Huvitav on see jah, et luiged säilitas toilise rahu alati ka. Varahommikul siin oli kui, kui kõik see linnumaailm ärkas  kotkad ja kullid ja. Siis luiged, luiged ei teinud välja õieti kahest kotkast,  kes tulid Matsalu mõisa poolt, kui kotkad ei tahtnudki luiki  vist üldse tülitada. Läksid küll kõik minema jälle. Aga Luike on väga vähe, siin rannas, hommikul. Mitte üle 50. Audrust saab paremat püüda. Andres Kuresoo. Ja Leho Luigujõe on ornitoloogid. Nende perekonnanimesid pole me välja mõelnud,  need lihtsalt on niisugused linnumeestele sobivad nimed. Kuule, mis põld see nüüd on. Ma ei saagi aru, hästi. See on mingi sein või? Seinamaa siin kahtlane, mida nad üldse sööd siin mingit üürika. Kolmest põhilisest luigeliigist väike luikeaga. Üks üks paar ilma poegade ja siis on üks paar kahe pojaga. Kolm vana, kaks vana neli vana lindu. Kolm pluss kaks vana. Kolm vana vana 25. Nüüd on kollase kaelarenguga lind. 460 264 A. Ja see on paarilisega ja Leho ja Andres teevad oma tööd, nad ei kuulata enam ammu  kõike nähes, nagu meie operaator. Kes teeb oma esimest loodus saare? Meid on hoiatatud, kui lähedale me tohime luikedele minna,  et neid mitte häirida. Kui luikedel on kaelad pisku, need valve  siis söövad rahulikult Pole võõrast märgatud. Me oleksime oma kaameraga nagu pärva juures. Tegelikult paistavad liigad teleaga tiivis niiviisi  mis nad algama taga. Eesti loodusfilmide esindusliki reas pole üksi,  õige filmi loodad on vist liiga ilusad nimed,  et neid filmida. Nad on sünnikarta ja ka teadlased on nüüd uurinud. Õige topis iga linnuke, see. Ometi näiteks laulu luugi pesitses päikesed ei tunta  ega ainult pildistada või meie sajandi keskpaigast. Jan n on juba aastaid käinud väike uisu kannul jalaväänaste  välja uisutades. Did You feel Joself Lik Hunter. Me oleme praegu paatsalu luhas ja ja seda ala kasutavad. Matsalu luiged toitumiskohana. Miks nad Matsalu, luige, kuidas me teame,  me kasutame neid kaelarõngaid, et need on tõestatud,  et need Matsalus tulevad siia, et mitte niisama,  et me ära tunneme. Praegu selles parves on kahte liiki luiges üks kümnekluik  ja ülejäänud on siis laululuiged. Ja kühmnuk, see on meie tavaline niisugune pargitiigi lind,  millega inimesed on harjunud ja ausalt öeldes  ka natuke tüdinenud, öeldakse, et ta on riiakas  ja niisugune natukene niisugune, nagu ta on,  ei ole kõige meeldivam lind. Nojah, ta nüüd on, erinevalt teistest on ta vaikne,  ta ei häälitse eriti teab kühnukluik. Ja siis, mis puutub nüüd tema Tavalisuse siis noh, kõige tavalisem on,  on ikka väike Luik, keda meil peetakse kõige haruldasem,  kõige tavalisem luige liik Eestis on väike Luik. Aga tavainimesed ei ole seda harjunud nägema. Teie olete harjunud nägema väikeluikesid hulgi. Nojah, ainult, et kühnokluik on nüüd baarides enamasti juba  kevadel pesitsuspaikades, et ta noh, ta on laiali kõikjal. Et väikeluiged saabuvad väga suurtes parvedes meile,  me oleme siin näinud ju tuhandelisi, parvesid. Mida see luige parv päeva läbi teeb, siin? No on uuritud, seda asja ka tähendab mida nad teevad ja,  ja siis Jämedalt 60 protsenti ajast veedavad nad toitudes. Ja ka siin ilmselt praegu küll need laululuiged siin juba  vist on su niisuguse intensiivse toitumise lõpetanud,  nad veidi mängivad ja võib-olla hakkavad siin sulgi  puhastama ja magama nad lausa magavad. Et 20 protsenti sellest ajast ütleme valgest ajast nad  siis magavad, tulid matsalusse magama ja just need sageli  need noh, linnud, parved, kes on värskelt saabunud,  need on väga väsinud. Kui me näeme neid kõhna, kõhnavad hästi kõhnad  ja sellised saledad luiged on, siis nad on üle 1000  kilomeetri lennanud. Ja see on näha, me saame, kui