et puukorist on niisugune huvitav lind,  kes kui pesa õõnsus on liiga suure lennuavaga,  et siis ta saviga mätsib selle endale sobivaks. Sa tood siia Pärnumaa metsadesse, looduse sõpru kogu maailmast,  keda, mida nad siia vaatama kuulama tulevad? Lääneeurooplase jaoks ja Briti jaoks eriti  kus juba 1000 aastat tagasi mets on kadunud,  ikkagi see mets tegelikult juba ise on nende jaoks elamus  ja ja just see, et, et see mets on siin looduslik,  et ta ei ole selline kasvatatud või, või veel veel hullem,  kul kultuur ja võõrliikidega nii-öelda rajatud istandus,  vaid see mets ikkagi siin kasvab, areneb ja,  ja sureb nii nagu siis looduses ta ette nähtud  ja et see ei ole selline üks ja väikene nii-öelda kaitseala  või pargi lapikene kuskil, vaid see ongi selline  loodusmaastik ja selline terviklik ökosüsteem. Mida see Rail Baltic siinse alal teeb, kas see pöörab nüüd  selle asja hoopis pea peale? No paraku ta jah nii on, et ühelt poolt isegi kui me  võib-olla tahaksime seda raudteetammi kasutada ja,  ja isegi see füüsiline keskkonna nii-öelda hõlvamine oleks  minimaalne isegi sellel juhul ikkagi Rail Balticul on  tõsised mõjud. Et sellist kiirraudteed ju Eestis meil ei ole varem tehtud  ja just see On see kõige suurem probleem tegelikult,  et tahetakse kiiret raudteed siis läbi viia loodusmaastikest. Ja seal on siis erinevad probleemid alates  siis mürast, muidugi siis muidugi see suur kiirus ise on  suur risk ja, ja sama Samamoodi siis need aiad ja samamoodi elektriliinid. Kui see rong vuhises minust mööda 120 kilomeetrit tunnis,  siis Rail Baltic kihutab lausa 240 kilomeetrise tunnikiirusega. No see on nüüd hea näide elust enesest, kus on raudtee  ja mets ja korjus praegu siin maas, et järelikult metssiga  on rongile ette jäänud. Jah, igal juhul, et, et need loomad ületavad ikka teid  ja nii autoteid kui ka kui ka raudteid ja,  ja kui juhtub see rong samal ajal tulema,  kui nad just parasjagu tee peal on, siis ikka jääb neid alla. Praegusel raudteel ei ole ju mingisuguseid tarasid ette ehitatud,  nii et iga loom saab minna vabalt üle igal pool,  et noh, Rail Baltic ul, mis on kõvasti kiirem,  siis need tarad tulevad igale poole ette,  eks ilmselt. No seda küll, et ühelt poolt nad vähendavad  siis niisuguste looma surmade võimalust,  aga teiselt poolt see mõju ütleme, et see üksikindiviidide  hukkumine raudteedel rongide või ka autode all,  et, et see nagu populatsioonile negatiivset mõju ei avalda  reeglina kui see väga-väga tihe ei ole, aga,  aga selline barjääride tegemine, et see on mõju,  võib väga pikaajaline olla ja mõjuda ka populatsioonidele  väga negatiivselt. Looduskaitsjad on tõsiselt mures, et Rail Baltic võib  tekitada Lääne-Eesti loomade ja ülejäänud mandri vahele  Hiina müürilaadse tõkke. Loomapopulatsioonid jääksid isolatsiooni  ja vajalik verevahetus oleks takistatud. Ega see Rail Baltic ehk siis raudtee iseenesest ei ole see  takistus või see probleem, mida mina niivõrd näen,  vaid, vaid kus, kus, kuivõrd just see see totaalne tagastamine,  ehk siis mis tõmbabki tegelikult selle Eesti nii-öelda  pooleks või eraldab selle Lääne-Eesti muust Eestist. Ja noh, kõige rohkem ta mõjutab vast selliseid liike,  kes vajavad oma liikumiseks suurt territooriumi,  on väga liikuvad liigid, et ühed neist on kindlasti  suurkiskjad ja, ja noh, need neid põhjuseid,  miks loomad liikuma peavad ja vabalt liikuda tahavad  ja peavad seda saama, on, on päris palju. Noh, näiteks kui me räägime suurkiskjatest hundist,  ilveses karus, siis nad on territoriaalsed loomad,  neil on oma oma kindel territoorium, mida nad kasutavad,  kus nad toitu otsivad. Ja, ja kui tõmmata