Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri, ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad. Käes on kena kevadine pühapäev ja seega paras aeg pöörata pilgud metsa poole. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Õues on mõnus kevadmets ja maa on ärganud ning suur roheline end välja murdnud. Kõige selles eas toimetavad ka tänapäeva konksmoorid. Kunksmoor on Aino Perviku raamatust tuttav tegelane, kes on ühenduses loodusega, teab ja valdab tema tarkusi, oskab valmistada maagilisi pruuliseid ning oma nõiarohtude ja kunstidega arstide igasuguseid haigusi ja tõbesid. Kunksmoor käib oma rohtude pruulimiseks otsimas taimi metsadest, aasadelt, soodest, rabadest. Ta teab ja tunnetab taimede, loomade ja lindude keelt ning suhtleb loodusjõududega. Õnneks pole konks Moriks olemise kunst tänapäevalgi kuhugi kadunud. Veidi aega tagasi, 23. aprillil toimus Tallinnas Von Krahlis saate hallo Kosmos. Avalik salvestus. Leidis aset üheksas Al keemia Akadeemia, mis on eluülikooli täiendõpet pakkuv sündmuste sari, mille ma alati ka helipurki püüame toimunut teiega jagada. Vestlusringides osalevad kõnelejad ja nende poolt käsitletud teemad pakuvad elukogemust ja läbitunnetatud teadmisi ning viimati jagasid oma tervisetarkusi ja salanippe loodusest tänapäeva konksmoorid. Taimetark Mercedes, Merimaa metshaldjas Mari Mets allik ja alkeemik, Kaia-Kaire Hunt. Kõik need konksmoorid Te kuulajatele juba tuttavad, nii et kui lähete raadio kahe kodulehel R2 ee kaldkriips, hallo, kosmos, saate alamlehele vajutate seal nuppu arhiiv siis sealt leiategi soolasaated, nende kõigiga. Aga meeldetuletuseks ka paar sõna. Mercedes Merimaa suurimast armastus on taimemaailm, ravimtaimed, õieteraapia, mahepõllumajandust. Taimetarkust õppis ta lisaks ka Euroopa alternatiivteaduste keskuses Inglismaal Emersoni kolledžis. Tänu temale on Eestisse jõudnud Bachi õieteraapia. Mercedes Merimaa mõistab inimese ja taimesuhteid hingemaailma tasandil, kus mõlemad on kolmesed olendid, kellel on keha vaim ja hing. Ta on süvenenud ka väega taimede ja toitude maailma ning kirjutanud sellest raamatu väega toidud. Lisaks on tema sulest ilmunud teosed õitest hingeni ja minu tee taimede väeni. Vääna jões metsade vahelt pärit Mari Mets. Allik on inspireerivate artiklite autor, kes saab oma ideed looduses viibides. Tan tervisliku ja looduslähedase eluviisi ning positiivse mõtteviisi reageerija, ravimtaimede tundja ja koguja. Ta on pühendunud teemadele, mis tutvustavad elu kooskõlas loodusega loomadele, ravimtaimedele, tervislikule toidule ja heaks inimeseks olemisele. Muide, üsna pea suve hakul, mai lõpus, juuni alguses, millalgi ilmub Mari Mets Alliku esimene raamat, metshaldja päevik. Hundiallika perenaine Kaia-Kaire Hunt on aga täiesti tavaline tänapäeva Kunksmoor, terapeut, koolitaja, alkeemik ja eestvedaja. Umbes seitse aastat tagasi, kui tal tekkis huvi ja vajadus sügavamale oma hinge ilma piiluda ja enesearenguga tegelema hakata, ilmnesid tal ka esimesed Kunksmoor tunnused. Loodus hakkas kutsuma rääkima maailma asjad hakkasid aina enam korda minema ning tema koju ilmus nõiaköök, kus valmib jõudumööda haava parandus. Nii üksikisikutele, gruppidele kui laiemalt kõigile olen teile. Tere, hundi, ükski päev ei möödu ilma al keemia ja nõiatempudeta, aga seda päris tänapäevasel moel. Tema sulest on ilmunud teosed koduleivaraamat ja minu Nepaal Mercedes Merimaa ja Kaia-Kaire. Hundi tervisetarkusi leiab ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud raamatust. Tänapäeva Kunksmoor Koduapteek ehk loomulik ja looduslik kodune esmaabi mille kohta on väga tabavalt öeldud, et see on justkui tark nõid taskus. Lisaks Mercedesele ja kaija kerele raamatus homöopaat Heleri Tammemägi ning Tiibeti meditsiini praktikute Kaido ja Silva Soobiku nõuandeid, kuidas siis koduste käepäraste looduslike vahenditega lihtsamate terviseviperuste puhul leevendust leida. Kõigil saate kuulajatel on võimalus soovidega fortuuna naeratust, mille abil endale see tore taies koju saada. Selleks saate hallo Kosmos lehele Facebookis, kust leiate raamatu mängu. Asugem Sis üheksanda alkeemia akadeemia juurde, kus vestlusringis tänapäeva konksmoorid, Mercedes, Merimaa, Mari Mets, hallike Kaia-Kaire, Hunt. Enne aga kuulame ühe mõnusa loo indi muusika imelisuse Imandra Leicki uuelt värskelt ilmunud albumilt avane mis sobib neile, kellele meeldivad rännakud kaja. Küllastel helimaastikel korduvad kõrremustrid koltunud luhtadel ning 90.-te briti Shuu case'i ansamblite karge kõla. Imandra Lake ja metsad on. Tere, kallid alkeemia akadeemia, olulised ja head raadiokuulajad, sest nagu ikka, kui on alkeemia akadeemia, siis on ka raadio kahe saate hallo, Kosmos avalik salvestus. Mul on hea meel teid tervitada õuesanile, silm, te olete tulnud siia mõnusasse Von Krahli koopasse et kuulda lähemalt, mida siis õues teha edaspidi. Ja tänase alkeemia akadeemia teemaks on tänapäeva Kunksmoor ide tervisetarkused ja sai inspiratsiooni sellest raamatust. Tänased külalised on Kaia-Kaire Hunt, Mercedes Merimaa ja metshaldjas looduslaps. Mari Mets, Allik. Suur tänu, et tulite. Ma hakkan kohe algusest pihta, et kui meil tänase alkeemia akadeemia teemaks on tänapäeva Kunksmoor ide tervisetarkused, et siis kõigepealt võib-olla alustaks selleks, et kes on Kunksmoor, et kes on Kunksmoor tänapäeval, kuidas teis näiteks Kunksmoor lus ilmneb? Jah, just mõtlesin selle peale siia tulles, et tõsi, Kunksmoor, iga vend, sarnaseks teeb, see elan keset metsa, järgmine naaber on viis kilomeetrit. Aga teispool kätt on ikka lähemal inimesed, aga taimed on seest oluliselt lähemal. See, et mu katusse serv või rohkem toa laealune taimi täis on pean ka tunnistama, et vastab tõele. Ja seepärast tuuseldis olen ka, vastab tõele. Ja eks siis, kui häda käes, egas siis tuleb ükspuha, kas on või ei ole, aga abi tuleb leida sellest, mis parasjagu leidub. Ja ega see paratamatult tänapäeva sest ega juba oma pere ja lapsed ei lase väga päris Kunks Moriks hakanud. Mari ma ei oskagi vastata selle, mul oli kunagi üks naabripoiss, kellel oli suur kongus, nina hästi, ta kutsuti Kunksmoor ikk selle pärast. Aga jah, mis teeb inimesest Kunksmoor, nii et ilmselt see huvi ikkagi taimede ja looduse vastu ja selline looduslikku eluviisi vastu. Mina olen siis meist kolmest siin ilmselt kõige vähem selline päris Kunksmoor, sest sest mina elan linnas lausa Tallinnas. Aga aga kui ma ka mõtlesin natukene selle konksmoori sõna peale, siis, siis mina avaksin seda hoopis võib-olla natuke teise külje alt. Kunksmoor tähendab tegelikult nõida, et, et ma ei tea, kui paljud seda teavad, aga, aga see nii-öelda üks-ühene vaste ongi nõid. Mis teeb ühest inimesest nõia. Alles hiljuti ma lugesin ühte Mikk Sarve raamatut ja seal oli üks hästi tore selline seletus nõiale, et see tuleneb, et justkui neenetsi keelest ja see tähendab siis inimest, kellel vanemad on lahku läinud ja tema peab siis need vanemad nii-öelda nagu kokku tooma või ta peab selle tasakaalu leidma. Ja minu arvates Kunksmoor olemas tegelikult ongi nagu midagi palju laiemat, et võib-olla paljud seostavad seda ainult konkreetselt taimedega või, või tõesti sellise looduses müttamisega. Aga minu arvates Kunksmoor ongi see inimene, kes, kes püüab leida seda tasakaalu see tasakaal, ükskõik, kas see on siis iseenda sees, aga, aga võib olla ka natuke laiemalt, et et ka väljaspool teiste inimeste sees, aidates neil seda tasakaalu leida. Ja minu arvates Kunksmooriks olemine on, on omamoodi nagu nagu maailmavaade või, või elustiil. Üks asi on see, et, et sa suhtud loodusesse aupaklikult ja püüad sellega suhelda ja suhestuda. Aga teine asi on ka see, et sa siis hoiad seda, seda loodust täpselt nii, nagu, nagu sa oskad, püüad võimalikult vähe kahju teha. Ja kui veel seda laiendada, siis siis mitte ainult looduse suhtes, vaid ka teiste inimeste suhtes, et sa püüad seda tasakaalu hoida ja leida ka kõikvõimalikes suhetes ka laiemalt ja ja nii-öelda kui näiteks keegi, ma ei tea, autoga sule ette, keerab kusagil ummikus, et, et siis sa siis sa ei vihastaja ja ela ennast välja vaid, vaid püüad oma tasakaalu keset ka sellistes olukordades hoida. Jah, selle peale tekib küsimus, et kes ei tahaks Kunksmoor olla. Aga võib-olla me olemegi kõik konksmoorid tegelikult kusagilt oma oma sisemusest kas ka mehed ja ma usun, et neil on võib-olla siis mingi teine, teine nimetus, aga, aga filosoofiliselt ma arvan. Küll jah, need, kes mäletavad, et Aino Perviku raamatut Kunksmoor ja kapten Trumm või seda fantastilist nukufilmi, siis neil võib tekkida küsimus, et kas Kunksmoor on vaja omaga. Ei, ma arvan, et igal kaptenil on vaja ka Kunksmoor ja vastupidi. Eks ikka lihtsalt maailma nii loodude ja inimene on suhtleja ja nagu nalja ei saa ja pole kellegile nalja visata, no siis hakkab igav ju. Jah, ma arvan ka, et ükski inimene ei ole loodud olema üksinda kuigi tihti paljud ütlevad, isegi mitte metshaldjas. No kõik metallid ei ole üksinda metsahaldjad, teil on teised metshaldjad ümberringi ja muidugi loomad, kõik loovad. Jah, eks need terviklikkuse kontseptsioonid tegelikult lähtuvad ikkagi sellest, et meil on nii-öelda kaks poolt, et, et ka iga inimese sees on ju nais ja meespool olemas ja ma usun, et eriti võib-olla Kunksmoor idel just ongi vaja ka vaja seda kapten trummi, sest meil on ju vaja neid inimesi enda ümber, et nad peegeldaksid meile midagi, mida me peame ära õppima. Aitaksid meil leida mingisuguseid õppetunde ja kõige lihtsam on ju seda teha nii-öelda kõige lähedasema inimesega. Täna räägime tervisetarkust, kest ja kui me lähtume sellisest Kunksmoorilikust looduslähedasest vaatevinklist, siis algatuseks võiksime kuidagi püüda lahti mõtestada, et mis on haigus ja mis on tervis, et miks me näiteks üldse jääme haigeks. Nagu sa ütled sõna haigus, siis mina klassikalised tavatsevad öelda, et mina ei ravimite ühtegi haigust. Mina ainult toetan tervist. Kas haigus ära kõnnib? Aga noh, loomulikult me oleme lihtsalt nimetanud ju tasakaalust väljasoleku seisundeid erinevate nimedega ja nimetanud neid haigusteks. Kui ma võtan Kaia-Kaire nii-öelda tasakaalu, põhimõte, mis välja öeldud, eks ta, eks ta nii olegi. Ja tasakaalust me läheme välja erinevatel põhjustel ja ja igaühel teisel korral annab tunda, kas nõrgem lüli, on see siis organ või, või koht või kanal või aga haigus ja see nii nagu me neid nimetanud olema kindlasti annaks informatsiooni. Ja eriti, kui sa lähed ravima informatsiooni tasandil. Sest me peame kuidagi suhestuma taimedele, oleme nime andnud. Aga, ja mulle ikka meeldiks see, et nagu me ei püsiks nagu selle haiguste ravimise lainel, vaid püsiks rohkem võib-olla tervise toetamise ja tervise tagasisaamise lainel. Haigus võib-olla nii palju erinevaid põhjuseid, aga kui ma vaatan praegu enda ümber, kui paljud inimesed on haiged, siis mulle tundub, et see haigus on selline keha puhastumine, haigus tuleb siis, kui minu kehale ebasobivad saab liiga palju, et ükskõik, kas see siis doi või mõtted või ükskõik mis ja kui seda saab liiga palju, siis haigus, mis tekib seal selline keha sundpuhastamine. Ja noh, kui ma vaatan enda ümber inimesed, kes, kellel on nohu, selline krooniline, kellel on köha, siis kõik see on tegelikult haigus, see ei ole tervis ja seda peaks ravima, sellesse peaks tähelepanelikult ja korralikult suhtuma ja tõsiselt võtma seda ja ennast ennast terveks ravima. Kui ma mõtlen haiguse peale, siis siis jällegi, võib-olla võib-olla me oleme ka seda haiguse definitsiooni natukene nagu valesti kasutanud või, või ülehinnanud kohati ka seda, et mis siis, mis siis teeb inimese haigeks, et et sellest tasakaalu teemast oli siin juba juttu, aga kuidas mina neid asju näen, on see, et et kõik haigused on nii-öelda meie õpetajad, et nad tegelikult on, on selline suur ja väärtuslik kingitus, mis meile on tulnud. Ja kui seda sageli sellist suhtumist peetakse nagu natukene imelikuks kuidas saab haigus olla meile mingisugune kingitus või õpetaja siis mulle tundub just, et, et läbi haigus on meil võimalik kõige kiiremini ja kõige rohkem areneda. Sest vahel ju on, on tänu haigusele vaja teha mingisuguseid otsuseid või, või kuidagi oma elu elu muuta, nii et et keegi teine või miski muu ei, ei suudagi meid panna süviti oma oma teemadesse sukelduma, kui, siis see, et kui, kui on see haigus ukse taga. Ja kui ma alles ükspäev mõtlesin, et see haiguse olemus on ju nagu selline, et kui me kasutame sellist metafoori, et, et inimese keha on, on justkui nagu maja ja kui me oleme selline hea peremees või perenaine oma majale ja, ja ma ei tea, kütame ja tuulutame ja koristame, siis see maja ju püsib nii-öelda korras, päris päris pikka aega. Aga kui me jätame ta hooletusse ja võib-olla ma ei tea talveks uksed lahti ja ja siis võib-olla tulevad sinna mingisugused parasiidid ja nii edasi. Ja kui me siis ei tegele sellega kuidagi süviti, vaid me kutsume mõne ehitusmehe, kes siis sellise odava Küproc plaadiga selle näriliste augu kuidagi kinni paneb, siis siis jah, see maja, võib-olla see auk saab korra lapitud, aga, aga tegelikult see maja ju seest mädaneb edasi. Et, et samal nagu meie kehaga ka minu arvates, et kui siin oli küsimus, et kust need haigused üldse tulevad või mis need on, siis, siis ongi see, et me ei ole ise oma selle maja eest nii-öelda hoolt kandnud. Ja, ja kui seal juba ilmneb midagi, noh, ma ei tea, tõesti on, on midagi läinud paigast ära või mõni uks või aken logiseb siis ja me valime selle tee, helistame kusagile või, või noh siis meie maailmas, eks ju, lähme arsti juurde ütlema, et palun, et andke nüüd ruttu see rohi, mis mul selle valu ära võtab. Siis me kleebimegi kinni või paneme plaastri peale mingisugusele haigele kohale selle asemel, et siis vaadata, et aga kust see on tulnud või mis on selle, selle haiguse või häda üldse põhjustanud. Ja inimese maailmas noh, neid põhjuseid ongi hästi-hästi palju erinevaid, et see tasakaaluhäire nii nagu mari ütleski, tuleb sellest, et kas me oleme valesti toitunud või või või oleme midagi nii-öelda liiga palju või vastupidi, liiga vähe tarbinud. Ja minu arvates, kui me jõuame nagu selleni, et me saame aru, et see meie maja on tegelikult meie enda hooldada ja kui me siis ise selle majaga ära lappime, kui ta on katki läinud, siis siis vähe sellest, et nii-öelda see lappimine on, on ilmselt lõplik, et ta ei ei lagune sealt enam, siis me saame nagu endale ka sellise hea kogemuse ja järgmine kord võib-olla ei tee sellist rumalust, et sööme mingisugust rämpstoitu liiga palju või, või töötame üle või, või mis iganes. Mari sull ilmub suve hakul raamat metshaldja päevik, mul on olnud hea võimalus sinna juba piiluda, et seal sa räägid ka sellest, et meie kehadel on isetervenemisvõime. Et sellest on viimasel ajal võimalik lugeda mitmeski kohast, et kuidas nii-öelda meil on oma teadvusega võimalik oma füüsist reguleerida, iseennast tervendada. Kõik see info on justkui teada, aga siiski me oleme haiged ikkagi me peame ennast mingite muude erinevate ravimeetoditega ravima, et miks see on nii, miks siis kõik juba ei mõtle ennast terveks? Esmalt sellepärast, et paljud inimesed ei usu seda tänapäeval, et meie keha süvenev ja ise taastuv, ise end ülal pidav seal raske uskuda, aga ometi keegi kriimustab ennast kätt, näiteks käsi paraneb ära. Keegi ei saa eitada seda, et see nii on. Täpselt samamoodi on meie sees ja me peaksime lihtsalt andma kehale võimaluse seda teha, et mitte kogu aeg takistama teda nii negatiivsete mõtetega kui liigse toiduga ja kogu aeg sööme näiteks paastumise ajal keha tervenemine, see hakkab nii kiiresti