Koolis oleme õppinud, et meri on maailmamere osa,  mida teistest meredest või ookeanist lahutavad suuremal  vähemal määral kas siis mandrid, saared või veealused,  kõrgendikud. Kuidas on, aga päriselt? Olen kuulnud mehi Peipsi ääres ütlevat ja öelnud  ka ise, et mehed läheme nüüd merele. Lähme nüüd meiegi kaema, kuidas Peipsi lukku pandi. Hommik järveäärses Mustvees kordonis tormab välja rohkelt  siniseid ja rohelisi vormikandjaid, nagu sumisevast mesitarust. Kolmeks päevaks maikuus pannakse Peipsi järv lukku suurel ühisoperatsiooni. Osaleb 114 inimest, 17 ujuvvahendit ja 16 mootorsõidukit. Õhku tõuseb helikopter, taevas, lendavad droonid  ja vette sukelduvad tuukrid. Keskkonnainspektsiooni ning politsei ja piirivalveameti  koostöös korraldatud Eesti läbi aegade suurimale  kalakaitseoperatsioonile on sel aastal kaasatud  ka veterinaar ja toiduamet ning veeteede amet. Siin neljal ametkonnal on kõigil oma roll  ja kui arvestades siis Peipsi järve iseärasus,  et on tegemist ka piiriveekoguga, et siis  siis otsustasime ühendada jõud ja tehnika infosüsteemid  ja et saada siis korralik pilt ühest kalarikkast veekogust. No Peipsi järv on äärmiselt suur veekogu,  et kuidas on võimalik, et te selle niimoodi ära katate et  sealt ka mingit tulemust saada? Jah, ega see nüüd üleöö otsus ei olnud, et selleks tegime  ettevalmistusi juba mitu kuud ja ja Peipsi järv tuli  näiliselt siis sektoriteks jagada ja töö ära jagada  nii maismaal kui ka veekogul ja igal igal ekipaažil on  siis oma tööpiirkond, mida ta kontrollib  ja kõik kontrolli tulemused saadetakse reaalajas  siis keskustesse, kus siis toimub nii öelda püügitegevuse  legaalsuse kontrollimine. Operatsiooni ajju ehk peastaapi jookseb kokku kõikide  toimkondade info nii kontrollitud kalurite kui  ka püügivahendite kohta. Ja siin on siis näha näiteks üleval kohe,  et kell 13. Null null Räpina rannas tuleb keegi kalur. Millise, kui palju tal on kogus kala ja nii edasi? Ja sellel kaardipildil on näha siis kõik. Täna operatsioonis olevad. Ujuvvahendid ja mootorsõidukid, et siin on näha  siis vee peal olevad ujuvalused, et kes kuskil liigub. Palju siin seda kontrollimist vajavat üldse on palju neid  püügivahendeid sees on? Umbes hetkel kehtivate lubade järgi palju täpselt järves  sees on, seda me ei tea, sest ega see, kui kaluril kehtiv  luba on, see ei tähenda, et ta võib olla  selle püügivahendit. Tingimata on püügile viinud, aga järves võib olla circa 900 mõrda. Osooni kaamera on otse sündmuste keskel ning kohe tuleb  peastaapi teade võimalikust rikkumisest. Kuulan koordinaate. Mida täpsemalt teada anti, siis teada anti,  et on üks koorem külmutatud kala, millel puuduvad igasugused  dokumendid ja, ja tuleb kontrollida, et kust kust pärit on  ja kuhu tahetakse viia ja, ja tegelikult on see  ka rikkumine selles mõttes, et kõikidel kaladel peaks olema  see vastav dokumendid. Ja minul on kahjuks ununenud püügipäevik koos seljakoti  ja püügiloaga, ma. Loomulikult. Kas kas vett tunnustus on sellel autol? Jah, on olemas ja. Et ma võiks tuua need püügipäevikud ja need lehed  ja seda te saate kontrollida, kaugel seal,  kaugel nad on Tartus. Kalur jääb puuduvaid dokumente ootama pistelist. Kontrolli teostatakse ka teistele mööduvatele sõidukitele. Kust te selle filee tulete Tartust kallastel? Te olete firma auto jah. Temperatuur, kuidas on teil siin tagatud? Kas teil seal ees on see tabloo, kus on temperatuuri  võimalik vaadata? Mida veterinaar-toiduamet kalaautode puhul üldse kontrollib? Kalaautode puhul me vaatame põhilised hügieenid et kala  vedamise noh, koht, see tähendab see kong oleks  siis nagu puhas puhastatav. Et ta ei oleks katkine, et oleks võimalik temperatuuri seal jälgida. Sest kala peab olema, kala on kiiresti riknev toiduaine,  seal peab olema kindel temperatuur. Konkreetsel juhul siis nagu sellel autol oli pluss kaks  pluss kuus peab olema antud juhul vastaste nõuetele. Väike rikkumine siiski oli, kuna autojuhil endal puudus  kehtiv tervisetõend. Meie tee viib aga kohe edasi paarkümmend