Loomaaia loomad. Loomaaia loomisel. Tere issanda loomaaed on ütlemata kirju ja seda kahtlemata ka tänu eri sorti krokodellilistele. Võtame näiteks Hiina alligaatori. Loomake ei mõju esimese hooga just kõige südamlikum valt, ent põnevust pakub ta kindlasti kas või oma visaduse ja elujõu poolest. Niisiis hiina alligaator stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. Kui aja jooksul on olnud probleeme, et mõnele pealtnäha üliarmsale loomakesele tahaksid külastajad ettevaatusabinõusid eirates vägisi pai teha, siis krokodilli listega seda muret pole vist keegi ei kipu ju Hiina alligaatorid kaisutama. Külad kipuksid selles mõttes, eriti krokodilli listega on ju niiviisi, et kui neil on kõht täis, siis nad lebavad ja, ja seedivad. Ja, ja inimene tahab millegipärast näha, et kõik tema ees vingerdasid ja vehkleksid. Ja, ja siis on, on kindlasti mõnel tahtmine kuidagi näpuga torgata või midagi muud ette võtta, et see elukas liikuma saada, nii et me peame loomaaias neid kogu aeg kaitsma ja, ja, ja mul iga kord, kui ma meenutan, turjakarvad, tõusevad Curry. Kui me nägime kaamera pealt oma harikrokodilli, kes on siis maailma kõige suurem krokodilli line ja üks agressiivsemaid sööb inimesi. On see inimesi ka, tähendab, igal aastal saab Austraalia põhjarannikul turiste otsa tema tegevuse läbi ja muidugi eelkõige turistide eneste lolluse läbi, sest et ei hoolita keelusiltidest ja muudest hoiatustest. Ja kui meil alguses troopikamajas olid kõik kui need sama, ütleme, kliimaruumiga ekspositsiooni osad olid, olid ühenduses ja niisuguse umbes meeter 20 Metter 30 sentimeetri kõrguse määrige, mille juures olid küll mitmes keeles kirjad ja piktogramm, daamid, et ei tohi üles selle küünitada lapsi ja mis iganes ja kui siis nägime turvakaameras pilti, kus soomlane tõstis lapse üle barjääri ja harikrokodill hüppas veest niiviisi välja, lauad olid laiali lapse näo ees siis olime me sunnitud lühikeseks ajaks maja kinni panema ja ehitama sinna harikrokodilli juurde niisugused kahe meetri kõrgused klaasseinad. Te ei saaks midagi veelgi hullemat juhtuda, sest see ei ole ainult õnneasi, et laps alla ei neelatud. Nii et selles mõttes sa ükskõik kui hirmus ikkagi leidub neid, kes, kes tahavad kuti-kuti teha või või sõrmega torgata ja, ja tegelikult need krokodillid, teised on ju kõik nisukesed elukad, kes, kes kuskil sel ajal, kui saurused olemas olid, ütleme juba kuskil seal teame, et kuskil 60 miljonit aastat tagasi oli see aeg, kus saurused suuremalt jaolt otsa said. Aga juba paarkümmend miljonit aastat varem olid krokodillid olemas ja sealhulgas ka meie tänane peakangelane Hiina alligaatori näol. Ja kõik need muutused, mis viisid ära aga maakera pinnalt saurused ja ja mis, mis on iganes pärast seda juhtunud, kõikidest nendest aegadest on suhteliselt õnnelikult läbi tulnud need krokodillid lised ja, ja hiina alligaator on võib-olla isegi üks selles mõttes, kas õnnetumas seisus elukatest, et tänu inimtegevusele on ta viimase sajandi jooksul viidud väljasuremise ääre peale aga muidu on nad tõesti faktiliselt ise muutumatuna suutnud vastu pidada kuni tänapäevani. See kõlab hästi. Tekkisid 83 ja pool miljonit aastat tagasi sestsaadik praktiliselt muutumatul kujul vedanud tänaseni välja. No natukene muutub ju kõik maailmas, aga, aga kui nüüd võrrelda neid aegseid jäänuseid ja