tööle, et inimesed ehmatavad ära. Aga see on täiesti olemas seise tervenemine. Aga kui keha on haige, siis jah, siis on loomulikult väga hea kasutada näiteks ravimtaimi ja just füüsilist poolt ravida. Sest kui, kui meie sees on midagi haigega mälemiseks selle mõttega endale haigeks teinud mõtte tasandil siis ka ained, mis me tarbime, näiteks ravimtaimed, ka nemad, nendel on mingisugune energeetika mis mõjutab ka meie hinge. Ja kui me ravime haigust ainult füüsilise poole pealt, siis ka mõjutame oma hinge läbi selle, et me kõik mõjutab kõike. Ja sellepärast öeldakse, et kui sul on näiteks vähk, siis sa oled negatiivseid mõtteid mõelnud ja siis ei ole sul mõtet võtta ravimtaime, vaid sa pead hakkama positiivselt mõtlema. Aga noh, nii lihtne see ei ole, aga kui me võtame ravimtaimi, siis siis me toetame oma keha ja kui keha saab tugevamaks tervemaks, siis kal hingsaks saks saada tervemaks läbisele. Kaia Mercedes, tahate lisada kommenteerida just seda teadvuse isetervendamise teemat? Võib-olla jah, ega see isiklik maja on meil kõigil nii-öelda vähemalt kolmekorruseline vaimu, hinge ja kehatasandil ja sageli ei olegi keha tasandil enam lahendit, siis tuleb paratamatult minna seda otsima hinge või vaimu tasandilt. Või alati võib vaadata, kas on äkki võimalus kolmel tasandil korraga tegutseda. Võtame ühe konkreetse näite. Kõik me oleme tundnud elus valu ja väga sageli ükspuha, kas on väike nii-öelda häda, lööd varba ära. Hingevaluga muidugi natuke raskem. Aga üldiselt kui valu ja nii nagu Kaia-Kaire siin ütles, et iga haiguse häda tuleb meid õpetama siis oleks ka mõistlik sellele mitte valu kannatada, nagu väga sageli me teeme vaid valu on organiseerija, kes tuleb, hakkab, annab meile märku, et me peaks nüüd kehale appi tulema. Ja mina soovitan öelda niimoodi, et andke valule ülesanne, mõelge, et valu tuleb taastama terveks tegema. Nii nagu õige, nii nagu paras, nii nagu enne oli või nii nagu terve on ükspuha kuidas me oskame mõelda. Ja, ja siis, kui sa annad valule ülesande, siis väga sageli sa enam ei tunnegi valu. Ja ma usun, et neid katsed on igal ühel võimalus elus teha või on ka neid teinud. Ja siis, nagu me saamegi seda valu kui õpetajad kasutada ja, ja siis me saame aru, et tegelikult valuna on jumala kingitus sest kui inimene enam valu ei tunne, siis selle haiguse nimi on pidalitõbi. Ja tänapäeval ju tõesti on, Me oleme Al keemiaski kajastanud väga palju uuringuid, mis siis räägivad sellest, kuidas, kuidas teadusega oma meelega läbi meeletöö oma füüsilist keha mõjutada ja ja kes on vähegi selline rohkem kokku puutunud meditatsioonide ja visualiseerimise tega, siis, siis ilmselt on neid kogemusi küll, kus ongi võimalik kas siis valu lahustada või konkreetselt mingisugune probleem või haigus ka ravida. Ja see, kuidas see toimib, et sellest on Prius Lipton kirjutanud ühe väga vahva raamatu ka uskumused ja bioloogia on see tema esimene raamat, mis eesti keeles ilmus vist jah. Ja, ja seal on see väga toredasti väga lihtsalt ja inimkeeles lahti seletatud ka, et meie rakud ju kogu aeg uuenevad, et, et see on ilmselt kõigile teada, et et vastavalt siis rakutüübile on see uuenemine päris selline erinev, et see võib-olla siin mõne nädalaga näiteks siin naharakud või siis võib võtta mõned kuud, aga, aga üldiselt kõik meie rakud absoluutselt kõik meie rakud ju pidevalt uuenevad. Ja see, mis infoga see uus rakk tekib, see ongi tegelikult see võti suuresti prioss. Lipton räägib väga kenasti sellest, et rakud saavad olla nii-öelda kolmes staadiumis, ehk siis et kas kaitses siis sellises loomulikus uuenemises või siis sellises neutraalses äraootaval positsioonil positsioonil ja vastavalt sellele, mis, mis toimub meie meeles, mis on, mis emotsioonis Me oleme, kuidas me suhestume teistesse iseendasse kogu maailma, ühesõnaga, kas me oleme sisemise rahuni jõudnud või, või mitte või, või kui palju meil seda sisemist rahu on siin igapäevases virvarris siis vastavalt sellele ju rakud ka reageerivad. Ja, ja kui me oleme pidevalt sellises suures stressis või hirmus või vihased või, või kurvad, siis, siis need rakud on kogu aeg nii-öelda kaitses ja nad ei saagi tavaliselt ja normaalselt uueneda. Nii et selles mõttes see on, see on täiesti loogiline, et me saame ise terveneda, aga meil on vaja seda impulssi. Ja see impulss võibki siis tulla nagu läbi selle meie meeletöö, aga, aga nii nagu siin oli ka juttu, et, et selleks võib siis sageli kasutada ka mingeid välispidiseid abivahendeid, sest noh, inimese meel on ju väga hüplik, et seda no nii konkreetselt suunata siis alati võib-olla ei tulegi välja ja siis siis on heaks nii-öelda abivahendiks on tõesti kõik võimalik loodusravi. Siin ma tahakski öelda, et kui Kaire ütles, et inimese meel on hüplik, siis vaadake taimi, taim maa ja taeva vahel hakkab kasvama seal, kus tal on võimalus ja koht soodsas kohas kasvab paremini. Ja taim on maa ja taeva vahel tasakaalu ülesehitamise meister nendes tingimustes, mis tal parasjagu on. Kui me ise oleme tasakaalust väljas, võime ise püüda taastada oma tasakaalu ja anda võimaluse iseregulatsioonile siis eelnev halb heastada või korda teha. Aga siin on väga hea võtta apiga taimed, olgu siis omad paatia või ravimtaime mõistes või kes läheb puud kallistama või ükspuha millisel viisil. Aga me võiksime mõelda ja teada, et taimed on palju suuremat tasakaalumeistrit kui inimene. Lisaks veel võib-olla siis seda, et kui ma mainisin, et inimesed ei usu seda, et nad suudavad ise terveneda, et siis selle põhjus ongi need sügavad uskumused, mis on meie alateadvuses ja ei pruugigi üldse teada, et need on olemas, me ei pruugi üldse purustada neid ega mõista neid. Aga need on ikkagi olemas, aga kõige parem selle asja juures on see, et kõik uskumused on võimalik ümber teha. Ja selleks on vaja lihtsalt taotlust suhelda, inglitega suhelda jumalaga ja teada vaatlus. Kui sa märkad enda juures neid uskumusi, mis sind piiravad ja siis on võimalik sellest vabaneda. Niimoodi siis saab ka nendest haigustest õppida, et kui ta hakkab usaldama iseennast, siis ta hakkab võtma enda tervise eest vastutuse enda kätte. 100 protsenti. Praegu inimesed ei julge enda tervise eest aga vastutada. Ja siis sellised inimesed ütlevad ka, kui haigus tuleb, ütlevad, et siis on ka keegi teine süüdi, et kas on jumal süüdi, miks ta mulle sellise haiguse andis, milles mina süüdi olen. Aga kui ta usaldab ennast, näeb seda haigust tõesti kui taeva kingitust ja siis kõik, kõik katsumused saavad õnnistuseks tema elus ja siis kõik muutub. Selle vastutuse osas ma mariga väga nõus ja, ja minu arvates sageli, kui inimesed ütlevad, et ei toimi, see, et noh, ma olen püüdnud siin teha, ma ei tea, mingeid meelepraktikaid või või süüa mingisuguseid ravimtaimed ei toimi siis tegelikult ei ole see vastutus kuidagi nagu täielikult võetud või inimene ei vaata seda enda olukorda või eluvõi või siis antud juhul tervist või, või haigust ka sellise üldise kooslusena, et et kui sul on, ma ei tea, näiteks maohaavad ja siis sa jood mõned korrad taimeteed ja siis ei aita ja siis tuleb sealt see pettumus, et noh, ei töötanud ju. Ja samal ajal ma ei tea, toituda edasi niimoodi friikartulitest ja õllest, siis siis ongi väga keeruline ju seda, seda tasakaalu luua ja tunduda nagu hästi selline kentsakas või et selline utreeritud näide, aga aga samas ma tean ka ühte juhtumit, kus näiteks perearsti juures, kus, kus tegeleti kava parasjagu just ühe programmiga, mille läbi inimesi nõustuti suitsetamisest loobuma. Siis tuli üks meesterahvas, kelle päevane suitsu nii-öelda maht oli mingi poolteist, kaks pakki ja tuli oma vererõhu tablettide järgi ja siis, kui perearst küsis või, või püüdis siis hakata temaga vestlema, et noh, et räägiks nüüd natukene nendest suitsudest, siis see mees konkreetselt vihastas ja ütles, et mis õigusega teie topita nina minu ellu, see on minu asi, mida ma teen ja kuidas ma teen. Et mina tulin siia ainult selle retsepti ja kirjutage nüüd välja ja kogu moos. Et see on ka jälle selline äärmuslik näide, aga minu arust ilmestab päris hästi, et kuidas me inimesena sageli suhtume nendesse asjadesse, et me tahame, et oleks selline üks nagu võluvõti või see üks nupp, kuhu saab vajutada. Noh, väga hea, kui seda teeks veel arst või keegi teine või, või noh, eriti tore, kui veel ravitseja, eks ju, meie meie sellises esoteerilises maailmas aga et mina jumala eest, mina ei pea ju midagi tegema, et ma ei pea muutma oma suhtumist inimestesse või, või üldse laiemalt maailma ja muutma oma eluviisi. Ja ma arvan, et sellist kiirteed ei olegi ja räägime sellest, et need haigused on, on õppetund siis, siis kuidas sa selle nupule vajutamisega midagi ära õpid, et tegelikult ju ei õpigi ja oled jälle sealsamas nullis tagasi. Loodusest tahan teada Kunksmoor ide tarkusi looduse kohta ja kõigepealt algatuseks ikkagi sellest, et kuidas saada loodusega heasse kontakti, et kuidas teda tundma, kõnetada, mõista kuidas jõuda selleni, et sa üldse saaksid hakata looduse väge siis enda elukvaliteedi tõstmiseks kasutama. Kuidas tuua loodustarkusi ja seda teadmist enda igapäevaellu? Öeldakse, et elus käivitavad mõningad asjad, olgu see siis nälg või olgu see siis uudishimu või sugutung, väga palju asju. Aga minu elus on käivitunud uudishimu, maailm on lihtsalt väga huvitav, on elus tulnud küsimused, et miks ja miks nii on. Ja kui siin ennem Kaia-Kaire rääkis ka, et me tahaksime, et vastutuse võtma seda sellest, et äkki keegi teeb meie eest ära, olgu see siis taim või tohter või ravitseja. Ma tahaks öelda, et isegi see raamat, millest me täna räägime, tänapäeva Kunksmoor esmaabiraamat on eelkõige mõtlevale inimesele ja vaat seda ei saa keegi teine su eest ära teha, saab aidata, tõsi, huvitava inimesega huvitav vestelda ja ma ei arva, et kõiki peab päris oma tagumikku veel järgi proovima, elu on piisavalt lühikene. Ja teiste tarkustest on väga palju õppida ja loodus enda tarkusest. See, et me hakkame ise mõtlema ja küsimusi esitama tema, siis me hakkamegi juba seda vastutust nagu kandma. Arvan, et kontakt loodusega on sõlmitud siis, kui inimene tunneb ennast looduses nagu kodus ja ei, ta saab sellest aru looduskogu loodus ongi loodud tegelikult inimesele koduks ja kui inimene tunneb ennast metsas niisama turvaliselt hoituna ja hästi kui, kui oma kodus nelja seina vahel, siis ta ongi loodusega kontakti saanud. Ja noh, palju küsitakse, et kuidas näiteks inglitega kontakti saada ja siin on tegelikult sama vastus, et tuleb lihtsalt keskenduda neile ja nad tulevad su ellu ja aitavad siinse loodusega on samamoodi, et tuleb lihtsalt aega veeta looduses, tuleb keskenduda loodusele ja siis tuleb ka see usaldus looduse vastu. Ja see teadmine, et looduses on meie heaolu jaoks kõik olemas ja me olemegi looduses kodus. Kui ma ütleksin teise sõnaga näiteks on väga oluline, kuhu sa oma tähelepanu suunad, sa võid ju sõita ja sa võid üldse mitte näha, mis paremal ja vasakul tee peal on ja sa võidi ainult küsida, milline ilm on usaldada kas televisiooni või raadio või ilmateadet ilma ise vaatamata. Ja kui me läheme sinna loodusele lähemale, siis väga sageli noh, eriti kui räägitakse siin künni ja külvikalendrist ja lehepäevadest, mis parasjagu siis on ja kui veel taimede hing on seal astraaltasandil, siis mis teooria see õige on? Siis ma alati ütlen, et vaata vaata, kas taevasse, vaata noh, küsitakse, mis täiskuuga juhtub. No vaata, millel on täiskuu. Et palju asju on see, kas oma tähelepanu suunad sellele ja vaat-vaat, see sõltub meist, millele me suuname. Ja muidugi, kui me tahame selle looduseväele lähemale saada, siis tuleb tõesti väga sageli ise minna nagu esimesena ja siis tuleb loodus sulle vastu. Minul on sellise põlise linnainimesena või linna elanikuna ka väljakujunenud konkreetsed nipid, mida ma siis kasutan ja, ja mis, mis tunduvad päris hästi toimivat ongi see, et ma püüan ikkagi leida seda aega, et minna siis minna siis metsa ja, ja see on nagu selline aeg, mis on tõesti minu ja metsaaeg, et sinna ei, sinna ei kuulu telefonid ja, ja sinna ei kuulu ka teised inimesed. Ja kui võib-olla paljudele tundubki, et selle esimese sammu tegemine või see kõik on kuidagi nagu keeruline või et noh, jah, et olen käinud võib-olla metsas jalutamas või jooksmas aga et kuidas siis metsaga nüüd see suhestumine peab hakkama siis ma arvangi, et kui Ta on selline aeg, lihtsalt sa ei pea isegi palju olema, sest noh, paljudel ei ole ju tõesti igapäevaste tegevuste kõrval seda, seda võimalust võib-olla. Et siis piisabki sellest, kui see on võib-olla paar tundi, aga see on täpselt see aeg, kui sa lähed ja vaatad, et mis seal toimub ja see võiks olla ka selline aeg, kus siis ei trumbiks ringi punktist A punkti B, et nüüd jõuda mingisugusesse sihtpunkti vaid lihtsalt olla ja vaadata neid teid, mis on siis hoopis hoopis kõrvalisemad rajad ja vaadata ja vaadata, et mis siis juhtuma hakkab. Et seda on ju ka räägitud, et tegelikult ega metsal on täpselt sama hea meel meid näha nagu meil on sinna minna, hea meel, et mõnes mõttes me ise ise ju läheme sinna ennast maha laadima ja jõudu ammutama ja nii edasi, aga teiselt poolt on mets ka rõõmus meid nähes ja seda tasub ka tähele panna. Ja kui, kui Mercedes siin ütles ka, et, et see fookuse või tähelepanu suunamine siis, siis see on ka hästi huvitav, et alati nendest sadadest, võib-olla tuhandetest puudest ja taimedest jääb mingisugune taim või puu nagu eriti silma ja siis tasub, tasub selle puu juurde minna ja kui vahel jälle tõesti räägitakse sellest või küsitakse, et mis see puudega rääkimine on veel noh, et see on ikka ikka mingi naljakas tegevus või, või kes, kes sellise asjaga üldse tegeleb või, või et eks nad sellised metsa poole ole. Aga, aga tegelikult on võimalik seda täiesti ise kogeda ja täiesti sellise paadunud linnainimesena, et jah, et me saame puudelt või taimedelt ka mingisuguse, väga teistmoodi olulise info ja võib-olla selline jälle lihtne nipet, et kui on mingi mingi suuremat sorti küsimus või, või segadus või, või ei tea mida teha ja, ja ei, ei oska mingist punktist edasi minna, siis, siis heaks võimaluseks ongi lihtsalt metsa minna, leida üles see puu või see taim, mis sind konkreetselt kutsub ja, ja tõesti, proovida temaga siis rääkida ükskõik, kas siis teha seda kõva häälega või siis seda lihtsalt niimoodi oma mõttes. Ja jälgige, mis siis toimub selle, selle teie enda mõttega ja sealt tulevad reeglina mingit väga teistmoodi vastused. Ja lõppkokkuvõttes polegi ju vahet, et kes need vastused siis meile seal ette sosistab või kuskohast need tulevad, aga aga oluline on see, et, et me võime niimoodi oma nii-öelda seda ilma palju rohkem laiendada ja saada mingeid väga teistmoodi ja uusi kontakte. Mari, kui sa lähed metsa, kuidas mets rõõmustab. Lisaks veel siia, siis seda, et mets ja loodus on alati täielikult puhas ja hea ja metsas on alati täielik teineteise teenimine kogu selle elu vahel, mis seal toimub ja selleks, et inimene siis ennast mugavalt tunneks looduses see eeldab inimeselt sama headust ja teenimisvalmidust. Ja ma lugesin hiljuti ühe noore mehe naljakat artiklit sellest, kuidas ta metsas käis, et see väga tihti käi linnainimene ja ta kirjutas seal niimoodi, et kui ma läksin metsa, tundsin, nagu ma talluksin poriste jalgadega teise inimese koduukse ees. Et see ei ole tegelikult üldse normaalne, see on väga kurb, et inimesed niimoodi tunnevad. Nii et kui me lähme metsa, Me oleme seal ise, kui me oleme südamest puhtad, siis meie sagedus tõuseb ja tõuseb haldjate inglite tasemele. Ja siis me saame ka kuulda loodushaldjad, kes kogu