No täna Kas sina oskad ujuda, ujuda? Mis küsimus? See on? Timu, ma oskan väga hästi ujuda,  ma ujun nagu. Jah, no ei, mis asja, mis juttu sa ajad,  mitte Vene kirves? Kirves läheb ju põhja, mina ujun. Mina oskan ujuda nagu, nagu kala vees. Jah. Ja mina oskan ka vee all ujuda ja muide silmad lahti. Mina olin väike poiss, siis ma käisin vanaema juures,  seal oli järv ja mina õppisin juba väikse poisina väga hästi ujuma. Aga mis kala moodi sa ujud näiteks, kas sa ju nagu angerjas  või siis sa vingerdad, eks ole, angerjasena  või suitsu. Nüüd sa hakkad jälle nalja tegema, ma ei mõelnudki mingit  konkreetset kala. Ma lihtsalt pidasin silmas seda, et ma oskan ujuda sama  hästi nagu kalad. Jah, ja tõesti, mulle meeldib ka vee all ujuda  ja silmad lahti, tead, see on eriti põnev. Mõni inimene võib küll praegu arvata, et sa lausa kelgid  siin oma. Ujumisoskustega televaatajate ees vabandust,  võib olla tõesti, läksin natukene praegu liiale,  aga tõesti ujuda mulle väga meeldib. No see nüüd muidugi sõltub sellest, et mis kohta te üldse  tahtsite sattuda, mis, mis sa tänu, sa tunned teda või? Mis kohta see, et mina tahtsin sattuda telemajja Ja et ma, ma tulin siia telemajja nagu selleks,  et ma tahtsin leida, noh. Tõnu töötab valvurina siin telemajas, aga te eksisite ära või,  ja ma eksisin ära, et, et ma ei leia. Ma olen valvur, telemajas töötan siin, minu nimi on Tõnu  ja mina tunnen siin kõiki koridore, kõiki korruseid,  nii et kui te mulle ütlete nüüd, et keda te tulite otsima siin,  siis ma võin teid aidata ja vot minul oli see asi,  et mina tulin nagu otsima siia telemajja neid poisse,  kes seda Kuulge, väljas sajab kõvasti või? Kuidas? Ei, oota. Ei, ei, vot ei tea. Nüüd öelda, kui ma seal väljas olin, siis paistis küll päike,  aga sellest on miski umbes tund aega möödas. Kui ma siin ekslesin, siis ma ei tea, mis vahepeal juhtub. Timmu timmu ära nüüd sega vahele, kuulame,  mis härra mureks oli. Ja et mina. Härra, härra, härra, mis mure on siis, härra,  mis, härra? Ei, ma ei ole miski, härra Öelge mulle lihtsalt. Veiko, Veiko, Veiko. Ja kiu olen mina väga tore. Kuule, Veiko, ma tahtsin lihtsalt teada,  miks need suured kummikud siis jalas on,  seda enam, et kui väljas on täiesti Timmu,  kui sa nüüd vahel ei sega, siis ehk Veiko räägibki meile,  miks tal need kummikud jalas on ja jah, no vaat,  ma tulin siia telemajja selleks, et kohata neid osooni saate  tegijaid poisse. Et Mulle see saade väga meeldib ja ma olen ise olen. Olen kalamees ja mõtlesin, et oleks tore ju rääkida seal  saates ka kaladest ja kala müügist ja. Mõtlesid, et tuled siia ja nagu ajad televisioonis pisut  kalamehe juttu. Veiko, jah. Oli küll selline plaan. Ma muidugi pean kurvastama, sest et kui ma nüüd ei eksi,  siis minu arust need osooni saate tegijad läksid just  telemajast välja ühte ühte televõtet tegema. Kehv lugu välja. Ahah, nojah, ei sea, ma saan aru ja ma olen päris kaugelt tulnud,  ma, ma tulin Mulgimaalt, et aga ega siis ei olegi vist ju  midagi teha, ega. Ega, ega, eks ma pean siis mõni teine kord vist tulema ta nüüd,  Veiko. Kuule, kuule, kuule, ära mine siis ära, meil on  ka saade siin ja meil on lastetuba, jah. Minu arvates, Tõnu, mis sina arvad, oleks ju päris vahva,  kui kui Veiko räägiks meile ja ja kõigile,  vaata, kui sa sinna kaamerasse vaatad, otsa Veiko,  seal on lapsed. Minu arust oleks küll väga vahva, kui sa