Loomaaia loomad. Loomaaia loomsed. Pere on aeg kuulata uusi lugusid Tallinna loomaaiast ja oleme Nende jutustamised võtnud seetõttu, et see loomaaed saab tänavu augustis 75 aastaseks. See oli siis nüüd väikeseks mälu värskenduseks või mine tea, aga üsna uueks informatsiooniks, kuidas, kellele? Igatahes tänases Te peategelane on valski hobune, stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. Värske hobuse puhul on taaskord tegu sellise liigiga, kelle säilimise eest võime aitäh öelda loomaaedadele, sealhulgas ka Tallinna omale. Jaa, seda küll, et selles mõttes on see hea näide, kuidas, kuidas aastamiljonite looduslik areng võib inimene mõne aastaga päris kiiresti olematuks teha. Ja noh, võib-olla sissejuhatuseks peaks peaks pisut vaatamegi arengulooliselt tagasi, et mis elukad need hobused üldse on siis tegelikult umbes kuskil 54 miljonit aastat tagasi ilmusid Põhja-Ameerika praeguse Põhja-Ameerika aladele niisugused umbes rebasemõõtu elukad, kellel on ladina keeles nimeks pandud eo Hippos ja ja kes siis olid nagu esimesed, et niisugused noh, tänapäeva kabealisi ja hobuslasid meenutavad elukad ja, ja paleogeenis siis umbes kaks miljonit aastat tagasi, Nad levisid sealt vanasse maailma ja ja arenesid edasi, hakkasid väga hoogsalt lahknema. Ja paraku siis oligi nii, et Põhja-Ameerika aladelt ulukitele kadusid nad hoopis hoopis ära ja jõudsid ükskord ükskord koduloomadena tänu valgele teleHanastajatel Ameerikasse tagasi. Aga siis Euraasias ja Aafrikas on nad siis moodustanud mitmeid mitmeid eri harusid ja hobuslased siis kitsama kabeliste osana ka on lahnenud küll Leeslikeks esiteks ja, ja sõpradeks päris hobusteks. Ja, ja kui nüüd juttu on, siis perse vaski hobusest, siis tema ongi tegelikult päris hobuste hulgas, paraku ainukene niisugune ulukliik, kes, kes üldse tänapäevane on, on välja vedanud ja tõesti-tõesti tänu loomaaedadele, sest et eelmise sajandi keskpaigas kusagil 48. 56. aasta vahel on, on viimaseid nähtud, siis kobi kiltmaal. Ja, ja pärast seda oli nii, et Edela-Mongoolias enam looduslikult ei olnud neid olemas nagu siis kuskil seal 40.-te aastate lõpus olid viimased loodusest kinni püütud isendit jõudnud tolleaegse nõukogude liidu ukraina osa kuulsasse stepiuurimise jaama ja kaitsealale Askaanjanovasse. Ja varem oli neid siis Mongooliast sattunud Euroopa ja Põhja-Ameerikast ka ja see loomaaedadesse ja see andiski võimaluse, et üldse praegu võiksime temast rääkida kui, kui olemasolevast elukest ja võib-olla siis jah, pisut pisut veel tagasiulatuvalt iseloomustada neid neid kabjalisi ja, ja hobuslasi, et mille poolest nemad siis muudest elukatest erinevad siis on see asi, et kui kõigile väga tuntud ja arvukas rühm sõralised on, on niisugused, kus siis viiest varblast on hästi arenenud kaks varvast ja moodustavad niisuguse kaheharulise sõra. Abealistel on, on paaritu arv hästi arenenud varbaid ja selles mõttes siis hobuslased on niisugused, kellel siis koguni üks ainukene keskmine varvas on, on see, mis on läinud suuremaks ja tugevamaks ja selle, see kannab siis kogu seda looma raskust ja külgmised, varbad on tegelikult, et noh, nii Rudimenteerunud ja on ainult säilinud naha all tikkel luudena, nii et selles mõttes siis nemad toetavad, toetavad ühele laiale varbale. Niisiis, Edela-Mongoolias, kobi kiltmaa, oli selle sümpaatse loomakese viimane looduslik elupaik ja ega tal siis sealgi pikka pidu olnud, et siis läinud sajandi keskpaigaks oli Brebalski hobune sealt hävitatud, kirjeldaks natuke, et mis siis oli nende hävitajate huvi? Mis siis inimesi on huvitanud, siis ühelt poolt muidugi on liha kõlbab