Milleks meil on silmad ja kõrvad üldse meeleorganid? Vastus on lihtne ikka selleks, et kohaneda,  toime tulla, ellu jääda nii-öelda darvinistliku kandi pealt. Võimalik on aga ka teistsugune religioosne selgitus. Silmad ja kõrvad on antud meile selleks,  et näha kõige loodu imelisust suu aga selleks,  et laulda loojale kiidulaule. Loodust võib iga inimene tööst vabal ajal ammuli suia pärani  silmi muudkui vahtida ja vahtida kuid see võib olla  ka lausa ametiks. Loodusvaht on inimene, kes töö ajal loodust muudkui initi. Las Margit räägib edasi Karula on Eesti rahvusparkide pesamuna 123 ruutkilomeetrit  Valga ja Võrumaa piiril, laiuvaid, unikaalseid kupleid,  tillukesi järvesilmi ja ürgmetsa. Mõned kutsuvad Karulat isegi Eesti Amazonaseks. Kui Eesti kõige lõunapoolsemal rahvuspargil on süda,  siis on see siin ähijärv. Karula pärl. Varakevadel kalade kudemise ajal on järvel vaikne  ka loodus, vaht Mati peab keskkonnainspektorilt  paadisõiduloa saama. Aga päikeseloojangu tund ähijärvel on proloog kõigele ilusale,  mida Karula rahvuspargis pakkuda on. Kas see on sinu jaoks Karula rahvuspargi mõistes üks  armsamaid kohti? Jaa, kindlasti. Et meil on peres traditsioon, et suvisel ajal just  päikseloojanguks siia ujuma tulla, et kui vähegi mahti,  on. Ja ja siis iga kord mõtlen, et. Juba sellepärast tasub siin elada nende nende hetkede pärast. Aga loodusvahina, kuidas inimesed nende aastakümnete jooksul,  mis sa siin tööd oled teinud, muutunud on? Ma arvan, et asi läheb ikka paremuse poole. Aga eks ta niisama ka paremuse poole ei lähe,  et kui. Noh, loodusvahina, ma elan kohe kese keset rahvusparki ja,  ja kui ma ikka koju juba kuulen, et mingi tümps käib liiga valjult,  et käi, käid ja rahustad maha ja ja, ja õhtuti teed oma  reide ja mida ei peaks tegelikult tegema. Naa ma arvan, et see töö on aastatega vilja kandnud. Ma arvan, et siin mõistlike inimeste hulk on päris suur,  et konsentratsioon on suur, suurem kui mujal,  et. Et no kui öeldakse, et jah, et et inimesel on vaja loodust,  tegelikult loodusele, inimest üldse vaja ei oleks,  aga väga hea variant, et loodusele on vaja mõistlikku inimest. Kui nüüd olen tagasi mõelda, et mis on rahvuspark,  nagu andnud sellele kandile et. Noh, väga-väga palju noori haritud peresid,  kes on kunagi siia tööle tulnud, on siia jäänud. No kardeti algaastatel, et, et et, et väga paljud talukohad Jää jäävadki suvituskohtades, aga tegelikult tegelikult ei  ole niimoodi läinud, meil on nagu vastupidi,  et et väga palju on tuld siia püsielanikkonda. Ja maa pärast käib päris kõva madin. Ja maa pärast käib madin, et et praegu on silline seis,  et et ma pean oma lihaveiste karja hakkama,  ei saa enam suurendada, pean pigem vähendama,  kuna on maapuudus. Ja enam mitte mitte kuhugi ei laieneda. Mul ei ole. Ja see on täitsa normaalne. Nii peakski olema igal pool. Seisame praegu keset lähijärve, ütle mati,  kolm sellist ilusat emakeelset omadussõna,  mis Karula rahvusparki kõige paremini iseloomustavad. See ilus loodus. Kuplid ilma kupliteta ma elada ei saaks,  ongi, et seal on raske elada, aga aga ma,  ma ei oska, et mul peab olema niisugune rahutu reljeefi  mitte niisugune, iga üksluine, sile. Ja ja, ja Karula inimesed et kui, kui oleks neid inimesi,  siis poleks see ka rahvuspargi. Karula maastik on nii kupliline, et isegi ähijärve põhja  liivaluitele võib kogenematu paadimees kinni jääda. Aga tõsi ta