sinna üks jutt vahele,  siis tähendab, et nad peavad oma oma oma territooriumi  täiesti ümber paigutama. Ehk siis muutma oma tavapärast käitumist osadel loomadel  võtame näiteks põdra on näiteks talvised toitumisalad  ja suvised toitumisalad erinevates piirkondades,  neil lihtsalt ühel pool on suvel parem rohkem süüa  ja talvel on teisel pool ja täpselt samamoodi tõmmatakse  sinna nii-öelda barjäär vahele, nad ei saa enam kasutada oma  traditsioonilisi liikumisalasid kõige rohkem  ja kõige hullem on, on sellise, sellise barjääri tekitamise  juures on, on, kõikidel loomadel on just nimelt noorloomadel  kes siis iseseisvuvad, nemad hakkavad otsima oma uusi  elupaiku ja, ja võivad rännata väga pikkasid maid,  nad tahavad rännata väga pikkasid maid ja ühe selleks  põhjuseks on ka välja kujunenud instinkt,  et, et mitte jääda. Poegima oma oma vanale territooriumile ehk siis,  et mitte, et ei tekiks seda suguluspaaritumist  ja näiteks meie suurkiskjad, hundid, ilvesed,  karud, et nad võivad liikuda sadu kilomeetreid endale usi  elupaika paiku otsides. Ja kui niisugune barjäär vahele tõmmata,  siis nad ei saa seda teha. Rail Balticu trassi keskkonnamõjude hindamiseks on teostatud  ka eluslooduse uuring, milles toodi välja probleemseid kohti  ja soovitati vältimis, leevendus ja hüvitusmeetmeid et mõju  loodusele oleks minimaalne. Uuringus konsulteeriti eluslooduse ekspertidega kasutati  olemasolevaid andmebaase ning tehti ka välitöid. Kogu see raudteetrass on, nagu me teame,  umbes 200 kilomeetrit pikk suur ala ja uuringu Jaoks ette antud siis selle kogu keskkonna mõjude hindamise  protsessi sees see ajaperiood, mis oli, see oli üpris lühike. Ja, ja tänu sellele kaasaegsele modelleerimis Meetodile siis oli üldse võimalik, nagu kogu see ala  siis lausaliselt katta. Alus infoga. Mis need kõige teravamad konfliktikohad Eestis on nüüd elusloodusele? Kindlasti on üks nagu suures mastaabis, üks olulisemaid  konfliktkohti on Raplamaa kus siis planeeritav raudteetrass  jookseb läbi Kesk-Eesti metsavööndi ja kus on siis? Loomade. Nii elupaigad kui ka liik, suureulatuslik liikumiskoridor. Nüüd selle uuringu põhjal Selguski siis, et enamik või vähemalt kõige rohkem probleeme  selle raudteega seoses on siis seotud. Maismaa imetajatega ja populatsioonide killustumisega. Eluslooduse uuringus soovitatakse umbes 200 kilomeetrise  Tallinn-Niklalõigu peale rajada keskmiselt üks suurlooma  ülepääs iga 10 kilomeetri kohta. See tähendab umbes kahtekümmet ökodukti. Kas nende ökoduktide rajamisest piisab, et nüüd  selle eluslooduse terviklikus säiliks? Ei kindlasti mitte, et ta on ikkagi leevendusmeede,  et ta mingil määral Mingil määral seda leevendab seda olukorda,  aga, aga samal ajal võiks kaaluda hoopis tükkis minu arvates  vältimismeetodeid ehk siis vähendada mõningal määral seda sõidukiirust,  kus kaotatakse võib-olla kogu selle trassi jooksul  paarkümmend minutit ajas, aga seest võidetakse palju,  ehk siis me ei pea ehitama enam üldsegi tarasid sinna ümber. Võib-olla selle tõttu hukkub mõni loom rohkem,  aga populatsioonid. Ja loomade vaba liikumine, vaba liikumine jääb  ja populatsioonid säilitavad oma normaalse oleku. Kuna see on üks nendest investeeringutest,  mis ma arvan, ma väga palju ei liialda, kui ma ütlen,  et see on järgmise 100 aasta kõige mastaapsem investeering  Eestis siis ta hakkab hästi tööle siis, kui eeltöö on tehtud  korrektselt ja professionaalselt ja tõesti ei ole nagu mõne  nüansi puhul kuidagi järeleandmisi tehtud,  et seda lihtsalt ei saa lubada. Mõistagi keskkonnapoliitika on üks selliseid valdkondi,  kus ettevaatusprintsiip kehtib ja ega me Rail Baltic'u puhul  