Tere kuulamas laste lugusid, mina olen Tiina Vilu ja täna olen Eesti loodusmuuseumis koos Lepistiku lasteaialasteaiad triinude rühmaga ja meie ees kõnnib muuseumi inimene, tere, tervist. Mina olen õpetaja Lynni ja õpetaja Liil ja meil, Lepistiku lasteaialastel on täna üks väga põnev ettevõtmine, sest meie liigume ühte sellisesse kohta, mille nimi on, kutsutakse avastuste ruumiks. Me lähme lavastuste ruumi, liigume mööda loodusmuuseumi koridore ja jõuame tuppa kus tuleb jalanõud ära võtta ja uks juba tehke lahti, see on selline tume ruum, tume nagu rööbas. Kas see koobas, kuhu me läheme, kohe vaatame? Me võime siseneda sellisesse tumedasse ruumi, kus on üsna hämar valgus ja seinte peal on tumedad loomapeadega ujud. Mõnede ekraani panid kõrvaklapid, siis on seinte peal näiteks klaasmullid, kus sees võib näha väga suuri putukaid, ööliblikat ja mesilast. Ja lapsed juba lustivad sellepärast et nad vaat seistaja lehvitada. Ja siis nad näevad ennast ekraani. Valud nutame kõik maha. Tere tulemast loodusmuuseumisse. Ei, hakkame nüüd rääkima loomade meeltest Kate'ile lasteaias on meeltest juba räägitud. Aga õpetaja, siinne noogutab, ütleb, et on räägitud, kuidas siis on putukatest ja liblikatest, aga mis asjad need meeled on sellised, selline sõnameeled, imelikud asjad, need võiks olla nii, kui mina teile natuke ette ütlen, järsku te oskate edasi rääkida, mida me teeme silmadega? Vaatame, kas või on meil mingi meel, kuidas seda meelt me kutsume nägemine, kas keegi oskab siit nüüd veel mõne meele edasi nagu minna, meil on veel sellised asjad, mis need siin pea küljes on? Nuusutamine ninaga, mis nende kõrvadega teeme, kuulame kuulmine, keegi juba ütles nina ja mis me ninaga teeme, nuusutame, nuusutame, mis meil veel on? Suu ja suus on. Mida me keeled teeme, maitsed tollele õige, kas on üksmeel veel jäänud, ütlemata meil käed, et me saame katsuda õige son, kompimine ehk katsumine, mis te arvate, kas meie jalgadega saamega katsuda? Tiina, aga kui sul on jalad paljad, kas sa ei tunne mitte midagi? Siis jalad ka tunnevad, eks ole ju. Aga kui sa näiteks istud suvel, ütleme, rannas, istud niimoodi palja pepuga kuskile vee äärde või liiva peale, kas siis ka midagi tunneb? Kliima, aga siis ei ole ju ainult et siis on veel, eks ole ju kogu nahk tunneb meil midagi, nii, need kõik need viis meelt on nüüd need, mis on inimesel ja me oleme siia ruumi võtnud, erinevad loomad ja vaatame nende loomade juures ka kõiki neid viite meelt, aga me vaatame ka inimest. Nii et inimesed oleme pannud siia sisse peeglitega, et kui te hakkate siin vaatama Siht mõnest kapist leiate peegli, selles ruumis on seinte sees augud ja biolon ümmargused luugid ja seal on tõepoolest peegel mingisugused kirjad, näiteks siin on küsimus, et kas sinu nina liigub, kui sa nuusutad ja siis, et teada, kas liigub või ei liigu ja vaata, kas sinu keelonsile, nii et iga luugi taga on mõni küsimus. Me olemegi teinud selle ruumi. Me oleme jaganud, et meeled erinevatesse kohtadesse erinevate seinte peal ja meil on erinevad loomad, kelle kaudu me siis seda tutvustame, seda meelt. No näiteks siin on meil, tutvustame haistmis ja see looman tunnete ära, kes on seal metssiga ja mis sa arvad, miks me näiteks metssea oleme võtnud, mis sa arvad, kas ta tunneb hästi lõhna ja tunneb väga hästi lõhna ja tema nina on ka väga eriline. Olete näinud, et loomariigis kellelgi veel selline nina all ei ole ja nüüd on meil iga looma juures, kellest me siin räägime, on sellised ümmargused kapid, saab teha ukse lahti ja kapiukse peal on küsimus, me saame võtta siin metsa juures näiteks kapiukse lahti ja ma loen ette küsimuse, mis lõhnab niimoodi, kapis on kolm purki, saad võtta need