kilomeetrit lõuna  poole Omedu sadamasse. Üks osa operatsioonist on lossimiste kontrollimine. Kutseline kalur peab saatma tund aega enne kalaga randa  saabumist eelteate keskkonnainspektsioonile,  nii et inspektsioon saab teda kontrollima tulla. See paat on praegu üle tunni aja juba hiljaks jäänud,  vaatame, mis tal siin peal on. Tervist. Keskkonnafetsioon Rain Laar. Paadidokumente aga paluks näita laevajuhi luba. Mida sa praegu kontrollida vaatan, et siia ahvenate alla ei  oleks pandud mingit muud kalaliiki, et see olekski ainult ahven,  nagu. Et on selliseid juhtumeid ka olnud, kus on ära peidetud  mingisugused kalad. Jah, eelmisel aastal sarnasel sellel operatsioonil meil oli jah,  tuli ette, et oli, oli koha alanud ust koha pandud apenat alla. Kuigi see võib tunduda siin kalameeste kiusamisena,  on ametnike kontroll tegelikult ülitähtis,  siis on meil ka kümnete aastate pärast Peipsi järvest midagi püüda. Need siin olid ausad kalurid ning ega kelleltki ei saagi  eeldada halb olemist kuid Peipsi järvel kohtab üle 300  kaluri seas igasugust tegevust. Parima ülevaate saamiseks on operatsioonile kaasatud  ka piirivalve helikopter. Osoon teeb ühe kontroll-lennu kaasa, et vaadata,  milline paistab Peipsi järv sealt ülevalt. Helikopterist on hästi näha, kui suur on Peipsi järv ikkagi  Euroopa suuruselt neljas. Mõrra kaks kere. Aed. Karjaaed ilusti kaks lippu avavõipoolses otsas  ja kaldapoolses otsas üks lipp. Sõidame praegu Peipsi järve vasaku kalda lähedal  ja siin üleval üle, et näha, millised paadid järve peal  tegus on. See mees seal vaatab oma kaameraga täpselt. Mis paadiga tegu on, kas lume seal on, mis kalapüüki ta seal  teeb ja pärast selgub seal ka seal. Kaamera on nii täpne, et näiteks kopteri eelmisel lennul  pildistatud kahtlase kalamehe askeldust tähistamata mõrva  kallal on nüüd võimalik üle kontrollida. Leiame sama paadi üles, aga seekord juba tühjana. Hiljem selgub, et midagi ebaseaduslikku siin siiski ei toimunud. Kutseline kalur oli keeluajaks oma mõru Ja üles korjamas helikopterist tunduvalt odavamalt võiks  sellist kontrolli teha hoopis väike droon  mida sellel operatsioonil esmakordselt ka katsetati. Nagu näeme, on üks väljund, on nende mõrdade vaatlused,  kuna kuna Peipsi püügivahendid on üsna üsna üsna keerulised ja,  ja ja, ja paadist on teinekord raske aru saada,  et mis seal vee all täpselt on, siis me oleme tähele pannud,  et selge ilmaga õhuvaatlusel on väga selgesti näha nende  püügivahendite ehitus ja, ja, ja väga lihtne neid kokku lugeda. Tunduvalt lihtsam, kui, kui paadiga vee pealt. Ja aga kuidas võiksid reageerida kalamehed sellele,  kui selline väike pinisev Mutukas kuskil taevas lendab. No ma loodan, et see kindlasti mõjub Lisaks pealtvaatajale on vahel vaja ka altpoolt vaadata. Lämmijärvel jõustunud mõrrapüügikeelu kontrollimiseks  kaasatakse operatsiooni tuuker. No näha on, et tuuker seal toimetab, mullid tulevad,  mida ta täpselt siis seal teeb? No tuuker hetkel püüabki siis välja selgitada,  et kas see püük on seal katkestatud või mitte,  et et kui see see mõrd ikkagi seal püüab kala,  siis järelikult ei ole kalur seda seda keeldu järginud ja,  ja tegutseb ebaseaduslikult. Jah. Ott, mis see oli? Sinna poole ole. See mõrd mõrrakott seotud või. Siin küll ei olnud midagi seotud. Aga siis on maas, siis nad ei ole püügil. Post on täitsa tühi ja vaata. Kuidas see järv sealt altpoolt vaadates tundus? Seal suurt ei saagi vaadata. Sest täna oli täiesti kohutav see nähtavus praktiliselt noh,  ei olegi. Võib öelda, et nähtavus on null. Mitte midagi ei ole näha, lihtsalt käsikaudu tuleb komata  täpselt selle. Sealt katsusin, mitte midagi seal vaia küljes ei olnud  ühtegi nööri ei läinud, kui see nöör just. Ma. Vaevalt seda. Kolmepäevase operatsiooni esimesed kokkuvõtted on tänaseks tehtud. Kontrolliti 100 viitekümmet, kaheksa kalapüügiga tegelevat isikut. Kaardistati 677 püügil olevat püügivahendit,  rikkumisi tuvastati kokku 46, esines põgenemist  ja vastuhakku. Mõnel juhul tuli ebaseadusliku mõrrad veest