praegusi, siis need on tõesti krokodilli liste puhul on need muutused olnud üsna marginaalsed, et et ilmselt see, et nad ei läinud hingusele nende katastroofide ajal, mis, mis kogu kogu sauruste seltskonna maakera pinnalt pühkis ja kus tõenäoliselt võib olla mõned aastad ei, ei olnud normaalset päikesevalgust maa peal. Siis suutsid nemad ikkagi sealt, et välja tulla ja, ja nad on võimelised kuude kaupa praegugi, kui ilmastik teeb vingerpusse kuude kaupa olema, olema söömata ja siis siis jälle kõvasti kõvasti sööma. Ja noh, võimalik, et siis mõnda aega toitusidki nendest surnud saurustest. Aga, aga, aga iseenesest jah, annad väga vähe muutunud ja püsinud praktiliselt ilusasti läbi kõikide nende aastamiljonite. Nagu, kui me siin praegu räägime hiina alligaator, siis tema on levinud noh, praktiliselt peaaegu parasvöötme kliimas ja, ja suudab seal siis karmi aasta aja nihukesest tardumusest mööda saata ja nad talveunne praktiliselt jääda ja ja ilmselt Saiga ja nende sugulasi küllalt otsa, aga, aga need liigid, kes siis osutusid nii vintsketakse, et nad, et nad võisid olla kuude kaupa söömata ja ja mingis niukses poolelu seisundis ja pärast ikkagi uuesti siis nagu toimetama hakata, kui olud paremaks läksid, see on olnud ilmselt see põhjus, aga ma ei usu, et keegi on väga detailselt nüüd analüüsinud, et mis siis nüüd just neil teistmoodi kõik oli. Muidugi tähendab mis puudutab nüüd suuremate mõõtmetega sauruse, siis seal ei olnud ilmselt lootustki alles jääda ja, ja eks midagi ju muudestki sugulastest, et jäid järgi ja arenesid edasi. Aga see keskkond, mis on krokodilli liste poolt asustatud see on ilmselt olnud ise ka väga püsiv, niisugune nad elavad märgaladel, mis ongi suhteliselt püsiv keskkond. Igatahes, nii, ehk naa saab järjekordset kinnitust üks selliseid elutarkusi, et mida vähem nõudlikum sa oled, seda kauem sa vastu paned. See on nii ja näiteks üks fenomen, mis on krokodilli listel ja ja, ja ka Hiina alligaatorid ja samamoodi on, on ju see, et loomade sugu ei ole sugugi determineeritud nüüd paugupealt vaid vaid seda sugu on võimalik ka muuta haudumistemperatuuriga. Looduses on see olnud asi, mis siis on, kuna isasloomad on need, kes, kes kogu aeg avastavad uusi alasid ja ja kes siis selles protsessis ise väga palju otsa saavad, aga lõpuks ikkagi püsivus viib sihile ja mõni ikka leiab jällegi paiga, kus on võimalik kanda kinnitada. Siis niisuguste tingimuste ajal, kus need olukorrad on siis viletsamad, jahedamad ja nii edasi, siis, siis siis tulebki munadest, enamasti koorub isaseid, kes siis hakkavad nagu õnne otsima, nagu muinasjutus öeldakse, lähevad laia ilma ja, ja kui on, on temperatuur kõrgem, siis kooruvad munadest valdavalt emased. Ja alligaatori puhul on siis nii, et kui see auto temperatuur on kuni 28 kraadi, siis siis korvad isased ja kui on on 32 kuni 30 kuradi, siis kooruvad emased ja see on inimese kätes ja see on inimese kätes, kui me teeme loomaaias või mõnes kasvanduses tööd. Aga looduses peegeldub see jah, mis, mis looduses parajasti on, et kas on optimaalsed tingimused, siis on siis nii, et enamasti nagu kurna keskel kooruvad ühed ja servas milline on suurem teised. Aga kui olukord on, on väga vilets, siis seal keskel ai seni emaseid ja ikkagi jällegi pandud alused loomad võivad otsida paremaid olusid ja laiendada oma levimist ja