süüa ja, ja nahk on sitke ja mis iganes. Aga muidugi, palju hullem probleem on see, et, et tegu on ju ikkagi pool kõrbelstel aladel elava loomaga nagu vaske, hobune on ja seal on nad väga kindlalt seotud veekogudega, et nad on küll väga vintsked elukad selles mõttes, et nad võivad pikki-pikki kilomeetreid kõndida, et jõuda veekogudeni ja siis jälle juua ja kõndida söödamaadele tagasi. Aga kui nende veekogude ümbruses on inimene tekitanud järjest enam asulaid ja hakanud suuri koduloomade karju pidama, iseäranis siis kitsede ja lammaste, aga, aga ka ka veiste karjusid siis, siis lihtsalt, et on ära lõigatud, need, need elukad ja igal asjal on, on piir ka sellel Winskusele, vastupidavusele ja iseäranis tiinet märad on need, kes vajavad pisut tihedamini vett. Ja tulemuseks ongi muidugi see, et kõigepealt siis lõpeb loomade sigimine ja siis ühel hetkel, kuigi tegu on suhteliselt pikaealiste elukatega, hobused suudavad paarikümneaastaseks elada. Aga, aga ikkagi, tähendab, kui nad juurde ei sigi, siis siis vaikselt läheb, õpiks üks liik ära. Läinud sajandi keskpaigaks oli iseloom hävitatud ja ja sellest ajast oli siis mõnda aega metsik ulukhobuse koduks ainult loomaaed. Just oli erinevaid koldeid, kus siis asjaga nagu põhjalikumalt tegeldi ja, ja meile kõige lähemal oli siis seesama juba mainitud Askaania noova ja ja siis sotsialismileeris Praha loomaaed, kes tegeles selle elukaga ja pidas ka rahvusvahelist suurregistrit. Ja peale selle siis oli Münchenis ja, ja mitmel pool mujal läänemaailmas ka niisuguseid keskusi, kus siis olid, olid nad olemas ja, ja üks üks probleem, mis pahatihti niisuguste tehistingimustega nagu kaasneb, on, on see, et noh, eks Mongoolia kodu hobused on suuresti olnud ka niisugused, kus on siis olnud aretuses kasutusel tõenäoliselt serblase värske hobune ja olid väga lähedased ja jällegi nii nagu me rääkisime amuuri leopardi puhul, et on aretuses sees üks kahtlasevõitu elukas nii algupärase valge hobustega teada, et 19. sajandi kolmveerandi viimase veerandi kandis on piiski linnasid kas loomakaupmees Saksamaale saadetud loomapartii hulgas siis ju ei tulnud arv kokku siis segaverelise tähendab Mongoolia hästi vanapärase verega ja personaalse hobusega segatud tähendab isendi, mis 100 protsenti puhtavereline ei olnud saatnud ja jällegi siis selles ülemaailmses aretus ja kasvatustöös siis püütakse noh, seal, kus, kus selle vere või genofondi jälgi on, neid valikuga elimineerida. Aga vähemasti ikkagi enamik olid, olid puhtaverelised olemas ja seda tööd oli võimalik loomaaedadel teha ja muidugi eks meiegi igatsesime kaasa lüüa. Ja nagu siin juba korduvalt on jutuks olnud, et karri Stern, kes siis paremini kui mis tahes teised Nõukogude Liidu loomaaiad suhtles nii sotsialismileeri, Nõukogude liiduväliste riikide loomaaedadega kui ka päris päris lääneriikide omadega ja ja dollar talvel loomi müüdi, osteti, vahetati ja, ja meil oli siin niisugune noh, naljaga pooleks öeldud, kõva valuuta olid põdravasikat, kes metsas. No inimesed on rumalad siiamaani, aeg-ajalt tassivad metsast põdravasikaid ära. Tol ajal oli see veel massilisem ja sa pead loomaaeda, tähendab, nad tassivad lihtsalt alguses oma õue peale ja kasvatavad ise neid üles ja nii edasi, aga see tähendas seda, et nad probleeme ei olnud leida. Kui kuid, kui otsida ja, ja rääkimata sellest, et neid kogu aeg pakuti, et algul on küll nunnu ja ja, ja lutib ilusasti, aga tahab sind ju ikka palju saada ja tihti saada ja pikalt saade instituut tööl ka käima ja lõpuks kasvab suureks igatahes veel suureks, eks. Ja ja selle tõttu siis nad jõudsid enamasti enamasti