Me alustame intervjuud Räpina aianduskooli õppejõu Andres Vaasa ka sellest, et november on olnud haruldaselt soe ja ei teagi nüüd täpselt, kas peaks hakkama okaspuid talve vastu juba praegu katma või võiks veel pisut oodata. No praegu kindlasti katta on vara, et kate tuleb asetada ikka sellel ajal, kui pall nagu tõsiselt kätte hakkab jõudma praegusel katmisel võime me tekitada hoopiski sellise olukorra, et see mõjub halvasti, et kui jätta ta avatuks, siis tihtipeale need puud talvituvad paremini. Kindlasti ülekatmine ei ole hea ja selle katmisega võib senikaua tõesti oodata, kui miinuskraad hakkab ikka püsivalt olemad, senikaua ei peaks nagu millegipärast muretsema, kuid mured võivad tekitada osad liigid, milledel on nõrgemad ja vibalikumad oksad. Ja kui sinna vahele tuleb ka sellist sajust, lörtsi osa, siis me saame aidata neid kinnisidumisega nad oma vormi säilitada, taksid. Muidu see vorm võib minna siis välja, need on näiteks paljud kadakaliigid, mis on sambakujulised, nende oksad võiks sügisel kinni siduda ja enne seda sidumist tuleks kindlasti teha okaspuude puhastamine, seda pole praegu kaugeltki mitte hilja teha ja mõned okaspuuliigid hakkavad alles oma kollaseid okkaid ja siin soomuseid ka veel vahetama, et ei ole veel täielikult lõppenud. Aga see vari selline osa, mis ei ole rohelist värvi või on mingil määral muutunud, tuleks kõik puudelt ära koristada. Enne seda koristamisoperatsiooni võiks panna siis puude alla. On nad siis elupuud või kuused, mis iganes okaspuud ühe valge lina näiteks või mingi riided, neid okkaid oleks lihtsam pärast ära koristada koos selle linaga. Ja kui on nüüd tegemist mingi haigusliku nähtusega, seda enam tuleks siis alune hästi, tahaks teha kogustelest varisenud massis, muidu võime selle haigustekitaja lihtsalt järgmisse aastasse kaasa viia. Mis puutub nüüd sügisesse pritsimis, siis praegusel juhul on muidugi temperatuur juba piisavalt madal, et ta ei ole seal üle 10 kraadi, et võib-olla see pritsimine võiks jääda antud juhul kevadesse, kui on soojem, toimuda siis enne pungade puhkemist pritsimine oleks võinud siin ma oktoobrikuu sellistel soojematel päevadel juba tehtud olla, praegusel juhul ei pruugi need preparaadid siis anda niisugust tõhusat mõju. Kindlasti jah, puhastamine on kõige olulisem kõik see varisenud osa ära võtta ja need liigid ja nende sordid, mis ta nõrkade okstega neetis kinni siduda mitte siduda siis tugevasti, et need oksad oleksid Ki okste vahel oleks õhuruum, kui seda õhuruumi ei ole, siis tekib teine oht, et talvel võivad selliselt kokkusurutud puud hallitama minna. See ei ole ka hea variant. Ega haigusi ei ole okaspuudel sel suvel ja sügisel ju palju olnud. Ja rasvu kohast niivõrd palju on olnud küll, et minul on tulnud päris mitmeid meile ja pilte on saadetud. Ega nüüd päris haigust, et ta ka ei ole, aga nihukest väga suurt puhangut praegust ei täheldaks. Et oleks olnud, kuigi see võib nüüd sooja sügise tõttu ja sellise pideva niiske ilma tõttu muidugi süveneda. Ja kevadel, eks see on näha, kuidas talvitunud on. Aga praegu ma arvan küll, et pritsimisega enam väga palju ei päästaks, kui nüüd tuleks selliseid ilmasid, kui temperatuur tõuseb seal ikkagi üle 10 kraadi, mida ma küll väga ei usu, et sellisel