krokodilli, see on üsna palju. Et inimesed tihti mõtlevad ja küsivad, et mis siis see on, mille poolest need alligaatorid teistsugused on ka ülejäänud siis halliga materjalist on, on siis peale päris alligaatorite, perekonna velg kaimani ja no nad on lihtsalt päris krokodillid listest erinevad selle poolest, et nendel on tekkinud niisugune topelt kõva suulagi, mis võimaldab siis toitumise ajal jätkuvalt hingata, et ei ole nii, et peab nii kaua hinge kinni pidama, kui selle saagid saab alla neelatud. Ja Ma torkavatest asjadest tal siis veel nii et kui nüüd alligaatorid, keda tänapäeval on maailmas kaks liik, üks Ameerikas, kellel nimeks Mississippi alligaator ja teine siis Hiinas hea alligaator siis on nii, et kui nad Lähevad oma lõuad kinni, inimesed kindlasti meenutavad, et on näinud küll filmides ja fotodel ja loomaaias krokodille, kellel siis terve lõua serva hambaid risti-põiki täis ja siis alligaatoritega need pärast neljandat hammast mahuvad kõik kinniste lõugadega ilusasti sinna lõuavarju ja, ja need hambad ei ole näha, nii et, et see on niisugune asi, mis siis inimest võivad meelde jätta, kui nad tahavad kusagil filmis või pildi peal nähes hakkab otsustama, et, et mis seltskonnaga tegemist on ja nünt erinevalt siis sellest Mississippi Haligaatorist, kes on päris paras mürakas, on hiina alligaator Oskar väeldast mõõtu. Et selles mõttes kuna ta ei ole väga suur, siis ta ei ole nagu inimesele kunagi ohtlik, kui ütleme, eluohtlikest deteks kriimustada võib saada, kui temaga võitlema hakata igaüks no tema pikkus jääb siis kuskile alla kahe meetri ja alla kahe meetri, need paras niisugune inimlik inimlik pikkus. Ja nagu ma juba möödaminnes ütlesin, on on kliima, kus ta elab siis niisugune mõõdukalt tänu külmadele hoovustele, kuigi ta suhteliselt meist oluliselt lõuna pool, siis, siis tänu külmadele hobustele on seal suhteliselt niisugune napilt. Lähistroopiline ja parasvöötme üleminek oma kliimatingimuste poolest. Ja veel asi, mis alligaatori puhul silma torkab, on see et isegi kogu keha on nagu hästi samu, selline ja ja isegi kõhu all on niuksed tuugilbised selgesti eristatavad, mitte väga naha sisse peitunud. Tähendab muidugi omal ajal on, on olnud siis Hiina kesk- ja kirdekallas ja sealsed jõed nendega asustatud üsna laialt, aga praeguseks on siis alles jäänud praktiliselt Jangtse jõe alamjooksule. Noh, võib-olla niiviisi kolm-nelisada isendit ja rohkem ei olegi loodus. Kogu maailmas, siin on jälle see vana kurikuulus tõde, et hääbumise põhjuseks on inimene looduse kuningas. Ja inimene otseses ja kaudses mõttes ongi ongi see kes on suutnud praktiliselt viimase 100 aastaga korda saata rohkem kui aastamiljonitega looduslikud protsessid. Ja no kuna tegu on on siis nihukeste märgalade, Jõelammide ja, ja järvede ümbruse märgalade elanikuga, siis kui mõelda nagu sealtkandi inimeste põhitoidule, siis on riis ja, ja riis on just märgaladel kasvav kultuur ja järjest rohkem siis neid omal ajal metsiku loodusega asustatud märgalasid võetakse põllumajanduslikult kasutusse. Rikutakse siis ära need võimalused nendel Aligaatoritel seal elada. No see on üks asi ja teine asi, mis kõlab küll natukene karmilt, aga riisi kõrvale üks väike alligaatori kuu ei tee. Ja tähendab, seal on tegemist aastasadu tegelikult toiduks tarvitatud elukaga, kellele nagu Hiina