Üks asi, mida me ikka ja jälle teada tahame,  on see, et mis on miski siin ilmas väärt. Nii küsides põrkume aga kohe maid sellele,  et mis nurga alt, mis kandi pealt seda väärtust mõõta. Ta madalad maad, lodumetsad ja sood, mida vesi pealegi  jalatasa üle ujutab ei ole Eestis olnud põllupidamiseks soodsad. Erinevalt näiteks Egiptimaast, kus just niiluse üleujutused  on taganud rohke viljasaagi. Meie esivanemad on märgadest aladest ikka eemale hoidnud  ja see on sees, meie keeleski sohu või rappaminema ei  tähenda miskit head. Eestis on üsna suuri paikkondi, kus pole olnud  ja pole praegugi erilist inimasustust väga hõre. Teistpidi oleme just selliseid piirkondi märgalasid,  hakanud nüüd üsna kõrgelt väärtustama ja koguni kaitse alla võtma. Miks. Uurime asja sellises paigas, kuhu enamus meist pole kunagi sattunud,  ehkki see asub üsna keset Eestit. Soode südames asuvasse põlisesse talu kohta ei vii ühtegi  päris teed. Küll on selle kohaga seotud lõputult lugusid. Üks räägib Alampedja looduskaitseala sünnist. Milline nägi välja see paik siin 30 aastat tagasi,  kui te siia tudengitena esimest korda sattusite? See oli üks väga võluv, metsik ja puutumatu kant. Ja kui me leidsime siit ühe talukoha, kuhu me saime oma  kanna kinnitada, siis siis nii see läks. Kohanimi oli Rehessaare, meie jaoks sai ta lobudik  ja lobudikust, algasid kõik suured rännakud tulevasele  alampedja kaitsealale. Ja kui nüüd mõelda järgi, et mis meid siin võlus ma arvan,  et see tohutu avarus, see puutumatus Tusega koos käiv puhtus ja, ja teadmine,  et kõik see elu, mis inimese lähedal olla ei saa,  see kõik on siin olemas, meil käepärast. Küllap see, need bioloogia tudengeid võlus. Ja siit said alguse Kotkarännakud. Siit said alguse marjakorjamised, hundiotsimised,  kakkude kuulamised. Ei mäletagi kõiki põhjusi, miks siia tuldi,  aga siia oli vaja ala ilma tulla. Siit mindi eksameid tegema ja siia tuldi tagasi. See oli ka salapärane paik ja avastamata sellepärast,  et siin oli nõukogude polügon. Ja see polügoonil on nagu ikka, kõikidel asjadel on plussid  ja miinused. Miinused, me teame hästi, aga pluss oli kindlasti see,  et polügooni olemasolu muutis võimatuks näiteks metsaraied,  soode kuivendamised ja, ja see elu oli siin  selle polügooniga koos väga hästi tegelikult kaitstud. Tudengitena sattusite siia vaimustusse sellesse kohta,  aga kui Eesti iseseisvus, siis õnnestus sellest suurest  alast üks looduskaitseala teha. Jah, vot see on ka, ma arvan, et üsna unikaalne nähtus. Me olime siin nii palju käinud, me olime siin ringi hulkunud  vist juba ligi 10 aastat. Ja, ja teadmine süvenes, et seda kohta see kogu seda ala  peaks nagu kuidagi kaitsma. Ja vist Einari peas tekkis see mõte, et sellest võiks  moodustada suure looduskaitseala. See mõte on kasvanud nagu seest väljapoole,  et seda ei ole otsitud ei kaartide pealt  ega kuskilt mujalt vaid see mõte kaitsealast oli,  oli valmis ja, ja küsimus oli see ära vormistada. See sõpruskond, kes siin käis, et me kõik tegelikult ju  panime kõvasti tookord märkmeid kirja Nendest märkmetest oli  palju kasu, tegelikult loomulikult tulid  ka uurimisgrupid, kes