aeg meie ümber ja sosistavad meie kõrva igasuguseid tarkusi looduse, taimede puude kohta. Siis me kuuleme neid, kui me ise hoiame oma sageduse kõrgel, hoiame oma mõtted ja südame puhtana. Ja kõik, kes on natukenegi rohenäpud, kes ise on külvanud või, või maal vanaema juures käinud või ise elavad maal, siis vaadake, osa taimemaailma ongi, öeldakse nii-öelda inimkaaslejad, nad on seal, kus inimene tegutseb, kus inimene tegutseb taimede maaga. Vaadake, kui te lähete niidule, kus koha peal niidul see naat on. Ta on ikka seal, kus on inimene, tegutsenud vana Põldmäe maja või kodu või marjapõõsad. Kui ta käib nii-öelda, ütleme, massiliselt inimkaasa ja seal, kus on inimesed tegutsenud, ükspuha, kes ta siis konkreetselt on. Kui on taimed, kes, mis kasvavad spetsiifiliselt praktiliselt ainult seal, kus inimene on tegutsenud, miks ei võiks siis olla ühel inimesel ka taimega side? Võin öelda nii, et omal ajal ma otsisin veiste-südamerohtu taga, et noh, kus ma saan selle oma taimeaeda ja ja see mõte oli mõnda aega ja lähen siis järgmine suvi, isa koju ja vaatan seal samastama kasvabki. Siis ma nägin teda. Või noh, sama seente maailmas, mõtlesin, rääkisin just austerservikutest kolleegile küsiti, et kas need kännu peal on need, mõtlesin huvitavat nagu määran teistele siin, et mul võiks ka kodus kännu peal olla. Tollel talvel ma korra siin kaheksandal jaanuaril, viimased servikud Kunksmoor oskab kasutada enda hüvanguks ja ringi käia ka loodusjõududega ehk erinevatest stiihiatega, et kuidas seda tehakse, kas, kas ja mis mahus üldse võimalik on, et päike, tuul, vihm saab nendega niimoodi vabalt. Opereerida kas need päris vabalt, aga vahel ikka õnnestub, aga seesama keskendumine on oluline, noh ütleme kõik, kes on meist üritanud üle süte käia. Siis teate, kui kaua kellelegi keskendumisaeg läheb, või vähemalt see inimene, kes selle rituaali vastutada võtab, siis naljalt üle mõne tunni keskendumiseks või vähem kui mõni tont kellegile keskendumiseks ei aega ei anna, sest sa pead sellest tihti aga nagu üheks saama. Ja sa pead mõistma, sa pead sellest yhe olemusega koostööd tegema. Vaadakem, kui vastastikune suhe on väga meeldiv. No ma eeldan, et vähemalt iga inimene on üks kord elus armunud olnud. Vaadake siis, kui sa selles tundes olid siis nagu ilm oligi soe nagu Hinudki üldse külm. Kust siis suhestumine tuli? Selle päikese-tuule- ja vee ja kõige muuga, et tegelikult meil on need kogemused olemas, aga me ei keskendu sellele. Või kui me tahame väga omakasupüüdlikult, et midagi mitte nii-öelda avatud südamega ja õilsa tundega siis need asjad ei õnnestu. Ja ega keegi peale iseenda ei saa neid lubadusi anda. Kas sina oled loodusjõududega mänginud, nii-öelda tekitanud tuult vihma? Kuidagi sättinud neid energiaid? Ma usun, et kõik see, mis siin planeedil toimub, on ikkagi inimese mõjutada, sest inimese mõte on kõige tugevam, mis kõige tugevam jõud. Ja loomulikult saak saab kõike seda mõjutada, vihma, tuult, kõike saab suunata, mul on kogemus, kuidas me grupiga istusime täiesti tuulevaiksel päeval ja me palusime tuult, et ta tuleks ja puhastaks meie energiavälja ja me kõik koos tegime taotluse ja mõne sekundi pärast selline tugev tuulepuhang tuli, soe, tugev tuul keerutas igaühe meie ümber ja siis kadus jäljetult ja jätkus täiesti tuulevaikne päev. Ja samuti vihmaga, aga siis tuleks ka meeles pidada, et kui vihm sajab kuskil, siis ei ole eriti hea teda lihtsalt paluda mitte sadada, sest vihm on alati hea ja vajalik. No eks siis pigem lihtsalt suunata teda kuhugi, kus, kus on teda praegu rohkem vaja kui meil siin. Ja ma usun, et, et nii paljud inimesed, kes noh, nii palju räägitakse, et meid mõjutavad igasugused maavälised jõud, kindlasti mõjutavad, aga ma arvan ka seda, et mida rohkem inimene usub, et see kõik muu teda mõjutab, seda rohkem ka mõjutab. Et pigem peaks olema siiski vastupidi. Stiihiaid. Sellega seoses mulle tuleb kohe ette elemendid, ehk siis see, millest, millest kõik on kokku pandud, millest meie oleme kokku pandud, millest maailm on kokku pandud. Ja elementide temaatika ka on midagi sellist, mis, mis mind on viimasel ajal väga väga huvitanud, kõnetanud ma tean ka neid inimesi, ma tean näiteks, et on olemas joogid, kes suudavadki konkreetselt väga suure vihma välja kutsuda ja ilmselt on ka šamaanide hulgas selliseid inimesi. Aga Ma arvan, et siin on väga õhuke piir, see, mida sa suudad teha, ja teine asi, miks sa seda teed. Sellepärast et kui see on väga sellistele egoistlikel soovidele, et ah, ma tahaksin päikest võtta, et ajame need pilved laiali ja ja nüüd hakkan ära kärsama, et nüüd jälle pilved tulgu kokku, et siis ma arvan, et see ei ole nagu õige taotlus, see ei ole nagu õige põhjus, miks, miks elemente või stiihiaid kuidagi enda kasuks tööle panna. Et kui see taotlus on hästi puhas ja hästi õige, siis ma usun, et see tuleb välja ka inimestel, kellel võib-olla ei ole väga palju kogemusi loodusjõududega suhtlemisel. Aga kui see on ajendatud sellistest oma väiklastes tahtmistest, siis, siis ma loodan, et pigem need vastupidi ei toimiks sellepärast et inimesed ju oma ahnuses ja saamahimus võivad niimoodi päris palju hoopis kurja põhjustada. Ma tahaks öelda, selle peale suhtleme selle stiisi, aga võtame tänapäevase variandi, enamus kasutab mobiile ja suhtleme Skype'is ja kõik, kes ei usu suhtlemistyhjaga, visake kõik oma Skype'id, kõik mobiilid kõik minema, siis need ka ei tohiks toimida. Ja iseasi on nüüd sellesama häälestuse ja kontsentratsiooni puhtus ja, ja nii-öelda ütleme, see, kui me räägime siin, et me tahame seda riuka või kättemaksu pärast, siis seal müras on samasugune müra piltlikult öeldes, kui see on parasjagu, ei ole, levil ei ole head levi, selleks on ka omad põhjused, sest tegelikult maailmas ja looduses tegelikult kord olemas ja seal sõltub sellest vastu ja ja, ja saatja omavahelises suhte häälestatusest. Ja, ja kui sa nii-öelda neid kõiksuse loomise printsiipe ei austa, siis sorry, info läbi ei tule. Kui oluline on elu looduse rütmide järgi, et inimesed üldiselt kuidagi mõistavad, et aastaaegadega tuleks kooskõlas elada, et suvel on inimene rohkem nii-öelda, puhkeb õide talvel võib-olla nagu nukkub rohkem, aga ütleme just sellised teised, et rütmid, et üks, mis mind huvitab, on Q ja Q rütmid. Kui palju teie näiteks jälgida seda, et kas on kasvav kuu, kahanev kuu, täiskuu, teete sel ajal mingisuguseid rituaale, taigasid või sätite oma elu vastavalt sellele, et millised on looduse kõikvõimalikud rütmid? Looduse rütmid, minu arvates nendega arvestamine on täiesti paratamatu, kui sa, kui sa juba hakkad kuidagi loodusesse suhestuma rohkem. Ja ma just täna lugesin kusagilt, et näiteks inimesed, kellel on unehäired ja on kuidagi öö ja päeva rütm sassi läinud siis kõige lihtsam viis ennast jälle tasakaalu saada on see, et minna vähemalt nädalaks erametsa täiesti nii-öelda metsikult telkima jätta kõikvõimalikud elektromagnetlaineid, selliseid tugevaid, elektromagnetlaineid, taotavad vidinad koju ehk siis arvutid ja telefonid. Ja kui inimene on nädal aega olnud seal metsas täiesti ise päinis, siis kase loomulik öö ja päeva rütm taastub. Et see on ju väga lihtne, et, et see käest ära läheb, sest paljud inimesed ju peavad üldse kas öösiti töötama või, või teevad veel hilja õhtu sellist suurt vaimset pingutust nõudvat tööd. Nii et, et see, see, et loodus meid ka ise niimoodi ilusti rütmi suunab, et see on, see on ka väga-väga loogiline, aga küsimus on jälle see, et kui palju seda kasutatakse. Ja kui rääkida kuust ja q rütmidest, siis siis ma usun, et kõik, kes natukenegi selliste naiste väeasjadega tegelevad, siis siis jälgivad neid. Neid kuurütme ja kuu muutusi päris päris igapäevaselt. Ja loomulikult on terve rida nii-öelda taigasid siis mida, mida erinevatel kuu faasidel teha saab. Ja noh, loogika on, on ju ikka see, et, et siis kui on midagi nii-öelda, mis juurde vaja või millegi kasvu siis tehakse seda kasvava kuu ajal ja vastupidiselt. Ja naiste elus on ju olnud tegelikult ajalooliselt ongi kuul olnud väga, väga oluline roll ja, ja naiste elu on käinud väga suuresti kuu rütmidega järgi, et sõna kuupuhastus ju tegelikult tuleb täpselt samamoodi sellest. Ja siis, kui meil ei olnud seal neid samu mobiiltelefone ja, ja, ja kui ka elektriseadmeid nii palju ei olnud, siis, siis oli ka naistel kõikidel naistel kuupuhastus, kes täpselt samal ajal. Nii et, et see ongi kuu rütmi isegi nii-öelda looduse poolt paika pandud, see, et see on tänapäeval läinud kuidagi paigast ära, see on jälle selle, selle, meie maailma, selle, selle innovaatilise, areneva maailma lihtsalt üks üks tulemus. Rütmid, kui me tahame elus olla, siis me ei pääse rütmist. Süda taob üks, kaks, kolm pulmas tantsime ka valssi kolmest rütmi. Elu tekib siis, kui liikumisel teatud vormis aine liikumisel tekib rütme. Ja eks ta meie terviksüsteemi täpselt samuti. Ja kui me endast maa pealt siit sinna galaktika poole vaatame, siis jah, näeme Kuud, tähti ja päikest. Ja kõik, me õpime põhikoolis juba, et kuuliigut miljoneid tonne vett ookeanis ja nimetame seda tõusukese mõõnaks. Aga kas me küsime, oleme küsinud, kas see kuu liigutab ka meis midagi? Noh, me ei nimeta, me joome vett ja osa meist vesimetame enamasti inimesest, on vesi ja tähtsam vedelik on veri. Aga kas seesama kuu ei liiguta meis midagi? Me ei ole väljaspool loodust tegelikult see, kuidas kuu ja inimene. Ja millised rütmid, noh, kuupuhastus oma 28 rütmiga kuul on ka neli baasi ja seesama kasvav kahanev kuu siia juurde tooksin veel teise Maale läheneb ja maale kauge, nagu mis on istutusaeg siis, kui kõik mahlad jooksevad maa keskel suunas või kui kuu kaugeneb, siis ta tõmbab taimemahlasid, et nagu mittemaa teises suunas. Sealt tulenevad kõik, ka meie vanarahva tarkused. Millal soolaliha millal lõika hekki või juukseid selleks, et nad ei kasvaks ja teisel juhul, et nad kasvaks? Jah, loomulikult oleme ja, ja mitte ainult naised, mehed, täpselt samuti, ma arvan, et ikka ühel planeedil, aga lihtsalt mehed on natukene selles suhtes juurikamad, nad on iseteadlikumad ja neil on natukene teine funktsioon. Öeldakse, et naine on kuninganna öösel ja mees on kuningas, päeval. Vahest mõtlen, et miks me võõrandama üldse loodusest, et siin on mitu sellist suunda, et kas see on tõesti, ütleme inimkonna paratamatu areng, et me muutume tehnoloogilisteks olenditeks või kuskilt kõrgemalt poolt mingi jõud, mis suunab meid linnadesse ja masinatesse, et mis teie arvate sellest globaalsest loodusest, võõrandumisest? Mari? Ma arvan, et loodusega suhtlemine loodusest võõrandumine algab ikkagi kodust väikesel lapsel, see algab sellest, kuidas tema vanemad on teda kasvatanud. Ja see oleneb sellest, kas tema vanemad on tutvustanud loodust talle kui kui kodu, kui hoidjat, kui emakest või on loodus tema jaoks lihtsalt nagu olemas ja ei tähenda eriti midagi. Et see olenebki kodusest kasvatusest ja ma arvan, et iga laps peaks saama kasvada vabas looduses koos loomadega, sest et laps just läbi looduse õpibki ta õpib seda loodustunnetust ja looduses on ju kõik tarkused tegelikult olemas eluga, et alguses ju polnud meil raamatuid ja koole õpikuid, siis inimesed saidki kõik oma tarkused ja teadmised just loomadel ja putukatelt ja tuulelt päikeselt kõikidelt loodusjõududelt. Ja ma arvan, et kui laps ei saa olla looduses siis seda peaks asendama väga-väga vaimselt väga arenenud vanemad. Kui ei ole siin jutt tehnokraatlikku, sest ja nii-öelda looduslähedusest siis hiljuti kuma Peruus käisin ja vaatasin inimesi, kes elavad ikka veel väga otseses ja väga karmis kontaktis loodusega. Ja kes minu kui ka tehnokraatlikust ilmast läbi käinud inimese kõrval. Mina panen paksu saapasoki jalga, tema on ikka veel varbavahes oma skandaaliga jookseb mitu korda kiiremini mäkke kui mina. Ja kui ma vaatasin seal väga palju inimühiskonna arengus tagasi, siis tekkiski mul selline mõte või arusaamine, et kui me kunagi kõik olime nii-öelda bioloogilise arengusuunaga siis ilmselt ühel hetkel, kasutades tänapäeva termineid Osamist, nakatus tehnokraatlikku arengusuunaga ja siis see suund sai valitsevaks. Aga täna öeldes ma arvan, et osa meist on nakatunud taas nii-öelda bioloogilise arengusuunaga ja üritada tagasi sinna looduse poole. Eks need väga suured arengud käivadki selliste rütmidega ja kui me siit maa pealt sinna sodiaagi poole vaatame, siis võiks öeldagi, et kui päike läbi ühe tähtkuju, siis meie inimkonnana õpime siin teatud peatükke omaenese olemas õppimise evolutsioonis. Aga meie DNA-s on see kõik kirjas, aga kõik failid ei ole lihtsalt lahtikorrana. Nii siin oli mõni aeg tagasi see suur 2012 aasta lõpu paanika või, või kellel siis vähem paanika. Igatahes selle peale sellest räägiti väga palju siis räägiti ka sellest, et kuidas inimkond hakkab jagunema kaheks ehk siis, et ühed jäävad nii-öelda sellesse kolm teeversioon Nonii ehk siis sellisesse tavaellu edasi püüavad võimalikult palju raha ja võimu saada ja siis võimalikult palju tarbida ja siis kuidagi naudinguid siis sellest saada. Nii, ja siis ja siis mingi osa inimestest pidi siis tõusma nii-öelda neli või, või viis kõrgustesse siis või sagedustesse. Et, et kellel siis pidid justkui hakkama avanema mingisugused teised väärtused või väärtushinnangud. Et noh, ma ei tea, kui, kui muinasjutuline see lugu on või või mitte, aga ma usun, et oma printsiibis sellises põhiprintsiibis on see tõesti toimunud, et on, on nagu kaks maailma tänasel päeval, et osad inimesed, kes kes kuidagi ei, ei saa lahti või ei tahagi lahti saada sellisest hästi materjalistlikust ja, ja hästi naudingutele suunatud elust või naudingute püüdlusest siis ja siis on teine osa inimesi, kes nüüd ongi siis noh, nii-öelda ühel või teisel viisil sinna sinna metsa poole või või hakanud avastama, et on olemas veel veel mingisugused muud asjad on hakanud tähele panema, et loodus elab, et emake maa elab. Et on olemas väga palju selliseid olendeid, jõude, mis ei ole meile silmaga nähtavad. Et, et me ei ole siin maailmas sugugi nii-öelda looduse kroonid, vaid, vaid tegelikult üks osake sellest kõigest. Ja ma arvan, et et see osa inimestest on kogu aeg suurenemas, kes siis, kes siis näeb ka seda natukene teist jaa, jaa, kuidas ma ütlen siis pehmemat maailma. Ja üks võimalus jälle, et et kuidas seda siis ise ka leida või kui inimene on jõudnud näiteks oma eludes sellisesse punkti, et kas ta tunneb, et ta ei ole enam rahul või, või need asjad, mis justkui peaksid pakkuma rahulolu, et need ei paku seda, et ma usun, et kõigil on, on vast mõni tuttav või kes, kes siin terapeutidel tegutsevad, teavad, vahel tuleb inimene vastuvõtule, ütleb, et mul on kõik olemas, et kõik asjad, millest ma olen iial unistanud, on mul olemas, aga, aga ma ei ole rahul ja ma olen hommikust õhtuni tegelikult õnnetu. Et siis nendele inimestel ongi see võib-olla selliseks heaks murranguhetkeks või kohaks, kus nad saavad hakata otsima ja leidma seda, seda muud maailma ka. Ja üks väga hea viis selleks on erinevad meeleharjutused, et kes on budismiga natukene kokku puutunud või mõningaid ambitsioone teinud, siis teavad, et seal on väga suur roll sellisel kaastundel ja see ei ole, see ei ole selline, kuidas ma ütlen, haletsev kaastune, vaid see ongi selline südame avamine ja siis, kui kui neid praktikaid teha, siis tegelikult tekib see side selle looduse ja kõiksuse ja energiate olendite või kuidas iganes me asju nimetame. Ja siis tekib ka väga konkreetne arusaam, kuidas siis hakkama saada siin tänapäeva tehnokraatlikus maailmas niimoodi et siiski vähesel määral võib-olla kasutada neid moodsa