Olete väga kaugele teha. Me oleme Oma taga. Mitu kilomeetrit? Kümmekond mas. No näed, see oleks ka päris hea. Maha võttu. Me võrra sisse ei saa teha. Siia ei ole inimesed pärit punase sain järgi,  kas. Annab läbi prügida. Siin jäävad need sarved küll igale poole. Kogu see res puu. Sa Einar suvel ta leidis, kas siis oli, olid lennud peal? Juulikuus loomulikult, kui me leidsime. Pojad pesas. Puu alla ei või panna sealt meie ront või puu. Ega siin ei ole muidugi veel kindel, kas  selle puu otsa saab, siis? Jah. Nii ongi vahepeal materjali kohe. Sa võtad nööri ka kohe. Ma pean nööri sappa võtma. Järgi. Palun hoiatan ennast eemale. Pisiasi ka sind häirib. Ma olen siinsamas lähedal tornis vaadanud mitmed mitmed  mitmed korrad, aga mina küll pihta ei saanud. Ja nägin kalakotlast, aga, aga ometi ei saanud aru,  kuhu ta läheb. No see oli meil juba mitu aastat enam-vähem teada,  et siin piirkonnas üks, üks kodapaar peaks veel olema. Me olime juuli alguses siin nädalapäevad vana metsa kaardistamas. Ja. Siis me kusagilt siit oma kilomeetrit poolteist olime eemal,  kui ma nägin, et kalakotkas on üleval ja. Ma panen. Tiirutas üleval ja. Läks järve poole ilmselt saagil ja siis ma ronisin raudadega  männilatva ja jäin ootama. Ja umbes poole tunni pärast oligi kalaga platsis,  aga ta tuli minu kohale tiirlema ja ju ta nägi. No ja, ja siis ma kaotasin ta silmist. Ja jumal teab, mõtlesin, et. Kus ta siis elab või kust pesa ta tuli ja jäi sinna paika,  aga siis. Kaardi järgi pidin kontrollima ka seda vana metsatükki,  mis siin lageraidela on maha võetud ja tulid vaatama teist lanki. Ei, ma tulin vaatama sedasama lageraielanki,  mis seal nüüd taamal mustendab ja ja vaatasin,  et kas on nüüd eraldus 14 või 13 või 12 või  mis tema on ja tuli siis siiapoole langi serva  ja juba isalind vahipult startis ja kohe silmasin seda pesa ka. Noh, see oli nii suur pesa seal männiladvas,  et see hakkas juba kaugelt silma. Et ma enne ei kuulnud, mis siin olid pojad või? Ja mis kuupäev see oli, kui me leidsime kas see oli 13.  juuli oli sama kui ma teise kala kotka pesa Valgamaal leidsin. Oleks raiu kogemata raiuti, ei tea, nad ei näinud teda  esimese aasta pesa. Alt oli pahasti näha, kaugemalt oli näha teinekord nad ei  saa aru. Nüüd raiujad ja mis ta just on,  ta on rongapesal fotkapesa. Ma vist pidi ka sellele Me peame. Teiega meil ei jäägi muud praegu kui palju meil on 17. 17 pesa on praegu. Ja palju, palju tehispesi on? Palju nüüd, kaks tükki on neid kolm, kaks on,  mis on ka. Kaks tükki üle on ta kõik teiseks. Ta võtab nüüd ma olen otsin ühe parema koha teinud. Vaata selle puukõveruse ka peale suvel see. Oli umbes. Ma ronisin sinna ülemise, vaata kus Jõgeva oks on sinna  peale ja, ja ega ma pessa ei ulatunud, vaatama. Nii kõrge pesa oli. Kuskil neli-viis aastat siin? No kindlasti huvitav, et all ei ole eriti palju,  aga. Siis ma ronisin sinna ülesse ja tuul oli ka,  siis hakkas kergelt kole, ütlesin poistele,  et tõmmake tõmmake puunööriga kinni ja et ära vajub all. Ega seal ei ole me ka. Pesaraskus oli. Tavasti oli siis veel rohkem kaldu kui praegu. No kindlasti paar meetrit veel. Pesa paarsada kilomeetrit sealt ära vett,  eks ta sellepärast selle ladva murdiski. Septembri, kui vihmad tulid Siin vahepeal, septembris oli päris kõva tuul  ja see on täitsa lahtine pea. Vaata, et rondid on siin mitmekümne meetri peale laiali