Tere kõigile talvest on saanud kevad ja seda kevadet on olnud juba hea tükk aega. Hoopis teistsugused värvid, lõhnad ja helid võivad lummata meie meeli, kui märkame muidugi neisse pisutki süveneda, süveneda, aga loomulikult tasub, sest see teeb meie elu tervemaks ja rõõmsamaks. Täna saame teada, millised on maagilised taimed meie looduses. Teejuhiks on taimetark ning loodusravitseja Irja Karjus tuntud muide ka metsamoori nime all. Mina olen saatejuht Haldi Normet-Saarna. Kevadel metsa koorile vast üks õnnelikumaid aegu kõik tärkab, elu sünnib igal pool uuesti ja taimeriiki, see on lihtsalt ülimalt põnev. Siseneda iga päev pakub midagi uut, ehkki ka teistel aastaaegadel on oma võlu, aga siiski kevad on kevad. Jah, ja inimesed ise ka ju ärkavad, et mina tean enda käest, et märtsikuu on just nagu surm kahe elu vahel, et aprillikuus läheb kõik lahti ja maapind hakkab sünnitama ja ja inimeste särkab Seine seksuaalenergia selline tugev seksuaalenergia, et hakkavad ka endale paarilisi otsima Välitest õnne otsima. Nii et eks see kevad on jah, selline ärkamisaega saame siis tuttavaks maagiliste taimedega ja missugused taimed on teie meelest maagilised? Tegelikult maagiliseks nimetada, võib-olla peaaegu kõiki taimi ja traagiliseks saab ta siis, kui sa oled süvenenud selle taime sellisesse sisemisse ellu ja eks süvenemine nõuab omajagu aega ja, ja sellist pühendumist. Aga kui taime hästi põhjalikult tundma, mida siis ma ei oska tema kohta midagi muud öelda, kui avaneb täiesti teistsugune maailm. Ja aga võib-olla need kõige lihtsamad taimed, mida me väga hästi teame, aga mida me võib-olla olla või keda me võib-olla ei tunne ravimtaimede na või ei oska neid nii hästi kasutada, et aga samas on nad kogu aeg meie ümber olemas, et räägiks nendest. Võib-olla kõigile selline hästi tuntud taim ja minu arust Eesti üks kõige tugevamaid taimi mida me võime kasutada oma eluenergia tugevdamiseks või selleks ajaks, kui me tunneme, et meid justnagu oleks miski läbistanud või tuul on läbi tõmmanud või keegi teine inimene on oma Erkki aga meid läbi tõmmanud jutumärkides et siis hakkab meil varsti tulema maa seest välja, Lõuna-Eestis tegelikult on päris mitu sentimeetrit välja tulnud juba raudrohu leheda. Raudrohi on minu jaoks läbi minu maal oldud tabatud aegade olnud üks selline tõeline teejuht, et jaa, eks kevadine aeg ongi selline, et on vaja hakata eluenergiat enda sisse kaduma ja legendid räägivad raudrohu kohta huvitavaid lugusi, teda nimetatakse erililleks ja, ja veri heinakse sellepärast et temaga võib siis verejooksu peatada ja kuna veri on üleüldse meie inimese elujõu sümbol, et kui me kaotame verd, siis me kaotame elujõudu. Raudrohi on see, mis mõjutab vereloomet luu üdis ja teeb meie vere tugevaks ja annab meile sellist raudset elujõudu. Nii et juba Helleusel sõjaväelased kasutasid oma haavade ravitsemiseks raudrohtu ja Achilleus. Tema tegi oma pojale raudrohujalavanne, et tema siis haavatavad kanda, ravida nii, et temaga seotud palju legende ja ta annab ka naistele elujõudu. Tänapäeval naised, kes teavad ja tunnevad raudrohtu, need lähevad juba sünnitama, nii et raudrohutee on termasega kaasas ja selleks, et siis emakalihase kokkutõmbeid siis raudrohutee on sünnitusel väga-väga heaks abiliseks. Et just tema sellise eluenergia suurendamiseks ja noh, mina olen proovinud raudrahus ka teha siis erinevaid taime, rohtusi ja, ja juskui kasutada raudrohtu lilleveena, siis see tema mõju energiaväljale või teda peale pihustades on tunda