niimoodi ootamatult  meile siia külla sadasid, et siis räägiks seda kalamehe  juttu hoopis siin praegu meile arvate, ma olen ise  ka mõnikord harva hobi kalamees ja väga vahva. Miks mitte muidugi jah. Ja et. Oota. Ei, ma nüüd mõtlen, et kust seda jutulõnga kerima hakata,  hakkame kerima sealt, et kõigepealt vasta küsimusele,  miks sul need kummikud jalas on? No ja ma juba enne rääkisin, et ma olen kalamees  ja tulin vaatama, et seal osooni saates siis kalapüügist  rääkida ja siis noh, tuli selline mõte, et ma panen need  samasugused riided selga, millega ma kalal käin ja,  ja no vot tagasi tulles seal jääb nagu paar sellist head jõge,  järve ka tee peale, mõtlesin, et teen peatuse,  et noh, võib-olla saan mõne kena kala võib-olla,  ja, ja sellepärast sellepärast sul on ju õnged  ka kaasas. Ma. Ütlen ma olen tegelt kui ma nüüd ausalt ütlen,  ma olen väheke selline, noh noh, ajameelne mees  või nii, ja teate siin võõras kohas võõras linnas muutun  ikka päris ärameelseks, kohe mõte läheb nii sassi,  et vabandust, jah, ei õnged on mul käes ja. Nii le midagi, räägime nendest õngedest,  mis su see? Nii see näitab, eks see õng on mul, see on selline käsi õnge  ma teen selle siit lahti, mul on see siin kummiga kinni,  et sassi ei läheks, muidu kipub sassi minema. Mul on üks küsimus, aga miks see kala üldse heast peast  peaks sinna konksu otsa ronima? Ega ta lollakas? Ei, ega ta niisama ei roni ju sinna, selle konksu otsa tuleb  panna sööteks, mis võivad olla näiteks vihmaussid või. Oi, ooo-oot-oot-oot vihmaussid, vihmaussid,  need jäid küll autosse. Tänu vihmaussid jut sahtlis neid. Võib juhtuda, juhtuda, juta, sahtlis on igasuguseid asju  ja siit me võib-olla leiame, aga. Ime tead, vihmaussi siin küll ei ole, ei ole jah,  aga aga Veiko siin on millegipärast leiba. Leiba saab ju ka kasutada kaladele. Leib sobib väga hästi. Leivast saab väga hea õngesööda või, või saiast  või taignast. Ega seal suurt vahet ei ole. Teraleib või teraleib, on hea. Vaatad leivast, teeme sellise pisikese kuulikese,  teeme siia aina prosektoritesse, läheb kohe,  teeme sellise kuulikese ja paneme siia konksu otsa  ja peidame konksu siia ilusti siia leiva sisse. Ära siis kala ei näe. Tuleb, võtab selle sööda suu, see julla on,  vaata õngekork. Selle järgi, sina näed siis, kas kala võtab,  eks kala läheb seda sööta nokkima, seal see sööt vajub  niimoodi vee alla, aga kork on kergem ja see jääb pinnale. Siis, kui kala hakkab seda sööta seal niimoodi nokitsema,  siis hakkab kork liikuma, ujun siin vees vaikselt. Mis siin teha? Siin on midagi huvitavat näksiks seda natukene jala. Sa ei tohi tõmmata, sa pead ootama, kuni kuni pead ootama,  kuni see kala tõmbab selle korgi ja tsauf  või alla siis pead moodi vaikselt õrnalt tegema väikse nõksu  ja siis saad kala kätte. Vaata kala naksib, naksib seal. Kui ilus purikas oi Nii ilus muster ka. Purikas purikas ongi kala, no see on sama  mis haug aa. Oota, ma igaks juhuks küsin. Oota, kuule, kuule, kuule, see on, sa saad ikka muidu aru,  et see on ju sokk, eks. Nojah, ei, ma muidugi saan aru, et see on sokk  ja ma lihtsalt mängisin kaasa, no läksin hoogu,  niimoodi. Kena sokk purikas. Ja miks see, mis see on teine õngeta? Teisest hüngest ma räägin ka, see on veel põnevam õng. See on spilling. Sellega saab püüda suuremaid, et kalu, sedasama purikat  näiteks saab püüda ja sellega saab visata niimoodi kaugemale  