on, et kümne-viieteistkümne aasta tagune,  veidi räämas ja võssa kasvanud Karula on muutunud otsekui  väikeseks hästi hoitud paradiisiks, kust inimesed sugugi  lahkuda ei taha. Vastupidi, Nad tulevad siia tagasi, et maad harida  ja karja kasvatada. Me seisame nüüd Silver keset sinu kuningriiki,  põllud on sinu ja loomad on sinu. Kui kaua sa siin Karulas elanud oled? Karulas Karulas tegelikult Karulasse, ma tulin juba esimesse klassi,  kohe see oli, see oli siis 60 67 vist, aga,  aga siin loomadega olen 2002 või kolm, tulin tagasi  ja uuesti, vahepeal on Põhja-Eestis. Ja mis sind siia tagasi tõmbas? Raske öelda, ma käisin, vanemad on siin kogu aeg olnud,  mäletan, kui Rakveres olin, kui sõitsin siia vanematel,  ma alguses käisin hästi tihti nädalas siis kaks korda,  isegi kui läks Rakvere peale sõjaväge. Aga siis siis kui tulin, tundsin ära selle Tartust enne  Tartu juba, vot siis tuli ei tunne peale,  siis on vot minge tõmma tagasi, ma ei tea,  mis asi on, ma ei tea. No kui me viljakasvatusest räägime, siis see on mahekasvatus  ja tasub see siis ära, iga televaataja mõtleb,  et näed siin künklikud maad ja rasked olud,  aga, aga tuleb kuidagi toime. No kui ma ütleks, et ei tasu ära, siis ütle,  miks sa oled siin, eks ole, noh ja kui tasub ära,  siis, siis jälle ega ta, ega ta nii ja naa,  noh, kui ise ise rabad, eks, siis tasub ära,  noh. Ütleme raha pärast seda tööd ei teeks siin. Tegelikult see lihtsalt peab meeldima, ma arvan Kui ma vaatan, sul silm ikka särab, et sellist katsetamise  rõõmu ja, ja, ja millegi uue mahapanemist,  noh, rääkisime sellest, et tahad hernega proovida,  et siis ikka lusti natukene on, ei ole selline. Veel on, veel, on jah. Siis ei ole vist nii vana veel, ma arvan. Kui veel on tahtmist teha midagi. Kuigi ma mäletan, kui ma siia tulin tagasi  siis kõik põllud olid, olid võsas täielikult võsas  ja mäletan, isa juba rääkis, et milleks sa teed seda,  kellele see on seda vaja, eks ole, lõpetada ära,  jääte uuesti võssa. Aga, aga ma loodan, et ei jää. Silveril ja tema naisel teal on kahe peale neli last  ja kaks neist, Mehis ja Rando löövad majapidamises igati kaasa. Lisaks sellele on traktorirool sagedasti  ka Silveri noorema venna Aivari hoida. Muide, neil Karula meestel on traktorikabiinis spetsiaalne  kott põllult leitud prügi tarbeks. Silveri 800 hektarit valdusi koosneb põhiliselt rohumaadest,  kus lihaveistele ja lüpsikarjale ninaesist kasvatatakse. Umbes 100-le hektarile sellest no ikka sinna,  kus kuplite vahel vähegi siledam maalapp külvatakse vilja. Piimakarja eest hoolitseb. Kimasel ajal Rando kelle sünnikodu on Kaikal Mõte on ka pähe tulnud nende 25 aasta jooksul,  et läheks linna ära. Ja ikka ma varasemalt mõtlesin kogu aeg,  et ma ei jää kindlasti mitte maal elama. Miks? Ma ei tea, ei, ei arvanud, et siin oleks nagu midagi  teha ja jääda siia ja. Ka praegu, vahepeal on see tunne, et võiks nagu ära minna,  aga aga hetkel olen ikka veel siin, jah. Sa oled oma haridustee ka sidunud põllumajanduse ga läksid  ikkagi õppima ju midagi sellist, mis sind siin edasi aitab. No mingil määral ikka, et ma olen maaülikoolis,  õppisin maaehitust, et see on ka mingil määral kindlasti  põllumajandusega seotud, et põllumajandushooned  ja ka mingil määral loomakasvatusest ja seda oli seal. Kui teie päev algab ja, ja te peate kuidagi noh,  paika panema plaanid, mida teha, siis mis koht see on,  kus, kus teil