Täna kolmapäeval kell pool kuus annab Tallinna keskraamatukogus kontserdipianist Diana Liiv, kes astub üles kontserdikavaga avatud vorm ja sellel kontserdil võite kuulata muusikat Jaan koha loomingust. Helena Tulve nii. Mirjam Tally, nii. Ja nüüd on mul au vestelda siin klassikaraadio stuudios pianist Diana Liiviga isiklikult. Tervist. Tere. Kuidas see kava kokku sai? Avatud vorm, siin on nii Eesti kui ka siis maailmamodernismi. Ja tegelikult mind just liigutab selle, selle kavavaliku puhul väga ka selline erinevate mõõtmete teema, et on aeg, vorm, ruum ja diagrammid. Et on esitusel siis avatud Rumiga teosed, Olejatoorilised ja on ka esitusel näiteks Mullemaltise üsnagi uus teos, aja küsimus ja kõlab ka Pärdi diagrammid, et see nagu loob sellise huvitava sellise mõõtme sellele kontserdile. Aga lisaks siis, et, et ei läheks liiga selliseks filosoofiliseks kätte see temaatika, et on ka lugusid loodusest eesti autoritelt, Helena Tulvelt ja Mirjam tallilt. Et siis ime naishelilooja looming ja siis modernistlik ja selline põnev põnevate vormilahendustega grooming. Kuidas te, Malle Maltis, Helena Tulve ja Mirjam Tally loomingu juurde sattusite? Klaveriloomingut nendelt heliloojatelt väga palju polegi kuuldud. Ja tegelikult mulle Maltise ja Helena Tulve ka olid just äsja sellised suured koostööprojektid sarja Heli ja keel raames. Ja siis seal oli mul õnn tutvuda nende muusikaga kohe päris süvitsi. Ja Mirjam Tally loomingut ma ei ole varem palju mänginud, et temalt tuleb esitusele üks väike pala tegelikult diferentreinz ehk siis erinevad vihmad, mis on väga selline võimekas ja ja karakteerne pola. Ja minu meelest sobib väga hästi siia programmi, et sellepärast sai tehtud selline valik. Jaan koha on ka mees, keda väga palju ei mängita. Jah, tõepoolest, see teos on kindlasti väga unikaalne Eesti muusikamaastikul, et, et oletoorilist muusikat Eestis just väga palju ei ole ja, ja see vormilahendus on tõesti väga, väga huvitav, et avatud vorm, kus siis esitaja ise valida lõikude järjekorra ja, ja väga mitmedki interpretatsiooniviisid. Siis on sinna keskele Pier Puleesi. Ja Pier Puleesi sonaadistis kõlab teine osa, mis omakorda koosneb neljast osast, et selline see tegelikult selle sonaadiga on, on üldsegi selline huvitav lugu, et et see ei olegi tervikuna avaldatud üldse trükis, nii et siis saabki teda ainult osade kaupa. Puleesi sonaadi. Seda osa mul oli õnn mängida ka Pärnu nüüdismuusika päevade, tegelikult mina olen selle selle loo esmaesitajaks tõenäoliselt Eestis. Ma pole kuulnud, et keegi oleks varem seda mänginud. Ja loomulikult ei saa mööda ka Arvo Pärdiga. Ja et et seekord siis ma olen pannud kõrvuti kaks väga erinevat teost Arvo Pärdi loomingust. Et kõlavad diagrammid ja, ja Väike-Palo Liinale, et omamoodi minule on tegelikult ju rütmiliselt sellise vaba ülesehitusega lugu. Et need siis diagrammid on. On Todekofooniline teos, mis on siis väga helikeelelt väga erineva Liinale teosest ja neid on väga huvitav omavahel kõrvutada ja samuti ka just tajuda seda oletoorika momenti selles, et, et see diagrammid on siis siis väga sellise huvitava vaba rütmilahendusega lugu. Minule, Pärdi varane looming meeldib väga, kuidas teile. Väga meeldiv, et selles suhtes jah, kuigi need erinevad stiilid Pärdi loomingus on, on väga erinevad, aga minu jaoks Pärtan ikkagi, et, et seda on, on kuidagi raske küll väljendada, mis ma täpselt mõtlen sellega, aga aga mulle on väga lähedane varajane looming, et, et jah, seda tuntakse ja mängitakse vähem. Aga ma