uurisid siis seeni  ja samblike ja kõike muud, aga ma arvan,  et lindude poole pealt näiteks ei olnud vaja mingeid  lisatöid ka kindlasti loomastik oli enam-vähem nagu juba paigas,  et need Need käigud, mis 10 aastat olid,  olid olnud, eks nad läksid asja ette. Alampidaja looduskaitsealale annavad siis näo suured soostikud,  need on siis Põltsamaa soo laevasoo. Siis nende soode vahele jäävad jõed. Mis siis suubuvad Emajõkke ja muidugi Nende jõgede kallastel laiuvad Metsad ning jõeluhad need kolm väga. Suurt maastikutüüpi on siis sood, metsad  ja jõed koos luhtadega. Kuigi kaitseala rajamise idee pärineb juba 30.-test Eesti  esimeselt looduskaitse inspektorilt, Gustav Vilbastelt oli  vara lahkunud Einar Tammur üheksakümnendatel kaitseala  suurim eestkostja ja hoidja. Tundub, et leidsimegi nahkhiirte varjupaiga  ja Ja see, et me nägime seda ühte nahkhiirt keskpäeval siin vee  kohal lendamas, see ei ole sugugi harilik,  vaid mina oma elus näen esimest korda nahkhiirt keskpäeval  niimoodi toitumas ja. Ja küllap tal siis vahepeal oli kõht tühjaks läinud  ja ja eks see jääb spetsialistide määrata,  aga tundub, et leidsime siis veelendlaste koloonia asukoha  ja Alambed ja luhtadega ongi siis seotud mitmete nahkhiire  liikide elu. Kui praegu Kui nüüd ülalt alla vaadata siis tõesti,  see ürg, Võrtsjärv näitab oma kunagisi piire  ja Emajõe luhtadel on üks noh, üks pidev vett vette väli  ja tundubki ta mitte jõe luhana, vaid ühe suure suure  järvena ja. Neid vanajõgesid ei ole märgata, nad on kõik vete poolt  ühendatud ja üks veepeegel. Emajõe ülemjooksul asuv unikaalne märgalakompleks on  tegelikult ürgse suur Võrtsjärve põhi kuhu jooksevad kokku  pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge  laskuvad veed. Inimasustus on siin raskete tingimuste tõttu äärmiselt hõre. Kaardi pealt on näha, et see alampinda on tõeliselt suur  ja kõik need sood näha vanad sood laugastega. Kui nad saavad siin rahus elada, siis nad annavad elupaika  ja rahu väga paljudele metsaelukatele, just neid,  keda hakkab igal pool ilmas väheks jääma. Et see on meie kohutav ja tohutu suur rikkus. Mida võib olla ise ei mõista, kui sa oled ise igapäevaselt  sellega koos. Aga kui natukene nüüd järgi mõelda, siis  ja seda kaarti vaadata siis üks tõeline pelgupaik metsikule  ja vabale loomulikule loodusele on see alampide küll. Ma arvan, et kõige rohkem loomulikult, kui vaadata kaardi  peale või vaadata lennuki pealt, siis kõige rohkem on siin  seda soode avarust. Soo selles mõttes, et nii-öelda madalsoodest läbi  siirdesoode kõrgsoodeni. Siis teine asi siis see põlismetsad soo saarte näol eelkõige,  aga ka, aga ka mujal natuke jõgede ääres,  kohati, kus on säilinud ja, ja siis kolmas asi,  loomulikult need jõed kokku. See, et siin on nüüd looduskaitseala on ikkagi hoidnud kõiki  neid soomassiive alles, et nad ei ole läinud kuskile kuskile kasutusse. On alles metsad, mida meil jääb järjest vähemaks  ja just need ürgmetsad, need vanad metsad,  sest kõik, kes vähegi on metsaga kokku puutunud,  eks nad tea, et üks väga elus asi on surnud puu  ja neid surnud puid on elus olemiseks hirmsasti vaja  ka nendel