laotatud. No hea, et vähemalt poegade alla prantslaste. Neid ju juhuseid on küll, kus pojad all surnud on. Ja ma usun küll, et nad said. Lendusest. Mis see oli 13. Juuli, siis nädalake veel jäi. Väga mõned pesa on. On nad õige kaua pesad. Septembri alguses, septembri alguses ja Süüa tüüakse nüüd ikka. Õpetatakse süüa? Hankima. Mulle sul, see öö jääb järjest suuremaks. Sa pead vati jope selga panema. Kampsun seljas? Nojah, täna on hea ilm, et ei saa midagi soojemat selga panna. Talvel on hea. Siia ei saa enam auku kahvliga juurde pista. Ma võtsin kõigeks üks ja road kaasa, võib-olla läheb vaja. See peenike kere on nuhtluseks vähemalt siin puu all. Ja ümber keerama, enne kui saad uuesti kala kinni üleval,  võib kasuks ta üleval on jah, sellest olen juba aru saanud. Vaata ole sellega siin päris künka peal. Tõmba puud või ära. Puud tõmba, siis ma tulen. Tulen alla, aga lihtsalt siis ta ei jää meil ette. Võssa mine ülesse sinna. Ega ta ei mõõtnud, kui kõrgel see oli kuul. Ei. Meil kõrgusemõõtja kaasas ja ei olnud nii palju mahtu ka. Ega see puu on paari tüve vigastusega, aga. Võibolla ei olegi hea? Ja teha. Tahab augud sisse ja? Kas mõni oks on vastus tõvehr? Üle 20 meetri kiisu. Maapinnast kindlasti. 25 peale tõmbab. Silmaring läheb järjest laiemaks. Noh, eks nende pesade juures ongi hea vaade Isegi selle rabamänni otsast, mis endas oli päris hea vaade Kuule, mul on tunne, nagu varblase Erne käpi otsas. Läheb nii peene Juba. Täna pole tuult, muidu on muidu oleks päris kõhe olla. Täna ideaalne. Üks ükskord ma jäin seal. Nuia lähedal. Ükskord nuia lähedal läksime vist Oleviga  ka neid rõngastama ja kurat, äike tuli peale. Siis läks keere asi seal üleval, et. Tuulehoog hakkas järjest käima. Juurdepääs oli ka igavene kehv, aga sai ikka kähku asja ära teha. Kaks ladvaharu murdunud. Nad kõiguvad seal küljes veel. Ega ta siin midagi suurepärast küll ei ole. Terve see lagendik jäi ilusti peale. Kõik need männid lageraide ots-sealt jah. Jama on natuke. Nagu oligi Nagu oligi arvatud Kaks ladvaaru on murdunud ja. Väga paha on siia pesa ehitada. Ole ole hea, seo siia otsa minu binok, kus ta on,  sul ka see otsas ripub, teeme ära. Ma ei saa aru, kuidas need oksad seal võras on. Järsku kolime tõesti teise puu otsa. See jääb talle istumise Benakli. Ma terin üles, mul on siin hea hea positsion. Kui ta on Midagi muud küll valida ei ole, kui sinna. Teise puu otsa kebida oma krempliga. Annab inoklid, maga aega. Ornus. On päris päris soodne olema. Lase lahti, ma lasen ta all. Oota, ma lähen natuke ülespoole, ma. Ajan selle risu alla siit. Ega teist all ei ole keegi. Ma katsun ühe ühte kohta visata, siis vaatan natuke,  ma lähen kõrvale, katsun pildistada, siis saaks nagu ilusa kaadri,  kuidas potsata, lammutatakse. Kas sa saaks nõksa kõrgemale ka? Ega ma teisiti ei saagi seda teiselt poolt lappa seda risu kätte,  siis ma saan selle viltuse männi hästi kätte. Siis jääb tal siia hea tüü, igas istumised. Me ei peagi kusagilt langi pealt hakkama otsima neid tüüpe,  et me saame pesamaterjali siit kätte. Ma viskan sinna lagedale kohale Varsti võiks kõik. Kinni jäi Einar, sa vist pead uuesti minema üles. Tuleb. Teeks ja. Ja. Mina ei ole midagi teinud, sina. Sina panid takso ümber. Tulino. Ma võtsin ju ka raua taas ja mille jaoks nad muidu mul on? Siin on sinu leitud pesa, s püüd minema. Nüüd võib ime kibedamat last. Kuule, sinu