rahvameditsiinis kipub olema, on on lisanud, oleks siis niisukesele toitvusele ja igasuguseid rahvameditsiinilisi võlusid juurde poogitud ja viimase noh, ütleme siin sajandi jooksul on ka järjest enam siis nende riisikasvatuse ümber kogunenud närilistega hakatud võitlema mürgiste kemikaalidega ja üksjagu siis neid õnnetuid alligaatorid on ka otsa saanud selle kaudu, et veel enne ärasuremist nende mürkidega küllastunud närilised on sattunud põske alligaatoritele ja on siis siis kaasa toonud Anikaatorite mürgitumise. Alligaatorid on saanud toidumürgituse just kusjuures väga ränga Muidu tõenäoliselt me võiksime rääkida Nendest minevikus praegu juba mõnda aega, kui loomaaiad ja, ja siis nendega koostöös ka spetsiaalselt kasvanduse, mis siis on hakanud kunstlikult üles kasvatama ja loodusesse taastama. Hiina alligaatorid võiks olla praegu ebaammu unustatud, et niuke liik liik üldse olemas maailmas. Kui meenutada meie saadet presedalski hobusest, seal oli täpselt sama lugu loomaaedadele tänu see liik sai jälle ennast elule tagasi ja neid loomi on veel palju ja hiina alligaator, meie tänase saate kangelane täpselt samuti. Nii on ja nüüd siis Hiinamaal rahvusvaheliste organisatsioonide toel ja juhtimisel on, on siis kaks kasvandust, annan hui santsingi paljanduskeskused ja siis on maailmas veel väga tuntud keskus, mille on rajanud ja, ja mida juhib siis New Yorgi Bronxi loomaaed. Ja see on see kasvandus, mille oleme ka tihedalt seotud meie oma tegevuses. Nii et tehistingimustes on ühtekokku ikka arvestatav hulk alligaatorid. Jah, just tähendab, seal on on praegu hinnanguliselt umbes 10000 ja neid kõiki ei, ei lasta kindlasti loodus lahti, sest et see kindlustuskompanii peab toimima ja ja selle tõttu siis proovitakse hoida seda olemasolevat seltskonda seal niisuguse tehistingimustes üleskasvatamise toel ja rajatakse, kus vähegi võimalik on, siis kaitsealasid, et pidurdada seda rehikasutuse pealetungi. Aga kui mõelda, kui kiiresti on Hiina rahvaarv kasvanud ja, ja kui palju selle tõttu kasvab ka vajadus toidu järele, siis, siis ei oleks seda asja sugugi kerge olnud toimetada. Kuidas ja millal jõudsid Hiina alligaatorid Tallinna loomaaeda? No see oli siis, kui oli Nõukogude Liidu Hiina suure sõpruse perioodki, kui igav. Teisel hommikul võis raadios kuulata nõukogude armee koori esituses. Et Peking, Moskva veetsime seal siis sel ajal muidugi oli loomade liikumine Hiina ja Nõukogude liidu vahel suhteliselt tihe sel ajal praktiliselt siis sellesama meil kunagi kergelt jutuks olnud Moskva zookoondise kaudu jõudsid praktiliselt kõikidesse Nõukogude Liidu loomaaedadesse hina alligaatorid ja meie vanal territooriumil, kus, kus me olime ilma keskütet Ta ja isegi ilma veevärgi kanalisatsioonita kütsime ahjudega oma loomade hooneid, siis siis selles mõttes niisugune suhteliselt karmimaist kliimast pärit krokodilli line sobis meile väga hästi. Ja kui hiljem need suhted Hiinaga olid läinud natuke kehvemaks, siis nad ei olnud kehvemad mitte üksnes Nõukogude Liidu vaid ka noh, peaaegu suuremal osal maailmast. Ja, ja siis need organisatsioonid, kes In alligaatori päästmisega nendes kasutustes väljapool hinnad tegeleda tahtsid, nendel ei olnud praktiliselt võimalik saada värsket verd oma rasvandustesse ja ja samal ajal siis need 50.