moodsa elumasinaid ja asju, aga samas ikkagi olla mingisuguses suuremas keskmes ja arusaamises, mis siis tegelikult on meile tähtis ja mis mitte. Ma ütleks siia kõrvale, et elu elamises ei ole süüd. Me ei saa öelda, et miks sina nii elad, emiks teine, teisiti ilmselt ei saa tahta ka, et me kõik marinaadi metsa koliksime, siis poleks Marylane rahu, sellest me teeme oma valikuid nagu oskame ja me erinevad tänasesse päeva. Me vanemad on erinevad, me kodud on olnud erinevad. Meie suguvõsade ajalood on olnud erinevad, me tee on kõigil päris pikk. Ja selles mõttes elu elamises ei ole süüd. Aga kuidas me oskama ja nüüd selles oma teekäimises leida seda, neid olulisi tundeid, kui siin ennem oli nimetatud kaastunne, see tähendab, kui me, kui meil ei ole enam midagi muud olukorra teise inimese mõistmisel teha või me ei saa teda aidata enam, siis meil ei jäägi muud üle kui kaasa tunda mitte mitte hukkamõistvaid kaasa tunda. Ja elus on väga palju ilusat ja väga palju hästi läinud meil kõigil meie elus ja selleks meil on põhjust tunda tänutunnet ja olla tänulik nii loodusele, lilledele, liblikatele, inimestele, vanematele enne meid ja tulevatele ja ja lastele, kes on väga palju, sime õpetajad. Sest nemad on pärast meid. Ja kui lapsed mõistavad, et vanemad on enne neid siis nagu lähebki, võib-olla see tänutunne rohkem paika. Võib-olla taimedega on see lihtsam, sest taim ei aasisinud üldse ta sõnatu aitaja. Ja kui me võib-olla omavahel ei saa siin maailmas nende tunnetega hakkama, mina soovitan küll taime poole pöörduda, siis pärast inimestele omavahel natukenegi lihtsam. Kas emake maa, meie koduplaneet tunneb ja tajub ja reageerib sellele kõigele, mida me tema pinnal teeme, et mida ta arvab meie tsivilisatsiooni praegusest olukorrast, et kus näiteks suur osa läänemaailmast on loodusest täielikult võõrandunud mitte ainult lääne, tegelikult ka, kui vaatame Hiina suurlinn, eks, ega seal midagi kiita pole. Mari, sina oma raamatus metshaldja päevik oled väga ilusasti rääkinud sellest, kuidas üldse emakese maaga suhelda, et oled seda ka suhelnud, et mis ta arvab sellest praegusest? Kõigepealt tahaks öelda, et mulle nii meeldis see kaastunde, ütles see oli nii ilus, et see on täiesti tõsi, et kaastunne on suurimaid vaimse küpsuse välja näitajaid inimese juurest. Kaastunnen ise, et kui see vastand just samamoodi nagu õnnistus on needuse vastand. Ja, ja emake maa, jah, emake maa on suur, aga tundlik ja ta tunneb, tunneb kõikide inimeste mõtteid tema kohta ja. Me võime mõelda, armastada maad, mõelda temast tähti, soovida talle kogu südamest head. Aga kui me keskendume oma mõtetes siiski sellele, et maani saastunud ja ja mürgine õhk on mürgine, vesi, meri ja mürgine, siis maa kuuleb seda ja ta reageerib sellele. Ta teeb selle õhu mürgiseks meie jaoks. Ja. Kui te teate, meedias kommentaarid ei ole alati väga sõbralikud, anonüümsed kommentaarid. Et nendel on selline väga suur varjatud vägi, et kui inimene loeb neid kommentaare ja tekib selline halb tunne inimeste suhtes, et mõtleb, et issand, kui kurjad on inimesed ja halvad ja kuidas nad saavad selliseid asju kirjutada. Ja siis selle mõttega tõmbabki oma ellu juba inimesi, kes on kurjad tänavale inimesed näppavatalleri taastub kellelegi ette saab sõimata kõikide inimeste käest. Et juba see näitab, et kõik, millele me keskendume, kõik tuleb meie ellu ja täpselt samamoodi emakese maaga, et ei saagi puhtaks saada, kui me jagame artikleid sellest, kui must kõik on. Sellest inimestele see just meeldib, et kui tuleb jälle mingi uus artikkel, leiti mingi saaste kuskil siis seda jagatakse kõige rohkem. Aga oli eelmine aasta, kui jagati mingit uuringut, kus oli selgunud, et Eestis on üks Euroopa kõige puhtam õhk. Ma ei tea, see vist ei olnud tõsi, see uuring, aga inimesed jagasid seda kõik. Ja see oli täiesti hämmastav, kui palju puhtamaks muutus meie õhk peale seda, kui kõik jagasid seda. Jah, võin öelda, et see on tehtud selline uuring ja see on kuulutatudki Te. Eesti ongi kõige puhtama õhuga riik statistilistel andmetel ja aga tõsise külgetõmme, millest mari rääkis, jah, see see toimib, me oleme kõik biomagnetid, me ei ole mitte lihtsalt. Tal oli nagu rauamagnetid, vaid me oleme biomagnetid ja me ise laeme oma bioloogilise magneti ja me laeme seda oma mõtete ja tunnete. Ja ma arvan isegi oma olemastööde ja tegemistega. Me ise laeme selle ja, aga inimesele on antud üks võimalus ja võime mõelda, ette ja plaanida ja unistada ja seal, kus igavik hetk on üks sama, seal ei ole vahet, kas on minevik või tulevik. See selleks, aga emakese maa ja suurel loodusel tema käib oma sammu, suurt rütmi ja tal ei jää sageli muud üle kui pärast korrastada. Kui me ajame selle tasakaalu nii väga välja, siis me näeme, mis looduses toimub. Me nimetame neid looduskatastroofid, eks et sageli ei jää looduses muud üle tasakaalu taastamiseks. Kes ja mis juures hävib. Planeet maa püüab ise ellu jääda. Ja tal ei ole selles süüd. Mul tuli selle jutuga meeldiks üks koomiks, kus kaks planeeti saavad kokku ja siis üks küsib teiselt, et sa näed nii räbal välja, et mis sinuga on juhtunud. Siis teine ütleb, et käisin just arsti juures ja diagnoositi, et mul homo sapiens, mille peale siis esimene ütleb selle, et pole hullu, see läheb üle. Et ma arvan, et, et tegelikult on vägagi elus ja emake maa on täpselt sama sama organism nagu nagu meiegi ja ta on nii nagu rakk on meie miniversioon, siis emake maa on tegelikult meie nagunii-öelda maxi versioon või suur versioon ja, ja seda enam on minu arust nagu valus mõtelda, et kuidas me siis käitume sellega, mis on, mis on meie suurem koopia. Ja see, Me oleme kõik üks, ma usun, et, et sellest sellest on vast enamus juba aru saanud, sellepärast et kui me niimoodi piltlikult kujutame ette, et me mürgitame või prügistame kusagil vet ühes ookeanisse, siis loodame, et see meieni ei jõua, siis, siis see on ju ääretult lühinägelik. Aga kuidas me saaksime ka ise seda seda muuta või mida me saaksime teha, noh esiteks ongi see, et minu arust, kui me vähegi meeles peaksime, Me oleme kõik selles ühes supikatlas. Ehk siis, et me ei saa nagu soolata ühte otsa või ühte juppi soolast, nii et see kõik ei mõjutaks, et me paratamatult peame, peame arvestama, et igal meie teol, aga ka mõttel ja igal meie taotlusel igal meie tegevusel on mingisugune taga särg ja, ja iga hetk, kui, kui me mõtleme, et ah, kas võta see ühekordne kohvitops või, või siis mitte, siis tegelikult minu arvates võiks meeles pidada seda ja mõtelda, et kellele me sellega tegelikult liiga teeme, et need ei ole nemad seal kusagil, vaid, vaid see on lihtsalt üks osa, üks osa meist. Ja kui me selle selle nii-öelda sellise Negatiivse või kriitika poole kõrvale jätame, siis siis loomulikult nii nagu ka mari ütles, siis suunama oma tähelepanu vägajale sellele halvale siis siis see kasvab, sest kõik see, kuhu me oma fookuse suunama, siis see saab jõudu juurde. Ja nii on, nii, on nii tervisega, ehk siis et me ei peaks nii-öelda haiguse vastu võitlema, vaid pigem tervise poolt olema, tervist parandama. Nii on ka maaga ja maaemaga, et selle asemel, et võidelda ja, ja kakelda ja, ja, ja kedagi väga hukka mõista, siis leida üles see positiivne, see hea, mis, mis on olemas ja siis hakkab ka see see võimenduma. Ja minu arust eriti hästi inimese nii-öelda igapäevases elus. See on näha, kui, mis toimub siis, kui me uudiseid loeme või uudiseid. Jälgime pidevalt. Et ma olin just siin nädal aega retriidis, mis tähendab seda, et sa oled nagu sisuliselt eraldatuses ja, ja väga sellisest nii-öelda pehmes ja turvalises keskkonnas, selles mõttes, et teed ainult oma meelepraktik. Ja siis, kui ma tulin sealt välja ja ma tegin uudised lahti, siis mul konkreetselt läks süda pahaks lihtsalt sellest nähes, mis, mis nagu infovool seal on ja kui, kui palju on seal sellist räiget negatiivset ja igas igal tasandil meid lammutavat infot. Et need, kellel on, ma tean, mul on endal olnud see kunagi ka väga veres niimoodi, et repressida või neid uudis uudise saite pidevalt, et vaadata iga natukese aja tagant äkki midagi uut põnevat juhtunud. Siis kui me seda teeme, siis ma usun, et me võiksime endale aru anda, et, et mida me sellega loome, mida me loome sellega enda jaoks, aga mida me loome ka enda ümber ja see vibratsioon ja see energia ei ole kaugeltki mitte tervist ja inimese arengut toetav. Mari Mersedes tahate lisada midagi praktilist, mida me saame teha ise igapäevaselt meie planeedi jaoks? Lisaks võib-olla seda, et mu ema õpetas mulle siis, kui ma veel väike olin, et kui sulle tuleb mingi negatiivne mõte, mingi mõte, mida sa ei tahaks, et läheks täide siis ütle kohe sellele mõttele oma mõttes Anulleering. Ja võib ka loomulikult öelda, tühistan või kustutan midagi lihtsamat, aga millegipärast jäi mulle just külge sõna andulleerin. Ja, ja nüüd, kui rääkida veel sellest vastutuse võtmisest, siis üks asi on vastutada oma tegude, sest ja oma tervise eest, aga inimene peaks vastutama iga oma mõeldud mõtte eest. Ja päeva jooksul inimese peast ikka väga palju mõtteid jookseb läbi ja kui ta suudab neid kõiki endale teadvustada ja kui teile tuleb mingisugune mõte, mis peaks igasse mõttesse suhtuma nii, et sellest saab minu elu. Ja kui sa ei taha, et see, millest sa praegu mõtled, saaksin eluks, siis ütle sellele mõttele annulleerin ja siis selle mõtte mõju kaob ära. Jah, et kõik kõigiga seotud holograafia maailmakäsitlus on jälle põhikooli füüsika ja me oleme seotud kõigega ja öeldakse, kõige lihtsam fraas on, et maailma parandamiseks on vaja olla lihtsalt ise ja inimene. Aga ega see ei kipu alati kõige kergem olema. Aga ilmselt meil on oma elus kõigil jälle kogemusi. Vaadake, kui lähete närvi või keegi teid närvi ajab ja kui sa siis veel seda võimendad, no aina hullemaks läheb. Aga kui sa leiad oma mõttele pidet, öeldakse, kui muidu ei saa, siis vaata kas ühte punkti või ristumiskohta või, või vii oma tähelepanu millelegi. Ja inimene on selline, vähe sellest, et ta tähelepanu viib negatiivsele, ta ei taha seda ära unustada. Me vahel unustame oma head asjad on kallid asjad kuhugi, aga vaata seda, mis ta mulle tegi, vaat seda ma ei unusta jaama silma, sulle siis kätte maksan. Aga kuna me oleme seotud, siis seesama mõtleme, me maksame ka omale. Ja millega eestlased on sihuke väljendused ikka kui viha ikka vahk vihases vihastab, ennast seaks siis ta viskas kõik oma joogatreeningud või body Seipingud, mis ta käis ja maksis ja kõik selle ökotoidumeeste ostis eile turult ja sõi. Emotsioon on väga võimas ja me võime vihastada niimoodi, et ma hakkan oksele, sest organism tuleb appi tasakaalu Soome, seal saada kuidagi sinna pühakojas seda tasakaalu paika. Selles mõttes jah, meil meil on neid ohjasid mida reguleerida. Ja need ei maksa, ei kallist raha ja need ei ole valitute võimalused. Meil kõigil on selliseid võimalusi, mäletan, ükskord oli vaheks klient ja noh, ei saanud selle kaevust selle vändaga vee võtmisega hakkama, oli külm ja libe ja ja noh, siis lendasid need prillid vastu seda kaevu puruks ja, ja noh täiesti hüsteerias inimene tuli, aga, aga ma tütar kuidagi leidis selle lahenduse, ütles talle, mitte keegi ei õpetanud teda, aga tal tuli intuitiivselt, ütles, et tädi Anne, sa oled kõige parem Anne maailmas. See on meie kõigi võimalus mõelda nii. Sellega meenus, seda on küll, raadios võib olla raske edastada ka, kes siin kohapeal on, saavad, saavad sellest paremini aru, et sel hetkel, kui sa suunad nii-öelda näppu kellelegi poole süüdistades kedagi näidates näpuga pannes pahaks tehas kriitikat, siis samal ajal on sul kolmena Mu enda poole suunatud. Ehk siis, et, et see võib olla ilmestab kogu seda seda maailmapilti ka, et et me oleme küll väga varmad alati kritiseerima, eriti veel hukka mõistma, sest noh, kui paljud ju teevad valesti ja mida kõike nad valesti teevad. Aga iseenesest ka sellise asja väljaütlemine või sellise asja mõtleminegi on juba see, et me suuname selle enda poole tagasi. Võtamegi siis ette järgmise teema, sest on käes kevad, kohe-kohe on suur suvi, meil on kuude viisi lokkavad lopsakad loodus, taimed, kõikvõimalikud oksad, juurikad, siis tulevad viljad. Et seda kõike saame kasutada enda hüvanguks ja mitte ainult enda, vaid ka teiste ehk siis nii toiduks kui ka tervise turgutamiseks, aga kõigepealt, et taimes vägi sees oleks ja ta tõhusalt toimiks, siis ma olen aru saanud, on mingisugune eriline viis, kuidas siis taimedega suhelda, et mitte neid minna ja lihtsalt niita, aga kuidas taimedega suhelda? Kuidas nende energiat tunnetada? Kui taimi minna loodusesse korjama, siis kõige tähtsam minu arvates on see, mismoodi me taimele anname, teada enda eesmärgid, miks me teda korjame. Ta ei pea kõva häälega ütlema, et tere, tulin siin karjametsa, teeksid mulle head, vaid ta võib mõttega lihtsalt, et sellel ajal, kui taime korjata, siis lihtsalt Öelda talle mõttega edasi, et palun tule minu ellu selleks, et näiteks puhastada oma organismi või tervendada mind mõnedest mõnest kehaorganist. Ja mulle näiteks meeldib taimi korjata, kui, kui ma tean, et ma korjan kellelegi teisele, et keegi tellib mu käest, et palun korjamule taimi, mulle meeldib, kui ma tean konkreetsele inimesele, kellele ma korjan, et siis ma saan temale keskenduda tema kehale ja siis ma ka suudan välja õiged taimed, mis just tema keha jaoks vajalikumad on. Ja lihtsalt kõige olulisem ongi taime korjata positiivse meeleoluga ja anda teada talle, et et sul on vajatud ravimiseks muidu taim võtab seda korjamist kui rünnakut enda vastu, et sellepärast ongi ühest kohast ühel samal päeval korjatud taimed kahe erineva inimese poolt võivad täiesti erineva mõjuga olla, et üks võib-olla tervendaja, teine võib-olla hoopis hoopis vastupidise mõjuga. Võtame igapäevaelu, näite võilille just tuleb, isegi Tallinna kivide vahelt tuli ma nägin täna esimest õitsvat võilille, ma ei teadnud, et selleks peab Tallinnasse. Aga kuidas me mõtleme võilillest? Need, kes tahavad ilusat inglise muru, kiruvad sa vana vastik võilill. Aga siis, kui on seedimine korrast ära ja tervis käest ära, siis me pöördume võilillepoole kui lugupeetud ravimtaim, jah, tõsi, neli kuni kuus korda, aitab kaasa sapi maksa tegevusele. Eks, eks nii selle, meie suhtumisega ja taimedega koostöös on. Ja võilillest on hea rääkida, sest igavene vigurvänt. Vaadake, kui ta oma suvilatesse ja siis lähete niitma. Arvasite küll, et ostsite vägeva niiduki ja ja mõne tunni pärast järgmine hommikul vaatad ühtlane töö, aga sealt kõrgub üles võilillevars pikemalt kui teised. Agronoomid isegi ütlevad, et ma teame, et nad kaarduvad ennem allapoole kui see niiduk tuleb. Järelikult suhtume, järelikult saavad taimed aru meie mõttest. Aga kui nüüd tahta, oletame, et ikka häda majas ja maja läks väga taimeabi ja kui sa hakkad nüüd ise taimi kasvatama ja, ja toot mõned väekad taimed oma ellu. Ja kui sa tahad, et ta just aitaks sind, et sinu väga omasel moel, sest kõik me oleme teatud mõttes ainukordsed siis taimele saab informatsiooni anda ka, niiet hoiad seda seemet suus, enne, kui sa ta maha paned. Aga kui sa põõsa tõid, siis noh, põõsast nagu istikut ei pane suhu siis tuleb nagu teisel viisil suhelda kastmise rääkimise, kes oskab, otsib taime kasvamiseks hea koha, kuidas ta seda tunneb või mõõdab. Kui te muidu ei usu, siis proovige sedasama võilillega. Pange potti ta, kevadel üritage teda kasvatada ühel ja teisel aknalaual ja korralikult kasta. Ei taha teine hästi haljaks minna, ennem lähevad väljas õitsema. Et selles mõttes taimed on osa väga isepäised ja igalühel täpselt samuti nagu meil väga eriline