juhul võiks selle pritsimise veel ette võtta, aga praegu tundub, et selleks enam aega ei ole. No meie puukoolides on viimastel aastatel toodud väga palju unikaalseid, huvitavaid ja eesti oludes haruldasi okaspuude sorte, kuidas nad meie kõikuvatele ilmaoludele vastu peavad? Jah, eks see müügivõrk on paisanud siia tõesti väga erinevaid liike, nende kasuks on rääkinud nüüd viimased soojad talved ja kui me arvestame nüüd möödunud aasta talve, siis nendel sooja nõudlikel liikidel ongi see olnud niisugune tõeline paradiis ja võib-olla niisuguseid taimeliigid, mis meil varem kahjustunud ei ole, nendele on hoopis selline soe ja lörtsine ja vihmane talv halvasti mõjunud, et on toimunud selline vastupidine protsess, et need, mis muide on täiesti talvekindlad, kahjustusid ja need, mis on varem kogu aeg kahjustunud, ei kahjustunud, aga kindlasti me ei saa minna selle peale välja, et hakata nagu seda propageerima, sest ei saa kunagi väita, et meil külma talve enam ei tule või, või nii edasi. Järelikult on need inimesed õnnelikud, kes on, omavad mingit puud ja, ja kui see puu on nüüd talvitunud. Aga seda ei saa, nagu küll väita, et see puu nüüd oleks igavene või või et temaga ei saaks midagi mõnel karmimalt talvel juhtuda. See on selline suhteliselt õhkõrn lootus. Äkki te toote mõne näite, missugused okaspuude sordid on olnud vastupidavamad eesti talvedele näiteks kui lähen kingitust valima mõnele aiasõbrale, mis on niisugune kindel, mis tõepoolest kõikuvatele ilmaoludele, aga ka tugevamale talvele ikkagi vastu peab. Meie oludes kõige selline vastupidavam ja mida võiks soovitada ka inimesele, kes võib-olla talveperioodil nii palju oma aias ringi ei saa käia või on see suvila või, või mingi selline koht siis kindlasti hariliku kuuse sorte. Harilik kuusk on meie kodumaine liik, tal on väga arvukalt sorte, paraku küll müügivõrgus osad puukoolid, neid ka siin Eestis ise paljundavad, aga tuuakse sisse, sellises standard sortimendis on neid üsna vähe, aga on ka Eestis puukoole, kust saab neid igasuguse kuju ja okkavärvusega ning suurusega, nii et tegelikult, kui inimene tahab endale tõeliselt sellist stabiilse välimusega peenart, siis ta võiks panustada hariliku kuuse sortidele, et seal on igasuguses kõrguses, igasuguse võrakujuga ja igale maitsele minu arvates liit ja nii, et sellele võiks panustada. Loomulikult on üsna hästi ennast tundnud ka Eestis mõned nulgude liigid nagu näiteks mägi, nulusordid, mis küll vahest satuvad ühe kahjurputukaohvriks, aga õnneks kuna nende väike kasv võimaldab kahjurputukad tõrjuda, siis seisaks ka olla ületamatu probleem, et nägin õlul, on ka väga ilusaid sinaka okkaga sorte, mida võiks kasvatada ja kahtlemata väiksematesse aedadesse. Mis on hästi, päikeserohked võiks soovitada torkava kuusesorte, et mitte põhiliigiga sarnaseid siniSokalisi väga suurteks kasvavaid isendeid, vaid vaid väikseid kääbussorte, mis päikeserohkes kasvukohas ilusad sinised on ja miks mitte ka mõnda mägimännisortimist talvel näiteks oma okka värvust muudab, muutub kollaseks näiteks Sofiir mägimännisortidest kui winter cold, neid saaks siis talvel ka imetleda ja kuna nad suvel on rohelised, siis nad talvekülmade saabudes muutuvad järjest enam kollasemaks ja kollasemaks. Nende