selliste ergastumiste või, või näiteks kui kipub uni peale tulema ja pihustada lillevett peale sisse. Et see mõjub värske, värske, selline toonust andev võlurohi. Nii et igatpidi enda maagiline ja kui õhtul teda kasutada, siis ei, ei kipuuni hästi tulema. Nii et mõni inimene ütleb, et kasutades raudrohtu või mitte päeva järjest tööd teha ja väsimust üldse peale ei tule. Siin kõlas selline sõna nagu lillevesi. Tavaliselt mõistame selle all vaasis olevat vett, kuhu lilled sisse pannakse. Mul on kahtlane tunne, et ei pidanud mitte seda silmas. Lillevesi minu jaoks on midagi väga erilist, kirjeldame seda enne, kui me jõuame teiste maagiliste taimede nii. No ma olen aastaid otsinud mingisugust võimalust loodusest teha mingit rohtu, mis oleks sarnane elava taime toimega, et nagu me teame, siis loomad näiteks enda ravitsemiseks leiavad selle taime mingisuguse meele kaudu, et nad lähevad ja ja teavad, noh, näiteks eelmine aasta istudes õue peal ja nautides siis päikest, kuusi mäkke, minu selja taga keegi krõmpsutab, krõmpsutavad midagi süüa, teadsin, et mul mingit suuremat looma õue peal ei tohiks olla, siis ma pöördusin üllatunult ümber, mis ma siis nägin, et et minu suur koer, kes on seene kaugkaaslase mõõtu, tema oli nelja jalaga, siis nõmm-liivateepeenraasi oli seal sihukse paraja lapinõmm liivade õis ära söönud juba ja vot kus tema teadis, et talle parasjagu liivateed vaja, igal juhul sõida väga isuga ja inimesel on ka võimalus suvel meil põhjamaal minna siis välja ja ja otsida endale taim, me võime seda nimetada selliseks taime magnetismiks, et vähe selle taime juurde, kuhu jalad viivad või mingisugused meeled või minul lükkamine või nägemine näitab mulle, milline see taim on või kus ta kasvab, ma tunnen selle ära. Aga talvel, kui meie ümber elu ei ole, et siis seda võimalust meil kasutada ei ole, mina olen siis aastaid otsinud, et kuidas saaks teha taimedes mingit sellist rohtu, mis sarnaneks elava taime toimele, mis mõjuks siis meie energiaväljale ja aitaks meil siis nii-öelda väljapoolt sissepoole ennast aidata läbi siis sellise looduse, inimese vahelise suhtlemise, energiaväljade vahetuse ja jõudsin siis oma katsetamisteni just nimelt lilleveeni. Vesi tegelikult on testil laata on taimedest tehtud testile tehakse siis sellistest taimedest, kes sisaldavad eeterlik õli, noh ja kui inimesed võib-olla kergemini aru saab, siis nii nagu vanasti puskarit tehti, et et eestileeritakse, siis aurutatakse taimedest välja eeterlikud õlid, jahutatakse see vesi maha. Nimetage mõned taimed, millesse ta lillega raudrohi näiteks Temassist, punasest ristikust, melissist mündist olen teinud, poja Ingist olen teinud kummelist olen teinud, angervaksast olen teinud. Ja eks neid taimi kikkapuud kest olen teinud, eks neid taimi on mitmeid, aga aga see on selline niivõrd lai ja maagiline teema, et iga aasta saad ühe sellise lillevee enda jaoks selgeks ja ja nurmenukk näiteks oli eelmine aasta, mis oli väga selline huvitav ja põnev ja kuidas neid kasutada, siis kuidas tarvitatakse nende kasutusala, tegelikult on päris lai, et noh, kõige sellisem lihtsam moodus, kuidas inimene saab kasutada pihustada endale peale seda taimevett siis võib kasutada näiteks oma toidu laadimiseks haavade peale kehavigastuste parandamiseks, kui midagi on juhtunud, siis selle šoki või trauma leevendamiseks põletik peale palaviku alandamiseks küünlalambis näiteks lõhna saamiseks siis mingisuguse energiaga tugevdamiseks ei maharahustamiseks, neid mooduseid on