peab olema kuskil koht. Ja, ja võib-olla kõik need sellised väiksed detailid,  mida majanduskavades ei arvestada või ei nähta. Need jäävad selliste vanade üldmetsade reservaatidega alles siis,  kui reservaadis ikka mitte keegi käia ei tohi. Siis ta saabki rahus olla, täpselt nii, kuidas ta on. Ja, ja see rikkus, mis sellest tõuseb, ma arvan,  et see on, see on hindamatu ja see on hoomamatu. Alamped ja looduskaitsealale annab tõelise näo suur Emajõgi  oma vanajõgede ja üle ujutane. Tava luhaga see süsteem on silmapaistev terves Euroopas. Siin on meil siis Teadusliku seire või monitooringuvõrk sees  ja ja siis sellega käime ja, ja vaatame,  mis kala kala siin elab ja siis sõltub hapnikuoludest,  et, et millises veekihis on hapnikku rohkem  ja sinna kala hoiab ja, ja, ja ja igal juhul on see selline võrk,  me paneme neid mitu tükki alati ja, ja siis selle,  selle abil saame täitsa. Pädeva ülevaate, et kes siin on ja keda siin ei ole,  siin siis näeme erinevaid liike, roosärge,  särge, ahvenat, kiiska. Viidikat ja suuremas ilmase võrgus veel suurt linaskit  ja igal juhul väga väga rikkalik on see,  et seal, kus on väikest kala, sinna, Tulevad ka manulised seda väikest kala uurima  ja siin siin on üks ilus aug siis. No see on selline. Jah, ja selle kindlasti võtame, harutame kohe võrgust lahti,  mõõdame kiiresti ära ja laseme kohe tagasi. Need kalad on nüüd õnnelikud tänu neli aastat kestnud Happy  fishi projektile, mis valiti Brüsselis nelja Euroopa parima  loodus projekti hulka. See happifishi projekti üks suuremaid konkreetseid töid oligi,  et kaevasime vanajõgede otsi lahti nende ühendusi,  Emajõege siin on nüüd näha üks vanajõgi,  millel ots on lahti kaevamata ja sellised nad olidki praegu kevadel,  kus vett on veel suhteliselt palju, on ikkagi ainult pisike nire,  mis vanajõge Emajõega ühendab ja ja, ja siit kala ei lähe  eriti sisse, seda näitavad meie kontrollpüügid,  et siin on kala palju vähem kui nendes, mis me lahti kaevasime. Ja teine asi, et kui nüüd veetase veel veidi langeb,  siis ta ei saa siit enam välja. Ja, ja kui ta nüüd püsib sügisene veetase madal ja,  ja ära ka veel jäätub see ots, siis kala on siin kinni,  see, kes tuli, on kinni ja vees talve jooksul pahatihti  hapnik kaob ära ja vesi muutub kaladele elamiskõlbamaks,  eks siis kala võib siin päris palju. Kala võib siin hukka saada talve jooksul  ja kui siin mõned küsivad, et mida alampidal 20 aasta  jooksul konkreetselt tehtud on, siis vot see on küll üks  väga konkreetne asi ja väga suure mahuga  ja väärtusega tegevus olnud. Happy River ehk õnnelik jõgi on loodushoiu keskuse järgmine projekt,  mis püüab elu sisse puhuda sealsamas kõrval olevale laeva  jõe alamjooksu looduslikule sängile, mille kulgemisse  inimene sekkus juba 19. sajandi lõpus, kui maaparanduse  käigus juhiti vesi kõrvale laevakanalisse. Praegu on kunagisest kalarikkast jõest järel vaid seisvad lombid. Osa sellest jõest on säilinud täitsa jõe moodi,  et lase ainult vesi voolama ja, ja jõgi taastub kerge vaevaga,  et on sellised väga. Väga kuivad ja täis settinud kohad, kus tuleb kaevata,  aga siin selles lõigus näiteks siin