Spordisäde tere, mina olen ka alles mööda ja mina olen tuule Kangur. Meie tänane külaline on purjetaja Tõnu Tõniste. Tervist, millistes trennides või huviringides lapsena käisite? Vennaga suveti, olime kogu aeg saku, seal oli suur maakodu ja seal sai palju joostud ja vaadeldud ja naabripoistega jalkat mängitud, aga muidu enne purjetamise juurde jäime, me jõudsime teha natuke korvpalli, natuke vist nii kalateed ja tegelikult Bennist. Me mängisime laudaga kaks aastat, nii et ikka natuke spordiga sai tegeletud, mis koolis ta lemmiktunnid, ma arvan, nagu enamusele meie ajal oli selline kasvatus ja laulmine, et need olid siuksed, kõige kergemad tunnik laulmisest sai kõva häälega valed viisi oristatud ja siis oli lõbusam ja väga palju õppima pidanud varajaste purjetamisega alustasite, purjetame, vahetasid väga vara, ei saa alustada, sest ikkagi loodus sõltub. Ja meie alustasime purjetamist, vist üheksa aastased olime. Miks valisid just selle ala, ega me väga ivaliinudki, pigem oli nii et me just oli sihuke paused nagu väga trennides kuskil ei käinud, juhuslikult sattus siis meil kooliga kehalise kasvatuse tundi üks kena naisterahvas, treener Milvi Martin kutsus lapsi purjetama ja meil polnud õrna aimugi, mis asi see on, keegi polnud vanemates sellega pistmist olnud varem ja kuna mitmed poisid koolist läksid, siis läksime kõik koos ja sõbrad koos ikka julgem nagu jäimegi, et siis see asi võlus ära, et seal oli palju sõpru koos ja siuke hästi mitmekülgne ala, nii et nii me sinna jäime. Missugused põletamise gängid, sallid purjetama nüüd võrreldes paljude teiste aladega, nagu hästi mitmekülgne, mis eluks annab muidugi hästi palju nagu juurde igas vallased tegelikult talveti oli meil hästi palju füüsilist trenni ujusime, jooksime, korvpallid, jalgpallid, jõusaalid, kergejõustikud, siis teooriatunnid olid kindlasti purjetamises on hästi tähtis, kas üldse saaks aru, kuidas mingites oludes, et mida teha taktika, mis veel oli ka võistlusmäärused, et kuidas mere keegi kellelegi teed peab andma, siis tegelikult tuli jõuga paadiga päris palju pusida, et see paat oleks sul sõidukorras ja remontidega väiks. Kõksi said seal midagi kavalamad välja mõelda ja muidugi kõige tähtsam see, et siis tuli palju meretund nühkida, nii et pluss veel see, et siis kes armastas kõvatult, kes vaikset tuult, siis piilusid välja, kui kõva tuul oli, puud olid vastuma, vaat siis veel paljudel hakkas kõht valutama ja, ja oli põhjused mitte minna selles mõttes sellega hästi mitmekülgne ja samamoodi merelgi sõitsid pikki otsi või sõitsid seal väikseid distantsi kõik koos seal startidega ja märkide võtmist, nii et seal on ka hästi mitmekülgsed trennid mitu korda nädalas, aga kaua kestsid ikka, kui väiksem oled, siis on natuke lühemad trennid ja ütleme siukse 10 11 12 aastasena oli ikka tavaliselt viis korda, Nädalas oli vähemalt sellist füüsilist trenni ja tihti treenida. Nonii mitu asja korraga käid jooksmas, jalgpall ja pärast jõusaal või on siis korvpall, väike jõusaal ja ujumine, aga siis suve poole, kui purjetama hakata, või kevadel siis oli tihti nii, et kas hommikupoole oli mingi väike jooksutrenne, natukese tegid kergemalt, seal veidi lõuatõmbamist purjetamisest lähestikku ümber käid, siis sa pead jõudma, ennast ikka paati tõmmata ja ja see asi peab nagu olema ja kallutada, sealt on vaja need füüsiline peab kogu aeg olema sealjuures ka suved ja siis olid nii, et kas kahe-kolmetunnised, meretrennid või ikkagi mingist hetkest oli ka jälle nii, et kaks korda kaks või kolm sundi merele, et vahepeal tulevad natuke kaldale väike paus ja siis uuesti ja tihtipeale veel peale peredeni veel väike jalka ka või midagi otsa, nii et tegelikult on sihuke täis päevased üritused, et mis ka, et lastel on sisustatud kõik see, mis on purjetamise