omadus ja, ja samamoodi võib taime kasvatada, kui nõiataime kas enda või teiste ravimiseks ja mari juba rääkis, et jah, kevad pakub meile siin kohe esimesi võimalusi, olgu võilill, olgem nurmenukk. Olgu praegu raudrohu värsked lehed, rääkimata vanast vägevast nõges, sest kes on taimemaailma kõige kõrgema valgu kõige lähedasem, lihavalgule valmis ehitada ja ja need on kõik sellised väga lihtsad taimed, millega me saame ise kohe kevadel hakata proovima ja suhestuma taime, kui me teda oma toiduks korjame usuda, kasvab homme palju paremini edasi. Minul on see taimedega suhtlemine või suhestumine kuidagi omamoodi ka väljakujunenud ilmselt tänu sellele, et ma ei ole suuremat sorti taimetark, et, et ma ei tunne väga hästi taimi. Aga ma olen õppinud siis jälgima, tähele panema, et, et millist infot need laiemalt need taimed kannavad. Ja kindlasti teate seda, et et meie ümber meie, noh, ütleme siis, on see suvila või maakodu või, või kellel on oma maja, et sinna kipuvad tulema just need taimed, mida meil on vaja. Ja vahel on niimoodi, et ühel aastal on midagi hoopis muud ja järgmisel aastal on, on, tuleb jälle mingisugune hoopis hoopis teistsugune taim või võilill, mida, mida polegi varem nähtud. Et öeldakse lausa, et väga kasulik on sellepärast paljajalu käia. Et see info, mida meil oleks vaja, see jõuaks taimede nii või selle selle muru või heinamaale, mis siis, mis siis meid parasjagu ümbritseb. Sest kui me käime paljajalu, siis paratamatult meie meiega jala taldadest tuleb selline informatsioon, mis ei olegi teab mis müstiline, aga, aga puhtalt juba selle higi baasil, mis, mis jalataldade siis paratamatult ikkagi kas või natuke on. Siis saavad taimed ka sellise informatsiooni, mida sellel inimesel oleks vaja sest aeg-ajalt on meil tõesti vaja ühte või teistpidi enda enda turgutamist ja kõige parem viis õppida võib-olla taimedega suhtlema vähemalt minu arvates ongi see, et jälgida siis, et mis meie ümber kasvav, kasvama hakanud. Et räägitakse isegi sellest, et isegi linnamajas linnakorteris võivad mingid puud näiteks hakata kaarduma mõne akna poole. Et kui nad tunnevad, et seal seal võiks neist abi alla. Et see tähelepanelikkus on, on võib-olla selline esimene asi. Ja siis, kui, kui asi on nagunii kaugele läinud, et võiks, võiks võtta ka selle taime üles korjata ja noppida endale siis nagu siin mariga viitas, et siis siis hästi palju oleneb ju sellest, et kuidas sa selle selle taime poole pöördud või mis, mis sa talle ütled. Et minu arust on päris lubamatu selline noh, arutu taimede lihtsalt kakkumine selleks, et noh, ma tean, et räägitakse siin, et ma ei tea, raudrohi olevat hea ja siis ma täiesti valimatult ja korjan kõik ära, et taime korjates lisaks sellele au paklikkusele, mis siis peaks kaasnema, kui, kui teda korjata, siis peaks ka tähele panema kõiki selliseid praktilisemaid asju, et kui on mingi väike taimekooslused, siis mitte kõike ära korjata. Et jätta ka jätta ka sinna loodusele midagi ja nii-öelda seemneks samuti vaadata siis, et kuskohast korjata, et et vahest on nii lihtne, tundub, et ah, siinsamas ongi põdrakanep, aga siis tuleb välja, et see on tegelikult päris sõidetav tee. Ja ma usun, et kui, kui neid asju hakata nagu tähele panema ja siis, siis need taimed hakkavad ka vaikselt teada andma seda, et et millist taime siis sul konkreetselt vaja on. Ma olen enda puhul tähele pannud, et ta hakkab tekkima näiteks tõesti mingi väga konkreetne isu või soov mõne mõne taime suhtes. Et kuna ma olen ise juba väga-väga pikka aega taimetoitlane, siis, siis mul tekibki vahel sellised täiesti vastupandamatud nõgesekass, nõgesetee isu või nõgese nõgesekotleti isu või mis on siis lihavaba, eks ju. Et, et vahest mind näiteks nõges kõnetab väga palju ja, ja ma usun, et, et siis ongi võib-olla see, see aeg, kui ma ei ole võib-olla oma toitumisele nii palju tähelepanu pööranud ja, ja, ja magneesiumi või rauahulk on kuidagi vähe arenenud, et siis siis see tunnetus, et nüüd see nõges võiks olla selles sobida sinna, sinna nii-öelda tekkinud auku, siis, siis see on juba päris tugev. Lisaks veel seda, et iga taim, iga puu, iga lill looduses, tahab inimest aidata ja tahab tema eluülesanne ongi tuua kasu. Ja tõesti, nagu oli mainitud, puud on ühe koha peal, et nad ei saa liikuda, nad saavad painutada ennast inimese poole, et neil ei ole jalgu, need ei saa minna inimese juurde ja öelda, et ma olen siin tantsinud, aidata kuule mind. Aga igal taimel igal puul, igal lillel, igal rohulible on oma haldjas. Ja just see haldjas ongi see, kes läheb inimese juurde, sosistab talle kõrva neid teadmisi Nende taimede puude kohta, üritab teda suunata loodusesse, korjama neid taimi ja usaldama seda tunnet. Kui ma õppisin ravimtaimi, mul oli võimalus seda Inglismaal teha Emerson kolledzis, siis minu küsimus oli see, et kuidas ma saan teada, et taim just mind tuleb minu teatud probleemi puhul aitama, olgu mul siis südameprobleem, olgu mul lihasse valu või, või neerud või seedimise probleem, et kuidas ma ära tunnen need taimed, et kes, kes saavad mind aidata. Õpetaja oli väga karm, 10 kuu pärast ütles, et Mercedes oli 10 kuud tagasi selline küsimus, et mine nüüd otsi ise vastust. Aga ega siis muidu ei saagi, siis tuleb nendele taimedega suhtlema hakata, nendele taimedele otsa vaadata. Ja, ja siis noh, otsid kuidagi seda äratundmist ja ja lõpuks validki selle oma tunde alusel selle informatsiooni alusel. Ja loodus pakub meile igasuguseid teraapiaid. Vaadake, muinasjuttudes on kirjutatud, kui sa ummikuse kortslehe kaskede piiskadega oma nägu pesed, siis muutud sa ilusaks ise ja siis tuleb see prints ka varsti sinu juurde. Jah, hommikune kaste taimedel on looduslik õie ehk õieteraapia nii lehtedel kui õitel. Me oleme neid õiel pärlendavad, kaste pisaraid ilmselt ise nautinud või vähemalt pildi peal vaadanud. Ja nii, meie võimalus on tehase oma valik, aga isegi siis, kui me ei tee seda valikut ja lihtsalt käime üle muru või põllusellise sooviga siis öeldakse, et õige põllumehe jalajälg väetab ka mulda. Ja kui me hakkame neid taimi murdma, siis vaadake looduses eluslooduses ainult väga primitiivne olend hävitab oma toidulaua. Ma arvan, et inimene on oluliselt keerulisem ja arenenum. Ma lisaksin veel siia juurde võib-olla selle, mis puudutab taimedega jälgimist, et et sageli on ju taimekuju või struktuur juba annab meile nii-öelda väikse viite selle kohta, et milleks ta võiks hea olla. Ja, ja see on jällegi selline asi, et et ma ei tea, kas seda kusagile raamatusse on pandud, aga, aga seda on võimalik jälgida ja ise jälgima õppida. Kui näiteks vaadata raudrohtu ja, ja kujutada endale ette, milline ta välja näeb, kui tugev ta on, kuidas ta igal pool kasvab, kuidas tema need varred ja lehed on üles ehitatud, siis siis ta on päris sarnane sellisele närvisüsteemile, kuid kui me kujutame, kes on natukene anatoomiat õppinud ehk siis need raudrohi võib olla väga heaks vahendiks näiteks närvivalude vastu, ükskõik siis Kampressina või sisse juues samuti siis värvi järgi me saame ka tähele panna, et et kui siin oli Mercedes, rääkis võilillest, aga tegelikult ka saialill, kõik sellised kollased, lilled on väga tugevad, maksa ja sapi toetajad, ehk siis, et maksa ja sapi sapi värv oma olemuselt on, on kollane või, või kes on natukene ka idamaade meditsiiniga kokku puutunud, siis, siis seal, seal on ta konkreetselt sellise kollase maa energiaga seotud organid. Ja siis on ka see, et kus kohas need taimed kasvavad, et sageli ka see kasvupinnase annab tegelikult viited, mille jaoks me võiksime seda kasutada, et näiteks paljud neeru- ja põierohud kasvavad kusagil väga märjas keskkonnas kas soos või rabas. Nii et, et kui selliseid märke tähele panna ja lugema õppida, siis siis ei olegi võib-olla vaja süveneda nendesse suurtesse paksudesse ravimtaimeraamatutesse ja mis ma ise olen ka kunagi aastaid tagasi ostsin ka kokku hästi palju raamatuid ja ja mõndades neil oli neist olid väga keerulised retseptid, et seal 10 15 erinevat ravimtaime ühte 15 grammi ja teist 20 grammi ja siis ma sain õige pea aru, et noh, et, et sellist Kunks Mohri miinust ei tule, et ma suudaksin neid, neid selliseid taimesegusid kokku panna. Küll, aga ma usungi, et palju lihtsam eriti tõesti neile inimestele, kes pidevalt ei ela kusagil looduse rüpes ongi leida need üksikud taimed, mis, mis võiksid kõnetada ja mis võiksid sobida. Kui rääkida kortslehest ja kortslehe pealt kast tilga joomisest ja sellega enda pesemisest, siis palun vaadake marimari kasutab seda meetodit ja kas pole Te ilus et. Aga räägi mari, võib-olla natuke sellest ka, et miks see on nii võimas, et mulle sa oled rääkinud, aga võib-olla paljud ei tea, et mis on see hommikune kastetilk seal kortslehe sees, milles tema vägi võluvägi peitub. See kaste taime peal hommikul on, ongi taime energia puhas taime energiat on öösel seisnud, taimeinfoväljast on kogunud endasse kogu selle kogu selle ravi info mis tähendab inimesele edasi ja tõesti muinasjuttudes on, et kui sa pesed kuhu selle kortslehe kausikeses oleva pärliveega, siis sa muutud igavesti nooreks, igavesti kauniks ja usuti ju, et sellest kortslehekaste veest saab kulda. Ja üks asi on, kui sa seda sisse jood, siis näiteks kevadeti on selle kortleja kausikese pärlivee sees õhus leiduv õietolm lahustunud. Ja kõik see kokku, see on väga-väga toitev meie kehale puhastav tervendav, et see on, see on nii suur energiaallikas. Enne oli juttu siin vägevast raudrohust ja mõjust närvisüsteemile ja keerulistest retseptidest raudrohu kasutamine närvikoe taastama, seal on väga lihtne korja. Kuhjaga peotäied, raudrohtu, pane külma vette, likku, las nad ligunevad. 12 tundi siis soendase vesi üles vannivee temperatuurile. Pane see kehaosa, mis vaja, või heida sellega selles vannivee, see ole seal 20 minutit ära külmetas venda või kui ei ole võimalik, siis tee sellele kohale kompressi. Aga sa pead olema üksjagu järjekindel ise. Ja ma olen kogenud, kuidas raudrohi taastab. Ma ei ütle, et arstid ei oska, arstid oskavad, üritavad teha, mis nad suudavad nende võimalustega, mis on nende kätes. Ja taimedel on omad võimalused ja kui need üks täiendab teist, siis võib see tulemus olla uskumatu. Jah, raudrohi oskab seda. Milline on kõige vägevam taim, teie nii-öelda Kunksmoor Ri nõiakatlas, et tore, kui siia juurde nüüd ka mõni maagilise pruulise retsept tahab tulla. Võib-olla alustame, Maris, sest Mari, sina vist tegelikult. Kas sa üldse keedad teesid ikka teed, on ju? Teed teen, aga ma olen viimaste aastatega retsepti maailmast nii kaugenenud, et võin anda ühe väga-väga-väga hea retsepti, mis ma avastasin. Ei mäletagi, mõned aastad tagasi, ma sain ühe väikese seedri käbi seedermännikäbi puu otsast, ta ei olnud veel valmis, tuli selline. Ei olnud veel päris küps ja ma mõtlesin, mida ma temaga teen. Ta on selline toores pähkleid, kätt ei saa temast ja ma panin ta mee sisse seisma. Ja siis panin ta jahedasse külma kohta ja unustasin ära. Ja paari nädala pärast otsisin ta jälle välja, see mesi oli muutunud selliseks nagu tatramesi nägi välja selline tume, selline eliksiir ja ma nuusutasin seda sellisel seal olid kõik need seedermännikäbiomadused seedriõli, mis on hinnaline ravimvaik, mis on ju teada vähkasvajatele üks suurepärane ravim. Kõik need omadused olid seal mee sees olemas. Mesi imes nüüd kõik endasse ja seda mett võiks siis võtta teelusikatäie kaupa, kas lihtsalt organismi tugevdamiseks või sed ravimiseks mingi haiguse puhul. Viimasel ajal on minu üheks universaalseks abiliseks muutunud varemerohi kare varemerohi sulfonofessionaale raamatutes olemas ja temast on palju kirjutatud ja temaga on palju hoiatusi. Ütlen jah, et ta on meister rohkem välispidiselt ja üldse väga tugevate tegijatega sisse ja sealt tuleb olla ettevaatlik ja ainult paras on parasjagu. Aga varem rohi kui looduslik kips, kui kudede taastaja, kui käänatud, väänatud liigeste sinikate parandaja. Muuseas ka kui maasikas on vale koha peal, siis KP, aga natukene aega on vaja võtta ja, ja toorest juureputru sinna peale panna. Toimib väga hästi. Varemerohi kasvab nii-öelda niiskel kraavi kaldal, kus on kõdumaterjali ehk võib öelda ka prahihunnikud, aim, ta annab meeletult haljasmassi ta terve suve vegetatsiooniperioodil kaks korda. Ta kasvatab omal täis lehepuhma õied, teist korda võib-olla õiteni jõua, kuid teda kasvatada sega haljasväetiseks, see näitab, et tal on meeletu elujõud. Tema põhivõime on kõikide kudede taastaja. Kui te seda raamatut loete, siis siia ei jõua kõike ära kirjutada, aga mu tütar tegi mulle karmi tuldet. Ütle kõigile, et ärge teda sisse söögem ennem ega ta välispidine kasutamine ära ja siis sa mõistad, millal ja kui vähe võid teda sisse võtta, aga sobivad nii lehed kui juured. Ja toores juur tõmbab ennem, kui ta hakkab kudesid parandama välja kõik see, mis on seal halvaks mine või mürgiseks minev. Nii nagu on sinikate ja käänatud väänatud liigeste puhul ja siis asub taastama. Taastab ka luu kudet, aitab ka luupõletiku korral. Aitab ka nohu korral võib panna limaskestadele, niipalju kui need limaskesta Urkeid on, kuhu ligi pääsed, alates nohust ja lõpetades ema roididega ja kõige muuga või ka putukahammustusega, ta kleebib väga hästi ja juurt saab kätte siis, kui maa on pehme. Aga võib ka seda juurt säilitada toas niiskes lillekotis. Siis saab ka talvel või varakevadel, kui meil need nohud meid kimbutavad. Ta aitab just kudedest seda ka põletiku välja kiskuda, aga noh, abilisi on palju, aga põhjamaa kolleegid ja, ja vana ravindame, pärimus ütleb, et et ainuüksi ükspuha kas nõgesse või võilille või sellesama varemerohu, kui me nende väga laia diapasooni ära õpiksime, me ei pea 700 taime mal pähe ajama ja, ja ära õppima. Väga sageli on taimedel fantastiliselt lai diapasoon jaa, jaa. Siis me oskame neid oma ellu tuua. Siis oskame oma hädade korral kasutada ja nii on juhtunud, et esialgu käisin metsas varem rohul järel. Nüüd olen suured varemerohupeenrad. Ja saadan postiga tarvis. No seda ma juba mainisin, et minu suur sõber on, on tavaline kõrvenõges. Kõrvenõges on ka üks Sis sellistest taimedest, et nii nagu Mercedes ütleski, et et tegelikult ei pea teadma, võib olla sadu või tuhandeid taimesid, et näiteks seesama kõrvenõges on ka hästi-hästi laia diapasooniga nii-öelda taim ja kasutada saab ka tegelikult väga edukalt aasta läbi. Et nüüd juba on, on esimesed kõrvenõgesed ühes teises kohas juba väljas, et saab salati sisse panna ja kui kellelgi on see hirm, et võib-olla võib-olla ta on liiga selline tera peal naksav seal salati sees, siis tegelikult kui ta niimoodi tükkideks rebida, siis, siis üldse seda kõrvetavad kõrvetavad tunnet ei ole. Samuti võib siis kes, kes väga seda pelgab ka võib-olla kuuma vee alt läbi läbi lasta selle. Aga nõges on jah, miks ta on kevadel eriti hea, sellest puhastamisest on palju räägitud, aga võib-olla ei ole nii laialt teada see, et ta on suurepärane ka allergiate vastu võitlemiseks. Ehk siis, et kõik kõik need kevadised õietolmuallergiad ja muud muud õhus olevad energiad, et inimesed, kes ei ole, ei ole, võib-olla väga looduse keskele kipuvad saama selliseid nohu ja, ja, ja silmade vesistamise tõbesid siis, siis selleks on kõrvenõges väga hea. Samuti siis kõikvõimalikud ka sellised kroonilised haigused, mis siis on nii diabeet kui kõrgvererõhutõbi kõrge kolesterool ja ta kõrvenõges, kui nad on oma olemuselt tegelikult ikkagi väga tugev ja tema magneesiumi rauasisaldus on ka väga suur, siis ei soovitata teda väga pikalt järjest tarbida, et võib-olla teha selliseid nädala paarised kuurid, kui kui rääkida näiteks