saab kaugemalt püüda. Nii viskab siit. Ahah, tal on seal otsas selline asi. See on kas metallist või kummist, selline mingi jublakas,  mis meenutab nagu natukene kaugelt vaadates kala. Ja siis, kui see on vees, siis suuremad kalad vaatavad ooo,  mingi väike kala ujub, kui niimoodi vaikselt keerata  ja siis ampsavad selle endale suhu ja siis jäävad konksu. Täpselt kala moodi ja jah, täpselt ja kui see niimoodi ujub Siis see siis kala niimoodi vaatab, et see on väiksem kala  ja rauh ründab kohe teda. Tuleb välja, et kalamees peab siis olema nagu väga kaval  kogu aeg. Kala. Mida Tõnu veel kalamehel vaja on? Peale kavaluse. Kala tuleb ruttu konksu otsa või ja, aga kalamehel on  kindlasti vaja kavalust ja kannatlikkust. Sest mõnikord istud seal päev otsa, ei saa mitte ühtegi kala  ja ega sest ei ole midagi. Ma ise teinekord istugi niimoodi seal jõe kaldal  ja ega see kalasaak ei olegi kõige tähtsam. Istud niimoodi kannatlikult ja vaatad, kuidas kas päike  loojub ja lind lendab ja põder ragistab roos  ja ja, ja teinekord tead, tuleb pime kätte  ja siis vaatad, oh sa poiss, kala pole saanud,  aga ilus oli, ilus oli ja nii see on. Kas tal oli mingi võrk katanu kaasas? Ma saan aru, te mõtlete, mis mul siin selja peal ripub? Vaat see on selline käsikahv, sellega sellega saab niimoodi,  et ütleme, et kui sa käid jõe kalda peal kalal ja,  ja kallas on kõrge näiteks, siis sa ei saa seal. Ei, ei saa, libeda kala on libe ju, eks sa ei saa teda käega võtta,  siis võtad selle kahvaga niimoodi, võtad ta kahvaga ilusti  siia sisse ja saabki ta kätte. See on selline abimees, ütleme nii, kalamehele. Prooviks veel, kas siit veel midagi tuleb,  äkki saab teise soki ka kätte? Mul on täpselt ühte paari vaja, ah, võttis ta väsitama. Ei tohi rabistada tohi vaikselt, nii et kala ära väsib,  siis saab ta ilusti kätte. Nii toome siia kalda vette äärde, siis oota,  ma pean vette minema, ega siin ei saa siin purde pealt jamata. Ma võtan kavaga kavaga ka, ah, näe. Käes. Ai poiss. Teine samasugune, väga vahva. Väga vahva. Kuulge, see on väga hea kalakoht, väga hea kalakoht,  tore, et ma siia sattusin. Ma võiks ka korra seda spinningut kasutada,  aga otse loomulikult otse loomulikult, see on tõesti väga hea. Talves. Mul oleks talveks uusi käpikuid, no jumal küll,  proovi aga proovi, aga ma panen sulle landi otsa tagasi,  siin. Nii. Andi otsa tagasi. Mulle tundub, et siin tõesti on väga hea,  siin on hea koht, ma vaatan, siin on parajalt,  sügavust on parajalt ja parajalt, on taimestiku. Sulle meeldib siin nii. Võta. Seda pidi kokku, nii. Nii, nüüd viska, võta see päästik üles, sõrm,  pane siia. Nii, nii, sõrm siia ja nüüd siit niimoodi alt käe  vaikselt suristani. Ja siis peab sõrmelased lahti ja siis nii,  pane võta sinna rootuti taha. Tõesti, need käpikud kuluvad marjaks ära. Sa sa pane oma sokid sinna kahva sisse ja pane nad siia  pärast vaatab, mis nendega. Kuulge, väga tore, et ma siia sattusin, väga varu. Meil on ka hea meel, kui selgub hiljem, et need sokid sulle  parajad on, siis võid võid jätta endale,  aga kui on suured või väiksed, too tagasi Ongi nii,  ja ma arvan küll, et on mul kummiku sisse kuluvad marjaks  ära mul kummikud natuke muidu loksuvad, aga need väga hästi lähevad. Lapsed, me jääme vaatama, kas Tõnu püüab endale kätikut  või ja aega, väga ilus ja. Ei ei ma mul näksi võta-võta kerikerikeri n vaikselt mängida.