selline perestaap asub? See on hommikuti, saame kokku Haapsalus,  kus on suuremad suurem laut, et seal on,  seal on pullid ja siis on praegu ka lüpsilehmade. Hommikul saame kokku, joome kohvi ja mõtleme  siis edasi, teha. Kes ütleb ikkagi perekonnas, et nii läheb,  ja seda täna teeme? Ma arvan, et sellega tegeleb Silver, et Silver on põhiotsustaja. Kas Karulas on mingi koht, Silver, et kui meel on must  ja tõesti oled väga väsinud, et sa lähed sinna ja,  ja tunned, et, et see aitab, et, et see on see koht,  kus sa kõige paremas mõttes saad ennast ravida  või saad terveks. Kogu see karuloos, park on selline hea koht,  aga, aga tee kodune alakonnused, et et see on koht,  see, palju öeldud, see selline, et kuidagi võõrad inimesed ütlevad,  et hea aura on seal, võib-olla on ka seal aura,  see on tõesti hea olla, see on metsa sees,  üksik maja lähedal, noh, nüüd on tekkinud noori inimesi juurde,  väike taluke sinna, aga aga see on siin hästi-hästi mõnus koht. Istud ja vaatad. Kadunud onu oli, oli poissmees ja pillimees  ja pullimees ja ja see oli lõõtsamees siis üles,  istus trepi all ja mängis lõõtsa vaht, ma tunnen,  et mõnusalt kui hakkas mingi kurb tunne peale,  siis siis pilli välja ja mängis pilli siis trepi al  ümberringi kuulda. Vaadake ilus siin ka, kui istud mäe otsas,  mängid pilli, noh mõnus ju. Aga esimene mees, kes vallalt oma esiisade talu tagasi nõudis,  on meile juba tuttav loodusvaht Mati Urbanik. Tema on Karula kandi põlisasukas ja peab nagu tema vanaisagi mesilasi. Kui ta ostis selle koha, siis oli ta kõigepealt mõned loomad ostnud. Paar lehma, hobuse. Ja oli ka kaks pakku mesitarusid. Ja aga ta ei teadnud mesilast mitte midagi. Mingi raamat oli talle kätte juhtunud ja luges  ja vaatas, et ahah, tossu peab andma ja. Ja hea on, kui on sul kaitsevõre ja, ja valge valged riided  ja noh, mina ei ole just see, mina olen väga esinduslikult valges. Tähendab täna peame vist kohad vahetama,  mina hoian natuke kaugemale, sina teha. Mati õpetust mööda said mesilased kenasti inspekteeritud  ilma ühegi nõelapiste ja vajaduseta tiiki põgeneda. Tarud olid hästi talvitunud ja mesilased terved,  mis tõestab veelkord, et Karulas on kõigil hea elada  nii väikestel kui suurtel. Mis peale puhta looduse on need asjad, mis sind siin Karulas  kinni on hoidnud? No vaata ringi. Et et kui, kui mulle pakutakse elukoha kuskil laustasase maa  peal põllumehena, mul oleks muidugi väga hea traktori keema. Ma, ma ei pea mõtlema, kas see traktor läheb ümber. Siin on raske elada, aga siin on ilus elada. Siin on minu kodu ja ja tegelikult ma ei vahetaks seda mitte  millegi vastu. Et nii on Siin on need värske vesi. Ja see on nüüd pajumesi nagu pärlid. Kas võta näpuga, eks? Võta, võta sellega. See on Selle aasta meie jaoks ära proovinud. See, kuidas me elame ja millega tegelema,  sõltub ülisuurel määral meid ümbritsevast loodusest. Oliiviõli id meil lihtsalt pole, aga kaer  ja kartul kasvavad küll, kui oskame põldu harida. Oma oskused oleme saanud esivanematelt, nemad aga omakorda  võtnud palju üle mujalt maailmast, eeskätt Euroopast. Sealt tuleb ka meie oskus tiikides kalu kasvatada. Võimalik. Meil kasvatati kalu juba 14. sajandil ehitatud padise kloostritiik,  kuid see ei ole sugugi kindel. Kindlalt teame, et karp kalamaime toodi Eestisse 121 aastat  tagasi kuid siin ei ole tiigi kalamajandust saanud. Ja ega ta saagi kunagi niisugust mõõtu, nagu