kasutamine aitaks ka meie sellist halli talve, mis paraku küll viimastel aastatel on olnud selline porine ja tume muuta värvikamaks. Et siis, kui seda ehtsat valget lund ei ole, siis meil on vähemalt värviliste okastega okaspuud aias. Inimesed armastavad väga kuuseheki, aga ainult siis, kui ta on väga ilus, tihe, korralikult pügatud, jätab väga hea mulje. Ja ongi siin üks aiasõber küsinud, kas praegu, novembri keskel või lõpupoole võib veel kuusehekki pügada ja piirata või tuleks töö jätta kevadeks. Ma soovitaksin jätta selle kevadeks sellele pärast, et ei või iial ette teada missuguseks kujuneb talv. Need haavad, mis praegust tekitatakse, võivad jõuda sinna puidu nii, ja see lahtine ja selline koordistumata Haaved, nende haavade tekitamine nüüd vastu talve ei ole ehk kõige parem variant, aga kui nüüd on võimalik, siis üldjuhul seda kuusehekki võiks pügada augustikuus siis, kui see noorte võrsete kasv on täielikult lõppenud, need on puitunud. Sest sellisel juhul me tagame, et meil järgmisel kevadel hakkab see hekk koheselt kasvama, sest sellisel augustikuisel pügamisel arenevad uinuvad pungad juba järgmiseks kevadeks ilusti valmis. Kui me kevadel nüüd pügame seda hekki, siis need uinuvad pungad on veel sellises seisundis seal koore all ja nad ei ole välja arenenud need kevadel me näeme pikka aega sellist lõigatud heki, et kui me selle lõikuse teeme vastu talve, siis need pungad ei suuda välja areneda. Tihtipeale on selles nagu küsimus, et me kevadel oleme kindlasti rohkem aias kui sügisel ja kevadel me tahame seda puhkemist näha niisuguse parasena ja kenama. No küsitakse ka, et kui tugevat pügamist ja piiramist kuusehekk üldse talub, et kas peale kõrguse piiramise võiks ka külgi pügada ja piirata. Üldjuhul on see nüüd taotluse küsimus, sellepärast et sõltub jälle piirkonnast, et kui me maale tahame sellist elavmüüri, siis üldjuhul kasvatatakse kuusehekk soovitud kõrguseni ja alles siis võetakse ladvaosa maha. Külgedelt võib tihendamise või okste tiheduse tagamise eesmärkidel küll leid oksa tippusid ära lõigata. Etu hekk muutuks juba kasvamise käigus tihedaks, kuid ladvaosa me piirame alles siis, kui me oleme saavutanud soovitud kõrguse kastis seal 1,5 meetrit või kaks meetrit. Et see, need taotluse küsimus, aga enne seda latva ei lõika ja ei aja seda harilikku kuuske näiteks mitmel advaliseks vaid siis, kui me oleme saavutanud soovitud kõrguse, võtame ladva maha külgedel Me võime piirata. Küsitakse ka elupuuistikute kohta, keegi on saanud kingituseks konteinerites elupuu istikuid ja küsitakse, et kas nüüd sügisel neid veel istutada või kui seda teha kevadel, siis kuidas hoida neid üle talve? See nüüd on jälle sõltuvuses sellest, et kui pikk periood meil on sellist head, ilma, et kui ma praegusel hetkel siin Räpinas välja aknast vaatan, siis meil oli täna hommikul seitse kraadi sooja mis võiks anda alust, et kui selline ilm kestab, siis võiks istutada, aga enne istutamist tuleksid kõik need pikud läbi leotada vees, et need istiku mullapallid oleksid läbimärjad, et nad ei läheks kuivana mulda ja siis istutusala katta, siis multsiga veel pealt kinni, et talvine külmumine ei saaks väga juurde tulla sellele taimede ja liiga teha. Vajadusel võiks siis sellele Cecile