teest, et salati, siis on teda või võib rohkem panna, panna omletti, siis teha selliseid taimseid kotlette, nii et neid variante on hästi-hästi palju. Aga kui siin oli juttu maagilistest pruulistest, siis mul tuli hoopis üks selline asi meelde, et ma ei tea, kui paljud teist teavad, et põdrakanepist saab täiesti musta teemaitselist teed teha, ehk siis põdrakanepi õied korjata ja siis lasta mõned päevad nii-öelda fermenteerida kusagil sellise niiske lina all pimedas kohas ja siis panna ahju, lasta nii-öelda selliseks krõbedaks kuivada ja ongi tegelik olla. Ta ta juba näeb välja selline nagu, nagu must tee või, või siis nii-öelda tavaline teepuu, teelehed ja ta maitseb ka päris päris sarnaselt, nii et, et on võimalik täitsa peaaegu et autentset musta teed saada oma kraaviperve taimedest. Ütlen siia, ega asjata siberi rahvas ei pannud põdrakanepile nimeks Ivan-tšai. Noh, võib-olla on veel väga palju lihtsaid taimi, võib-olla, kui linnades majade vahel on niiskust ja varju rohkem, siis vesihein kasvab kohati väga hea mineraaliderikas, väga hea salati. Kas me aga tema korjama seal peaks teda kääridega lõikama, sest tal on see juur, alumine osa niiske ja mullane ja poolkõdunenud, et siis te saate nagu puhta? No tänasel päeval naat naat on see asi, mida ilmselt on praegu kõigil kätte saada ehk tunnevad ära ja naat on inimtegevusega kaasnev inimesega kaasnev taim sobib väga hästi salatiks. Ja kui te praegu korjate, siis vaadake, noored lehed on natukene, ei ole veel täiesti avanenud, sest vanemaks, mida vanemaks, seda puisemaks ja kibedamaks tugevamaks läheb. Aga noorematel veel avaldamata lehed on väga head ja varsti saab naat täisvõimsuse kätte, siis ta varred lähevad jämedaks. Põdrakanepi, tõusmed lähevad suuremaks, nurmenukulehed saavad valmis. Kogu seda kevadist rohelist võib ka säilitada, sest kevad ei ole igavene ei, ei iga aasta, aia mõttes ega meie elus ka kevadest kipuvad mööda minema, aga taimede kevadist puhkevad jõudu ja just sellel arenguetapil on taimedes väga palju suhkruid, nad on oluliselt magusamad ja, aga seda säilitada võib väga lihtsa hapendamise teel. Panna neid kihiti, seda lihaosad või nõgest oluliselt vähem kui teisi nurmenukud natuke raudrohtu, põdrakanep, naadivarred, eriti siis, kui suured on, siis võtke ainult varred. Hapendage tampige kinni, kolme liitri peale, ainult üks teelusikatäis soola, väiksed kivid peale suruga alla ja nii nagu kääritamine ikka. Kui kääritamine läbi, siis tuleb vaadata, et vesi triiki peal on väga hästi säilivad, ei nõua eriti karme säilitamistingimusi. Ei pea just akna, kas päikese käes hoidma, pange natukene pimedasse, aga seisab väga hästi ja maitseb nagu hapukurk. Hapendada saab tegelikult kõike peaaegu ja seda võiks teha talveks endale sellist värsket, mõnusat energiarikast, toitu Ta saada, et meil on toortoidugrupis üks naine, kes hapendabki põhimõtteliselt kõike teeb, Kaljasid, hapendab, teeb, hapendab kõike ilma soolata, et see on hästi huvitav, et ütleb, et tegelikult sool takistab seda hapnemisprotsessi ja soola on kaugelt liiga palju seal hapendatud toitude sees. Et kortslehte kõike sellist, mis kõigi taimi saab hapendada, saad endale talveks sellise värske toortoidu. See on hästi mõnus. Ma ütleks veel siia kõrvale, et kui te ilma soolata teed, siis peab taimede tasakaal olema natukene parem. Aga meistritel ei ole see küsimus. Ma tahaks veel seda öelda, et kevadel paljud inimesed räägivad, et on allergiad kallale, et õietolm hakkab liikuma, et siis inimesed hakkavad aevastama ja tekivad igasugused allergiad, löövad välja, et need ongi tegelikult märk sellest, et organism hakkab puhastuma ja kehaga puhastava sest õhk on täis nii palju toitu ja värsket energiat, mis hakkab meie kehast välja viima kõike, seda, mis talvel on kogunenud sinna selliste üleliigsed, mida vaja, et seda allergiat nii-öelda, et seda ei ole vaja takistada, et ei oleks vaja võtta mingisuguseid allergia rohtusid lihtsalt rõõmuga, tunnetada seda, kuidas puhastus toimub ja lihtsalt juua vett ja lasta kehal ennast ise puhastada. Taimedega peab ka ettevaatlik olema, et kas on oht üledoseerida, et ma lugesin just täna, Ülle Liivamägi, mari kalkuni Kerstik, Lochi lugu sellest, et taimedega peavad ettevaatlikud olema need, kes kasutavad antibeebipille hormoon, paraate depressiooniravimeid, vererõhu rohtusid ja muud sellist keemilisi ravimeid, et nad nende loo point oli see, et et ikka ikka ei tasu minna ja kõike noh, nii-öelda ohjeldamatult taimi süüa, et näiteks just kõrvenõgesed sellega tuleb olla ettevaatlik, et rasedad imetavad emad seda ei tohiks nagu üle doseerida, et kuna nõges mõjutab tugevalt naissuguhormooni östrogeeni tegevust, et kuidas te seda kommenteerite? Iga asjaga on ju see, et üledoseerida ei tohiks midagi, et ükskõik kui kui eluks vajalik see aine või asi meelega on, et samamoodi ma arvan, et võib endale vee joomisega liiga teha. Kusagilt jookseb alatisi mõistlikkuse piir, et seda küll ja mida ma arvan ka, et ei tasu teha, on ohjeldamatult tõesti tundmatuid taimi kokku panna ja mõtelda, et mida rohkem, seda uhkem. Ma olen seal paarkümmend erinevat taime kokku ja arvan, et siis on siis on väga hea. Aga üldiselt ma usun, et taimedega on võimalik palju vähem endale kahju teha, kui me jätame nüüd kõrvale päris sellised mürgised mürgised taimed kui näiteks erinevate toidulisandit ja, ja muu sellise moeka kraamiga. Millegipärast sellest ei räägita ja üldse, et, et kui ohtlik võib olla, kui erinevaid toidulisandeid koos võtta, et võtta seal mingid mineraalained, siis mingisugused vitamiinikompleksid siis veel mingid puhtad vitamiinid sinna juurde. See, kuidas igal asjal me on meie organismi, mingisugune oma mõju ja kui me oleme ükskõik, kas siis võtnud mingisugust ravimtaime või siis või siis mingit vitamiini, siis ta hakkab seal organismis toimetama. Ja nüüd, kui me kohe võtame mingi järgmise asja peale, siis siis see koosmõju võib olla selline, mis on ettearvamatu taimede osas. Ma arvan, et pigem on see, et taim annab ka väga hästi teada, kui see lihtsalt ei sobi sulle. Kui sa jood seal mingit taimeteed ja sa tunned, et sa kohe üldse ei maitses, üldse ei lähe su kehal on pärast ebamugav, siis see ei ole lihtsalt sinu jaoks sellel hetkel. Aga ma ei tahaks küll arvata, et taimedega peab mingit väga sellist karmi piiri pidama nagu selles mõttes, et taimesid karta. Ma usun, et ei tasu, et, et meie elus on palju rohkem selliseid asju, mis võivad meile tegelikult liiga teha. No mina soovitaks, et ärge alustage siis taimetundmist ja ravimist, sinisest käo kindlasti näsiniin Ast võib-olla teeleht, nurmenukk ja naat on oluliselt parem algus. Loodus armastab tasakaalu, kui te arvate nõgesega kohe veri paksuks läheb, siis õppige ära vilt ja lehes angervaksa ehk loodusliku aspiriini kasutamine või paju täpselt samuti on looduslik aspiriin. Aga selles raamatus tänapäeva Kunksmari koduapteek on väga palju homöopaatilistest ravist, homöopaatia põhitõde on see sarnasega sarnast ja üliväikestes kogustes võtta sapi kristalli energiat informatsiooni kandjana. Ja hea, kui teil oleks veel informatsiooni edasikandja, on ainevahetusraku ainevahetuse süsteemis struktrueeritud vesi, struktrueeritud veet võib olla lihtne mõista, kõik me oleme näinud mesilase kärgi kuuenurkseid. Vaadake, teil on tänapäeva läpparid, arvutid, kaasaegsel arvutil on vedelkristallekraan. Kuidas seal kannab informatsiooni siis õige vedelik meis ka? Võib-olla vahel. Me paneme suure lootuse taimede peale siia, kui vähe on, siis võtame suure koguse, aga selle v kui esimese toiduaine jätame ära ja ikka ainult ainult parason parasjagu ja kõik raamatud ja ka taimed ehk looduse raamat. Ma ütlen, et kui teil ei ole raha raamatu jaoks ja kui keelt ei mõista ja ei ole tõlgitud eesti keelde siis õppige lugema looduse raamatut, et mitte kunagi ei ole probleem, keel ja ei oska, aga seal on üks soovitus, ainult paras on parasjagu ja igalühel oma. Lisaks veel seda, et mina isiklikult arvan, et ükski taim maa peal ei kasva niisama ja ilma põhjuseta ja kõik mürgised taimed ka, et neil peab olema mingisugune eesmärk ja nad peavad saama kuidagi teenida inimest. Ja sellepärast ma arvan, et ei peaks nagu neid mürgiseid taimi ka nii väga kartma, et kindlasti oleks vaja neid minna kohe proovima, ise järgi, aga mõned taimed on ka sellised, mida ei olegi vaja sisse võtta, vaid mis mõjutavad meid välispidiselt. Me võime võtta mõne taime, panna ta lihtsalt kas või taskusse, kanda teda kaasas. Ta on, me nimetame teda mürgiseks, aga tal võib-olla hoopis selline võim, mis kaitseb meid psüühilist rünnakut eest. Ja, ja me võime oma maja ümber seda panna, ukse ette panna ja me hoiame oma kodus niimoodi puhtust. Et igal taimel on mingi kindel eesmärk. Ja me saamegi seda eesmärki ise välja uurida. Kui me läheme selle taime juurde ja vaatame teda, nuusutame teda murdma kohe temast midagi keetma, vaid me lihtsalt üritame temaga suhelda, vaadata, mida ta ise öelda tahab meile, mis on tema eesmärk siin maal. Milline see taim on, mida võiks tasku panna, et kaitsta ennast psüühiliste rünnakute eest? Näiteks näsiniin, mis sai märgitud, on selline taim, mida võiks panna näiteks koduukse ette. Jah, aga kuna näsiniin on looduskaitse all, siis tuleb kohe teadlik siin inimene teid ütlema nii ei või, aga mina ütlen, et alati, kui te toote, olgu see näsiniin või olgu see nendes Kalmus kasvama ja teda paljundate hoopis aitate tema arengule kaasa. Et siis ei ole see loodus, hävitamine või aitamine, aga võib-olla eestlane oma talupojatarkuses ta istutas teeotsa pihlaka, selleks et halvad vaimud mööda juhatada ja head vaimud teeotsast sisse istutas tamme, selleks et kaitsta enda ja oma loomade ja pudulojuste tervist ja anda jõudu sellele elus vastupidamiseks. Saar on tuntud nõiapuu ehk seda öeldakse seda, et kuna saar allub päikesele, on väge, ta võtab mullast välja. Aga vägevaga tulebki vägeva kombel suhelda? Jah, olen väga mariga nõus, et vanaemal ei ole mitte midagi loonud siia ilma mõtteta ilma vajada, aseta. Ja küllap on nii, et mida suurem häda, seda rohkem tuleb nagu abilist tunda. Aga need on need, mis võib-olla vanasti ja ma loodan ka tänapäeval palju, see antakse nii-öelda emapiimaga ehk siis kodukoolitusena kaasa. Aga see on meie võimalus esialgu oma koduaeda istutada neid taimi mille kaudu on lihtsam seda taimemaailma ära õppida, mis on oluliselt ohutumad ja elutarkus tuleb meile aja ja praktikaga, aga elutarkust on võimalus ka edasi anda ja ma usun, et, et meil Eestimaal on seda, mida edasi anda. Tänasele järgnevatele põlvkondadele. Mul tuli meelde üks juhtum siitsamast linnaelust. Minu vastuvõtul käis üks klient, kellel oli väga tõsine kliiniline depressioon, tali juba noh, väga palju klassikalise meditsiinivahendeid proovinud ära ja kui me hakkasime temaga tööle, siis, siis ma tegin ühte ühte harjutust, kus ma palusin tal meenutada ühte väga ilusat hetke tema elust. Ja siis ta ütles, et tal ei ole sellist asja, et talle ei meenu mitte ühtegi nagu ilusat hetke või olukorda. Ja siis ma olin päris kimbatuses, et, et kuidas siis nüüd edasi edasi minna ja siis siis mu pilk jäi peatuma, et meie aknalaual seal teraapiatoas on orhidee. Ja siis ma tõin selle ja sinna nii-öelda töölaua peale ja palusin tal seda vaadata siis sellel kliendil läks nägu naerule ja ütles, et issand, see on tõesti ilus, et üle aastate ma näen midagi, mis on tõesti väga, väga ilus. Ehk siis, et, et see taimed mõju, et võib-olla see alati ei olegi see, mida sisse süüa või või ka taskusse panna, vaid puhtalt ka see, et kui me vaatame seda ja kui me mitte lihtsalt niisama ei vaata vaid ka süvenema ja vaatame, kui ideaalselt see on üles ehitatud, sest iga taim on täielik kunstiteos see, kuidas see on seal püha geomeetria elemendi taha, kuidas, kuidas kõik detailid on paigas, et see on nagu väike ime, kui neid selliseid asju tähele panna, siis, siis võib see äratundmine ja abi tulla ka hoopis teistele või suurematele probleemidele. Vaadake, tegelikult meil on elus praktikale kõigil olemas. Me kingime üks teisele teineteisele lilli hingelise emotsionaalselt positiivsetes või ka siis, kui ainult kaasa tunda on võimalik. Me kõneleme siis teineteisega üle lilleõie, eriti inimese hingetasand ja taime õietasand on see, kus toimub väga suure tõenäosusega väga tugevalt väljalane bioresonants. Ja see on inimühiskonna kultuuris erinevates kultuurides maades nii. No ei tule ju sünnipäevale sületäie, kivide või puudega, nendel on oma otstarve oma koht ja kujunenud nii. Ja, ja ta nüüd olenebki sellest vaatajast, kas sa vaatad seda roosi, kui pikk on tema varres ja palju ta maksis? Vaatad teise pilguga ja nii see mõju ja ravitulemus on. Ja selles osas on meil kõigil isiklik kogemus ja inimühiskonnas väga pikaajaline kogemus olemas. Ja kui inimestel on selline suhtevõimalus olgu siis taime eri osana osadega, olgu siis juurelehe õievarrega siis see, millel on väga pikk ajalugu ja, ja olnud kultuuris väga tugev side inimesega. See toimib ka tänasel päeval väga tugevalt, kui ma, kui me läheme sellesse suhtesse On suur kevad, te juba mainisite mitmeid taimi, mida siis ka süüa, et nad dianurmenukk ja ja võilill ja Mari, sina oled palju rääkinud karulaugust, mis on üks su lemmik, kuid ma sain aru, et täna kõik sõitsin proovida mari tehtud väikest kimbukest, kus paiseleht nurme rukki ja domineeris karulauk, et räägi meile natuke murulauguväest, miks ta on nii vägev ja võimas. Karulauk. On kõige parem organismi puhastaja, mis meile kättesaadav on. Ja ei ole teist sellist taime, mis nii kiire ajaga nii intensiivselt suudaks puhastada meie verd ja soolestikku. Ja sellepärast on tonnist kevadesse eriti eriti kasulik. Ja karulauk on ka sellepärast, jäätis sisaldab palju poori ja sellepärast on kevadel teda ime ja siia, sest kui meie organismi koori, siis meie organism ei omasta ka D-vitamiini päikeselt. Ja sellepärast ei ole looja lihtsalt niisama sättinud neid rohelisi värskeid taimi kevadesse, et meid ette valmistada päikesetulemiseks, päikesevõtmiseks, päikeselt, energiaeluenergia vastuvõtmiseks. Et karulauk on minu arvates üks parimaid taimi, mis, mida meil on võimalik süüa ja kui karulauguhooaeg on, siis peaks iga päev sööma lihtsalt nii palju, kui, kui mahub. Ja võib-olla ma ütleksin kõrvale, et ilmselt meil kõigil ei ole mari kombel võimalust seda otse loodusest. Ta, kes peab minema seda turult ostma varupannal endale pikemalt ja hoiab jahedas. Et me paremini seda rohelist, seda klorofülli omastaksime, siis tehke sinna siis juurde kaste, mille komponendid on õli magus, on see mesi või Steve ja, või kellel millised muud võimalused, või pruun suhkur. Õli, magus ja hapu, ehk siis on ta sidrunimahla, on ta ebaküdoonia, kust te selle saite? Aga see komplekt kokku aitab oluliselt paremini seedida. Nii leherohelist kui porgandikollast ja veidi punast. Nii, aga nüüd võtaks ka publiku küsimusi. Tegelikult ma küsisin selle küsimuse malet vaheajal juba ära. Sest enne vaheaega ta rääkis, et me ei peaks mõtlema negatiivseid mõtteid ja ma küsisin temalt. Mida siis teha Ukrainaga. Äkki sa räägid siis nüüd veel kord? Ja hea meelega räägin, et nende negatiivsete uudistega on kõikidega täpselt ühtemoodi, et kui me neid loeme, nendele keskendume ja neid edasi jagame, siis me süvendame seda halba, mis seal on iga jagamisega Facebookis jagame uudist mingi sõja kohta siis me tegelikult süvendame seda, sõdame on enda panuse sellesse, et see sõda jätkuks ja tugevneks selle asemel et jagada neid halbu uudiseid ja keskenduda sellele, mis toimub. Me võiksime saada ingleid