eriti erilist kopatööd  vaja ei ole, küll jõgi ise endale koha leiab  ja elab kalu ka siin sees elab kalu ja, ja sel aastal vist  küll eriti mitte. Kalad tulevad siia siis, kui on suure veega kevadet üle luha  ja ja, ja siis on, see on selline kahe otsaga asi,  et et võib-olla on parem, kui nad ei tule nagu sel aastal. Sest kui nad tulevad, siis nad jäävad siia lõksu  ja saavad saavad hukka tihtilugu. Suure veega, kui tulevad ja vesi pärast ära vajub,  siis nad jäävad ikka lõksu ja talveks on lõksu lõksus ja,  ja siis talv. Talv räsib seda kalastikku kõvasti. Nüüd on võrk hoopis tühjem. No siin nüüd kajastubki selle laeva kurbloolisus selles pildis,  mis näha on, et et tegelikult sügisel oli siin kala olemas. Aga kuna siin vesi ei vahetu ja, ja talvel jää all toimuvad need. Ebasoodsad protsessid gaasirežiimis vees ja,  ja siis nüüdseks. Tõenäoliselt jah, siin siin kala ei ole ja,  ja nii ta käibki aasta-aastalt, et et koguneb siia kala siis,  kui vett on rohkem ja, ja talveks jääb teda  ka kuigi palju ja siis enamasti kevadel on pilt selline,  samal ajal nagu seal eelmises võrgus oli näha,  et selles kohas, kus see laevajõgi peaks nüüd Emajõega  ühenduse leidma, et seal on kala kõvasti tulijaid oleks  kõvasti ja on palju veelgi kalarohkemaid aegu täna saak nagu  ta on, aga aga tulijaid tuleb selle jõeni palju  ja siis on sein ees ja, ja kuhugi minna ei ole ja,  ja siis, kui kunagi saavad ki tuldud, siis neid Neil midagi  väga lõbusat siin ees ei oota, pikas perspektiivis. Teie ülesanne on lihtsalt kaladele tee kaladele tagasi anda  see elupaik, mille me neilt oleme ära võtnud teistsugustel aegadel,  praegu praegu on sellised ajad, kus on aega ja,  ja mõistlik selle peale mõelda. Tulevikus, kui laevajõe looduslik säng taastatakse,  on paari koge ja särje asemel siin jälle vohav liigirikkus. 20 aastane alam, pedja unikaalne looduskaitseala väärib seda pingutust. Kuidas läheb loodusel ja inimestel seal Alampedjal järgmise  20 aasta jooksul ja kas laeva jõgi tõesti suundub vanasse sängi? Selle kohta on meie keeles ütlemine, et eks aeg näitab,  kuidas ta seda teeb. Näiteks nii, et vaatame vanu salvestisi ja võrdleme neid olevaga. 10 aasta eest võeti Eestis nõuks istutada üheskoos miljon puud. Ja meil on nüüd võimalik uurida, et kas mõni neist ikka  kasvama ka läks. Laulupeoliste idee istutada 2004. aastal Eestimaale miljon  puud langes õnnelikult kokku Eesti saamisega Euroopa Liidu liikmeks. Metsa istutati üle kogu kodumaa, aga näidislank oli  Raplamaal vardimetskonnas, kus lisaks laulu  ja tantsuinimestele tegid tulevastele põlvedele heateoga  diplomaadid ning riigikogu liikmed. Huvitav, kas kultuuriminister oskab auku kaevata,  eks ta peab katsetama, no tule, tule siia,  nüüd assisse? Jah. Inimesed on kõik. Kuigi nad on poliitikud ja diplomaadid ja kõik,  aga siin on nad nagu sina ja mina ja, ja selles mõttes,  ütleme kui selle teadmisega nagu seda asja nagu siin  organiseerisin ka, et siis ei tundu see nii hirmus,  kui sa hakkad mõtlema, et siin on igast eri rahvast ja,  ja, ja kultuuri erinevad, et kõik, mis võib-olla,  aga, aga kokkuvõttes kokkuvõttes on päris tore. Mida