ei saa sellest ka üle ega ümber, et. Tuleb lähtuda ikkagi tõesti sellest, et mõju oleks,  oleks võimalikult väike. Eks see praegune uuring on sisuliselt alusuuring  ja meie soov on tõepoolest olnud, et keskkonnamõju  strateegilise hindamise käigus ikkagi oleks kaasatud ka. Mitte ainult raudtee ala eksperdid, vaid  ka eluslooduse puhul need eksperdid, kes esiteks oskavad  kõige paremini siis sellistele võimalikele kitsaskohtadele  tähelepanu juhtida kellel on ka alusandmed olemas. Ilmselgelt jääb lühikesest uuringust väheks,  kuna isegi loomade liikumisteede täpsem kindlaks tegemine  vajaks aastaid põhjalikku analüüsi. Mis saab aga liikidest, kel käsi juba niigi halvasti käib  näiteks Belgri metsis, kelle elupaiga kõrvalt kiirrong otse  mööda läheks ja kelle probleemid algasid juba trassi ehitusmüraga. Lisaks veel kuivenduskraavid ja elektriliinid kiskjate  suurenevast ohust, rääkimata. Ja kuna siin alal ka, eks, et nad lendavad ikkagi madalalt  ühest metsaosast teise vahel ka mängi mängides lennatakse madalalt,  siis see oht, et ta sinna taradesse lendab  ja seal hukkub, et see on ikkagi väga suur,  et seda ka Suurbritannia kogemus näitab ja me ju ei räägi  tegelikult siis ühest või kahest nii-öelda metsise alast,  vaid selles see suur probleem ongi, et, et kogu see vahe  Eesti metsa öö on tegelikult neid metsise. Elupaiku ja kaitsealasid täis. Mina arvan, et sellest on võimalik kujundada mitte ainult  siis selline kohapealne keskkonnasõbraliku transpordi edulugu,  vaid vaid üks sellistest näidetest mida mitmes teises riigis,  kus hiljem ükskord sarnaseid projekte ette võetakse  mida on võimalik siis aluseks võtta kui ühte positiivset näidet,  et proovime ikka nii. Elame-näeme, aga üks on kindel, kui tahame jääda rikkaks  riigiks oma eluslooduse poolest, ei tohiks me seda kõike  ohverdada ühe raudtee hinnaga. Uuringuid tuleb jätkata ning miks mitte kaaluda veelkord  ka võimalikke trassialternatiive. Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, ütles juba vanarahvas. Pärast on hilja kahetseda. Urbaniseerumine globaliseerumine europiseerumine ei ole tühjad,  võõrsõnad, vaid meie tegelikkus, tee, mille oleme tahtlikult  või tahtmatult valinud, et käia muu maailmaga ühte jalga. Paraku kaasneb selle kõigega nivelleerumine ühtlustumine,  eripära, kadumine. Mis on praegu veel Eesti eripäraks? Aga see, et meil on nii palju niisugust metsa,  mis pole park või puupõld, vaid päris mets. Pange tähele, et mets ei ole üksnes meie maa peal vaid  ka meie teadvuses meie hinges. Ning just see, et mets on ka meie sees, teebki meid meieks. Seni veel, seni veel on meil päris mets ja päris metsas  päris loomad, kitsed, karud, koprad ja isegi ilvesed,  keda mujal Euroopas pole enam õieti ollagi. See on üüratu väärtus. See, kui soovite, ongi Eesti Nokia. Sisse on ju, vaata sisse kõigepealt. Ei juhtu sageli, et osooni võttegrupp saab hommikul kell  kuus telefonikõne kutsega tulla kohe metsa vahele filmima. Meie äratajateks on Tartu Ülikooli teadlased  ja nende põhjendus sütitav. Kopranõrega sisse määritud kastpüünis on meelitanud lõksu  isase ilvese. Kui kaua nüüd veel aega läheb, et ta uinuks. Nüüd tuleb üks veerand tundi oodata, et loom rahulikult  rahuneb seal ja, ja jääb magama. Ilvestel on veebruaris, märtsis jooksuaeg,  vahel kisub isasloomade võitlus territooriumi  ja tüdruksõprade pärast nii tuliseks, et sellest jäävad  tõsised jäljed. Toeta natuke. Pane korra nutri peale. On jah, ilusti, mida selle looma kohta võib öelda,  on ta normaalne isane ilves suuruse pooles küll,  aga kaal on natuke väiksem, kui kui, kui tavaliselt on olnud siin,  mis ta võiks kaaluda, siis