hästi palju, kuidas kasutada teda ja kuna ta on üsna ohutu. Tegelikult ongi täiesti ohutu, taimed ongi ohutud, kui neid õigesti kasutada teda, siis neid on väga hea kasutada ka pisikeste laste juures, sest nemad tunnetavad väga hästi seda energiat, jäävad nemad sulle juba aletada või valeinformatsiooni anda ei saa seda, mida nad tunnevad, seda nad tunnevad, nende emotsioonid on ehedad. Päris palju kogemus seda, kuidas tegelikult üks väike sutsakas lillevett suudab päris stressis ja ja juba tükk aega karjunud lapse maha rahustada. Nii et me oleme praeguseks jõudnud sinna, et mitte ainult vanemad ei rahusta lapsi, vaid need lapsed, kes on kasvanud lilleveega suureks hakkavad ka vanemaid maha rahustama, kui nendel näiteks omavahel tüli tekib, et hiljuti just rääkis mulle üks tuttav, kuidas tema laps, keda tema lilleveega oli väiksest peale kasvatanud tuli ükskord lööki, kui nad mehega seal tülitsesid ja sutsakas terve köögilillevett täis. Ja mis seal seal enam vaidled, kui, kui laps on juba lillevee pudeliga platsis. Räägime maagilistes taimedest meie looduses. Stuudios on taimetark ja loodusravitseja Irje karjus. Ma olen aastaid juba seda inimestele käinud ja seda informatsiooni edasi kandnud ja meil on tervisekoduklubis päris palju inimesi, kes aastaid juba kasutavad ja ja see kogemus on näidanud tegelikult, et kui, kui taim võta kohe appi leem tekib, siis tema tulemus on eriti efektiivne ja, ja meil on näiteks siin kogemusi selliste juhtumite või loomadega, mida mitte üks meditsiiniinimene ei suudaks lahti seletatud, kuidas saab välja tulla sellisest traumast ilma ühegi sümptomita veel märgita, et need on ikka päris kõrgelt pakkumised ja, ja päris suured põrutused, aga me ei suudagi. Tähendab, meil ei olegi vaja või mitte, me ei olegi vaja, aga me ei peagi ju kõik päris lõpuni nende lahti seletama, et alati jääb maailmas üks osa selliseks, mida lihtsalt tajuma. Aga aga jätkame nende põnevate taimedega, mida võib siis nimetada ka maagilisteks ja, ja räägime siis nüüd mõnest muust omadusest. Mille poolest need vahvad taimed tuntud on, näiteks melis? Melissi vajab inimene selle jaoks, et suurendada armastust enda sees. Ehk me lihtsalt selline rahustav, leevendav, heaolutunne tekitav ja tihtipeale inimene unustab armastada iseennast. Ja selle jaoks, et päev rahulikult ära lõpetada ja rahulikult unele minna ja, ja puhata järgmiseks päevaks välja, ongi loodusest vahendajaks, meliss, et et selle pärast selliseks õhtuseks joomiseks sobib väga hästi melissi tee näiteks. Ja Helme lisas, teeb, on see, et ta toob meie ellu päikest, et kuna see on tuleelemendiga seotud taime, siis ta sobib väga hästi nendele inimestele, kes ise on tule elemendis, näiteks amburid, jäärad, lõvid. Et kuna meie sellises põhjamaises kliimast päikest kipub vähe olema ja sellist deme hallija märga, niisket aega on palju, siis eriti nendele inimestele psühholoogiliselt see aeg on väga raske üle elada. Ja siia sobivadki väga hästi sellised päikesega seotud taimed, nagu, nagu on seesama melissi saialill kummel, naistepunapäevalill võilill. Et need taimed aitavad siis selle inimese päikest suurendada. Et siis ei olegi tähtsust, mis ilm iseenesest parasjagu väljas on, kas ta on päikseline või sombune igal juhul? Just et selle sellesama taimega aitab seda päikest enda sees suurendada ja sellepärast näiteks meliss väga efektiivne ka põletushaavade peale jälle tulega seotada. Ja kui teda näiteks lillevett pihustada, siis põletushaava peale siis isegi suured