esimene kotkapesa vist oli kala kotkapesa jo oli küll,  jah. Mul nagu see kotkate üldse siis alguse saigi. See oli 87. aasta. Oli see juuni jah, juuni alguses. Tuttavad koolilapsed lõpetasid kooli ja siis oli lilli vaja viia. Läksime piibelehti korjama ühte. Linnast ikka 15 kilomeetrit kaugele metsade keskele. Ja seal. Juhtus nii, et juhtusin kalakotka pesa peale. Ma ei olnud enne üldse kalakotkaga kokku puutunud ja. Ära tundsin kohe kala, kotkas on vana, paar oli peal,  seal. Ja siis ma kirjutasin järgmine päev mitte ei kirjutanud,  helistasin eineri Einariga natuke tuttav,  siis. Ja kuidas ta nagu esimene tunne oli kuul kit ausalt,  kotkas ikaga. Ilus noja ja aga ega selle kotkapaari noh,  pesa saat Tartus oli sama, mis siin. Esimene sügis kohe tuli tuulega alla. Kõvat sügis, tuled tõid pesa alla ja tuli tehispesa teha,  samamoodi. Esimene aasta oli üks poeg, esimese aasta pesa ka,  ma juhtus kohe leidma, nagu nad alustasid,  nii kohe. Juht, juhtusime leidma. Tegime tehispesa sinna, järgmine aasta oli kaks poega,  juba jäi püsima, siis oli kolm poega veel järgmine aasta,  see oli siis 87 88 89, oli kolm poega, jäi kõik aastad  siiamaani kolm poega. Aga aasta sel aastal läks pahasti. Nüüd 94., kui me sinna läksime, noh ikka kodukandi pesa  ja nagu natuke teistmoodi, lähed selle pesa juurde kui  teised Eestimaa pesad. Aga kui sinna sai, siis leidsime kõigepealt alt surnud vanalinnu. Ma võtsin lapsed ka sinna veel kaasa, noh et neile  ka nagu metsa lõhna ja metsa elu näidata,  pärast oli nagu paha tunne, et poleks vist. No kes teab nagu paha tunne, nagu ei oleks tahtnudki võtta neid,  kui oleks ette teada. Ja siis heina ronis üles ja üleval oli veel. Pojad olid ka surnud, muidugi. Ja eks pärast selgus, see emalind oli hukkunud. No seda me ei saanud teada, kas inimene oli tulistanud  või kuidas. See on parem mänd küll, kui see Kui see pesapuu, eks ta on ainus selle platsi peal,  mis teha kannab igal juhul. Siin isegi, kui ma pean poolteist meetrit lapp maha lõikama,  jääb veel. Kaks kolmandikku varast alles. Kalakotkaga muidugi, mäletad, seal Võrtsu ääres oli päris huvitav. Aleksei kass. Vaibamehed. Kui teda kurikat rabas? Suur veeaegu oli see vist jah? Suure jõe eel ja oli tormant kalale järgi,  no ta ütles purikale ja siis oli kinni jäänud kala külge. Nii hasart seal rabas, kala oli tohutu suur  ja tiris kalakotka, hakkas vee alla tirima,  kalakotkas oli hakanud koledat häält tegema. Kala oli tirinud ja tirinud, aga lõpuks oli ometi kotkast  nagu lahti lasknud ja minema lendanud, ilma kalata. No ja need külameeste jutud on ilus jutt,  aga seal oli, ta rääkis ühest külamehest,  see Aleksei kass, et et üle tema õue oli läinud see kalade. Lennutee ja siis ta oli niimoodi kala püüdnud,  et kui kalakotkas üles ta vaatas, kui suurem kala oli,  on ju ja siis lõi käsi kokku. Ja kala oli matsti hoovis, tal kalakotkas läks järgmise kala järgi. Ma tulen nüüd siitpoolt Ei lähe nöör akstesse ja. Sa oled nii kõrgel, et kael jääb kangeks vaatamiseks. Sellel suvel ma sain juba ka ühe kalakotka pesa,  leidsin veel siin juba, noh, kaks ma olen üldse leidnud,  üks oli siis 87, teine see suvi jälle kodu,  noh, kodust 10 kilomeetrit. See oli nagu noh, jälle huvitav juhuste kokkusattumus,  läksid nagu sõbra sünnipäeval polnud nagu plaanis minna  ja seal juhtus niimoodi, et üks Soome harrastus,  ornitoloog