tähendab 10 aastat ühe riigi või inimese elus,  seda kujutame hästi ette. Aga kui pikk on see aeg ühe puu jaoks ja kuidas elavad need  8000 kuusetaime vardi langil, kas neil läheb  ka kenasti? Praegu siia vaadates siis ikka minu meelest ikka väga kenasti,  et, et ilusad, kasud, ilusad rohelised ja kõik on parasjagu siin,  et, et minu meelest väga-väga kena jalk. Kuidas üldse kuuse kasvu iseloomustada saab,  et no kui sa vaatad näiteks siin parasjagu näiteks seda puud,  et siis mis, mis sa tema kohta ütleksid? Noh, selles mõttes paras kasvõi lada kasv on hästi,  on kõrgem, kui need ülemised külgmised kasud,  see näitab, et kõik on väga hästi, et valgust on piisavalt,  toitained on piisavalt. Ja, ja vanust saab lugeda siis oksamännaste kaudu. Kui me loeme ära, et see oli 10 aastat tagasi  siis on siit nagu enam-vähem võtta, kui see taim oli  nii kõrge, üks, kolm, neli, viis, kuus, seitse,  kaheksa, üheksa ja 10. Et kõik, kõik klapib, et ei ole vale langi peal,  et et on õige koht. Kui istutatud puudest keskeltläbi istutatakse kaks. 1000 puud hektari kohta metsa siis tegelikult raieküpses eas  on neid järgi 400 500 et ehk siis nagu neljandik puudest siis,  nagu kas siis nende kahjurite või või lihtsalt tormiga hävib  või siis arveldusraietega ka välja võetakse teised puud  saaks kasvada. Et kuskil üks neljandik jääb sinna lõppraiejärku,  jah. Ka need puud on tegelikult suhteliselt erineva kasvuga,  siin on nad päris suured ja sealsamas võib olla ainult  mõnikümmend meetrit. Teisel pool on juba märkimisväärselt kiduramad. Miks. Ja siin on ka, et siin on nagu näha, kui me siin vaatame  siia kaugele, et siin me oleme nagu rohkem mäe otsas,  seal läheb nagu allapoole maapind langeb,  et et seal on niisugune, tekib külma lohk. Ja siis nagu ladvakasvud, siis nagu saavad kevade  kevadkülmadega natukene kahjustada, siis ta algul on  natukene nagu jääb nagu kängu ja natukene kidub,  aga samas, kui ta saab niisuguse kahe meetri kõrguseks,  siis ta kasvab samamoodi hästi edasi. Et sellest hullu ei ole midagi, et kõik puud kasvavad. Tammedel on eestlaste jaoks selline emotsionaalne väärtus  siis mis puu on kuusepuu? No kuusepuu on nüüd see see rahapuu on nüüd,  kõlab pahasti, aga ütleme nii, et ta on ikkagi Eesti  metsades väga-väga tähtis puuliik ja, ja,  ja see on nagu ikka niisugune majandusmetsa põhiline puuliik. Kuusk kuusk ja mänd ja kask siis üheskoos. Ja mitu aastat aega läheb, kuni sellest kuusest saab palgipuu. Noh, siin ikka 80 aastat, et, et sõltuvalt siin kasvutüübist  on meil siin väiksed erinevused ja Ja mida viljakam kasvukoha tüüp, seda varem saab raiuda,  aga üldjuhul ikkagi sajand läheb ära. Kuidas Eesti metsa praegu läheb? Arvan, et aasta-aastalt paremini. Et eramud, metsaomanikud istutavad ilusti  ka juba järjest rohkem metsa kui seda siin kümmekond aastat  tagasi ja kindlasti raiutakse vähem, kui meil seda,  seda seda majandatavas metsas juurde kasvab  ja päris päris oluliselt vähem. Siin selles kuusikus on ka mõned nimelised puud nii-öelda,  et lähme vaatame, otsime sealt selle Lennart Mere kuuse  ka üles, et kuidas tal läinud on ja kui suureks ta kasvanud