nad jalutavad vahel põllu peal,  me saame vaadata nende kõhtusid ja hinnata. Ja siis on enam-vähem pilt selge. Et kas on tegemist saabunud luikedega või on  siis juba on sellised linnud, kes on pikemat aega nuumanud  ennast tõeliselt Täis nuumanud luiged on, näevad kohe niisugused matsakad  ja paksud välja ja ja tavaliselt neid näeb. Just kevade teisel poolel enne äralendu Eestist Matsalu lahes. Meelitab luiki kõige rohkem penikeel. Kaks liiki penikeelt ja, ja mändvetikas. Kevadel söövad nad peniga säilitusorganeid,  mis on muda sees ja risoome, et tegelikult seda taime nad  taimele eriti maitsegi ja, ja, ja kevadel,  kui luiged meil siin on, siis siis ei olegi taim veel tärganud. Hetkel praegu on väga oluline, nagu just jälgida neid,  et palju on seal üldse kaelarõngastega linde. Et saada teada, kus need linnud üldse meile siia tulnud on  ja kuhu nad siis hiljem ka edasi lähevad. Aga linnuteadlasel ei ole kunagi mingisugust eetilist tõrget,  et me segame ennast looduses niiviisi vahele,  et me paneme temale märgi külge ühele isendile. No eks neid tõrkeid ka kindlasti. Sul endal ei ole olnud? Ei, ei tea ühtegi juhtumit, ei tule meelde. Ei sellist juhtumit, mina vähemalt oma praktikast ei tea,  et et tundub nagu, et rõngas oleks sellele linnuliigile just ülearune. Sest praktiliselt ikka sellist linnuliiki veel ei ole meil,  kelle kohta me kõike nii täpselt teaks, et et ei oleks vaja  neid enam märgistada ega nende kohta veel midagi teada saada. Linnuhuvilisi inimesi on Eestis üsna palju. Lisaks Pärnu harrastusornitoloogile Peeter Rajale saime  Audru kandis tuttavaks Vello meistriga. Te teate missugusele põllule linnud tulevad,  kuhu nad kunagi ei tule, kuhu, mida võib. Alati peidude järgi sai vaadata küllap nii nagu maad  võimaldavad aga pole tihtipeale ikka ületuste all  ja liigniiskuse all ja siis siia orased nagu pole küll  või taliviljasid, pole küll olnud, siia. Aga seda te olete kindlasti märganud, et linnud tulevad  ühtede ja samade põldude peale. Seda küll. Siin üks kindel ala, kui iga aasta põhiliselt armastavad peatuda. See on kummaline, see on kummaline. Tundub, et nagu saaks maast mingit energiat noh,  rändel väsinud linnud nagu saaks mingit maaenergiat,  tundub seda alati, on enam-vähem kindel piirkond,  kus nad puhkavad. Te ei seo seda sellega, et neil võiks olla siin mingisugune  eriline toitu. Ma ei ütleks, sest see toidu toitusalane ühtemoodi igal pool  siin ümberringi. Kes on teie kandis lindude vaenlased? Ainuke vaenlane on inimene. Sest isegi kevadrändeaeg esineb sellised juhtumid,  et käiakse paugutamas, metsloomad, metsloomad vaevalt muidu  rebaseon kah, kuigi ma pole märganud, et rebane on neid murdnud. No kui ringi käia, näe, kas suled maas. Aga ma korra nägin, küsin mehed sportusiga,  paksutasid ja oli ka teine päev, ei sulle luiki surnud. Ega see rebane ka väga hästi luigest jagu ei saa,  seepärast luik on võimas lind ja, ja isa lind ikka saab  tihtipeale sellest rebasest ka jagu. Kui just rebane üle ei avalda. Hoolimata tema väike luige nimest. Ja väikeluige nimi on tal küll, aga, aga ta on jah,  kaalub ta. Neli-viis kilo ja ja see on ikka kaks rebast. Ja ja, ja noka nokas on tal kõvasti jõudu ja. Ründab ta tiivaga või nokaga. Oled sa ise näinud, kuidas see väike Luik läheb oma  vaenlasele kallale? Ma olen näinud, kui väike luik läheb inimesele kallale  ja see oli päris kohutav vaatepilt. Aga see oli vangistuses olev väike luik ja tal lihtsalt,  et ei olnud taganemis teed ja ta ründas väga raevukalt  inimest ja, ja ega sellel Tema puuri sissetungijal ka eriti hästi läinud. Ja Matsalust tehtigi ametlikult mingisugune riiklik  imemajand siin 50.