purgid ja nuusutada ja siis on meil olemas tegelikult siin ka peidetud kujul vastuseks kärp, kus sa saad siis vaadata, et mis lõhnad need võiksid olla, ütlen siin ette, et on sellised lõhnad, metsi abis, tammetõrud, köömne juur, nii, mida arvate, kas keegi oskab arvata, miks me oleme võtnud sellised lõhnad, miks te selle pissilõhna oleme võtnud? Signe ei ole siukest lõhna, veel toll. Aga kas te olete näinud, kuidas koerad teevad, kui sa lased koera jooksma, mis ta teeb, siis pyysiib viib, aga kas ta pärast või enne pissimise teeb midagi veel nuusutab ta seal keegi teine on enne pissinud juba, mis sa arvad, kes on sina enne pissinud? Aga õige ja see teine koer on jätnud mingi sõnumi ja kui nüüd see järgmine koer läheb ja nuusutab, siis ta saab sealt teate kätte, temal ei ole mobiiltelefoni, ei saa sõnumit saatega ega vastu võtta, tema saab sealt niimoodi sõnumi. Mis sa arvad, mis sõnumi ta võiks saada seal, et keegi on seal juba käinud ja, ja ta saab sealt sõnumi, et missugune see teine on olnud, kes seal on käinud ja mis ta tahab talle öelda ja metsseal on samamoodi, et see loomariigis sisse pissi, lõhn on väga oluline, aga need teised lõhnad, siine tammetõru ja köömned, need on siis need metsale maitsevad väga, et neid ta siis ajab ka lõhna järgi köömne juurdele väga meeldib niimoodi te saate teada siin iga looma kohta midagi ja läbi selle loomaaia, selle küsimuse, te saate aru ka, mida me siin tahame teile näidata, peale selle on siin selline number, võtame siit järgmise kapi, tame nägemise juurest näiteks hiidkalmaari kappi, siin on number üks, siis selle numbri järgi saate suurest arvutist otsida veel juurde, kui keegi tahab rohkem lugeda selle looma kohta ja selle looma nägemise. Ja siin on küsitud, et kas suurem silm näeb pimedas paremini, mis te arvate ja ja aga mix silmad näevad kaugele ära, aga pimedas pimedas saab kaugele näha. Ja vaat see on nüüd natuke selline keeruline asi, et siin saab teada seda, et suuremast silmas on rohkem siis neid nägemisest käiata ja põhimõtteliselt näeb paremini, aga seda hiidkalmaari näidatud siin ka selleks, et tema silm on kõige suurem film üldse loomariigis, et võrrelgi teil ei ole pea ka nii suur, kui see silmann, proovige, kas kellelgi pea on nii suur ja siin on siin on sisse ülistatud üks tõeliselt suur silm, mis on suurem kui laste peab ja see on loom ise siin kõik, kuna meil on ruum on täiesti tume, siis need loomad nagu väga ei tule kohe esimesel pilgul esile. Ja see ongi selleks, et me hakkaksime vaatama neid meeleelundeid, et see loom jääb natuke tahaplaanile ikkagi seda hiidkalmaari, aga me märkame seda suurt silma, siis on, näete, selliste kuplite all on meil väikesed mutukad, igasugused paljud on suurendatud, et sa teda paremini näeksid, näiteks näete, sääsk on seal nii suurega, te tunnete ju ära päriselus, ta ei ole nii suur. Ja seal on hästi näha tema tundlad. Ja kui sa piilud sina mikroskoopi sisse, siis sa näed neid tundeid veel eriti suurelt ja saad lugeda, siis on meil näiteks siin hästi palju erinevaid arvutiekraane siin sellel arvutiekraanil on kuulmisulatus, et siin sa saad seda teada, kuidas loomad kuulevad, siin ekraanil on see, kuidas keegi võiks sind näha. Näete, praegu me näeme nii, nagu me ennast ise näeme. Ei näe seal mitte üldse, võib öelda. Kes, kes seal praegu on, keda, kes praegu meid vaatab? Nüüd vaatab putukas, kes nüüd vaatab. Ja see on veel kuldkala, näeb niimodi. Mis te arvate, kas teie koer näeb samamoodi? Kuidas teie koer näeb ja ega päris täpselt ei oskagi arvata, sest ega me ei saa koera käest küsida, eks ole, kahjuks. Nii siis seal taga on üks koobas, sinna saab kohe minna, seal on nii, et paned kõrvaklapid