juures kõige raskem. Kõige raskem võib olla ja ongi see, et kui on külmad ilmad ja, ja võib-olla mõnikord kloun natuke sajab ja vesi külm, kõva tuul, et siis kuidagi ei kisu sinna merele, aga ongi selline kõige raskem erite paljudele, kes võib-olla väga soojasid, ilusaim Armastavad pead karmides tingimustes ka minema. Kas purjetamise geen ei hakka jää, kui hakkab, siis mis teete? Purjetamisega hakkab tihtipeale väga külm, eriti külm hakkab justkui mitu sõidukit päevas ja siis seal niukseid lõppeb, võib-olla mõnikord ootad seal kaks-kolm tundi järgmist sõitu seal tuuleolud keerutavad või, või seal kama teiste jahtidega purjeklassidega koos kuskil midagi venib, et siis on ikka külmetatud kõvasti ja, ja kui me väiksed olime, siis polnud veel purjetamis riideki korralikke, neid siis nagu merele. Saidi esimene laine lõi krae vahelt sisse koguse viie kraadine vesi või kümnekraadine vesi seal tuli ülevalt sisse, altsid säärest välja, nii et siis me panime rätid endale siia krae ümber veel, et kohe nagu ei, voolaks vaid kõigepealt natuke, eks pidamad. Aga noh, aeg on edasi läinud, riided laienenud ja veekindlad riided ja paned sinna alla kalipsot ja aga noh, ikkagi, et sellised siukses kergelt niiskes olemises tuleb ikka pidevalt olla ja tihti ka, kui käid võistlemas, siis märjad riided, õhtu võtad seljast ära, aga hommikuks ei kuivanud ära. Siis igatahes hästi ebameeldiv asi, et märgade riiete selgapanemine on kole külm ilm, aga noh, mingisugune 15 minuti pärast harjud ära juba ja siis ei pane tähelegi. Kannataja käige keelelisemad alla. Naral noh kui meenutada mäletan, ükskord olime Como järve ääres oli meil esimest korda siis niisugune välismaa reis ka üldse võistlema, siis oli üks päev oli selline hästi kõva tuul, järvetuul on selline auklikke kordon, tuul ei ole ja siis ma mäletan. Me käisime ühe sõidu ajal neli korda ümber, siis oli küll sihuke täitsa nutt kurgus ja kalda pääseleks väike puu, isegi tuli juurtega, murdis välja sealist iiliti oligi Gordoniga vaikus ja et see oli selline hästi karm katsumused, võitis natukeseks ajastusega, kerge purjetame sisuga ära, mass katki läinud ja alla kukkunud, aga no siis on Tallinna lahel, treener on kõrval kuskil ikkagi olnud, enamasti siis tuleb vea puksiiri kaldale, et üks niisugune tõesti ekstreemsemaid elamusi oli, kuma olime, Rannas oli meil 1996 olümpia ja kui see viimane sõit oli, seal oli just see aeg igal teisel päeval tuli kõva äikesepagi merel nagu pealegi mingi kolmest-neljast õhtu viimane sõit oli sealpool pidusalt, venitati ära seal ja juba oli tuulevaikus ja näha hästi tume pilv on ja kus õitse läbi läksime kalda poole tulema ja siis tuliseni täielik äikeseraju, et igalpoolse külje peale vete lõin seda välku ja vihm oli mitte midagi näinud. Siis me panime ühe suund samas kuskile seal kulgesime kuidagi vaatasime, et ümber ei lähe, purjekad lehvisid kõik, siis oli mingisugune minut vaikust istudes, kui teiselt poolt sama kõva tuul. Ja see oli selline hirm, et mitte kedagi ei näinud, ei tea, kus sa oled, äkki kaldasse värskelt paned, siis lained viskas ka ülesse ja siis, kui seal mingi poole tunni pärast üle läks, nägime, olin kuskil üksi kaugel merel ja siis tuli mingi kaater tulijale tuulevaikus pärast tavalist tormi tuleb seal siis veeti meid jälle ära, et aga see oli selline hirmus ka, et ega ju välkule vete kardad natuke seda ja et seal kuskil mazda on metallist ja vemmal rippus soodimehena trapets, siis see on ka sihuke tross tuleb, et ta ei julgenud väga trapets minnagi, et hoidis metallidest eemale ja mida purjetajad kardavad, eks mingi aukartus peab ikka looduses vastu olema ja eks pigem ikkagi natuke neid loodusjõude võib-olla siseneb samas ikkagi nagu võib-olla see ei ole otseselt kartusega pelgatki, et ikkagi kõvade