muidu on üle 20 kilo ikkagi 20  kümmend üks, kaks kilo, neeti 20 22 kilo praegu  millest see räägib siis, et kas on lihtsalt jooksuaja tõttu  jooksu ajal nad tegelikult ei toitu ka, et  siis see kindlasti ka mõjutab. Niisugune tavaline elurütm on, on. Pea peale pööratud, et siis liiguvad kõvasti rohkem ringi  ja tutavad energiat rohkem. Ja ja toituvad vähem, et, et see kindlasti kaalu mõjutab,  et ka samas näiteks kui katsuda, siis ribital tegelikult,  et. Ta kõhn loom ei ole tegelikult, et selles mõttes on  niisugune täiesti heas konditsioonis loom,  see kaelus sai nüüd ilusti paika ja ta hakkab teile  siis signaali andma, mis aja tagant või kuidas see välja näeb,  praegu ta võtab kuus, kuus punkti ööpäevas,  et iga nelja tunni tagant. Iga nelja tunni tagant salvestab looma asukoha  ja ja siis, kui on need punktid koos, siis saadab,  need saadab saadab põhimõtteliselt meile. SMS-i teel siis saadab. Põhimõtteliselt me saame oma arvutist siis vaadata looma  looma liikumist GPS satelliitide abil, siis määratakse looma  asukoht ja. Siis GSM võrgu kaudu siis info saadetakse edasi. Praegu nüüd loom toimub seal kastis praegu  ja nüüd me. Valmistame talle. Ette. Vastuaine süstimiseks, et et tal see ärkamine võimalikult  kiire oleks, et kui te nüüd siit me ta siit loodusesse  tagasi laseme, siis ta oleks juba täiesti teadvusel  ja ärkul ja võimeline ise liikuma. Operatsioon püüdmisest vabastamiseni on õnnestunud. Kui muidu saame Ilvese tegemisi uurida ainult talvel lumele  jäetud jälgedes järgi, siis raadiokaelus annab ülevaate  aastaringselt päevast päeva. Nädal hiljem sattus Järvamaal lõksu Ema Ilves pojaga. Teadlaste töö pakub huvi ka kohalikele ja  nii see sündmus jäädvustatigi. Ühtekokku jookseb nüüd Eesti metsades ringi kuus Ilvest,  kelle kaela ehib raadiosignaali saatev Võru. Sellel praegu käimasoleval Ilvese uuringul on kaks peamist eesmärki. Üks on hinnata ilvese kodupiirkonna suurust  ehk see on siis eluala, kus ilves elab. Et kui suurel alal, siis ilvesed liiguvad meil. Ja teiseks eesmärgiks on hinnata ilvese kiskluse mõju  metskitse populatsioonile, et kui, kui tugevalt  siis ilvesed mõjutavad metskitse arvukust meil. Emase ja isase Ilvese kodupiirkonna pindala on erinev. Isasel on see umbes kaks korda suurem kui emasel. Kas aja jooksul on muutunud see ala või ala suurus,  mida Ilves oma eluks vajab? Ja et see sõltub siis kahest asjast, sõltub,  kui palju toitu on. Ja ehk siis näiteks metskitse arvukusest. Aga samal ajal see sõltub oluliselt, kui palju ilveseid,  kui kõrge on Ilvese enda arvukus. Kui see uuring sai alguse 2008. aastal, siis oli Ilvese  arvukus oluliselt kõrgem, kui ta praegu on. Ja see väljendus ka selgelt isaste ilveste kodupiirkonna suuruses,  et et siis oli isast ilveste keskmine kodupiirkonna suurus  oli nii 150 ruutkilomeetrit, siis praegu on see. Praegu on see 300 ruutkilomeetrit. Ligikaudu kaks korda suurem, aga mis punktid need on sul see,  mida sa GPS-i pealt praegu vaatad? Need on ilvese asukoha punktid, mis on siia GPSi laetud  ja siin on näha, et ilves on pikemat aega ühes väikse ala  ühe väikse ala peal paigal olnud, et see  siis viitab sellele, et ta on seal mingi saakloma murdnud. Ilvese menüüs on tähtsal kohal metskits. Täiskasvanud loom murrab kitse keskmiselt iga seitsme kuni  kaheksa päeva tagant. Eesti ainsa kaslase toidust võib leida ka teisi metsloomi,  nagu kobras, hall ja valgejänes rebane ning kanalisee. Kuidas ilves oma saagi või siis konkreetselt metskitse murrab? Ilves on varitsev kiskja, kes tabab oma saagi. Hiilides ja siis mõne mõne mõne kiire sööstuga,  et ta erineb sellega siis oluliselt. Näiteks. Näiteks