loomaaeda ja me ei vaielnud ka vastu, kuna me teadsime, et Lääne-Euroopas, kus, kui näiteks praegu on põder pisut liikunud ka lõuna poole, aga tol ajal oli ikka nii, et kui, kui Poolas või Saksamaal juhtus põder üle tee jooksma, siis sellest kirjutasid kõik riiklikud ajalehed. Ja, ja seetõttu siis saime meie nende. Pealegi on Irblastega niiviisi, et nad On üsna kui neid proovida püüda täiskasvanuna ja siis transportida, siis, siis nad on, on väga kapriissed ja tollal ei olnud ka võimalusi Niukest pikemaajalisteks uimastamisteks uivatamisteks ja, ja, ja seetõttu nisukesed, noored lutist kasvatatud põdrad olid, olid päris hea vahetuskaup ja kuna me siis kreeni abiga olime selle selle niisuguse vahetuse taolise käitumise suutnud nagu sisse viia, kus kingitust täna kõigepealt tulid meil mingeid elukaid ja siis siis kinkisime meie vastu. Niiviisi siis olid Stern saanud kaubale Praha loomaaiaga, et meile sealt siis eraldati kaks, kaks noort perse valski hobust mära Mirta ja täkk Velurja ja pandi need siis rongiga Prahast Tallinna poole teele. See oli tegelikult õnnetu 68. aasta ja õnnetu sellepärast et inimesed, kes, kes toda aega mäletavad, ei suuda unustada Praha kevadet ja sellele järgnevaid sündmusi. Ja nii juhtuski, et kui 60-ga üheksandal aastal saadeti need loomad Praha poolt teele, siis suve lõpus just oli see, kui, kui suuremal hulgal Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaade vägesid läks, läks Tšehhimaale sisse. Ja kui, kui meie tolleaegne akvaariumiosakonna juhataja, hilisem abidirektor Prants, Värnik ja tolleaegne zootehnik Andres Beekman kahekesi, siis noh, välismaale ei saanud ju keegi keegi minna ta mitte sotsialismimaadesse niisama, lihtsalt siis oligi piiripunkt see, kus siis kus siis ühe riigisaatjad nagu maha läksid ja siis piirist tulid loomad üle ilma saatjateta ja ja, ja siis teisel pool piiri ootasid saatjad, kes pidid nendega siis sõitma sihtkohta ja see oli Ukraina piirilinn, job ja see oli sopp, kusjuures just sel ajal, kui suured venelased Esselonide tankide ja muude asjadega läksid eelisjärjekorras igatpidi spiri jaamast üle. Ja, ja siis nad olid hädas, tähendab, teadsid, et, et loomad peavad teisel pool olema ja ja samas tsehhid, et noh, need konkreetsed saatjad ja piiri peal töötavad inimesed ja nii edasi tähendab nende jaoks ju oli põhjust olla vihane ja kuri. Ja siis nad seal mitu päeva nägid vaeva, et ikkagi lõpuks õnnestus neil neil saada see, see vagun üle piiri ja siis, kui nad olid üle piiri jõudnud, siis selgus, et tsehhid olid, olid küll need loomakastid üle piiri saatnud, aga kõik ülejäänud kola aga võib olla ka jumal teab mitte tsehhid, vaid vaid näiteks vene piirivalvurid hirmus, et jumal teab mis, mis selle söödakottide ja muude asjade juures võis olla. Nii et igatahes jõudsid need loomad üle piiri, nii et seal oli kaks kasti kahe loomaga ja ei mingit varustust nendega ümberkäimiseks ega ka mingit toiduvaru. Nii et hobused olid küll õnnelikult olemas, aga ilma igasuguse nina esiseta. Nii et meie poisid pidid hakkama siis kombineerima tee ääres jaamades ja seal alguseks juba sellest samast sopi jaamas, kus õnneks siis ka loomade liikumist oli ja kus oli võimalik siis siis kõigepealt kiiresti hankida mingisuguseid garantiikirju tehes siis siis sööta ja siis surevad laevaga veterinaaride raudtee veterinaaride abiga ikkagi nendest vene sõjaväekolonnides läbi suruda. Ühesõnaga, kahe hobuse pikk rännak sattus keset väga pöördelisi ajaloo sündmusi ja sellest tuli ikka kõik need. Ütles, et just ja, ja tähendab muidugi hobused, Piredad, loomad nagu nad on, tähendab kaubavagunite