tuultega see ümberminek, kui sul nüüd võib-olla kuidagi kukud vette, seal paat kihutab eemale, kuidas sinna paadile järgi saad, eks need ongi need nagu põhilised hirmud ja võib-olla lapsigamist natuke, mis pole väga väikestel ei olegi mõtet tulla, et see juba kõvema tuulega purjed krõbisevad kõvemini ja kui see hästi aru ka ei saa, et siis võib-olla asjata hakkad nagu pelgama, kui samm-sammult kasvad ja jõukohaste paatidega, kui läheb järjest edasi, et siis on iseenesest väga ilus looduslähedane spordiala, kuidas te hooldatama purjekat või iga kord antakse erinev, meil on ikkagi, olid oma purjekat kogu aeg, et ega siis ongi talveperioodil või ideed nagu jälle suveks ette valmistada, aga siis natuke midagi seal muudad süsteem, et oleks võib-olla ajaga ikka natuke seal midagi kavalat välja, mõeldakse, aga pigem vaatidele üle, et kõik oleks tugev, terve vastu peaks kontrollid üle ja nii jooksvalt ongi, et sätid neid ikkagi mingi kõva tormidega, et ta on kuskil siis natuke jälle tuleb mingid asjad üle tugevdada või seal mutrid kruvid üle keerata, purje natuke lagunema hakkas, siis viid kuskil töökojas natuke laseb või ise seal veidi Davidiga natuke tugevdanud või sätid. Aga no igapäevane asi oli ikkagi see, et hommiku ennem kui tuled tihtipeale eriti võistlustel pesediga paadil nii seebiga puhtaks, kõik ära, et läigiks oleks ja kuivatad ära ilusti ta ilus juba välja näeks sul ja see oli ka päikeseline keskendumise moment asja juurde ja kuidas tuli teadmine, et seal, see, millega ma elus tegeleda, laate noh, nagu lapsena ikka, et ega suur tähtis asi on see, et palju sõpru on seal, see hoiab juba ala juures kinni ja mida kauem need sõbrad kõik seda teevad, seda suurem tõenäosus on, et nii-öelda tipud, talendid jäävad, vala juurde kauemaks nagu püsima ja kuni nagu tõesti tulemused tulevad, aga ma arvan meil selline kuskil kaks-kolm aastat, et siis sai nagu aru tõesti, siis järsku hakkasid tulemused tulema, aga vaikselt ja sisaliku selgem pilt, et see on see ala, millega nagu tahakski kuhugi jõuda ja tegelikult ju 1980 olid Tallinnas olümpiamängud purjetamises, muidu trennid olid meil Pirital, aga siis me kaks aastat pidi Marko tabel purjetama, aga ka see olümpiamängud, asi siis seal käisime ka vaatamas ja tekivad juba eeskujud, seal olid mingi kaksikud, olid ka lendavad hollandlased purjetajad ja hakkad juba vaatama, ots tuleks kaisi, saaks selliseks kõvaks meheks ja sisse, kuhu kuidagi on juba hakkavad need eesmärgid järjest paremini paika loksunud. Kas kaksikLana kehas meeskonnas annab teel hakkama naelase? Kindlasti purjetamine, aga kus sa tegelikult pead kogu aeg mõtet ega selle juures olema, ega me täitsime hästi hoolikalt treeningpäevikuid jälle omakorda õhtuti veel analüüsid raba üle jagu võis kogu võistluse nagu vaikselt veel üle, et siis seemnevennaga kogu aeg koos olime, saime omavahel neid asju nagu arutada ja mõelda, olime kogu aeg nii vee peal kui kaldal tegelikult kogu aeg nagu ikka selle purjetamise laine peal ja pluss ikkagist, ilma et me hästi tundsime 11 ja teadsime, mis teine mõtleb, mida teeb, ja see aitas kõik meil ka nii-öelda ühiselt ühe tiimina, parem ka seal paadi peal. Mõlemal põleta. Pole ta, tal on see, et paljudel on oma lemmik, kellele meeldivad vaiksemad tuuled, kellele meeldivad kõvemad tuuled, kellele keskmised tuuled. Aga eks ma usun kõigele ikkagi meeldib see, kui on kõigepealt päike paistab ja sooja on, et see on nagu väga hea. Ja siis meie olime ikka kogu aeg selliseid kõvema tuulesõitjaid, samas võib olla Putin seda ja kerge selline aukartus, lootus ees oli ka ja natuke sihuke veidi pelgus oli tihti hinges, kui kõvad tuuled olid, et sa ju ei tea, kuidas ikka alati lõpeb, kas sa käid ümber või? Olümpiakuld ju meil läkski, sellepärast viimases sõidus läksime