sinna sinna sõjakoldesse, valguse, ingleid, rahuingleid, kes laskuvad sinna ja kallavad selle koha üle sellise valge või kuldse, sellise vedela valgusega, mis toob rahu ja mida rohkem inimesi seda teeb, seda kiiremini need muudatused saavad tulla. Ma vaatasin ka ühte videot ühest noorest tüdrukust, kes rääkis, andis intervjuu Ukrainas, kuidas sellel teemal, mis seal toimub? Ja ma tajusin, vaatasin seda videot, ma tundsin, et midagi on nii valesti selle video juures, et see ei tundu siiras, ei tundu õige. Ja uurisin seda, saingi teada, et see tüdruk oli üles astunud ka teistes linnades hoopis teise jutuga, et saadi propaganda mis paneb meid mõtlema negatiivselt. Meid treenitakse tegelikult mõtlema negatiivselt ja kui sa vaatad isegi terviseajakirju poodides, siis nüüd räägivad ainult haigustest, ei räägi tervisest. Sa vaatad terviseajakirja kaanest kaaneni öelda, täis haigusi, kuidas haigusi ära tunda, millised haigused on, aga mitte sõnagi, ühtegi lehekülge sellest, mis asi on tegelikult tervis, kuidas seda saavutada, kuidas tervist hoida ja nii edasi. Et kui me saadame ingleid, rahu, rahuingleid, sellisesse sõjakoldesse, siis ma arvan, inimesed ei suuda ega kujutada, millise, millise headusevoo ja rahuhooned panevad sellega käima lihtsalt üheda. Võitlusega. Mulle meenub Selle juures, et on üks väga lihtne meditatsioon nimetatakse tonglanimenditatsiooniks, kes budismiga on kokku puutunud, need teavad. Ja see on lihtne, põhineb hingamisel ja sel ajal, kui hingata, siis sisse hingates tuleb tähele viia kõikidele neile inimestele, olenditele, olukordadele, kellele me soovime mingit tervendust ja välja hingates, siis me saadame neile seda armastust, tervendust, rahu, õnne, mis, mis iganes parasjagu vaja on. Ja seda võib teha täpselt nii kaua, kui parasjagu aega on, et on see siis minut või 10 minutit ja lisaks sellele, et see saadab sedasama nii-öelda seda positiivsuse vibratsiooni välja täpselt täpselt sama asi, mida mari rääkis ainult, võib-olla natuke teine tehnika siis on ka see Enda meele vaigistamiseks ja sellise rahuloleku ja rahuoleku saavutamiseks nagu hästi hea ja tõhus, tõhus meditatsioon. Ütlen võib-olla sedasama teiste sõnadega, et armastada ja olla armastatud on jumalast antud privileeg. Ja kui me teeme seda ka sel puhul, kui tundub see olevat kas väga raske või väga võimatu või et keegi ei oledki raha teeninud, aga kui me suudame mõelda nii, et armastada ja olla armastatud, on meie kõigi jumalast antud privileeg siis me suudamegi muuta maailma, anda oma panuse. Sooviks mari käest küsida looduskosmeetika kohta mingeid häid retsepte, näiteks kuidas šampooni teha taimedest? Šampooni retseptiks, minu lemmik on, on tavaliselt kaselehed, et korjata selline nagu sauna minnes selline kimp ja panda kuuma vette lihtsalt seisma ja ta laguneb seal. Ja kui teha, selline kange tõmmis, ta isegi natuke vahutab ja see peseb pea täiesti ilusti puhtaks ja looduskosmeetikas. Minu lemmik on näiteks peet jumestamiseks kasutada, et peedimahla peedikoortega saab põsed, laud, huuled kõik ilusti ära toonida ja mustsõstrad, nendega saab ripsmeid värvida, laugusi värvida, mustikad. Et sellised retseptid. Ilmselt me võib-olla ei ole kõik alati kursis, et enamus looduskosmeetika, mitte ainult loodus, vaid kosmeetika, küünelakkide värvainete taga on tegelikult kaktuse parasiidi vastsed Kotšinja, mis on ka bioloogia õpikus nimetatud, mis annab looduslikult ka väga läikivat, väga head küünelakki. Aga noh, meil meie piirkonnas taim ei ela, ei kasva, või õigemini siis elusorganisme. Aga kõige parem kosmeetika on tegelikult hea tervis. Aga pestakse pead munaga leivaga mille iganes. Selliste toitude ja taimedega. Et üks veel väga hea meetod, mis ma enda jaoks olen avastanud, on sooda ja mee segu, see on ka väga hea vahend, et tegelikult tasub minu arust ka, kui, kui vaadata üldse poes ka neid shampoone ja vaadata näiteks nende selliste massi, tootmisšampoonide hinda ja mõtelda, et kui seal sees on juba kaubanduse kõikvõimalikud kasumid ja, ja tulud-kulud, kui seal sees on transpordikulu, kui seal on see, see nii-öelda see pudelikulu siis tööjõukulu, et kui, kui vähe on tegelikult ainult seda raha, mis on pandud nii-öelda sinna šampooni sisse, ehk siis, et millest nad teevad, seda üldse, tekib tekib minul sageli küsimus. Ja mulle tundub ka, et meil on nii-öelda väga paljuski loodud selline kunstlik vajadus nende erinevate šampoonide ja kreemide ja mille iganes asjade puhul, et et tegelikult meil on need asjad kõik olemas. Kodused tiigrid siin juba mainis, et tõesti munaga võileivaga pea pesemine. Et see, see ei ole nagu oluliselt keerukam või, või kuidagi ebamugavam, kui, kui seda on teha selle pudelišampooniga. Ja kui me mõtleme veel näiteks suurte kaubamajade, selliseid kosmeetikalette, mis on ilmselt sellised seinte pikkused, siis siis enamasti meil ju tegelikult neid asju vaja ei ole, seal taga on see puhas, väga peenturundus, et meile seda ühte, teist või viiendat asja müüakse läbi selle, et, et meil siis läheb. Ma ei tea, näonahk paremaks või, või, või ei ole nahk nii kuiv, aga loomulik nahk ei olegi kuiv ja tegelikult mingit ihupiima või kreemi igapäevaselt kasutada ei ole tegelikult absoluutselt mitte vaja. Jällegi, kui on, kui tekib selline vajadus, siis peab pigem vaatama, et mis on minu elus üldiselt korrast ära, et mis mu elustiilis on siis sellist, et, et mu nahk on käes ära läinud ja täpselt samamoodi, et kõikvõimalikud näokreemid niisutavad, mitte niisutavad öökreemid ja nii edasi, et et see on puhas, puhas, väga hea turundusega, seda kõike sellisel kujul absoluutselt pole vaja, et, et need asjad on meil nii-öelda ka majapidamises olemas, mida, mida siis peale määrida või panna, et on see siis mõni õli või, või? Mis iganes, mis sa selle sooda ja meega teed? Panen natuke vett ka sinna ja siis segan selliseks ühtlaseks massiks. Mesi lahustub sinna sisse praktiliselt ära. Nii et ta on lihtsalt nagu vedelik. Et ta küll ei vahuta niimoodi, kui, kui mingisugune võib-olla brändi šampoon, aga ta peseb pea väga hästi puhtaks ja, ja juuksed harjuvad sellise pesuga ka päris ruttu. Ta ära võib-olla paar lihtsat näidet, nendeks värske kurk on kõigile kättesaadav, värske kurk näole ilmselt väga paljud on kasutanud. Selle asemel, et seda kurgi näovett osta. Takjas takja tunnevad kõik ära, takest võib leotist teha, paneb juuksed pikaks kasvanud tugevamaks ja, ja kes tunneb ära loodusest vahuseebilille, võib seda seebi asemel kasutada. Kui seda ei tunne, siis liilia savi töötavad ka hästi, nad ei ole taimed. Aga aga kui linnas ei ole seda kõike võtta, siis ilmselt tuleb Akurki andmata. Oodati Metcahjas oodati mete selliseid asju ilmselt seal turul müüakse võib-olla veel ühte, teist, kolmandat jutt ka parkivatest ainetest. Pihlakamari näiteks siin teistest marjadest Marju rääkis. Ja kui munakollasega pesta, siis ma soovitaks Kuke päikest saanud munakollast, seal on seda väge rohkem. Mari üks selline sinu ilunipp, millest sa oled rääkinud, on ka kitsepiim, et seleta natuke seda lahti, kuidas seda kasutada ilu jaoks. Ma alustaksin sellest, et see on väga head mõtted, olid, et meil ei ole tegelikult vaja kõike seda kosmeetikat, mis me peale määrime kasutame aga mulle meeldib see mõte, et kosmeetikatooteid võiks kasutada siis, kui, kui sa saad aru, et sul pole vaja neid tegelikult. Et ma ei poolda üldse seda, et, et midagi varjata mingisuguseid ilu vigasi varjata mingite toodetega. Et tõesti, kui sul on seest kõik korras, sa näed hea terve särav välja, sul ei ole näo probleeme, juustega ei ole probleeme, siis siis võiks ju kasutada kosmeetikatooteid, et eriti me oleme ju naised, et naised ju armastavad ennast kaunistada, ütlesin, nii naiselik, see on, see toidab naiselikkus energiat. Et ma arvan, et kui me elame loodusliku elu ja eelistame looduse ande, see ei tähenda seda, et me peaks täie tõesti, üldse ei tohiks enam kasutada kosmeetikatarbeid. Et ka neid. On olemas looduslikke variante, mis ei ole meie nahale nii halvad. Aga kitsepiim on suurepärane iludusvahend just naistel, et piim on ise ju täiesti 100 protsenti naiselik toiduaine ja ta tugevdab seda naiselikkuse energiat naises. Ja ma avastasin selle piima mõju meie kehale siis kui eelmisel suvel, kui ma Maal peale lehmalüpsmist, kui piim oli natuke aega seisnud, tema peale oli kerkinud selline koor ja ma pistsin näpud sinna koore sisse, sellise rasvane ja määrisin seda, näolemasseerisin näole juuste otstesse ja see imendus täielikult, see oli küll rasvane, aga see imedusse jätnud nahka rasvaseks ja see tegi suurepäraselt pehmeks, naha väga pehmeks mõnusaks ja jäi juurde selline mõnus värske, värske piima lõhn nagu, nagu peedil. Kui see juuste juurde jutt läks, siis ma küsikski edasi, et kas on mõned head nõuanded, kui on niuksed lahtised? Minu praktikas on olnud selliseid juhtumeid, kus juuksejuure sibula on kinni pigistanud emotsionaalne põhjus. Ja siis sageli selle juuksekasvu juukse, nii toitainetejõudmine on nii väike, et ta lihtsalt murdub ja tulevad peast ära. Väga sageli siis ei aita ainult et määrida mingit taime peanaha sisse, vaid vaadake, kõik käib meil siit peast läbi. Et siis tuleks nagu mõlemad tasandid nagu hingetasand, mis ongi nagu maja vundament, see natukene rohkem tasakaalu ja siis seesama iseregulatsioon saab korrastada, olgu see siis kasvõi juuksemurdumise probleem. Juuksed võtavad just väga tugevalt ka aroomi külge. Noh, kunagi, kes on loomi pidanud, teavad väga hästi, kui sa laudas ära käid, siis tuleb tegeleda endaga, et see lutt sinuga kaasa ei tule. Nii hea lõhn, maa lõhn, jah, kui on laudas lõht korras siis olen sinuga täiesti nõus, aga tänapäeval on seda aina vähem. Juuksed on selles mõttes väga, seovad informatsiooni väga hästi ja sealt ka need juukse juukseprobleemid. Ja ma olen ise selle probleemiks, parem näide parema ja vasaku pool on oluliselt erinevad. Ei ole seal seda tasakaalu võib-olla pikka aega olnud omal ajal ja Lähen aju parema vasaku poolkera tasakaalustamisega ajalt vaeva ja juuksed käituvadki täpselt nii. See on hästi huvitav, et sa just sellise küsimuse küsisid, sest siis, kui ma siia sõitsin, siis ma just mõtlesin, et mingi näite peale, et et kuidas, nagu seletada, et nii paljud erinevad tegurid võivad inimest mõjutada ja mõtlesin, et et näiteks juuksed välja langevad juuksed või katkised juuksed, on üks hea näide. Nii nagu Mercedes rääkis, jah, seal taga võivad olla ja sageli ongi nagu väga tugevad emotsionaalsed põhjused. Aga samamoodi on hästi palju sõltub sellest üldisest elustiilist, et ikkagi see, mida me sööme. Et sellest räägitakse küll väga palju ja kohati võib-olla isegi liiga palju või, või mingisuguses eksitavas võtmes. Aga selge on see, et kusagilt ja nii-öelda need ehituskivid, millest meie meie keha koosneb, kaasa arvatud see, mis meie juukseid toodab, et kusagilt me peame ju selle saama. Nii et, et söök ja söögi kvaliteet ja samamoodi siis tõesti ka kõik need, mida me endale pähe määrime või peale paneme. Ja juuksevärvid ja kõik, sellised asjad tuleb täpselt samamoodi arvesse. Ta sest sest juuste väljalangemine nagu ka väga paljud teised hädad, et ega seal ei ole seda ühte nii-öelda põhjust ja seda ühte nuppu sageli, et kuidas siis seda leevendada? Seal võib olla väga-väga palju erinevaid asju selleks jällegi saada nii-öelda sellele küsimusele õige vastus, tuleb see see terve pusle ette võtta ja hakata vaatama kõik need kihid läbi ja leida siis üles kõik need kitsaskohad, et mida peaks siis parandama. Ja üks võib-olla konkreetne soovitus veel ka, et juukse väljalangemine on idamaade meditsiini järgiga sageli selline külma probleem või külma või tuuleteema ehk siis et näiteks sooja seesamiõliga peanaha masseerimist võiks, võiks kindlasti proovida. Lisaks veel juurde, et tihti on selline suur juuste väljalangemine, selle taga võivad olla parasiidid, kes kehas on. Et tihti noortel meestel, kellel on pool pead juba täiesti keelatud, et see ei ole üldse normaalne. Ja näha, et neil on sesse parasiidi probleeme. Isegi täiesti kiilad, mehed, kes on juuksed välja langenud, kui on läbi teinud parasiidikuuri, on juuksed uuesti pähe kasvanud. Et võib ka selles asi olla. Ja välispidiselt nõges võtab suurepäraselt juuksed kinni, et seda siis ravi ajal lihtsalt välispidiselt juurde juurde teha. Aga kuidas parasiitidest vabaneda karulauku süüa või kõrvitsaseemneid? Mul on selline küsimus, et vahetevahel juhtub looduses nii, et mõni kivi või puu sellega on tehtud midagi sellist, et et nüüd inimesel juhtub sellega õnnetus ja ta juhtub kaugele-kaugele näiteks sõitma sellest kivist. Ja nüüd see gini jääb tohutult vaeva ma teda niimoodi ta tunneb, et sealt on nagu energeetiline leeke või veel mingisugused sellised tõsisemad, kas siis vaimu või tervisehädad võivad hakata nagu tekkima ka siis, kui ta näeb seda või unes, näeb või tunnetab, või et kas teil on mingisugust head näpunäidet, kuidas kuidas võiks siis selle teemaga tegeleda, et kas siis peaks sinna selle kivi või puu juurde minema, aga kui ei saa minna, mis siis vot selline küsimus. Nojah, ega tegelikult kõik meie teod ju mõjutavad väga laias. Ta soonis meie meie igapäevast ka tervist ja, ja toimetulekut, et me maavalla koja vanem Ahto Kaasik on ütelnud väga kenasti, et veel sadakond aastat tagasi olid kõik eestlased tõsised nõiad ja nad teadsid väga hästi, et kui nende hädad ja haigused on põhjustatud sellest, et nad on loodusele liiga teinud ja teadsid ka, mis siis sel puhul ette võtta. Et üks, kui nüüd rääkida sellisest füüsilisest reaalselt kohalemineku võimalusest, siis see, kui, kui on nii-öelda kivi või maahaldjad seal ära pahandatud, siis noh, loomulikult see suhtlemine, suhestumine, rääkimine aga on tehtud ka selliseid ohverdusi, kus siis ohverdatakse met õlut ja kraabitakse hõbedat. Et see on selline hästi vana komme ja see, see on eriti just sellistele vee haldjatele veevaimudele alati nagu suureks suureks kingituseks ja rahustab neid maha. Aga kui on nüüd selline asi, et ei ole võimalik sinna kohale minna, siis, siis ma usun, et meie nii-öelda meeles saame seda ikkagi teha ja ka visualiseerida sedasama tegevust. Sest ka meie mõte või, või ettekujutus on täpselt samamoodi energia ja täpselt sama Moody võib sellega asju nii parandada kui lõhkuda. Ja, ja igal juhul, kui, kui on selline tunne, et midagi on läinud valesti või, või peaks parandama, siis kui ei saa seda muud moodi, siis siis lihtsalt oma ettekujutuses see protseduur läbi teha ja ma usun, et, et on abi sellestki Jah, kindlasti erinevad abilised või erinevad tööriistad aitavad, kas me suudame neid visualiseerida vete kujutada? Kui omal ajal aega minna võimalust, siis võib ju inglitel paluda või kui see mõte ei sobi ja inimene on matemaatik või arhitekte, siis ta võiks joonistada selle pildi paberi peale ja siis on võib-olla lihtsam visoliseerinud ette kujutada. Aga kui oleks armeekindraliga tegemist, siis ta võiks ju visualiseerida see, mis tema ettekujutuses väga hea sõnumiviija on. Me ihka me alati nagu kohe selle sõnumi tagasisaamist. Usaldajat käskjalg tuleb ja toob selle sõnumi, kuid ära taha, et ta toob selle kahe tunni pärast. Muidu me esitame nõudmisi. Läbirääkimine on läbirääkimine. Ja võib-olla on kotkas parem abiline sõnumitoojaks viieks või homme laulab karnas sulle puu otsast vastusse. Millised on sinu võimalused ja sinu puhul paremini toimivad? Lisaks jah, juurde veel, et Mercedesele, et tuleks tõesti usaldada seda jumalikku ajastust, et kõigel on oma jumalik kajastus ja kui sa tunned, et see on vajalik sinu jaoks, siis