sorteerimine ju käi võib-olla siiamaani niiviisi, aga tol ajal igal juhul käis ta niiviisi, et sorteerimisjaamades hangiti mõned vagunid, noh, niisuguseks rongijupiks, siis ta keerati pöörmeid õigeks ja siis ta lasti seda aru mööda, niikaua kui need tulid tõkked vastu kolksti, siis kõik need vagunit Kolk, kusjuures siis mida tegid hobused siis, kui niisugune heli ja raputamine käis, mida nad tegid leid eest ja takka üles. Aga nad olid transpordikastides, kus neil väga palju ruumi ei ole, täiesti takka üles lüüa ja ja tulemus oli siis nii, et poisid kangelaslikult nende eest hoolitsesid ja püüdsid nende sorteerijatega rääkida, et nad ikkagi võimalikult väikse kolaka seda sorteerimist teeksid. Ja lõpptulemusena oli siis niiviisi, et, et poisid Tapa jaamas Tallinna nii pidid hoidma praktiliselt, et füüsiliselt neid hobuseid jalule ei jaksanud enam püsti seista, et siis jõuda nendega. Õnneks nad jõudsid elusalt Tallinnasse ja, ja pärast seda ja, ja olid veel veel kaua aega meil nii eksponaatideks kui ole aluseks töötamisel. Et, et selles mõttes nii oli, siis algus valski hobustega Tallinna loomaaias ja seda oli 1968, Praha kevade aasta just ja, ja see oli sama aasta, mis siis tähendab paar kuud pärast seda, kui, kui siis need hobused olid Tallinnasse jõudnud, alustasin mina tegevustesse asedirektori ametikohal loomaaias. Et selles mõttes on perse vaheliski hobuste ja minu ajalugu enam-vähem ühepikkune Tallinna looma ees. Nojah, tegelikult nagu me kõik teame, Praha kevad oli aasta ja mõttes tegelikult ikkagi sügisel, see kevad oli selline ülekantud mõttes. Et oli sügis ja siis tuli talv ja loomad ilusti kohanesid siin meie kliimas ära. Ja ja noored loomad arenesid edasi ja said täiskasvanuks ja siis me avastasime probleemi, et et see muidu tore täkukene Elur osutus krüptorhiks, mis tähendab seda, et tal hobustel on alguses, kui nad on, on varsad, siis, siis on munandid kõhuõõnes ja peavad kukkuma siis õigel ajal alla, aga temal ei kukkunud ja tulemuseks oli see, et asutus sigimatuks ja ja selle tõttu siis oli meil iga hinna eest tarvis jälle asjaga asjaga edasi minna ja eks need Nõukogude Liidu ja tsehhi suhted olid, nagu nad olid ja sealt, et ei olnud nagu ära kohe alguses võimalik enam väga midagi saada ega sinna midagi ka kasvatada. Ja siis me otsisime nagu muid võimalusi ja, ja Askaanjanova oli tegelikult jällegi põllumajandusministeeriumi alluvuses asi ja see niisugune eri ametkondade vaheliselt asjaajamised olid üsna üsna keerulised, aga siis tuligi. Meile tähendab tolleaegne valuuta, vanad alli ja siis läks meil korda ikkagi lõpuks sealt Askaania noovast siis saada niisugune väga heade põlvnemistunnustega, kelle vanaema oli siis üks nendest veel 40.-te aastate lõpus loodusest toodud isend. Nii et siis saime ikkagi ka persevaheliste kauguste paljundamise Tallinna loomaaias käima ja, ja siis hakkas asi nagu nagu liikuma ja saime ka veel veel sealtsamast Askaaniast märav lisaks Mirtale ja, ja niiviisi siis nende järglasi oli, mis olid omavahel nagu suulased, siis me vahetasime selle selle Askaanes toodud täkku Leningradi Loomaaiast. Seal olnud, et ma arvan, Rooma ajast pärit liiniga täkuga ja, ja enne seda oli, oli pisut niisugune psühholoogiline probleem meil ka üleval, sest et kõikide paberite järgi oli ta tõesti heade põlvnemise omadustega. Et kui me kõik oleme, kes on viitsinud nagu värske hobuseid vaadata, siis on üks väga iseloomulik tunnus see, et nendel on lumivalge ninapeegel või õigemini lumivalge niisugune krae on selle karva deta ninapeegli väikeste kudekarvadega ninapeegli ümber. Aga sellel meie