Tere algab saade, laste lood, mina olen Kadri Kiiseli. Oleme kalamaja põhikooli kolmanda klassi lastega külas trükikojas printon. Eelmine kord jutustas kirjastaja Tiina Tammer, et kirjastuse töö on leida raamatule kunstnik, kes joonistaks pilditoimetaja, kes teksti üle vaataks ning kujundaja pildid ja teksti kokku sobitab. Üheskoos leitakse raamatule sobiv paber, lepitakse kokku raamatu formaadis ning muudes üksikasjades. Seejärel läheb kogu materjal trükikotta. Mis sellega selle edasi tehakse, jutustab Christian. Laugen. Nüüd me oleme siis selles esimeses instantsis, kuhu laekuvad meile trükifailid ja kui failid on meil serveris, siis siin repros toimub esimene failidega kontroll, kus me siis kontrollimas, et liiga palju ei oleks värvi juba nii-öelda kujundaja arvutis piltidele peale keeranud, et raamat oleks õiges formaadis ja et pildid olete õiges formaadis värvi keerata kohe Me lähme trükimasina juurde. Laseme seal trükkal poisil värvi keerata, sealt on näha, et kogu see asi käib, juhitakse tänapäeval arvutitega. Aga on näha arvutiekraanilt, kuidas, kuidas ühte või teist värvi saab juurde panna või vähemaks võtta. See tuba siin on ysna palju arvuteid täis, mõned suuremad masinad on neil nagu hiigelsuured printerit tunduvad olevat. Jah, siin on meil suured printerid selleks, et kui keegi tahab veenduda, et tema näiteks kaanepilt või kaanevärv on selline, nagu ta oma peas on mõelnud siis meie suured printerid on kalibreeritud meie trükimasinate järgi. Ehk siis tuleb väga-väga sarnane värv, mis tuleb ka meie trükimasinast. Kontroll, Brufid, laseme sealt välja vajadusel välja erinevaid masinaid. Ma niimoodi päris täpselt praegu ei tea, aga ma arvan, et meie trükikojas on umbes kaks 30 erinevat masinat, ütleme üks 20 erinevat masinat. Ja siin ma ei arvestanud, ütleme siis tavalisi arvuteid, erinevaid seadmeid, noh nüüd me nii-öelda sellest failide ülevaatamise toast liigume plaatide valmistamise tuppa trükiplaatide valmistamise tuppa. Kui failid on üle vaadatud ja kirjastaja on andnud lõpliku kinnituse, et need on täpselt sellised, nagu nad olema peavad, siis me alustame trükiplaatide tegemiseks ja liivaga. Ma juba mainisin siis värvitrükk koosneb neljast värvist. Iga värvi jaoks on selline üks trükiplaat. Suur masin, kust tuli just välja mitmete piltidega plaat. Metallist plaat. See on alumiiniumplaat ja, ja tegelikult siin on poolpildid. Pilt koosneb neljast värvist, ühe värvipilt. Aga kui need neli plaati kokku panna, siis tuleb see õige pilt ja kujutus välja fotodega praegu väga sinine plaatidega, seal on kõik sinine, et see on emulsioon. Just on näha, et tuleb järgmine plaat välja, plaadid on sinised, aga kui me paneme nad trükimasinasse, trüki olid, siis kantakse plaadi peal sedasama kujutis trükikummi peale. Ja trükikummi peal siis juba paberi peale. Kuna trükiplaadid on välja lastud, lähme vaatame trükimasina juurde. Seal on tegelikult näha just, kuidas plaate sisse pannakse. Seal nüüd trükkali töölaud ja lihtsalt vaatabki anud värvi hulk oleks õige. Värvi mõõdetakse reeglina pentsiplomeetriga, mõõdab värvi paksust paberi peal ja siit on näha need värviskaalad ja kui nuppu vajutada, saab poognad teatud koha peal mõningad vähemaks võtta või juurde panna. Tuuaksegi. Üks paberileht ja pannakse vorsti siia aluse peale. Sa oled justiitstrükimasinast välja tulnud, kus kõik neli värvi peaksime olema, pealegi. Ja nüüd toimub automaatne värvide kontroll. Juhul kui trükka lavastab, et poogna mingis lõigus näiteks siin osad on värvi liiga vähe või palju, siis ta saab siin nende nuppudega seda maha võtta või juurde panna. Me kontrollime lehti umbes kahe kolme minuti tagant. Kui on näha, et trükimasinad töötab 15000 lehte tunnis siis selle tunni aja jooksul me jõuame küll hulga lehti kontrollida, aga kindlasti mitte 15000. Iga paari-kolme minuti tagant öeldakse kontrolle. Siin masina all on suur suur paberipakk, need on Kazaa üks suuruses lehed