-te aastate jooksul nõudeid jõudnud alligaatorid olid loodusest püütud ja, ja selles mõttes hindamatu väärtusega. Ja juba jutuks olnud siin tihe koostöö. Moskva loomaaiaga tõi meile informatsiooni, et kolleegid Bronxi loomaaias otsivad võimalikult värsket verd ja, ja on välja nuhkinud. Et, et meil on kaks niisugust omavahel tesauruses olevat ja loodusest pärit emaslooma ja, ja Moskva loomaaias oli umbes samaealine niisugune isane, kes oli, oli ka looduses ja ei olnud sugulane sugugi nende meie emastega. Ja siis siis nad pöörduvadki meie poole, et kas me ei tahaks kaasa lüüa selles projektis ja lahkuna meil seisis nagunii ees minek uuele platsile ja selle ettevalmistamine ja nii edasi, siis noh, see oli tegelikult 80.-te algus hakkas juba tulema, noh, need noh, ütleme, see oligi kuskil 181, kui, kui need jutuajamised olid. Ja siis kolme juba kolisime, aga, aga meil oli, oli see ju paar aastat ette teada see asi. Siis me tegime noh, niisuguse kauba, et me anname nad nad kõik käest ära ja ükskord, kui meil on uue platsi peal midagi kuhu oleks võimalik, kui neid jälle uuesti tagasi saada, et siis me kedagi nende järglastest toome jälle uuesti ameerikamaalt tagasi. Nõukogude Liidu ajal oli ju sedasi, et ega noh, Tallinna lennuväljalt käis küll väga palju reise mitmele poole nõukogude liit uskumatult palju, isegi küll Kesk-Aasiasse ja, ja isegi Siberisse siis noh, väljapoole Nõukogude liitu ei olnud siit mingit ühendust, nii et selleks, et, et nüüd need jõuaksid siis New Yorki, oli tarvis nad kõigepealt toimetada Moskvasse ja ja asi läks väga kiireks. Kuna taheti seal ruttu neid kätte saama hakata. Ja noh, ütleme lennuki pagasiruumis ei olnud võimalik neid Moskvasse saata, sest seal läks väga külmal ajal siis me mõtlesime, et mismoodi me suudame nad talvisel ajal toimetada Moskvasse, sest sealt edasi toimetati nad juba ameeriklased korraldasid asja spetsiaalse sooja lennukiga. Aga meie pidime reisilennuki viima ja siis me mõtlesime välja niisuguse asja, et tol ajal olid ju kolm korda päevas, oli Moskva rong ja kupeevagunid olid niisugused, et seal oli neli nari kaks siis all ja kaks üleval ja ja siis me ostsime ära terve kuppe. Käisime mõõtsime täpselt ära, nende pikkused ja, ja uste laiused ja, ja, ja pööramise nurgad ja mis iganes vagunisaatjad sinna kupeesse oma jalga ei tõstnud ja siis oligi nii, et ajasime rongijuhiga nagu kaupa sedasi, et me saime niipeaaegu pool tundi või oli see veel varem pool tundi, ennem hakati laskma laskma reisijaid peale, tund enne oli juba nagu rongi ette antud ja siis ei olnud isegi vagunisaatjad veel kohale. Rongijuht juba oli. Ja siis me leppisime kokku, sõitsime furgoonautoga ilma inimesteta oli see ju võimalik, nii varakult sõitsime siis furgoonautoga, mis oli küttega. Sõitsime perrooni peale. Viisime kaks alligaatorid spetsiaalsete transpordikastidega, panime ülemiste naride peale ja kaks meie poissi, kes siis läksid lähetusse või nagu tol ajal nimetati komandeeringusse. Nemad siis jäid alumiste naride peale istuma ja rong läks õnnelikult liikuma õigel ajal ja ja nii nagu tol ajal kombeks oli, et kui Ülemiste jaamast olin mööda sõidetud, siis hakkasime vagunisaatja pakkuma kõikidesse kupeedesse teed ja kui ta siis siis oli tulnud sinna, teadis, et on välja müüdud, näevad ainult kaks poissi, eks ole, vaatab üleval mingid imelikud niuksed kastid ja küsib poiste käest, et kus