lihtsalt ümber ja jäime teise koha peal ja tänu sellele, et mis teile selle ala juures meeldib. Seejuures on tegelikult jusse loodusekeskne, et sa oled ju pidevalt värskes õhus pidevalt merel, merel olek ise on juba hästi ilus. Kui natuke suuremaks saavad võistlustele hakkad käima, siis tegelikult need võistluskohad on ju enamasti kõik kuurordid seal, Itaaliat, Hispaaniat, Prantsusmaad, just see, kuhu inimesed unistavad minna, aga sina nüüd oledki seal, Sa oled neis ilusates kohtades seal merel vaatavat ilusaid kalda rannikuid. Noh, see on juba üks asi, see värske õhk sama loodusest, siis sa saad seal paadiga pusida ja hästi mitmekülgne ala on, see on ka sulle ei hakka nagu igavesed, mida tabada oma alal kõige tähtsamaks, tähtis ongi ikka sihuke täiega pühendumine, kui sa seda alateed ja see nõuab hästi palju ikega aega, siis sa peadki nagu sellele pühenduma ja noh, nagu ikka, igast pordist tuleb ikka kõvasti trenni teha. Ega see ikka trenni tegemine ongi see, et kui sa ikka ideed tee trenni kõvasti, siis tulemused paraku jäävad ka natuke keskpäraseks aparaate igapäevaellu kaasa annab annabki sellist püsivust, töökust, eesmärgile, pühendumist, ka loodusega arvestamist, kaasvõi, seesama õue mineku, ma lähen alati mõtted ette, et pagan teab, et oled harjunud, et seal päeva jooksul aga suht kiiresti olud muutuvad, et ilus päikesepaisteline ilm muutub tormiks vihmaseks ja võib-olla Rahedki hakkab tulema, et sa oled nagu kogu aeg hästi paljudeks erinevateks asjadeks valmis, nii et ega niisugune planeerimine, kuna nii palju komponente kogu aeg on ka paadireisil juba, et mis sul teha, mis vaja kaasa võtta, et noh, ütleme nii, et hästi hea komplekti kogu eluks, millega saad uhkelt hakkama elus edaspidi. Miks võiksid noored purjetamisega tegelema hakata, noh kõigepealt juba pärast, et oleme mereriik, see selline mereriigi juurde käib ju ka ilus ilus ala, tegelikult seal juba purjetamine käib ka läbi klubide, nähtavasti on seal mere järve jõe ääres kuskil siis klubid, kus purjetada, siis on juba see nagu klubiline elus oled kuskil peres, seal on vanemad orgasme, tipp-purjetajad, noored kõik koos, et mina olen Kalev Jahtklubis eluaeg olnud ja seal on üks 500 liiget ja kõik niisugune suur ühine pere. Klubi vanema purjetajad üritavad toetada ka neid noorpurjetajaid ja, ja noh, selles mõttes juba ka see on juba omaette väärtus ja ikkagi ongi see, et seal on ikka ilus loodus, lähedane ala ja, ja hästi tore ala ja seda saab teha hästi pikka heani välja, sest tegelikult igas vanuses on oma paadiklass ja, aga sa saad ju suuremast heast minna. Niisuguseid avamerepurjetamise don, võtad paadi pealegi siis natukeseks rahulikuma koha, 60 aasta tekivad väga vapralt, täna aktiivsel purjetavad siin kõiki neid avamere võistlus ja 70 aastaselt saab purjetada, et selles on selline tore ala, et saad pikalt olla ja lõpuks niisama seal klubis käia tarka juttu rääkida, patsutada nooremaid, kui tal oleks võimalik taas tagasi minna ja uuesti sportlaseks hakata, siis inspardalade valiksite purjetamine on näidanud, et see oli õige valik, et selle kindlasti, aga ma arvan, et mul on sümpatiseerib ka veel selline vabandused judo, et ma usun, et ma oleks selle alaga täitsa võinud normaalselt tegeleda ja võib-olla täitsa hästi, isegi kui saaksite üheks päevaks olla keegi teine, siis kes vennist tahaksid, all võib olla oleksingi kajakas põnev olla, et vaadata üleval valdmaa peale ja näha natuke teise pilguga seda asja sellist sahkerdamis ja oma eluga iseenesest nagu väga rahul ja ei ole niisuguseid väga unised, oleks. Tõnu Tõniste, suur tänu küsimustele vastamast, jaan Karlinis, Mölder ja mina olen tuule Kangur, saate toimetasid innovi luht ja kadrigi. Kuule saadet spordi, seda ka internetis vikerraadio kodulehelt. Spordi säde.