ja ma ei kujuta ette, kui palju paberilehti seal võib olla, aga ta niimoodi üle poole meetri kõrgune paberivirn. No ma usun, et seal on umbes oma kuus, 7000 lehte. Meil on siis kaks tükki masinat, üks on nelja sektsiooniline ja teine viie sektsiooniline ja nii nagu te mäletate, siis värvipildi tegemiseks on vaja nelja värvi. Ja miks see üks on viie sektsiooniline on sellepärast et selles viiendast sektsioonist tuleb lakkiga, ka see nii-öelda püstak või, või trükimasina sektsioon sisaldab siis ühte värvi nägite seal üleval ka, kui me siin üles ronisime, igas vannis oli erinev värv, kas siis kollane, punane või sinine või must. Milleks tervisel. Laki läheb vahel poja sellepärast, et värvi kinnistada paberi külge. Lakk on ilma toonita värv, teatud paberite puhul on ta vajalik, et ei hakkaks teisele poole määrima. Kassi siinsetel inimestel, kas nemad on juba harjunud selle müraga, mis on ka ikka on ja värvile? Ma usun küll, et on, et meil on üsna paljud inimesed on väga pikki aastaid töödanud siin ja tegelikult on meil olemas ka kõrvaklapid, et osad inimesed kannavad selliseid kõrvasiseseid troppe, seda ei ole näha, aga osadel on kohe sellised suured klapid, et kes müra ei taha, see paneb kopika. Kui käsikiri ja kõik need asjad on valmis ja seda värvi kõik hakatakse kokku kleid värvi vana mees koos umbes aega võtab. Meil umbes sellised kõvakaanelised raamatud, me oleme öelnud keskmiselt kuskil kolm nädalat, see on nüüd sellepärast nii pikalt põua, et tegelikult me suudaksime selle raamatu loomulikult siin kolme-nelja päevaga valmis teha. Kui meil oleks üks raamat, aga et oleks pidevalt tööd ja protsessid oleks mõistlikult jaotatud, siis on meil palju raamatuid korraga töös ja, ja siis me ütleme, et selline kolm nädalat optima maalne aeg, kus on sellised üleminekuperioodide vahed sees? Kusjuures peaks olema see paberihunnik, et üks raamat kukkus Kui te siit vaatate siit tootmisjuhtide toa aknast välja, siis te näete neid paberialuseid, see sõltub muidugi nüüd Paberi formaadist ja lehekülgede arvust, aga ütleme, et selline keskmine lasteraamat selleks on vaja siis kolm alust paberit, sellest tuleb umbes 1000 raamatut ja see 1000 vist on ka üsna selline keskmine Eesti mõistes keskmine tiraaž. Ülesse, see on alles trükkimine, see raamat tuleb kokku panna, köita voltida, et lähme nüüd vaatame selle ka ära. Paber on trükimasinad, sest seal on ka meil õhuniisutaja. Ehk siis paber on elus materjal ja ta peab olema kogu aeg sarnane õhuniiskus. Nüüd me jõudsime teisele korrusele, kus meil toimub kogu järeltöötlusprotsess. Alme trükime, poognad valmis, üleval Me valmistame Trükitud poognatest siis lõppraamatu. All valmis trükitud ja siis tulevad järgmisena voltinud masinasse suurest mehest näidisvolli mäe 28 või 12 või 16 leheküljelises vihikut vahel ka 30 kaheleheküljelt pühitud mis siis omakorda hiljem kokku õmmeldakse ja ära toetatakse. See masin on siis nii-öelda voltinud masin suurest lõhest kuutes väidet leheküljel. Siin kõrval on väike hunnik nende lehtedega ja poisid üks mõte lahti teha, siis saab sellest kokku jälle üks suur leht. Pisut väiksem nii-öelda see poogen seal A kapson volditud A, viie ja sellest on siis nii-öelda 16 leheküljeline liitunud. Kui on veel kord kokku volditud, siis tulevad Kokkuvõtmisliini peale. Volditud vihikut pannakse nüüd nüüd juba leheküljenumbrid särgid, esimesed 16 lehekülge on esimesed tornis, järgmised 16 lehekülge on järgmised tornid ja täpselt nii pakk, kui see raamat on, pannakse igasse torni igasse pesasse pannakse 16 leheküljeline vihik pikk soolikas madin, korjab need vihikud õigesse järjekorda kokku ja tekitab sellise raamatu sisuplokid. Aga mis siis nädalaga taks, raamat? Tuleb lihtsalt neid mitu kordasid Kokkuvõtmisliinilt läbi sõidutada, et me saame ühe korraga kokku korjata 16 vihikut, olenev pidu, lehekülge liiklus on seal selle raamatu, mis on nüüd siin, praegu hakatakse kokku võtma esimene