kindlasti see võimalik võimalus tuleb sinna minna. Ja kui ei tule siis siis tõesti ingleid võiks paludelt, inglid ajavad kõik korda. Mercedesel küsiks, et kuidas neid aju? Pool keerasid tasakaalustada. Eks ikka nii nagu nagu kaalulgi kahe pool, kui üks ots tõuseb ülesse siis tule on kaks, on võimalus, kas ma siitpoolt võtan koormust ära või kui mul ei ole seda võimalust, siis tasakaalustamine see, et äkki siis oma loovat ja ratsionaalset poolt tasakaalust on niimoodi, et annan mõlemile tööd. Või kui ka seda võimalust ei ole, siis see, mis praegu tasakaalus, võib-olla allpool on sellele panen siitpoolt toe alla ja tõstan piltlikult öeldes visuaalselt tasakaalu. Nii et põhimõtteliselt on alati viis võimalust juurde ära tugi alla jõuga tasakaalu või siis kolmas on raskuskeskme nihutamine ehk iseenda suhtumise muutmine kõige raskem sealt harjumuse nišist välja minna, sest sealt tuleb nagu välja minna, aga ükspuha, kas ühes teises Wen suunas, kuid oma suhtumise muutus mõne on nii nagu köietantsijal kõige esimene ja väga suur võimalus, kuid nõuab natuke suuremat osa osavust, kui see ära juurde tugijõuga. Üks selline koheselt rakendatav asi tuli meelde, et kuidas aju poolkerasid tasakaalustada on see, et lugeda numbreid näiteks ühest 10-ni ja siis ümiseda mingit viisijuppi. Et üks on selline nii-öelda ratsionaalse ratsionaalsema mõtlemise esindaja ja teine on just sellise loomingulise, et seda, seda tehakse näiteks koolituste vahepeal, kui on vaja kuidagi kiiresti jälle jälle joonele saada. Korra lipsas läbi. Või selline energeetiline puhastamine, et kas siis oma keha või siseorganite puhastame, kuidas see käib väljana. Selleks võib palju erinevaid asju kasutada, et üks parimaid energeetilisi puhastajaid on vesi, tavaline vesi. Et energiakeha puhastada saab hästi efektiivselt duši all käies, et esmalt tõmmata oma energiakeha lihtsalt endale lähedale, sest meie energiakeha on suur ja meie duši all käima, siis vesi ei jõua igale poole ja tõmmata endale ümber kokku ja siis käia duši all ja paluda veel puhastada meie energiaväli täielikult või siis kasutada eks viirukisuitsu või tuleleeki, et selleks on nii palju erinevaid võimalusi. Ja ka inglid alati puhastavad meie aurat, kui me kutsume neid nende aurasse, meie energiaväljas on, võivad olla mustad augud ja, ja sellised noh, haavad nii-öelda sees, mis tulevad sellistest tumedatest mõtetest ja kui need augud on sees, siis võivad meile ligi pääseda ka sellised tumedamad olendid ja rasked energiad. Aga kui me silume ise oma aurat heade mõtetega, et meie aura ehitavadki üles meie enda head mõtted, Laura ongi nagu meie heade mõtete väli siis ka inglid saavad laskuda meie juurde, valada enda poolt sinna aurasse, ka valgust juurde ja tervendavaid värve tuua. Ja näiteks salvei suits on ka suurepärane asi, millega oma aurat puhastada. Ja kui näiteks sobib paremini anatoomiline visualiseerimine ja füsioloogiline, siis lümfisüsteem puhastab verd seal lümfisüsteemi ülesanne ja siis tuleb seda programmeerida, tellida, paluda ja ka võib seda programmeerimist teha niimoodi, et kui muidu me klõbistama arvutiklahve, siis võiks koputamisega sisestada ja seerus käivitada. Mõttega, et ma tahan tahtejõu, ma suudan reservid käiku, oma jõud sinna. Lisaks aktiivsus, et ma hakkan tegutsema, hakkan puhastama ja siis ka ma teen seda puhastamist mõtte tasandil, nii nagu ma seda ka reaalselt teeks. Ja lõpetada, ankurdada alati positiivsega, ma olen palju puhtam, mul on palju parem, olen palju tervem. Kui siin suitsust oli juttu, siis ka kadakasuits on, on väga hea asi kasutada ja visualiseerida ja siis on ka võimalik lihtsalt puhast valgust visualiseerida niimoodi, et see siis tuleb pea kohalt kroontšakrat sisse ja liigub siis läbi meie keha ja siis, et tuleb välja sellist musta või tumedat, siis suitsu või tossu vastavalt, siis mis, mis koht on puhastatud kuni siis jala taldadeni välja. Ja Mercedes ma andsin koputamist, siis jah, ka kui rääkida emotsioonide puhastamisest, siis Eeefftee või emotsionaalse vabaduse tehnika on, on hästi tõhus selline säilimise emotsionaal keha puhastamiseks. Ilus muusika, aga veel jäi mainimata, et ilus muusika on ka hästi puhastav eriti elav muusika ja näiteks ka meie kõrvadel on ju energiakeskused ja just nemad saavad otsest toitu sellest ilusast muusikast. Kuulame sellist lõhkujat muusikat, siis jälle vastupidine toimed kogu kehale. Ja loodus pakub tasuta kontserte, veevulin linnulaulu näol. Minul on küsimus rohkem marile, et kuidas puude ja taimedega hästi läbi saada. Et kõige lihtsam on see kõrvenõges, kõrvetab siis ma kardan teda. Ja puudega on see, et kui ma, mina olen konkreetsel lasknud ühe puu maha saagida, siis mul ei ole nagu hingerahu sellest, et, et ta oli vana suur puu ja räägitakse maja puudest või läbisaamine on kas või see, kui ma autoga sõidan puule otsa, siis ma ei ole ennem selle peale mõelnud, aga nüüd täna mõtlesin, et kui loodus tahab mulle head, et et kas ma jõuan mingite miksideni, et miks see võis olla. Kõrvetab ma arvan, sellepärast et kui ta ei kõrvetaks, siis loomad pistaksid ta lihtsalt kõik nahka, kui need on nii kasulik ja siis inimeste jaoks ei jäägi üldse. Aga puudega ikka tuleb ette, et on vaja langetada puud ja et see on mõnikord paratamatu. Aga puuhingega saab samamoodi rääkida ja anda talle teada, miks on seda vaja teha. Ja siis puu ei kannata nii palju hinge, jää sinna kinni, ta saab lahkuda. Sellepärast on sellised lageraied on alati hästi halvasti, mitte keegi ei räägi nende puudega enne ja mitte keegi ei vabasta neid hinges ja need jäävad sinna lihtsalt helliuma. Ja kui ka see on juba tehtud ja enne pole räägitud, siis ka tagantjärgi saab selle puuhingega rääkida. Et niimoodi ei sünni sellest mingit suurt. Kahju ehk piltlikult öeldes, kui suudad mõelda niimoodi. Puu tunneb rõõmu sellest, et kellelgil oli teda vaja või kellelgil teretada ei olnud vaja, aga vaja oli selleks, et ta võimaldaks midagi muud teha paremini. Mida teha, et suvel sääsed ära ei sööks. Peale läinud? No kõige lihtsam minu arvates on lugeda selline palve sääskedele, et ma olen ise näinud, et see täiesti toimib lihtsalt siiralt, südamest öelda sääskedele. Kallid sääsed, palun minge nõelake kedagigi, kellel seda praegu rohkem vaja. Puugid oli ka küsimus siis kui me räägime sellistest hästi nii-öelda ratsionaalsetest vahenditest, siis küüslauk on selline, et kui minna näiteks kusagile metsa jalutama ja ja on teada, et seal on palju puuke, siis võib kasvõi sokiääred või küüslauguga tenniseääred üle tõmmata. Aga sellega on ka, on nagu huvitav see Ta on nagu osad inimesed, keda puugid nii-öelda ründavad ja osad inimesed, keda ei ründa, et ma arvan, et kusagil nii-öelda peenemalt tasandil on see ikkagi rahu tegemine nendega, et kas seda puuki on nii väga mõtet üldse peljata ja karta? Ma tean, ühte lugu, kus ühel väiksel Eesti saarel oli, olid talgud ja seal oli hästi palju puuke ja siis seal oli umbes pooleks olid need inimesed, kes kartsid puuke, et kes üldse ei kartnud ja noh, mis te arvate, mis juhtus, Need, kes kartsid, need olid järgmiseks päevaks sõna otseses mõttes puuke täis, niiet kümneid puuke ja need, kellel oli puukidega nagu selline selline neutraalne või okei suhe siis siis nendele juhtunud mitte midagi. Ja ma arvan, et sääskedega on tegelikult ka sama ja väga palju räägitakse sellest. Sääsed tulevad nii-öelda nende inimeste juurde, kes on stressis või, või kuidagi ärevad ja noh, kui siis neid sääski on palju ja siis seal vehkida, eks ärevus, lähe lähe ka suuremaks. Et ma küll ei tea, kas sellel on mingisugune tõepõhi taga, aga, aga, aga räägitakse sellest, et kui inimene on nii-öelda stressinivoo on üleval, siis see siis see tähendab ka seda, et veri on nii-öelda paremini kättesaadav ka sääskedele, sellepärast et, et eksju, süda lööb kiiremini, veri, veri käib kiiremini ringi ja kuna sääsed tegelikult ime seda verd vaid nad lihtsalt lükkavad oma selle londi sinna sinna sisse ja siis ootavad, kuidas, kuidas see normaalse inimese südamerütmiga nii-öelda see veri neile nagu ka sisse purskub. Ja siis on, sellel võib olla täitsa tõepõhi taga, et mida, mida ärevam sa oled, seda, seda lihtsam on seda verd kätte saada ja siis seda rohkem nad tulevad just neid inimesi maiustama. Aga kui ikka võitlus on väga ebavõrdne, kui ikka, no ei ole siukest armooniate tugevust vastu panna, siis tuleb selles ebavõrdses võitluses ka kasutada käepäraseid vahendeid. Loodus ütleb, et kui on ikka see oht, et ära tahavad sääsed Su süüa, siis määrida ennast mudaga kokku, on väga efektiivne. Kui see võimalus on. Määriti ennast, muda ja küüslauguga kokku. Aga võib-olla on mõistlikum lihtsalt sellised riided sel juhul selga panna, millest sääsk läbi hammusta, et kui on ikka võitlus väga ebavõrdne, siis lihtsalt lasta ennast üleni ära närida, ei ole lihtsalt mõistlik. Sidrunhein on selline asi, mis mingil põhjusel ei meeldi, eriti sääskedele seda kasutatakse isegi on sellised looduslikud sääsepeletusvahendid Aasias nendes piirkondades, kus on malaariasääsed, nii et on ka väga tõhusalt toimib sidrunhein, et seda võib ka täitsa proovida. On veel forss ja Porsi taimede viljad, aga noh, see on jälle seda kätte saada on raske. Kuigi ta kasvab soodes seal, kus on sääski palju. Aga siis võib kasutada toda lihtsamaid asju ka natukene ikka aitavad kõik, millel on tugevad eeterlike õlide on siis piparmünt teil käepärast või või, või seda kibedat midagi peale, ega siis seal on ka väga tundlik. Maitsemeel lisaks veel seda, et puugid, sääsed, et nad on kõik oma olemuselt vereimejad ja kui neid tuleb liiga palju meile peale, siis see võib näidata ka seda energiaväli on nõrgenenud ja me oleme avatud nagu sellistele vere imejatele ja sääsed, puugid, Nad võivad meile lihtsalt seda, seda seda näidata, et me märkaksime seda, et vereimejad võivad inimesed olla. Kas võib olla ka mõni energeetiline põhjus, miks mutid aias ründavad? Ma arvan, et me kõik ja kõik siin looduses omab suhet ka väljaliselt, ehk siis energeetiliselt, et ja ega mutid siis tulevad omamoodi kas korda looma või sinna, kus on neil kergem tulla voi kuhu neil on põhjust tulla. Öeldakse, et mutid elavad ja kõik need, kes elavad maa all, olgu siis võtame paralleelselt, olgu see vihmauss, keda me kõik teame. Nad armastavad oma normaalses keskkonnas Rahu ja vanad põllumehed, talumehed teavad, et kui taheti muttidega muttidele märku anda, et ära siia tule, siis pandi need väiksed tuulikud, mis väristasid. Tee niimoodi muttidele informatsiooni, et ära tule. Kuid tänasel päeval võib-olla on meil see mullaharmoonia ja see nii käest ära läinud. Ja on kujunenud see vastastikune suhe jälle natukene ebavõrdseks, aga tage siis võtke planeetide jõud appi ja kaduneljapäev ja rivistega nad Ta ja saatke paremale jahimaale või teisele kehtestage nii-öelda oma territoorium, oma nõudmised, kuid ilmselt mutiga läbirääkimistel ei kehti, ladina keel ei vene-eesti keel. Me peame minema ükspuha, kas on suurem loom või, või see, kes maa all on. Me saame tema tasemel minna suhtesse või siis üleenergeetika, aga. Missugune taim võiks olla looduslik soojendaja? Minu jaoks on angervaks üks selline taime just angervaksa õied. Et eriline, eriti selline värskest Angervaks õies tehtud teed, see on alati soojendav ja samamoodi nõmm-liivatee on väga hea soojendav. Aga võib-olla kui mõelda linnainimese peale ja mõelda selle aja peale, kui ei ole parasjagu loodusest võtta, siis ilmselt meil kaupluse juurvilja letist on võtta ingverit ingverimahla suhkru või meega. Ingveritee väga tugevalt soojendav. Ja noh, oleneb olukorrast, kui teil on miinus 50 ümberringi, siis, siis on super alkohol väga hea sisemine soojendaja. Vaadake, oleneb, kuidas me suuname. Ükski asi ja ükskiga keemiline element ei ole niisama. Kui me suuname seda, mida me tarbime ja selleks otstarbeks siis ta teeb ka teistsugust tööd. Soojendavad on veel sellised asjad nagu näiteks kaneel ja kardemon kuivana, eriti näiteks selline seedekülmusega tegemist või neerud, külmad või, või, või midagi taolist. Ja granaatõun on väga tugev seedekuumusele, nagu tule juurde andmeandja. Seda võiks kasutada ja kaneeli ja kardemoni võib igale poole panna tee sisse või või pudru peale või, või kuhu iganes. Või vahel noh, kes liha, sööda, nei, kaneeliga liha, võib-olla, kui ei maitse, siis pange pipart või tšillipipart. Kiire lõpuküsimus on see, et inimene on aias, aasal, metsas, tahab teha kodus suurt, nii-öelda looduslikku taimset pidusööki. Kiirelt. Mis komponendid soovitate korjata? Et siukest supersalat teha? Näiteks? No praegu, mis, mis meil tulevad, kasepungad on olemas, eks ju, või võilillelehed, naadilehed, Sarapu pungad, noh, ega vist praegu praegu väga palju rohkem ei olegi ja, ja kerge õli peale ja siis selline sidruni, mee kaste ja on on täielik delikatess toit. Või kui kõik umbrohud on ära rohitud ja nurme ka ei ole, siis on jäänud viimane mustsõstrapõõsas siis mustsõstralehed sobivad väga hästi teeks ja ka salati siis ürtsiks ja see kaunistuseks sobivad sinna siis, kui on võtta mõni paiselehe õis või mõni võilille. Aga nurmenukk ka juba õitseb ja, ja ega siis võib seda mustsõstralehti näiteks kombineerida naadiga, kui seda peaks olema või hapuoblikat panna, siis hapuks. Praegusel ajal, aga hiljem varsti tuleb kohe hästi palju õisi. Mina korjaksin just sellise suure metsas alati, et kõik metsas leiduvad värsked taimed korjasin kokku, mis on söödavad ja ja teeksin neist salatit, kase kasepungad. Jah, ja tulevad ju kuusevõrsed, noored, kuusevõrsed ja miks mitte ka suvel kasutada täiskasvanud kuuseokkaid, jahvatada neid tumerohelisi okkaid. Suurem pärane C-vitamiini allikas. Ja vahtralehed on ka üks suurepärane salatimaterjal, täpselt samuti nagu lehtsalat või rooma salat, võiksime vahtralehti süüa. Sellised mahedad Tähklise maitsega ja sobivad hästi mahendama näiteks laugu salatit, mis üksinda võib liiga kange, tundub. Ja ka vahtravõrsed, et käisin maril külas, siis ta näitas mulle väikseid vahtravõrseid, mida võib süüa, mis on tõesti väga huvitavad ja väga mõnusa pähkli maitsega. Kaia ja Mercedes, rääkige kaks sõna sellest raamatust ka tänapäeva Kunksmoor koduapteek, et mis teos on? Siia raamatusse sai siis kokku pandud sellised tõesti esmaabiks vajalikud tegevused ja ained ja tarvikud ja need on mõeldud siis tõesti sellise koduse apteegi-na, ehk siis see, et kuidas kasutada kõike seda, mis meil kodus on juba olemas, ehk siis vesi, riis, sool, mesi, võib-olla pole kõik sellised asjad, mis meil kodus juba nii või teisiti, samas ja samuti on siis siin natukene ka homöopaatiast kirjas, et kellel on homöopaatia koduapteegid olemas ja selle raamatu mõte ongi olnud just see, et paljudel meil ei ole ju väga suurt sellist taimevaru või, või ei ole neid võimalusi minna seda kohe hankima, siis kuidas hästi lihtsate vahenditega saada leevendust nii külmetusele kui kõhuvalule, kui kõikidele sellistele iga päevasematele asjadele. Ja ega see nii väike raamat ja kogu maailma kõik võimalused ei mahu kokku, see on selles mõttes mõtlevale inimesele, et ja kui vaja on, siis tuleb lugeda lisaks või küsida lisaks või küsida nõu. Sest noh, kõik ei õnnestu lihtsalt siia panna, aga noh, nii-öelda alustuseks on informatsiooni, mida edasi mõelda. Mu lemmiklause selle raamatu kohta on tark nõid taskus, et see ütleb kõik loeme tänase alkeemia akadeemia lõppenuks, suur tänu kõigile, kes te tulite. Tänud kõikidele raadiokuulajatele. Ja muidugi suured tänud ka minu abilisele eivalise vahtrale ja aitäh teile, Kaia-Kaire Hunt, Mercedes Merimaa ja Mari Mets allik. Suur tänu.