villid taanduvad minutitega. Et see on ka meil selline päris päris pikaajaline kogemused oma mõju on hästi kiire ja põhjalik ja näiteks võib-olla veel, et kuidas ta nagu tulega seotud on see, et et kunagi üks naisterahvas kes käis grupiga minu juures, et et huvitav on see, et et ta on lapsepõlvest saati tähele pannud, et iga kord, kui tema melissi teed joob, ta näeb unes tulekahju. Jällegi üks näide sellest, et kuidas siis tule element siia mängu tuleb siis tuli iseenesest on puhastava toimega ja emelisse sobibki väga hästi just nimelt sellise rahuliku une jaoks maharahustamiseks, Gazzislaideks, kaklevatele lastele nina pihta lillevett pritsida või siis oma tunnet, et maharahustamiseks sellise sisemise rahu toomiseks. No ja see inimene, kes ennast armastada piisavalt, see suudab armastust jagada ka, sest kui sul endal on vähe, siis sa ei saa seda vähest ära anda. Ära saab anda see inimene, kellel on palju, kellel on küllalt. Melissa ongi see, mis selle armastuse külluse sinu juurde Tooba. Tavatsetakse öelda, et absoluutselt kõike, mis looduses kasvab ja on, et see kõik on hästi väärtuslik, no võib-olla jah, välja arvatud seal võib-olla mõned väga mürgised taimed, aga huvitav on, et kas on ka igavamaid taimi või lausa igavaid, et inimeste hulgas ju kipub olema nii. Mõned inimesed on tiba igavamad ja teised on natuke huvitavamad, aga et kuidas loodusega lood on? Ma ei usu, et on iga taimi, et kui sa ikkagi taimi tundma õpid, siis igas taimes on midagi hästi põnevat, näiteks seesama vesiheina, mida me kõik umbrohuna peenrad ära kraabi me ära viskame, on tegelikult väga tugev, kasvajavastane taim, seda teatakse vähe, ta on tugev puhastajad, on tugev seedimise organite puhastaja ja teda niimoodi värskelt süüa, ta on väga efektiivne aga võib-olla selle mitte igavuse poole pealt, vaid see, et mõned taimed on lokaalsed. Et kui mõned taimed on sellised, et neid kasutades ta mõjutab paljusi, inimese organeid ja süsteeme, siis mõni taim on selline lokaalsemeta mõjub teatud piirkonda. Et ei saa ju öelda, et igav on, et et minu jaoks küll igavaid taimi ei ole, et ma usun, et vähegi on, kas minu loengutel käia ja niimoodi ise süvenenud, et selle jaoks ka enam midagi igavat maapinna peal eksisteeri, et kõik elab. Ja ma arvan, igavaid inimesi ka ei ole olemas, et ma ei ole kohanud mitte ühtegi oma elus, et et iga, et igas inimeses on ikkagi midagi põnevat, aga tavaliselt on ta kuskil vaka alla, nii nagu taimedes. Kui sa ei tea, siis sulle võib tunduda, et on igav. Kui sa teadlikkus tõuseb, siis, Et kõik oleneb ikka meie süvenemis, võimest ja märkamisvõimest. Just ja sellest empaatiavõimest, et kui palju ma nagu suudan süveneda, kas teise inimese olemasollu või sellesse, mis looduses elab ja hingab. Vaatamata sellele, et looduses ei ole igavad taimedele siiski teinud teatud valiku nende taimede hulgast, keda te nimetate maagiliseks No alati peab mingi valiku tegema, et tegelikult loengutel ka, kui ma käin, ma teen valiku vastavalt sellele, kes saalis istuda kuulaga. Et igal inimesel on oma taimed ja erinevate eluhetkedel võivad olla täiesti erinevad taimede ja see ju kumab inimesest vastu, et ma tavalisel loengu alguses teen sellise väikese meeliskluse, kus siis inimene saab samastuda taimele, aga, ja asetame siis oma kujutlusesse selle taime inimese peale. Ja sealt siis selgub see, et, et milline taimeosa, millise inimese kehaosa peale asetub ja, ja kuidas ta siis vastavalt sellele saab kasutada seda taime, selle kehaosa, energia