huntidest, kes suudavad saaki pikka aega jälitada Sinu jaoks lõppkokkuvõttes läheb siit kirja siis,  mis info? Me mõõdame siin Üksikute isendite murdmismäära ja siis teades,  kui palju meil ilveseid üldse Eestis on,  siis me saame ligikaudselt hinnata. Kui palju siis terve kogu ilvese populatsioon meil metskitsi tarbib? Paari aasta tagused karmid talved laastasid Eesti  metskitsede arvukust kohati lausa poole võrra. Lumerohkete talvede kaudne mõju jättis läbi saaklooma  kadumise jäljega ilvese ellu. Eelmise aasta seire andmed näitasid, et ilvese arvukus on on  võrreldes eelnevate aastatega langenud. Üldiselt võib Eesti ilvese populatsiooni pidada ikkagi  tugevaks ja, ja, ja loodetavasti see langus on ikkagi ikkagi lühiajaline. Arvukuse kõikumine. Kui. Kõht on täis. On mul hea olla. Aga erinevalt? Ilvesest võib minu heaolu rikkuda ära mure sellepärast,  et kas mul on piisavalt hea ka homme, nädala,  aasta või koguni 10 aasta pärast. Võib-olla ma peangi niimoodi muretsema sest on ju piibliski öeldud,  et oma palgehigis pead sa sööma oma leiba,  kuni saad kord jälle mullaks, sest sellest oled sa võetud. Tõsi, piiblist leiame ka soovid, vaadata eeskujuna linde,  kes ei külva ega lõika. Seda nõuannet nüüd järgimegi. Linnuriigis on alanud kevad ning sulelisi saabub meile iga  päevaga üha rohkem ja rohkem. Peale häälekate ööbikute saabuvad meile ka kärbsenäpid. Oma nime on nad välja teeninud sellega, et nad oskavad  osavalt kiirelt õhust kärbseid püüda ja seejärel tagasi  pöörduda oma stardipositsioonile. Meie levinumad kärbsenäpid on hall ja must,  kärbsenäp hall, kärbse on pisut vaguram ja leplikum pesakoha suhtes. Samas mustkärbsenäpp on nõudlik. Kui mustkärpsanäpp leiab pesakoha, mis on hõivatud eelnevalt  näiteks varblaste ja rasvatihaste poolt võtab ta ette  ning lööb viimased sealt välja. Sageli võib ta selle käigus ka hukua. Kui. Hall kärbsenäpi emas ja isaslinnud on mõlemad allikad  ning sageli märkamatud. Neid võib tihti kohata mõne oksa või katuseharja peal saaki valvamas. Oma pesa ehitavad hallkärbsenäpid sageli inimeste vahetusse lähedusse,  sest sealt leiab toitu. Nii olengi kohanud, pesasid räästa all ja näiteks aknakate kohal. Peaasi, et pesa vihma eest kaitstud oleks. Hall kärbsenäpikurnas võib-olla kolm kuni seitse rohekat  või sinakasvalget pruunide laikudega kirjatud muna. Must kärbsenäp ehk metstik eelistab sageli uusi ümaravaga  pesakaste pesakoha valib välja isaslind,  kes emaslinnust eristub märgatavalt. Nimelt on isaslinnul must sulestik, valge kõhualune  ning valged triibud tiival. Seetõttu jäigi mulle silma just kõige rohkem isaslind. Emaslinnu sulestik on aga pruunikas ning kõhualune valge. Must kärbsenäpipaar oli tegus. Kõikvõimalikke röövikuid ja putukaid vedasid nad poegadele  meeletutes kogustes. Tänu sellele on peotõrjena meie aias väga oodatud. Must kärbsena pesitseb meeleldi pesakastides  ja seetõttu on ta maailma üks enim uuritud liike. Hall kärbsena kuulub küll laululindude hulka,  kuid ta on üks vähestest laululindudest,  kes ei oska laulda, vaid pigem sirtsutab vaikselt. Lisaks on tal ka üks oskus. Nimelt ei soovi ta võtta käoema kohustus enda kanda  ja lükkab viimase munad pesast välja. Eks kuulutab kalender rahvusvahelist tervisepäeva. Ja tervist on inimesele tõesti tarvis nii vaimset kui füüsilist. Olete küllap mõtelnud sellele, et meie teretus tere,  tuleneb sõnast tervis. Veelgi otsesemalt soovime aga terveks olemist teistele  siis kui ütlemegi teretuseks tervist. Lahku minnes ütleme tavaliselt head aega nägemist  või kohtumiseni. Kuid üks ilusamaid ütlemisi on see, millega minagi lõpetan. Tänase saate. Jääge terveks. Kolm osoon.