oli seal laual. No saime momentaalselt tuttavaks ja mõlemal läks sünnipäev  isu ära, kui mõtlesin ta metsa. Ttõmbasime sünnipäeva lauast minema. Moskvitsiga metsa ja leidsime kalakotkapesa. Ta oli ülimalt rõõmus, et selline hea juhus. Ega selle pesa tuleb meil samamoodi see aasta veel tehispesa teha,  sest ta esimese aasta pesa jälle, aga tuli kohe raie peale  ja raiuti kohe maha. Metsamehed ei teadnud seda pesa ei ole. Vast näha ei saanud. No seda ei saanudki alt näha ta kaugemalt,  kui ma torni t vaatan, siis oli binokliga näha ta metsa kohal. Aga kui alla läksid, siis ei ole raske oli puud üles leida  ja ja kui ma läksin metsameestega rääkima,  siis paar nädalat hiljem me vaatame juba maas kogu lugu ära  raiu ja täpselt. No see on nüüd Nii meile ehitamise kui kalakotkasterem Variant. Ta jääb, see pesa tehispesa jääb umbes samale kõrgusele,  kui, kui tal see enda poolt ehitatud pesa. Või vaatad kõrgemale, isegi? Nii et sobib Võta tera kaitse ära. Arvad, et kaob ära või? Kui ta tuule alla saab, siis purjetab puust kaugelt. Ole ole valmis. Väga hea. Hakka järgi laskma. Midagi isegi kujuneda. Võib-olla ei lähegi kõiki kaverite vaja. Ega neid koju tagasi ka viima ei hakka, ei need seal auto  juures läheb ikka. Ma ei kujuta küll ette, kuidas ma ta siia Paika saan. Ma vaatan, kas see park kannab seda. Ega ta väga raske ei ole. Oota, ma hetke puhkan, käsi. Ole. Hoia nüüd. Kabel trammis. Ma lähen teda õngitsema. Anna järgi. Mulle täitsa soliidne Kotkal omal vähem tööd oleks. Ma ei tea, kas piisab ja vaatame, kui puudu tuleb,  siis tõmba ise. Armastusega ei jää midagi järgi, vaata pärast leroni otsa. Ega nüüd vähem kõvasti tõmmata. Valmis noh, võid tõmmata. Ja tõmbad ise üles. Aga hoia seda teist leeri eemale, et nad omavad. Kalakotkas on meil niisugune linnuliik, kes erinevatelt,  erinevalt paljudest teistest, kes oma pesa puuvõradesse  peidavad ehitab pesa puude latvadesse. Et tal oleks sealt hea vaade, sellepärast me teda ei leiagi  mitte tihedast. Metsast vaid. Enamasti mingist mingilt vanalt kunagi raiutud metsaalalt,  millel On jäetud kasvama üksikud suured seemnemännid. Siin selja taga me näemegi mõnesid seemnepuid. Mis on jäetud kunagi 10 20 aastat tagasi tehtud raiesmiku  peale kuid paistab ju, et nad Totvad ei ole just eriti eriti sobilikud veel kotkapesa kandma. Ja seepärast olime sunnitud siis siia tulema  ja aitama seda kalakotkast, sest tema omatehtud pesa oli  lihtsalt kukkunud selle küllalt peenikese männiladva pealt alla. Muidugi oleks võinud ka olla siinsamas selle roiesmiku peal  samasuguseid seemnemände. Sellepärast, et, Me arvame, et need puud, mis seal püsti on ehitada,  on oma sadakond aastat vanad ja et kotkas ise saaks nende  peale pesa ehitada, selleks kulub veel oma 50  või enam aastat. Aga siia kasvavad need Uued suured männid võib olla alles 150 või 200 aasta pärast. Võdiseb puu. Ma olen praegu vähemalt Samal kõrgusel küll, kui see tema enda pesa oli Ma tallan selle sambla kinni. Et nüüd tuul ära ei külm. Ka olema kuule, on küll. Pesa on nüüd valmis, mis sa seal üleval näete? Kuule, ma vaatan praegu selle kalakotka pilguga ringi,  et kas talle sobib see Sinna sinu poole vaadates päikese poole näeb noh,  kilomeetrit poolteist. Aga? Aga teisele poole on oma kolmkümmend-nelikümmend kilomeetrit näha. Tanja võrgustik paistab oma täies iilsuses. Et see peaks sobima küll talle