pähe, vajutad nupule, ütled midagi sinna sisse ta hoi või tere ja siis sa kuuled oma häält, erinevad kaja, kuuled, kuuled, kuidas sinuga seal võiks kajada koopas, kuidas kajab kirikus, kuidas kajab metsas, saate seal ilusasti ükshaaval proovida siis seal on suured arvutid, kus te saate igasuguseid huvitavaid asju vaadata, seal on hästi palju fotosid ja videosid saab lugeda ja saab ka mõned mängud teha, siis sinna taha, seal on kompe vaip, seal saab käia ja katsuda erinevaid materjale, paned silmad kinni, katsud, mida sa tunned. Kompimine on siis palju teravam, kui sa paned silmad kinni, kui sa katsud, sa võid kujutada ette, et sa oled nagu pime inimene, et kuidas tema võiks tunda, kui ta midagi ei näe ja katsub ainult. Ja siis pärast Me koguneme uuesti kõik siia maha ja arutame uuesti, mis me nägime ja mis küsimused tekkisid ja mis me arvame sellest üldse. Teeme praegu nii, et nüüd kõik võivad minna ja vaadata ja avastada. Nii, tüdrukud tulid siia, mis sa nägid seal, kui see siit august sisse piilusid? Malle, sa ei saagi aru, mis seal oli. Siin on mingi küsimus, kas lõhna saab tunda ainult ninaga ja on vastus ka? Ei näiteks liblikas kasutab selleks tunglaid. Kas hoolitseda, kuulnud nii kelle sinasid leidsid, keelehiir on sellise kuubiku peal, mis käib ringi ja küsimus on ka, miks ööloomade silmad pimedas hiilgavad? Näevad parem, vaatame, mis vastus ongi, need peegeldavad valgust tagasi, on ju vahel autoga sõidame, kas on tee ääres silmad hiilgavad tüdrukud, mis siin teha saab? Siis teha lambiga saad pilgutada. Selline, et kui sa taskulambiga valgust peale paned, siis nagu helendab ja siin on seina peal erinevaid selliseid materjal, et saab katsuda, kui on sile sein ja kõva sein ja vaata, millised siin veel seinad on, mingid Grodelised nagu uimed oleksid seina peale tehtud riidest. Ja siis ripuvad mingisugused imelikud, rasked siuksed. Vihmaussikesed, et vajutad seina ja alles siis läheb põlema. Väga selliseid asju katsuda, kas te mäletate ja öeldi, et pange silmad kinni ja katsuge siis, mis tunne on? Siin on mingi pehmed, vajutad nagu käe sisse, jälg nagu jääkski sisse. Aga saab siin ka katsuda, ehkki me ei ole paljajalu, siis krõbiseb siin erinevad sellised katsumise kohad. Oissile lapsed kõnnivad mööda erinevaid avastusruumi kohti ja vaatavad. Teada saab näiteks siin on üks punt, kes proovib kõrvu liigutada, kõrvu liigutada nagu jänesel, kellel kõrvad liiguvad, kas liikusid teie kõrvad ka? Ei tea, miks meil siis ei liigu, et meil pole selliseid terminiga jänesel ja meil pole lihaseid, selliseid, millega kõrvu liigutada. Aga siin on nüüd hästi suured kõrvad, millega saab jahutada ennast, näete kaks erinevat rebast. Vaata, kas oskad lugeda, mis ta siia kirjutab, ja rebane, kus kohas ta elab, mis sa arvad kõrbes kõrbes ja kuidas kõrbes on, kas seal on külm või soe või väga palav, väga palav, väga palav, nii et kogu aeg on pala. Suurte kõrvade kaudu saab keha jahutada selle abil, aga kus tema elab, ta elab külmal maal hästi, külmal maal, vaata, millised kõrvad on, kõrvad on nagu soojad sussid, eks ole ju. Mitte ei lähe eriti soojus kaduma üldse. Seal on soojus väga hinnas, see on selline nagu valge koera moodi elukas, kes tegelikult on polaarrebane, on see, siin on tegelikult kirjutatud ka sellest luugist saimegi teada, et kas kõrvad on ainult kuulmiseks öeldu, tunnete loom saab ennast nendega ka jahutada, see number siis selle abil saab, mõnel tekib hästi huvi, et mis see tähendab, siis läheb, otsib arvutist ülesse ta loeb kohe pikalt ja seal fotosid. Kuule, homme edasi, mida veel saab teada ja kogeda Eesti loodusmuuseumi avastuste toas kohal käis Tiina Vilu avastada aitas muuseumiõpetaja liinidel.