-te aastate alguses. Nojah, ja see oligi see ministrite nõukogu,  ta oli ministrite nõukogu jahipiirkond. Nii et kust neid lubasid siis anti, seda ma ei tea,  no eks sellest jahiseltsis siis või majandist,  eks sealt siis anti need load siis ja nii,  et siis käisid ka ainult siin niisugused ikka bossid käisid. Kui kaua see kestis? See kestis siis kusagil niimoodi 50 56 57. No 56 ütleme oli siis veel see, kus oli palju neid,  aga 57, siis. Olid võib-olla mõned üksikud käisid kevadel  ega sügisel enam, kas me tunneme neid viimaseid luige jahimehi? No eks te tunnete neid kõiki Eks te tunnete neid kõiki, jaa, aga need on nüüd  ka juba enamus vist kõik vanale mehed, no ühesõnaga,  viimane, keda mina tean, oli Vladimir Käo. Tema oli meil siin niisugune alaline jahikäija,  sest meie isa, tema oli niisugune väga sõbralik mees,  kõik, kes tulid, kõik olid tema sõbrad. Tere, sõber. See oli isegi veel selle esimese Eesti valitsuse lõpul tuli  siia üks noorpaar, nad vist olid, kas nad olid  siis talvel abiellunud, nii et see mees oli jahimees ja,  ja ma nii mäletan, et on meil toas, nad siis riietusid ringi,  panid omale need valged mantlid selga ja  siis noor proua ja härra ja ja võtsid siis püssid  ja hakkasid siis minema jahile. No ja, ja kui nad siis tagasi tulid, siis proua ütles,  et mina ei teinud ühtegi pauku, et mul hakkas nendest  nii kahju ja vaat sellest ajast võib-olla,  et siis ma võib-olla lapse mõistus, see nagu läks,  et et nad on ikka ilusad, et, et kui niisugune kena proua  juba vaatab, et luik ei ja hakkab tal kahju,  et luike lasta, et no ju siis ikka ei tohiks neid nagu lasta,  aga, aga noh, see oli ka ainult ütleme selle korraks,  sest siia nad tulid siin nad lasid, kuidas nad läksid,  õieti käis noh, tulid siia siis riietusid ringi,  nendel olid siis igalühel, olid omanimelised,  need luige kujud, valged, niisugused luige Noh, luige topise või, või noh, ühesõnaga kujud  ja siis võeti need kujud kaasa, siis olid nendel veel need  luige need lootsikuteks siin kutsuti niisuguselt plekist. No ütleme niimoodi kaks meest läks nagu korraga võis seal  sees olla, et kandejõuga no ja see võeti  siis ka jää kahe peale siis kaasa. Ja siis nad läksid püsid ja siis siia vöö,  vöö ümber, nad panid omale siis kõik need. Padrunid ja need olid siis kõik niimoodi ära,  et ta oleks ikka laskemoonaga vasti. No ja nii nad siis läksidki ja siis siis seal nad  siis hakkasid laskma siis need. Valged mantlid ja siis noh, jälle need luiged nagu ei osanud  ju karta neid ja ja, ja kui oli, siis oma ports käes,  siis need laoti sinna Luige lootsikusse ja  ja siis sellega siis veeti kaldale kevade,  teede lagunemis, aeg. Oli ju tavaliselt see luige jaht ja, ja siis mul on meelde jäänud,  et, et öeldi, et, et hobusekoormatega viidi välja  siis pidi neid ikka palju olema. Gratsiline rokokooliku elegantsiga kühmnakluik. Nad on tumad, linnud ega laula nagu väikeluiged  või laululuiged. Laululuiged pidavat suremagi lauldes. Inglismaal kehtib rohkem kui 400 aastat vana seadus,  mille järgi kõik märgistamata luiged kuuluvad kuningale. Selle 1592. aasta seaduse järgi pandi veel hiljuti vangi  luige tapnud mees. Aga see oli Inglismaal. Meie saame ainult soovitada. Kui teis tekib niisugust pilti mehe isu haarata,  püssi järele, minge psühhiaatri juurde. Kätte sealt elektriliinide alt ja ta oli oma perega seal. Oli paariline ja ka kaks poega. Leho, kas niisuguseid õnnetusi juhtub ka Eestimaal sageli? Jah, juhtub juba isegi selle põllu peal on seesama liin,  mis siin meil selja taga on. Kohalikud siin räägivad, et iga iga õhtu lendab kolm-neli  lindu sinna sisse ja, ja mõned mõned saad  ka surma. Ohtlik on on väikse väina tammi