on,  mäletad sa, kus see oli? Lähme üritame. Nii ja vot see See suurem kuusk peaks olema Lennart Meri kuusk minu mälu järgi,  kui me siin istutasime koos, panime selle sildi püsti. Et siis olid Ene Ergma, Urmas Paet ja Lennart Meri. Eile me lõpetasime oma nime istutamise. Ja mul on puhketunne, meil on nüüd seitse suurt tamme. Noh, umbes neljameetrised, tambid nende ees tuleb hoolt kanda,  neid tuleb kasta ja neid tuleb ennekõike tuule vastu kaitsta. Siin rohuneeme kõige tipumas tipus on Lennart  ja Helle Meri istutanud oma kodukrundile sadu puid  ja nende hulgas on ka tammed, millest president Meri 2004.  aastal rääkis. Aga taimedel on siin üldiselt raske, sest tormid on kõvad  ja maa on savine, nii et keegi ei jõua kokku lugeda neid liitreid,  mida on tarvis läinud selleks, et puud hakkaksid kasvama. Ja muide, neid mände siin ei ole istutanud mitte ainult pererahvas,  vaid ka diplomaadid, külalised kaugemalt  ja lähemalt ja seda ikka rohelise Euroopa nimel. Kui vaadata Meride koduarhiivifotosid nende maatükist enne  ja pärast siis varjenditega pikitud tühermaa asemel laiub  rohuneeme poolsaare tipus, nüüd rohelus on kadakaid  ja kibuvitsa on üksildast rannajoont, kuhu meri toob oma  saaki ja lindudel, meeldib pesitseda. On perenaise hoolitsevat kätt vajavaid puid  ning põõsaid. Ainult kiviklibu ja vaevalt mõni sentimeeter mulda. Selleks, et tammed niisugusel viletsal pinnal kõrgeks kasvaksid,  tuleb ikka väga palju vaeva näha. Tammepuu on minu jaoks tähtsus, samasugune,  kui ma uurisin tähtede evolutsiooni vaadake tähtede evolutsioon,  tähtede eluiga on niivõrd pikk, et noh, meie eluiga näiteks  võrreldes päikesega on kuskil noh, nii nii tühine,  et lihtsalt tühine puudega on täpselt samamoodi,  eriti tamm. Ta ju kasvab väga kaua. Ja me alati mõtleme, et kuidas ta siis nii kaua on kasvanud  ja siis me saame rääkida, kuidas see puu on. Puu on siia maailma tulnud ja kui palju tema on näinud  ja kui vähe meile on antud näha. 10 aastat tagasi Ene Ergma istutatud lootuse tamm,  kas sellel puul on hästi läinud? No praegu siin vaadates kui, kui ilus, sirge  ja tamme kohta Eesti tamme kohta ja niisuguse pikkade kasvadega,  et see, see tamm on küll üllatavalt hästi kasvama läinud,  et see, seda juhtub võib-olla üks ajast,  et ta nii nii kähku ja nii nii ilusaks puuks on kasvanud. Mida tamm heaks kasvamiseks vajab? No kindlasti viljakat mulda valgust et, et see on,  see on küll praegu siin siin nagu muster näide. Et see on nagu ideaalne koht selle tamme jaoks küll. Siin Varbola linnuse ümber, siis on hästi-hästi palju neid  tammesid siin siin nagu järgi, aga nad ei ole nagu  niisugused noh, päris tavalised, ütleme nii et puht  tammikuid Eestis on ikka väga vähe. Aga mida sina metsamehena arvad, milleks eestlastele see  tamm nii südamelähedane on? Ta on ju tegelikult tüütu, palju lehti ära nad ei kõdune,  eks ju. Kunagi olid ju ju hiied ja, ja käi käidi seal nagu  ohverdamas ja et nagu ma arvan, et nagu sellest on see asi  nagu jäänud ja samas on hästi pikaealine. Et see on need, need tammed, ma ei kujuta ette kolm-nelisada  aastat võivad ju kindlasti kasvada, et, et on