ka, näiteks kui on väga päikeserohke veebruari või märtsikuu panna peale, siis ta varjutuskangast kaadrist istutamine lihtsalt on liiga hiliseks jäänud. Teine võimalus on need istikud kaevata pottidega potid muidugi ka enne läbi leotada, eks ole, kaevata koos pottidega mulda ja istutada kevadel. See variant on kindlasti selles mõttes ohutum, et me saame neid säilitada kompaktselt koos saame ühtlaselt varjutada vajadusel ja puudub ka oht, näiteks et nad kevadel siis oleks mullast külmumise ja sulamise tagajärjel välja kerkinud. Pigem võiks need elupuud kaevata kuskile aianurka ka mulla sisse üleni pottidega ja põhimõtteliselt kevadel istutada. Te rõhutasite kastmise vajadust enne kui hakata nüüd sügisel veel istutama või mulla alla panema. Kevadeni säilitamiseks küsitakse ka seda, et tänavu on ju maapinnavee tase hästi kõrge. Kui vastupidavad on okaspuud, liigvee suhtles ja missugused liigid ja sordid kohe üldse kõrget põhjavett dialiigvett ei kannata. Meie oludes kõrge põhjavee tase, kääbus sortidele väga suurt mõju ehkki ei avalda, kuna nad on piisavalt väikesed ja nende juurekava tõesti ei tungi seal sügavamale kui üks meeter või jääb sinna peamisse kihti tavaliselt kääbuspuudel, aga probleem tekib juba sellistel puudel, mis me oleme näiteks kuskile taluparki istutanud või kuskile suuremasse aeda Nendel puude puhul siis on kõige olulisem teada kõrget põhjaveeseisvaid talulehised, nende juurakava tungib väga sügavale ja kui seal ees ootab pesi siis lehised natuke kiratsevad ja halvimal juhul see kiratsemine, no ei lõppegi intensiivse kasvuga, et see jääbki niimoodi olema, siis peaks liiki vahetama. Teisena ei talu siis kõrget põhjaveeseisu näiteks ebatsugad ja ei meeldi päris jalgupidi vees kasvada kadakatele, kes üldjuhul armastavad sellist parasniiskete pigem kuivemapoolset mulda. Neid päris hästi väga kõrge põhjaveetasemega kohal kasvatada ei saa. See nendele lihtsalt tekitab vaevusi, et alumine pinnas ei ole piisavalt õhustunud tavaliselt sellise niiske koha peale võiks siis soovitada kas või Meie kodumaist harilikku kuuske temale nüüd otseselt küll seisev vesi, mis maapinna peale ei meeldi, aga kõrge põhjavee tase on talle sellepärast sobivat. Hariliku kuuse juurekava on küllaltki maapinnalähedane, see ei tungi tavaliselt seal meetrist sügavamale, et ta on maapinda kattev ümber puu tavapäraselt ja temal on isegi meeltmööda, see põhjavesi on võrdlemisi kõrgel, et tema mõned juured saavad vaat siis otsesele põhjavee seest toitaineid ka, kui, kui see on niisugune liikuv põhjavesi ja toitaineterikas. Aga sügava juurestikuga taimedele üldjuhul kõrge põhjavee tase ei sobi. Aga mis puutub nüüd selle pinnase sademetest ida, sellel sügisel on väga rohkesti olnud, siis vaat see oleks üleküllastunud või kui ta nüüd lausvee sees on, siis on muidugi paha, aga kui see nüüd niiske ja niiskena puud vastu talve läheb, siis see on kindlasti parem variant kui see, kui ta on kuiv, see muld. No igal juhul on okaspuud meie aedades endiselt väga armastatud, nende kohta on tulnud aiasõpradelt mitmeid küsimusi, rohkem kui tänasesse saatesse mahub. Nii et mõnes teises saates me kindlasti jätkame, aga praegu suur aitäh teile nõuannete eest. Räpina aianduskooli õppejõud Andres Vaasa.