ei näe põhjust, miks. Milline nendest teostest on kõige väljakutsuvam selliselt pianistlikult laadilt? No Puleesi klaverisonaat on ikka väga paras pähkel, et see on selline huvitav lugu, mis, millega looming on nagu protsess, et see võib-olla et selle kohta on ka öelnud, et see pole veel valmis saanudki. Et, et siis kindlasti ka interpretatsioon on selline küsimus, kus on alati jätkub mõtteainet. Pole siis ilmselt ta jätab interpredile teatava vabaduse. Jah, kuigi tegelikult selline rütmiline osa sellest on ikkagi väga, täpselt väga keerulised rütmid on kirjas ja neid tuleks ka kindlasti väga täpselt siis üritada järgida, et selles suhtes, et see täpsus rütmi üleskirjutamises on fenomenaalne. Selline kontsert täna kell pool kuus Tallinna keskraamatukogu saalis aga pianist Diana Liiv astute üles ka järgmistel kontserditel, näiteks selline kontsert nagu selle ilma kõlakojas. See tõotab tulla huvitav kammerkontsert. Ja kindlasti loodan väga ja usun, et see on siis järjekordne kontsert sarjast Heli ja keel. Seekord on see siis koostas mõisamängudega, et see toimub kahes mõisas. Raplamaal tohi soo mõisas ja Hiiumaal suuremõisas. Nii et siis tuleb esitusele Andrei Volkonski looming, kammermuusikat ja Helvi Jürisson, nii luule et selles suhtes see on väga südamlik ja väga päev kontsert, et siis Eesti kultuuriruumis väga värvika isiku Peeter Volkonski vanemad, isa on teie ema Helvi, kes siis kohtasite teatavasti Eino Tambergi pulmas ja siis sellest sündis suur armastus. Andrei Volkonski loomingut ei ole mina ka vist küll kuulnud, et järjekordne selline, kas isegi võib-olla esmaette? Kolme või esmaettekanne ei ole teda Eestis siiski on mängitud päris mitmeid kordi ja, ja muidugi, kui rääkida selle muusika suurepärasest kvaliteedist ja, ja väga omapärasest helikeelest, et siis kindlasti teda ei ole piisavalt mängitud, et et tegelikult tegemist on väga omapärase ja väga Venemaal väga hinnatud helilooja ja muusikuga kes küli, siis emigreerus Venemaalt Nõukogude Liidust ära ja seepärast siis tema tema muusika ka võib-olla ei ole nii tuntud, et ta elas siis Šveitsis, hiljem Prantsusmaal. Aga jah, tema lisaks sellele, et ta on selline väga väga pärane vene avangardist muuseas ka esimene Todeka foonilise muusikakirjutaja Nõukogude liidus. Et lisaks sellele oli ta ka vanamuusika maaletooja Nõukogude liidus ja, ja on olnud siis ka üheks väga tugevaks impulsiks võib-olla ka ka põhjuseks, miks Eestil on olemas Hortus musicus näiteks. Kes sellel Helija keele kontserdil välja astuvad, teie olete üks komponent klaveril, aga lisaks sellele veel paljud teised muusikud. Kuna esitusele tuleb klaverikvintett Andrei Volkonski sulest, siis mängivad, et seda Harry Traksmann, Olga voorunova, Laur Eensalu ja Leho Karin, lisaks minule ja siis teise loona kõlab vioolasonaat. Ja seda mängib siis Arvo Haasma. Peeter Volkonski ostuga oma. Sõna külas jah, Peeter Volkonski siis räägib oma vanemate loomingust ja samuti siis jääger loeb lisaks ka autorile Helvi Irissonile sisele Irissoni luulet. Selline huvitav kontsert Raplamaal tohi soo mõisas ja Hiiumaal suuremõisa mõisas laupäeval, 22. märtsil ja pühapäeval 23. märtsil, siis vastavalt täna ärge unustage aga ära kontserdil avatud vorme tõepoolest suurepärane modernismi selline plejaad esindatud Diana Liivi esituses ja lisaks sellele veel ka Malle Maltis, Helena Tulve Mirjam talli nüüdisloomingut Eestist. Diana Liiv. Ma tänan, et saite tulla aega siia klassikaraadio stuudiosse ja soovin edukat kontserti ta suurtena.
