Lää runnis tegija üle vee ja taevas tupravad tähed Läheb  õnnis tegija üle vee ja vesi on jahe ja mahe. Oh, puusepapoeg, oh puusepa poeg, kuhu kallis sa koidu eel  lähed kui taevas, tuped, tähed ja vesi on jahe  ja mahe. Varsti taevas on oi jalut. Läheb õnnis tegija üle vee ja täna on õnnis see tee see tee,  mis paistab ta pühitaldu. Aga aeg, kas teha, kuhu viib kord see tee see tee see imelik  tee üle vee. Kas meie kord näeme ta randu? Kuhu mujale ikka kui risti kuhu mujale ikka,  kui ristile viib see tee üle purpurse vee. Ja nüüd juba kustunud tähed on. Ning kusagil kire kukk ühel ööl kolm korda kireb see kukk. Sisu, ring saab täis. Tuleb hiilgus ja hukkk.