kõige  pikaealisem puugi Eestis kindlasti siin kunagi kasvasid  kased ja tammed nagu segamini vaheldumisi siin. Ja oli üks kuiv suvi ja kõik kased kuivasid ära  ja siin jäi järgi ainult tamme, et siin on veel näha mõned  mõned kase kase kuivanud tüükad, mis on siin püsti jäänud,  et selles mõttes tamm on vastupidav puu. Tõestus sellele eks ju, et juured lähevad väga sügavale  ja saavad ka sellise kuiva kevadega nagu praegu ikkagi vett  kätte absoluutselt. Lootus on vägev värk, siin nõmmel asub lootuse puiestee,  mis algab Vabaduse puiesteelt ja lõpeb vabadusse. Tema kar ööbiti on aga näiteks Aate ja Edu tänavad olid  ka kogu nõukogude aja vältel. Ja mind rõõmustas väga, et need olid just need tänavanimed,  te mõned töö või sõjasangarid, sest see andis tõepoolest lootust. Lootust vajame ka praegusest mitmed globaalprobleemid vad  täiesti lahendamatuina. Millele siis loota? Julgen väita ja kuulake alliteratsiooni. Meie lootus on loodus. Muide. Lootus pole üksnes inimese asi, vaid loodab  ka loodus ise. Sest mida tuleks Tedre kuku muidu mänguplatsile,  kui ta ei loodaks? Sel kevadel oli mul võimalik jälgida pelglikke kanalisi tetrasid. Mõistagi tuli mul seda teha varjest, kuhu sisenesin õhtul  natukene päikeseloojangut. Hommikul täpselt kell kolm, 40 lendasid tedrakuked platsile,  justkui oleks neil kokku lepitud. Teder elutseb metsades ja soodes, enamjaolt toimuvad  tedremängud mõnel lagedamal alal, soos või heinamaal. Neid paikasid on läbi põlvkondade pärandatud. Kevadise tedremängu ajal võib kohata täies rüüstedrakukesid. Emased ja noorlinnud on tagasihoidlikult pruunikad,  kuid isaslinnud on tumedad sinakas roheka helgiga. Kindlasti hakkavad silma ka punased näsad silmade kohal  ning erkvalged suled. Sellel mänguplatsil olid territooriumid paika pandud juba märtsis,  seega väga suurt kaklemist enam ei toimunud. Pigem käis oma positsiooni kindlustamine  ning selle meeldetuletamine, mulutamine ning kudrutamine,  millele järgnes helijuss. Selle tõi eriti hästi välja hingeaur, mis kargel hommikul  taeva poole lendles. Mänguplatsil tegutses üks erilise käitumisega teder. Ta võttis hoogu ning tegi mitmeid pöördeid ümber enda. Teine kukk jäi seda veidrust pingsalt jälgima  ning sel hetkel pidas ringitaja vajalikuks vastast rünnata. Mängu poolaegade vahele mahub niinimetatud rebase  või kullitund aeg, kus minnakse puhkama. See jääb kuskile päikesetõusu aega. Mida vähem on kanu, seda loium on mäng, tugevamad,  isased mängud mänginud ja emased oma valiku teinud. Hetkel toimub justkui lohutusring. Võimaluse eelisjärjekorras paaritumiseks saavadki need,  kes kõige rohkem pingutavad. Sel ajal, kui mina mängu jälgisin, ei olnud tere kanad enam  mängust huvitatud. Tedre kuked aga võivad paarituda ka metsise kanadega  ning nende isased ristandid nimetatakse tedre kuningateks. Aeg, see isemoodi värk, mida omaette võetuna olemaski pole,  on meie tänase saate jaoks ometigi otsa saamas. Aeg on nähtamatu osisena lõimunud olemise inimeste puhul aga  elamise sisse ja seepärast lõpetan ma täna pealtnäha lihtsa ütlemisega,  mis on ometigi hullupööra mitmekihiline. Elame, näeme. O kolm. Osoon.