sisublokk, siin on näha selja peal sellised mustad kastikesed mis on nii-öelda poogna, märgib, et oleks hea vaadata, kontrollida, kui sa keerad selle ploki teistpidi, sa näed. Kui kõik jooksevad ilusti sirgelt, siis Ok õigesti kokku korjatud, ehk masin on teinud oma töö korrektselt kindel poomnetele külgede peal need närvi kontralli ruudukesed, nüüd lõigatakse hiljem ära, meil on poognad trükitud, volditud, kokku korjatud, siis liigub see kokku võetud plokke õmbludesse. Nüüd me oleme siis trükikoja õmblusmasina juures, mis on pisut suurem kui tavaline kodune õmblusmasin ja ei õmble mitte riiet, vaid raamatuseljad kokku. Siin on tegu sellise suhteliselt õhukese raamatuga ja ta on näha, et ta niimoodi selja pealt õmbleb, vihikud omavahel kokku, minen õnnest külgedel ja lapsi näinud, see kokku võetud plokk töödeldakse siis õmblusmasinate ja masinal nii tark. Ja peale mõningast seadistamist suudab õige koha peale õmblusega seostada. Siin on peal kaheksa niidirulli ja siis ma saan aru, kaheksa nõela on tööd, mis korraga kõikidest plokkidest läbisele, niidi vajutavad. Lindi päev järjest. Neid raamatuid tuleb. Nüüd me oleme selle masina juures, mis võtab selle trükitud, volditud kokku võetud õmmeldud ploki liivi talle selja peale seljariide ja lõikab, ta on kolmest servas ilusti puhtaks sest selle plokiga ei juhtu enam midagi rohkemat kui sellele plokile. Nüüd pannakse ümber. Kaanega ajalehti, ajakirju, raamatuid jäeti, päeva jooksul tehti. Meil on umbes kolm-nelisada TÖÖD kuus see tähendab seda, et üle 10 toote peab päevas välja minema. Kas need on kõik raamatut või teil tõesti tulevad ajakirjad ja ma ei tea vihikud ja mida kõike üks trükikoda teeb? On erinevaid trükikodasid, aga meie oleme selline universaalne trükikoda. Meie tänane põhitoodang on siiski raamatut sutsu üle poole raamatut, aga meil on ka veidi võlakirju, meil on veidi reklaammaterjale, on koolivihikuid, Jon, muid tooteid, ka ajalehti, ajalehti ei ole, selleks peavad olema pisut teistsugused trükimasinad. Kui raamatul on kleebitud taha ära seljariie jaan, küljed lõigatud ära. Siis samal ajal tehakse valmis raamatule kõvad kaaned, mis seestpoolt paistab ainult köite papp ja väljas on siis soovitud, kas siis riidelaadne materjal, nahale materjal või trükitud pilt juba külge liimitud. Ühesõnaga, kui meil on valmis blokk, meil on samal ajal valmistatud kaaned, siis tuleb need kaaned siia ploki ümber panna. Seda teeb meil siin kõrval selline suur masin, mis tegelikult ei teegi muud, kui lihtsalt paneb valmis kaaned valmis ploki ümber. Siit lähevad valmisplokid. Jah siin on nüüd selline asi, mis on nagu hästi pikk Linter koosneb nagu mitmest osas, et me oleme siin päris masina keskel, ühe nurga peal seisavad need tagant otsast kinni õmmeldud ja kleebitud raamatu sisu ja umbes masinat hetkel jooksevad. Olen selleks, et näha, kuidas sisu ja kaaned kokku saavad, me peame siit üheresti vahed sisse piiluma. Seal esimese osaga natukene kuumutatakse selga, see olemasolev seljaliim annaks painduma, kuna sinna tuleb veel üks Lidali seljale kui külgedele. Siin on juba näha, et nad on. Et nüüd te nägite, kui palju inimesi peavad vaeva nägema, palju masinaid peab vaeva nägema, et raamatut teha, aga raamatut saab teha ka lihtsamalt. Raamatut saate teha teie ise. Et te võtate paberi nüüd te teate, kuidas see käib. Te kirjutate, unistate köidate natuke, panete kokku ja kirjutate peale näiteks emale emadepäevaks või vanaemale emadepäevaks ja te ei kujuta ette, kui suur, rõõmsam kui omatehtud raamatu ja miks ma seda räägi, sellepärast et kui te praegu teete ise selle raamatu, siis võib-olla kunagi teevad juba trükimasinate raamatuid sealt hoopis kirjalikeks või kunstnikeks. Raamatute kirjastamisest ja trükkimisest rääkisid Tiina Tammer ja Christian laugen. Kuulasid ja küsisid. Kalamaja põhikooli kolmanda klassi lapsed saate toimetas Kadri diisel kuule laste lugude saateid internetis vikerraadio kodulehel.