suurendamiseks. Ja siis edasi juba saab minna, kui me teame, millist taimeosa kasutada saame minna, et millised konkreetsed taime kasutada, et kas nüüd ainult see taim, mis temale ilmestus või, või on veel abilisi, nii et tegelikult, kui inimene oma energia avab, need taimed tulevad ise tema ellu, et teil tasub ainult märgata ja vaadata, Nad isegi tulevad lausa aknast sisse, et mul oli ükskord selline huvitav kogemus, et mul oli üks loeng ja rääkisime veenilaiendite seda ja rääkisime, mida kõik võiksime veenilaiendite peale panna, et küll küüslauku ja toorest kartulit ja naistepunatinktuuri ja sireli, tinktuuri ja kastanitinktuuri. Aga lõpus üks rahvas siis jooksis mulle ikkagi järgi, kui olime lõpetanud, ütlesin, et vot tema nüüd küll ei tea, mida ta sinna paneb, et tema elab linnas ja kolmandal korrusel, kus ta neid taimi näeb, mida sinna peale panna. Ja, ja kuna mina olin tund aega sellest rääkinud, aga ausalt öeldes ma mõtlesin, et inimesed said aru, et noh, et küll see taim tuleb ükskord ja ja kuna me seisime kastanipuu all, siis ma ütlesin, et noh näiteks kastanitinktuuri võib panna ei mulle niimoodi suurte silmadega otsa vaatama ja ja ütleb, et uskumatu, et teate, et nüüd on küll selline lugu, et ma elan küll kolmandal korrusel, aga iga kord, kui ma akna lahti teen, siis kastanioks tuleb mulle aknast sisse ja ma muudkui lükkan teda tagasi, et mul ees ei oleks. Ja ikka, kui ma akna lahti teen, jälle ta mul Habs toas, kuidas see Timesis veel saab tulla, kui mitte niimoodi, jah, ei ole vaja teda ära tõugata. Maagiliste taimedest veel võib-olla võiks rääkida mündist, et münte on jälle kõigile teada-tuntud Taima kamenti vajab siis inimene, tänapäeva inimene eriti kellel on midagi liiga palju saanud millelegi alla mattunud, tal on mingi kuhi peal, et kas on kuhi leina või, või, või liiga palju elektromagnetvälja või liiga palju informatsiooni või või liiga palju emotsioone ja selle taga järele on tekkinud mingisugused probleemid või sümptomid, et alati seal peavalust kuni närvi häireteni välja siis münt Ta on sellel tasandil päris hea kustutaja, ta restardi tegi, ta teeb tõstnuga inimesele restardi ja aitab tulla uuel energial. Nii et kui inimene tunneb, et tal sellel põhjusel on tekkinud probleemid, et see taimeõliga palju toitu näiteks ma olen üle söönud ennast, siis mündi tee on väga hea, et münte kasvab meil palju erinevaid. Et et kui ma räägin mündist, siis võib kasutada mündisorte. Aga lillevesi on mul tehtud jälle rohelisest mündist või siis mustast mündist ja selle musta mündi kohta valu vee kohta. Võib-olla niisugune huvitav lugu jälle, et helistas mulle eelmine kevadeks meesterahvas ütles, et temal on vaja valu, Vetta mul siis ei olnud mingit valvurit seal tehtud. Ja mina ütlesin, et kust te seda oskate küsida, tema ütleb, tema arst soovib. Ja mina küsisin, et huvitav küll, et milline arstile soovitas valu vette ja tema siis rääkis, et oli juhtunud selline lugu. Temal hakkasid hambad valu tema ja siis ta läks hambaarsti juurde ja hambaarst ravis kõik hambad ära, aga hambad ikka valutasid valu. Heiko Mulle see siis oli, lõpuks siis see hambaarst öelnud, et teate, et ma ei oska mitte midagi muud teha, küsige metsamoori käest valu Vetta. Ja tegema talle selle valu v. Ja nüüdseks on see päris heaks abiliseks saanud, et ma tean, et isegi naised käivad sünnitamas valu veega, et oma valusi vähendada. Jah, et münt on üks selline väga tavaline, aga samas väga eriline, väga eriline taim. Ja siis tuleb