näitab näiteks  Lõuna Böömimaal. Tšehhi vabariigi lõunaosas, Tšeska Pudajovitši ümbruses  asuvat piirkonda kutsutakse Lõuna pöömimaaks. Siinset piirkonda iseloomustavad lauged,  mäed, pikad jõed, lossid ja Kesk-Euroopas. Pole omane vana maailma hõng. Lõuna-Tšehhimaalt Sumava mägedest alguse saav ltava jõgi on  kokku 430 kilomeetrit pikk. Kunagi oli tegemist kiirevoolulise ja kärestikulise jõega. Praeguseks on selle vood raugenud. Veel sadakond aastat tagasi oli veepind siin kümneid  ja kümneid meetreid madalamal ning orliki loss asus kõrge  kaljurahnu tipus. Kuuekümnendatel rajati samanimeline tamm,  mis tõstis veetaset ning kaitses allavoolu jäävate linnade  ja külade elanike üleujutuste eest. Üheks piirkonna eripäraks on ka sajandeid tagasi rajatud  tohutu kanalite ja tiikide võrgustik mis tänapäeval ilmestab külamaastikke,  leevendab üleujutuste mõju ning pakub mitmekesiseid  võimalusi vaba aja veetmiseks. Üheks olulisemaks põhjuseks nende rajamisel on olnud aga karpkala. See võib kõlada uskumatuna, aga see 200 hektari suurune tiik  on tõepoolest inimeste poolt kaevatud ja seda tervelt 460  aastat tagasi. Selle tiigi keskmine sügavus on kõigest üks meeter  ja peamiseks kaevamise põhjuseks on ikka karpkalakasvatus. Karpkala on tšehhidele piduroaks igal kevadel enne  lihavõtteid ja sügisel enne jõulusid tõstetakse lüüsid üles,  lastakse tiigid tühjaks ja korjatakse kalad kokku. Rohkem kui 20 hektari suuruse sloseni tiigi tühjaks laskmine  ja kalade kogumine on alanud. Veepind alaneb umbes nädala jooksul niimoodi,  et kalad kogunevad ühte pisikese soppi sügavasse vette. Mehed piiravad selle sopivõrkudega ja korjavad lihtsalt  karpkalad veest välja. Noored karbid alustavad oma elutsüklit haudemajas. Juba aastastena asustatakse nad tiikidesse. Mida suuremaks kalad kasvavad, seda suurematesse tiikidesse  nad üle viiakse. Lisaks karpkaladele kasvatatakse tiikides  ka koha linaskit, angerjat ja teisi kalaliike. Olgugi, et tiigid on looduslähedased, ökosüsteemid,  peab seal elavate kalade eest ikkagi hoolitsema. Talvisel ajal raiutakse jääkattesse auke,  et kahjulikud gaasid saaksid eralduda. Suvisel ajal antakse lisatoitu Whit Need. Carpe In to on dal. Toidu koostisega on võimalik mõjutada kalalihaomadusi. Tšehhis on välja töötatud südamesõbralik,  karpkala. Lisaks hoomega kolm karpkalale töötatakse lõuna pöömi  ülikoolis välja ka tehnoloogiat kuidas looduslikke  lisaaineid kasutades pikendada kalatoodete säilivusaega. See näitab, et teadlaste uurimistööl on ka praktiline väärtus. Selline kanalite ja tiikide süsteem võib tekitada,  mis ime jämetust ja austust sajanditepikkuse inimtöö suhtes,  kuid kadedaks saada ei ole siiski põhjust. Pangem tähele, millist imetlust ja austust ühes  keskeurooplases meie metsad, meie järved,  meie rabad, kas või see, mida kõike võime me näha lihtsalt  koduõues istudes. Kuulge, aga teil on siin selline prouaga selline omapärane  linnuvaatlusjaam püsti. Noh, eks me oleme natuke linnulised ja laisad töömehed  istume rohkem siin binokli all ja vaatame linde. Ja kõrgus on ka täpselt sätitud. Praegu peaks olema jah, selle haigrupesa peale  ja tõesti Ongi haiguramp ja kured on üleval. Kopelma külas elava vanapaari koduaiast avanev vaade paneb  imestama ka iga tõsisema linnuhuvilise. Ma tulin piimalt ja vaatan, et huvitav, et kurel on  sugulased külla tulnud või mis asi see oli,  aga nad lahkusid