teised on, need poisid ütlevad, ei Nad on seal elavad ja siis siis mingil hetkel oli siis vagunisaatja arglikult koputades pistnud peauksest sisse ja küsinud, et ega teil seal kadunukese ei ole. Ei ole, kas nad teed tahavad ja poisid selle peale muidugi ütlesite, et ei ole kadunud krokodillid. Rohkemat teed igatahes ei saa Moskvani välja. Aga vähemasti oli oli nii, et et nad jõudsid õnnelikult Moskvasse ja Moskva loomaaia sooja furgoonauto oli juba perrooni peal vastas ootamas. Ja niiviisi siis jõudsid nad Moskvasse, said seal kokku selle isase hinnanikaatoriga, mis oli, oli Moskva loomaaias. Ja läksid siis spetsiaalse lennukiga juba Kema Moskvast Ameerika ühendriikidesse ja ja, ja olid siis hindamatuks panuseks sellesse kasvandusse, sest et, et seal sisearetus oli juba juba väga suur ja nüüd ilmus sinna kahest soost ja kolm erinevat eksemplari, kes ei olnud isegi omavahel mitte sugulast. Nii et krokodillid reisisid kõigepealt Tallinnast Moskvasse ja Moskvast, siis edasi New Yorki, Bronxi loomaaeda, kuidas nad sellist teekonda talusid? 83 miljonit aastat talusid igasugu vintsutusi, siis need olid käkitegu võrdsele ja tänapäeva krokodillid on natuke hellitatud briti loomaaias. Võib-olla pisut on, aga, aga need katsumused ei olnud nende jaoks sugugi ületamatut, vastupidi, olid nad lusti täis, sest et need võib ütelda, olid ju kaks vanatüdrukut meil ja said tänu sellele operatsioonile õnnelikuks. Ja on õnnelikud siiamaani. Krokodillid on väga pika eaga, mitte ainult, et, et see liik ja need liigid on hästi vastu pidanud, nad, nad on ka ise väga pikaealised. Ja siis, kui me jõudsime, tähendab uue platsi peale, olgu see siis ei olnud meil meil seal võimalusi ja me väga ei, ei kiirustanudki. Mul õnnestus ise vahepeal käia Bronxi loomaaias ja näha pealt, kuidas need, nii nagu me naljata ütles, ütlesime, meie lapselapsed näevad seal. Ja, ja siis, kui me nüüd tegelikult 15 aastat tagasi saime valmis oma troopikamaja oma 60.-ks juubeliks, siis, siis me olime seal eraldatud õhuruumiga, kuivõrd noh, Hinaaligaatoritele on tarvis natuke karmimate jahedamat ilma. Olime need tingimused nagu valmis ehitanud, siis Me teatasime ameeriklastele. Et nii, nüüd me oleme valmis siis juba mitte enam enda kollektsiooni loomadega, aga ka omaenda tegevusega selles projektis kaasa lööma ja siis meile saadetigi sealt kolm poega need siin küll üsna alguses läksid omavahel nii palju kaklema, et kaks tükki tegid ühele kambaka ja ja neid on kaks tükki järel. Praegu on siis meil jälle uuesti see seis, et meil meil kasvab kaks, kaks emast Hiina alligaatorid, kes hakkavad varsti täisealiseks saama. Ja, ja nüüd me siis peame praegu koordinaatoritega läbirääkimisi, et saada selgeks kust ja kuidas me nendele saame paarilise ja siis võib-olla variant, et me jõuame nii kaugele, et ka Tallinna loomaaias koha peal füüsiliselt hiina Aliiaatorites järglasi annavad. Ja selles mõttes siis oleme me täieõiguslikud programmi osalised ja anname oma panuse ka selle üliharuldase ja, ja väga põneva ja väga ürgse eluka püsimajäämisele maakera pinnal. Eluka, kes on siia maamunale tekkinud 83 ja pool miljonit aastat tagasi just selline oli siis tänane saade Hiinalligaatorist, stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak. Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaia loomad. Loomaaia loom.