keegi ja ütleb, et jah, ma olen proovinud seda ja seda ja seda teie tinktuuri ja teie lillevett ja kõike ja no mitte midagi ei aita ja varu ka ära ei lähe ja mis te sellisele inimesele ütlete? No inimesed ongi erinevad. Me võtamegi erinevalt vastu seda ja mina ütlen alati, et kui inimene on valmis seda vastu võtma ja ta tahab ise terveneda, et siis ta võidab, proovida neid, aga, aga loomulikult eks see hästi isiklik suhtumine. Et kas sa usaldad või mitte ja, ja põhiline on see, et kas sa tahad abi saada või ei taha, mõni tahabki abitu olla, tahab haige olla, et teised tema eest hoolitseks, et me ei saa seda inimeselt ära võtta, et ta selline soov on. Peaks olema see Paikus neid väekaid taimi otsida, noh näiteks on need, kes korjavad teelehti otsetee äärest. Selle korjamise kohta noh kindlasti seda teavad kõik, et pole puhas koht, kus ei, seda tänapäeva tehnika või tema saastatus ei ole suur, et seal ei sõida tõsi ja muid sõiduvahendeid ja koht oleks puhas, kuigi me teame, et see põldusi palju pritsitakse ja üleval sajab meile üht-teist alla. Vot sellepärast ma just nii ongi, et, et et aga noh, see kõik on suhteline pärast, et me nagunii elame ju selles maailmasse hingamised õhku sisse ja joome seda vett, et eks me kehad ka harjuvad tasapisi selle bakteriaalse tasakaaluga või sellega, mille sees me elame. Nii et põhiline on see, et inimene korjaks, heade mõtetega öeldakse pool sellest taime mõjust annab korjaja oma oma energiaga. Ja noh, ega ega kui me räägime energiaväljas, siis see täna päeval on täiesti teaduslikult põhjendatud ja seletatud, et mis asi on energiaväli, et me ei ole ainult füüsiline keha, vaid ümber on väli ja seda välja on täpselt samamoodi võimalik taimedega mõjutada. Nii et kui me elame looduses ja oleme taimedega kontaktis, siis meie, meie väli on ka puhtam, sest me puhastame väga hästi 11. Nii nii taimed meid kui meie taimi, et see mõju on ikka päris vägev, mis meie vahel toimub, see jutt, nüüd linnainimesed kurvaks ja ka vaata, eestlastel on selles mõttes minu arust eestlased on õnnistatud olukorras, et ma ei tea, et maailmas oleks palju selliseid kohti, kus sa võid 15 minutit, et autoga sõita ja sa oled juba täiesti sellises kohas, kus, kuhu keegi teine ei pruugi sattuda seda tagamaad või perifeerias või, või sellist kohta, kus sa saad olla, on Eestis ikka päris palju. Ja sellepärast, sest Eestil see, see alateadlik tunnetus looduse suhtes on ka säilinud, et piisab neile natukene ainult meeldetuletamise ste vihjete andmisest. Ja tegelikult need juba teavad, mida kasutada, et meil on geneetiline mälu looduse või taimede kasutamise kohta. Et see meile just nagu sisse kodeeritud, et seda on väga väheste rahvastel just tänu sellele, et meil on seda paika, kus üksi olla üksi mõelda ja kus sa saad olla täiesti vahetus kontaktis loodusega. Aga kust Irje ise oma taimi korjate? No ma tegelikult enamus ikkagi korjan oma kodu ümbruses, siis minu kodu on ka päris metsa sees seal, Võrumaale, kirjeldage natuke seda ja jääb siis Antsla lähedusse Karula rahvuspargi territooriumile ja ja eks see kant ongi eriline just oma selliste väikeste majakeste ja kuplitega ja nende vahele peituvate järvedega, et et meie kandis on hajaasustus, nii et küla on mööda maastikku laiali iga iga mäe otsas oma majake ja peaaegu igal talul on oma järveke. Nii et eks sealt saab enamus korratud, aga on ka teatud taimi, mida ma käisid mere äärest korjamas nagu näiteks saarte pealt kibuvitsaõisi ja, ja hobumadara, mida meil hästi