täkukesele oli see, see niisugune krae küll olemas, aga, aga ta ei olnud mitte lumivalge, vaid oli niisugune. Ele hall. Ja, ja siis muidugi üks ja teine nii-ütelda asjatundja, kes, kes siis tahtis tähtsust täis olla, ütles, et ah, mis jama see on, see elukas on teil üldse tont teab mis segavereline ja ja siis selleks, et selgusele jõuda. Õnneks lõpuks lõppes asi asi meie jaoks positiivses noodis. Saime siis Leningradi zooloogiamuuseumi fondides näha päris neid perse valski kogutud loodusest tähendab ja kirjeldamise ajal etaloniks olnud valski hobuste nahkasid ja, ja seal oli nii lumivalgega kui kui halliga ja, ja see tähendas seda, et see on üks looduslikke varieeruvuse tunnus ja ja tegelikult see, et igal pool on ainult need valged oli juba juba sekundaarne nähtus, kus inimesed arvasidki loomaaias võib-olla olidki hakanud neid, kellel ei olnud lumivalget seda serva. See fakt jäi vist nimetamata, et jah, tõepoolest Vene kindral ja geograaf Nikolai prisevalski, kelle auks siis see hobune ära nimetati. Et avastasid selle liigi kuskil 1879. Ja just just ja, ja tema poolt kogutud materjalid ongi siis jõudnud nagu tol ajal, kõik need suurte maadeuurijate materjalid jõudsid Leningradi sellesse seoloogia Instituudi muuseumisse ja on seal väga hästi, nagu me kogesime, väga hästi hoitud ja säilitatud. Praegu koht, kus võiks pisut üle rääkida, et mille poolest tavalisel inimesel, kes keskpärase wanski hobust meil või kusagil mujal näeb, et mille poolest ta siis noh, eriline on võrreldes kas või koduhobusega, et noh, ta on niisugune kehaehituselt pisut masajam, aga väga oluliseks on, on niisugune eriliselt massiivne pea ja kõige, kõige selgemaks tunnuseks on tegelikult see, et kui, kui vaadata tema saba siis esimesel kolmandikul ei ole pikkasid, jõhvisid, vaid on, on lühikesed karvad ja pikad jõhvid hakkavad alles alates teisest saba kolmandikust. Nii et kes siis vaatab ja ta niuke Narva ja, ja samas siis musta saba musta püstise lakaga ja talvel kunagi hobikiltmaal on talvel neli, 50 kraadi külma, siis talvel on nad väga nihukese paksu, pika harvastikuga ja, ja hästi siukesed nunnud. Tema kohta öeldakse värvuselt. Võik jah, või on päris õige termin. Selline jässakas jah, kui siit pildi pealtki korraks vaadata, et natuke teistsugune kui meie tavapärane ettekujutus hobusest kui sellisest saledast sihvakas tegelasest on aga Sise-Aasia ekspositsioon niisugune uhke asi, see valmis nüüd siis juba veskimetsas. See on juba tähendab veskimetsa. Me kolisime alguses, kui seda Sise-Aasiat veel ei olnud ja, ja need tingimused, kus siis perse värske hobused ka veskimetsamaile elasid, olid noh, praktiliselt samasugused nagu väikeses Kadrioru loomaaias. Aga eks me järk-järgult nagu on juba jutuks olnud, siis sellel aastatuhandel või sajandil hakkasime saama ehitada juba ka nagu tänapäevasemaid ekspositsioone ja meie niisuguse nõndanimetatud pea lee siis põhjapoolses otsas on meil siis piirkond, mida me nimetame Sise-Aasia piirkonnaks ja, ja seal on siis muude elukate hulgas on ka suur ja avar niisugune aedik kus neid saab vaadata piirdekraavide taga ja kus siis on väga mõnus jälgida, kuidas niisugune loomupärane hobuste karida pun mis koosneb täkust tavaliselt, kes valitseb oma märadest haaramit ja neid kaitseb ja juhatab. Aga praegu on meil seis niisugune, et, et meil hetkel ongi järele jäänud pärast täku surmagrupp märasid ja me otsime võimalust saada uut, korralikku täku sinna seltskonda, nii et mõnda ei ole meil õnnestunud seda täkku saada. Ja üks põhjustest on, on muidugi see, et meie ressursid on viletsavõitu ja, ja, ja praegu on maailma