elektriliin. Seal on luiki noh, laus lausaliselt, mõnikord maas  või võib, võib leida kuni 10 lindu surnud lindu. Mis sa arvad, kas saaks midagi inimesed teha selleks,  et, No esimene asi, mis seal väikse võina tammi peal saaks teha,  on panna, panna see liin maa alla kaabliga mida,  mida ka mujal maailmas on tehtud, kus on  ka see elektriliin väga-väga ohtlik lindudele  ja kus ta jääb ka lindude lennuteel ette,  siis siis pannakse ta maa alla, kus ta ei sega kedagi. Ma ei ole teie varustuse hulgas näinud ühte väga tähtsat linnuuurija,  tööriista, skalpelli. Varem oli see tõesti nii, et kasutati niisuguseid  niisuguseid riistu ka ja ka püssi. Me ei ole ise sellega kokku puutunud sellise metsiku uurimisega,  mis eeldab lindude tapmist ja nii edasi,  aga me oleme teadlikud, et see on toimunud toimunud Euroopas. Kõikjal on olnud see traditsioon ja ka Eestis  ka peale sõda, et linde lasti küllalt massiliselt ainult  kollektsioonide tarbeks. Teadlane võib võimalik, et teadlane, fanaatik,  oma olemuselt ja ta arvab, et see on õige,  mis ta teeb ja ta tahab midagi tõestada endale  ja teistele ka. Ja, ja see, see on, see probleem. Koos Jan Hitmaniga tulid Eestisse Taani ja Hollandi ornitoloogid. Et luige pole moodsat tehnikat vabatahtlikult neid panna  tuleb kinni pida meile vargselt võrgud välja seada. Kui luigevärv hommikul põllule maandub, lendab võrk meil üle  pea lausa kettidega. Järgmine hommik on ootams. Mis hommik, kas mõni parv maandub võrkudele? Luik ei tule, neid ei tule järgmisel ega ülejäägiselgi päeval. Luiged lendasid hoopis Eestist ära ootamatult vara. Kuu aega varem kui tavaliselt. Eestist lahkuvad luiged ei lenda. Mitte kohe pesitsusalale, vaid ilmselt teevad peatusi  nii jäänisjärve piirkonnas kui ka Valgemere piirkonnas  ja siis seal veel paar nädalat nuumates jõuavad. Lõpuks nad siis pesitsusala aladele. Ja, ja siin võib-olla selle asja tuum ongi,  miks me siin noh, murelikult istume, tähendab väikeluiged on  just sel kevadel nagu ei kunagi varem ohustatud sellesama  kui me meenutame, mis juhtus eelmisel eelmisel sügisel  komimaal Petšora jõe delta alal, kus siis miljonid. Gallonite viisi naftat valgus siis tundra ökosüsteemi noh,  jõgede kaudu ja seda ei olegi õnnestunud. Seda naftat ei ole õnnestunud sealt loomulikult välja pumbata,  see kõik on selle seal praegu olemas, ta lihtsalt on  tardunud jäätunud samuti on lume all ja see kõik hakkab seal  vaikselt lahti sulama. Mais, mais ja juunis. Nii et väga suur oht on, et see luikede põhikodu et neil  seda kodu nagu ei ole Aga luikede käitumist muuta üks inimene ega looduse uurija  iialgi ei suuda. Kui tema peab minema Pedjora jõe deltasse,  siis tema sinna läheb sõltumata sellest,  mis teda ootab, seal. Kui nüüd juttu on mingist suuremast kohastumisest,  mis on seotud pesitsus Harjumuste muutustega siis see on ka mingil määral võimalik,  tähendab, on teada tõepoolest, et noh, linnud oma levilat  laiendavad ja, ja nad asustamata uusi kohti,  et see on võimalik, aga, aga nüüd selle liigi puhul,  kus tõesti seesama Pejora deltaala on kõige täht tähtsam  väikeluige noh, pesitsesala, see on noh,  ürgkodu väikeluigele. Siis ma arvan, et et siiski juhtub see, et kui need linnud  sinna saabuvad, siis nad võivad hukkuda. Tähendab, see on ainult mõne päeva või nädala küsimus,  et nad surevad ja seda neid ei suudeta aidata  ka muidugi väljaspool. Naftareostuse ulatust on seni varjatud. Ka ornitoloogid pole kõik veendunud tragöödias nafta võib  jääda ka känkratesse, mitte lahustada vees  ja nii edasi. Meil jääb ainult oodata uudiseid ja loota Et kaadrid suurtest luigeparvedest Eestis ei jää viimasteks  hääletud kevadet ei vaja keegi.