kohe pesalt, nii nagu ma. Tähendab nende lähedasse jõudsin. Aga siis päev hiljem sain aru, et uurisin natuke kirjandust  ja need on all, haiglad hoopis. Aga kuidas tundub, kuidas nad seal omavahel niimoodi läbi saavad? Läbi mitte mingisugust naginat siiamaani ei ole. Aga muret muidugi teeb see üks moment, et kui nüüd need  kurepojad hakkavad Allapoole oma ülejääke puistama, siis mis n need haigust  seal all teevad? Kui suur haruldus kuuse otsas toimub praegu on? Kahtlemata on see üks ülimalt põnev nähtus kuna teadaolevalt  Eesti ornitoloogiaühingule teadaolevalt ei ole sellist  valget toonekure ja hall haigru koos pesitsemist kunagi  täheldatud Eestis kui toonekurge me teame,  kuidas ta pesitseb, eks ju, igal pool talu õuedel,  kuidas Haigur muidu siis elab. Hall haigur on üldiselt selline koloniaalne lind,  et neile meeldib elada koloonias. Ühe puu otsas võib-olla isegi üle 10 pesa. Ja neid pesitsuskolooniaid on Eestis ka üle 200 pesaga  kolooniaid ja siin lähim suurim on üle 100 pesa koloonia. Aga sellist üksi vesitsemist üldiselt tuleb väga harva ette. Aga kuidas siis juhtus, et ta sellise kure lähedale  siis naabruses se läks, et miks ta sellise koha valis? Puid on ju palju? Seda oleks ilmselt kõige parem haigru käest küsida. Aga võib-olla väike loogika on selles, et nägi ühte ilusat  suurt pesa. Puu on ka sobiv, et selline kuivanud kuuselat sinna mahub  tegema veel mitmeid pesi ja haiged tihtipeale sellist otsas ongi. Et võib-olla tõesti, kui see paar otsustas üksi pesitsema hakata,  võttis ikkagi lähedusse mõne teise suurema pesa. Haigrust teame me vähem, kuid valge toonekurg on tuttav  paljudes koduõuedes. Kui palju selliseid kurepesi Eestis on? Valge toonekure viimane arvukushinnang on suurusjärgus kuni  5000 paari ja loomulikult ei ole need kõik üle lugenud  ja me ei tea, hindame umbes 5000. Aga just tänavu ongi plaanis võimalusel kogu Eesti toonekure  pesad üle lugeda. Seda tehakse sellise rahvusvahelise projekti raames,  kus siis iga 10 aasta tagant juba alates 1930.-test  aastatest loetakse kogu Euroopas kõik kurepesad üle. Mida inimene peab siis tegema, et oma kurge kuskile üles anda. Selleks on Eesti ornitoloogiaühingu kodulehele loodud  selline spetsiaalne kurgede kirjapanemise ankeet,  kuhu saab siis kirja panna selle kurepesa  ja ühtlasi ka lisainfot, et kas seal on kindlasti  tänavakured olemas ja kas nad on munenud  ja eks aja jooksul on ka näha, kas on poegi  ja kui palju on poeg tegelikult valge toonekurg on ju,  ma julgeks öelda, et kõige lihtsam linnuliik,  kelle pesa ju leida ja kirja panna Aga siin on üks huvitav juhtum veel, et siin kõrval on üks. Üks, kolmas haigur, et selline selline armukese lugu või. Siin on jah üks väikene kolmnurk jah, tekkinud sellepärast,  et kolmas on juures ja, ja nüüd siis see kolmas püüab  kuidagi Nende vahele kiilu lüüa. Küll ta lendab siia ja sinna ja ta häälitseb,  aga ta hääl ei ole üldse ilus. Niisugust rääksu on kole kuulata. Aga lõpuks harjud ära ka. Alguses oli kole, aga nüüd juba tükk aega kuulanud polegi  enam kole. Vaatate nagu teatrietendust täiesti ehtne teatri etendus,  paljud ei näe sellist etendust, aga meie näeme. Kas see, mida loodus meile näitab, on teater,  tsirkus, vabaõhuetendus, performance või midagi muud? Mina ei oska määratleda. Võin vaid teatada, et tänasele päikeseloojangule,  mis toimub iga ilmaga on veel piisavalt vabu kohti. O kolm. Osoon.