loomaaedade ja looduskaitseorganisatsioonide ühistegevuse tulemusena nakatunud nii sinna Mongooliasse kui kui ka kunagise formaalse levila põhjaossa Kasahstani loomaaedades kasvanud loomi lahti laskma. Ja see on eelkõige seotud transpordikuludega, mida siis tavaliselt selles see loomaaed ise teab. Eks ole, ja meil ei ole nagu õnnestunud leida ka ressursse selleks, et nüüd me oleme oma meil sündinud loomi saatnud teistesse loomaaedadesse aga selleks, et neid saata lennukiga Mongooliasse, see on, on natuke suuremate numbritega. Valski hobune on mõistagi kantud punasesse raamatusse, samas milline on ikkagi seis täna, kas need looduslapsed on tänu loomaaedade tegevusele nüüd väljasuremisest päästetud või siiski oht püsib? Vara ütelda sellepärast, et tegelikult nad kappavad Velmit päris vabas looduses vaid ikkagi piiratud piiritletud aladel ja, ja nihukese inimeste spetsiaalse kontrolli all. Ja, ja kui ükskord need arvukus looduses sündinute ja, ja seal kohanenud elukatel on niisugune, et, et võib ütelda, et neid ei pea enam nii väga pidevalt valvama ja kontrollima ja võib-olla mingisuguse pikema ajavahemiku tagant nagu seirama, et, et siis võib ütelda, et vähemasti praegu on eeldused loodud ja, ja siis seal, selles kunagises perse vahelski hobuse formaalses levialal taas on vähemalt neli kollet, kuhu neid lahti lastakse. Ja peale selle on üks niisugune omapärane koht veel ka Euroopas, kus neid on looduslikes oludes võimalik näha ja Porto, Patsy rahvuspark Ungaris. Täpsemalt siis kirde Ungaris, kus niisuguste luhtade säilimise huvides on siis lahti lastud Kaberzewalski hobuseid, et kuivõrd noh, kunagi seal looduslikult elanud Tarpanit ei ole enam isegi tehistingimustes olevas karpa kanali, kes võib-olla tarbijale on olnud ulukhobune, kes on siis praeguste teadmiste juures põhiline koduhobuse esivanem ja kes siis kahe alamliigiga oli siis Euroopas levinud, et oli metsa Tarpan ja ja siis stepi tar pann ja, ja just seesama Brulti jõest kuni Uurletteni levinud olnud dalamlikele viimane isend 1879. aastal maha lasti on siis nüüd olnud ka selles ortopatsi piirkonnas kunagi. Ja praegu on siis üks teine niisugune huvitav elukas veel seal ortopatsis lisaks siis perse maski hobusele ja see on nõndanimetatud heki veis, mis siis kujutab endast, et niisugust vanapärastest, koduveisetõugudest, tagasiaretuse ja valikuga siis aretatud elukas, kes on oma sisult ikkagi, eks ole niisugune vanapärane koduveis, aga on saavutatud seda, et ta on oma välimiku poolest täiesti tarva koop ja tarvas on siis uluk veis, kes on koduveiste esivanem, paljud arvavad, et see on piison, aga tegelikult ei ole. Et Narvas oli täiesti omaette liik, kes on kunagi saama kliimaperioodi ajal ka Eestis elanud Rakvere linnaelanikele, Rakverel on see selgem kuivõrd-kuivõrd, siis on sellest peaaegu saamas vist Rakvere sümbol. Aga siis need EKI veised või taas aretatud Tarvad ja raske hobused on siis kõigil kättesaadavad, kes siis viitsib siis reisida Kirde-Ungarisse Hartopatsi rahvuspark. Ja Tallinna loomaaial on mõistagi oma väike soov ka. Me väga loodame, et me lähiaastatel, kui mitte lähikuudel ikkagi saame uue täku ja saame lastasel ta puunilisel loodusliku rütmiga ennast hästi tunda ja, ja saame ikka nii palju rikkamaks ja leiame võib-olla mingeid toetajaid ja abilisi, kes siis aitaksid ka tulevikus meil sündinud varss jõuda nii kaugele, et nad saavad oma kunagisse loodusliku koju. Hoiame siis pöialt ja selline oli tänane saade presevalski hobusest. Stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak. Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaialoos.
