Eelistatud trassi variandis lepiti kokku 30. detsembril. Mõistlikuks loetakse varianti, kus kõige tähtsamaks peetakse inimeste elukeskkonna ning toimivad avalike teenuste ja teedevõrgu säilitamise või parandamise, samuti majandustegevuse häireteta toimimise huve. Samas ei peeta õigeks, et põhjalikult läbi uurimata eelistatakse looduskaitse huve ning sõidetakse pigem üle elanike kodudest ja põllumaadest. Pärnu maavanem Andres Metsoja. No ma arvan, et sellel kokkuleppel on ikka suuresti plussid, et et väga palju on räägitud sellest, et kohalikud omavalitsused ei taha oma territooriumile ja, ja tõepoolest me oleme puutunud ka maakonnas kokku erinevate planeeringutega, näiteks on tuuleparkide teemaplaneering olnud, kus mõned omavalitsused ütlesid, et nad ei soovi tooriumine seda ja jutul lõpp. Et siin ikkagi selles mõttes on tehtud olulist sellist selgitustööd ja omavalitsused ise on väga hingega asja kallal, et leida lahendus, sest tõepoolest elu-olu see muudab päris palju, kas siis tulevikku vaatavalt või siis juba juba kohe sellel hetkel, kui tegelikult see trassikoridori, mis teie jaoks on sinna kaardi peale lõplikult maha joonistada. Maakonna terviklikuks ja kestlikuks arenguks on vaja, et Rail Baltic kulgeks läbi Pärnu linna ja siin võib aga takistuseks saada raeküla männik, mis on Naturaala, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. No kui siin mõned oponendid on otsinud võimalusi, et nii-öelda seda trassi kuskile mujale liigutada ja ühe võimaliku sellise etteheited on toonud ka see, et just nagu ei ole siis kokkulepe, et omavalitsustevahelisest tegelikult minu selline sõnum selle tänase deklaratsiooni suhtes ongi kõige olulisem see, et on tegemist kokkuleppega. Punkt üks on see, et Pärnumaa soovivad Rail Balticut üle Pärnu ja läbi Pärnu maakonna ja teiseks, et see on kokkuleppega trassikoridori osast kaladega. Kui tuleb sõdimist, siis Pärnus seesama raeküla männik, teine koht, loodus on ülimalt oluline ja me peame väga väärikalt loodusesse aga seda ei tohi üle absolutiseerida. Loodus ei ole lõpuks asi iseeneses, loodus on inimese enda teenistuses ja ja kui inimese jaoks on olulisem see, et sealt kulgeks üks korralik kaasaegne kiirraudtee, siis ilmselgelt tuleb teatud järeleandmisi ka nii-öelda looduskaitse osas teha. Võime otsida alati leida teatud kompensatsioonimehhanismi, kus seda kaotust võib-olla natukene mõnevõrra korvata. Arvan, et me ei pea ülearu sellepärast muretsema, et neil on pärast seda tegelikult ka hea näide Liivi tee näol, kus kõigil oli pärnakatel valus vaadata seda, kui me väga uhked mände maha võtsime, selleks et Liivi teed ehitada, aga kui valite aasta tegu aastal 2012, siis Liivi tee oli tegelikult üks favoriit. Ester Vilgats, Pärnu,