kasva, nõmm-liivateed, mida on ka mere ääres, et suvel maakond on päris paljud ranniku ümbruses ja korjan siis sealt, et see on ka niisugune omaette selline meelisklev olek, et sa ja oled ja oledki terve päeva sellises meeleolus, et lihtsalt korjad ja ja tajud neid tundeid ja meeleolusid, mis seal peal on. Ühesõnaga, taimede korjamine on teie jaoks omaette rituaal. See on ülitähtis tegelikult, et ma ei lähe mitte taimi korjama siis, kui mul midagi muud teha ei ole või siis, kui ma pean kiiresti ära korjama, vaid ma lähengi siis, kui mul on kõige parem tuju ja kõige parem meeleolu. Need on valitud hetked, et nii nagu ma enne ütlesin ka, et tegelikult pool annab, korjas, on ülitähtis, et kuidas need taimed on korjatud ja mis nendega on tehtud, kuidas neid on hoitud ja tavaliselt mina oma rohtudele teen sellise eraldi laadimise või rituaali ja ja, ja see on minu jaoks tähtis, aga, aga seda tavaliselt küsitud kaekuid, mida sa nende taimedega teed, need on Ma olen ise ka, aga mul ei ole nagu sellist toimet nagu nendel taimedel, mida sina korjade. Ja vot see ongi see, see isiklik suhtumine, et see nagu missioon, et tegelikult ma südamest tahan, et inimesed õpiksid mõistma seda loodust ja saaksid taimedest abi, et et see ise tervendav arst meie sees ärkaks ellu. Taimed on ju ainult vahendaja tegelikult. Me ravime ennast eelkõige ise oma mõtete ja ja, ja oma meeltega, aga taimed on väga tõhusaks abiliseks, sest meil on tugev side nende taimedega. Üks niisugune märksõna nagu herbaatika kool, see kuulub ka teie ellu. Ja et see eelmisest aastast kuulub tõsiseltvõetavalt minu ellu. Et eelmine aasta me otsustasime luua siis sellise kooli härbaatik õppekavaga täiesti ametlikult haridusministeeriumi loaga ja mise herbaatika üldse on therbaatika on looduse süvamõistmise ja selle oma igapäevaellurakendamise kunst, see on kunste lapsed teevad koolis herbaariumi just et see ongi seotud taimedega, aga mitte ainult nõndamoodi, et kuidas taimedest teed või toitu teha vaid sellega, et kuidas kogu seda taimemaailma oma elus kasutada enda tervise ja oma elulaadi juures, et kas või näiteks taimemotiivide kasutamine väärt kõikides või, või sisedisainis või siis näiteks kinda mustris või kosmeetikumidena, mida iganes, toiduna, ravimeid täna ja meie koolis õpivad sellised inimesed, kes võib-olla sooviksid alustada oma sellist roheettevõtlust selliste ettevõtlusmida, nad teevad tõesti südame ja hingega ja neid on jälle sellised missioonitundega inimesed, kes tahaksid oma ellu tuua seda, seda elusloodust ja koos hingata ja elada. Ja nende lõputööks siis ongi 16. augustil Luunja roosiaias toimuv härbaatika päeva, et kus me siis kõike seda kunsti erinevates töötubades ja toimingutes siis ka esitame ja rahvale näitame, nii et kõik inimesed, kes on huvitatud taimede kasutamisest oma elus või nendega koos elamisest need on sinna sinna päevale väga oodatud, et nii lapsed kui, kui täiskasvanud ja tegevus toimub tervel päeval, nii et et ma loodan, et see saab olema väga selline huvitav ja põnev ja erinev päev ja me ise nimetame herbaatikate eestlase igapäevanõiakunstiks. Ehk siis kuna eestlased kipuvad olema ikkagi siiski väga nõialoomusega, et siis see igapäevane taimede kasutamine herbaadika on üsna loomuomane eestlasele. Nii et 16 august ja Luunja roosiaed ja herbaatika päev. Kõlab ilusti, aga selline oli saade maagilistes taimedest meie looduses. Stuudios oli kirje, karjus Haldi Normet-Saarna ja Vivika Ludvig nädala pärast uus saade kuulmiseni.