välja korjata  või siis hoopis kudevaid latikaid vallata,  et neid keeluajal salaja välja ei püütaks. Et kõik need tuukrid, droonid, helikoptereid tohutult  inimesi peal, et miks seda kõike ikkagi üldse tehakse,  miks ei võiks kalurid lihtsalt rahus kala püüda? Põhjuseid siin on üsna erinevaid, et selle aktsiooni korraldamiseks,  et peamine eesmärk on ikkagi kalavarude kaitse ja,  ja Me leiame, et kõige paremaid tulemusi me saame seda siis,  kui mitmed ametiasutused teevad selleks tõhusat koostööd. Et teiselt poolt on ka, ongi see nagu koostöö aktsioon  või harjutus. Kolmandaks võimaldab see selline kolme päeva pikkune  aktsioon meil. Teha järeldusi, et kuidas selline pikem tõhus järelevalve  nüüd mõjutab seda, seda kalapüügitrendi,  kas seal toimuvad mingid muutused või mitte  ja sellest saab jälle teha omaette järeldus. Kas kaitsta loodust inimese eest või hoida loodust inimese jaoks? Need on ühe asja loodushoiu kaks tahku. Ühelt poolt liikumispiirangud, teiselt poolt matkarajad,  ühelt poolt keelud igasuguseks inimtegevuseks,  teiselt poolt hooldatud puisniidud või RMK lõkke  ja telkimispaigad. Pool kusagil peale jääb, sõltub juba paiga ökoloogilisest,  haprusest või siis väärtusest meie silmis. R räägib siin küll enda eest, aga milline on klassikaline  Karula rahvuspargi maastik? Klassikaline Karula rahvuspargi maastik on väga mitmepalgeline,  et võib-olla see mitmekesisus ongi see märksõna,  sest me Karulas võime olla täiesti sellises paksus metsas  sügavas metsamassiivis, mis on üks maastik,  eks ole. Ja võime olla siin talude, põldude,  heinamaade vahel, mis on jälle hoopis teine maastik. Aga mitmekesisus ja liigendatus, mosaiiksus võiksid olla  need märksõnad, mis siis käivad kogu Karula kohta. Aga see karkküla ümbrus siin on minu jaoks jah,  üks ilusamaid Karula maastikke. Ja ta on ka üks vanemaid maastikke, sest siin  selle väikse järve kaldal on asustus olnud juba Rooma rauaajast,  et asulakoht on leitud siitsamast põllu pealt. Siin sinu selja taga on karkküla tarand kalme,  mis siis on üks tunnis märk nendest esimestest asukatest  ja niimoodi on see siin järjepidevalt siis kestnud kuni  tänase päevani välja. Ja On elus maastik ka tänapäeval ja Karula puhul kindlasti  üks selline väärtustatud maastik oli just nimelt see  pärandmaastike osa, see vana talumaastik,  mis selleks, et ta siis väärtuslik oleks,  peab ka püsima piisavalt avatuna. Rahvuspargi loomise ajal 1993. aastal polnud üldmulje  karulast sugugi nii roosiline, pigem vastupidi. Nüüd võib tänu seadustele, tublidele inimestele,  lihaveistele ja lammastele eurotoetustele aga eelkõige  sellistele rahvuspargi ideoloogia loojatele nagu Pille lasta  pilgul avatud maastikel puhata. Ma usun, et seal on kaks asja kokku, et üks on see rahvuspark. Selle loomine ja need sellised otsesed meetmed ja,  ja teine pool on siis lihtsalt selline, et millised inimesed  siin on, millised siin on olnud, millised siia on tulnud,  et, et see nagu kokku annab selle tänase pildi  ja ja nii palju, kui ma üle Eesti sõidan,  siis mulle tundub, et Karula pilt on päris hea. Mulle meeldib pigem seda vaadata selles võtmes,  et kui maastikul on elu, siin on selline põllumajandustegevus. Loomad. Masinad liiguvad nii-öelda elu, käib, et  siis ei ole vaja eraldi hooldada, vaid see asi püsibki sellisena,  nagu ta põllumajanduse käigus on püsinud. Pillele on Karula maastikud nii hinge läinud,  et ta uurib nende kujunemislugu minnes ajas mitu sajandit tagasi. Karula ajaloolistest maastikest on valmimas doktoritöö. Aga mis on Karula rahvuspargi roll teie enda elus olnud? No see on minu elus ikkagi olnud üks väga tähtis etapp töö rahvuspargis. Ja noh, nagu ma ütlesin, on see rahvuspark,  eksole, ma elan siin, see on mu kodu, see on mu ümbrus,  see on mu keskkond, et selles mõttes ma nagu hoolin sellest jätkuvasti. Kui vaadata tulevikku ja mõelda, et, et noh,  mida saaks veel paremini või mis oleks need asjad,  mis, mille pärast praegu süda valutab, siis  mis need Karulas on? Kui üldse on, on ikka minu süda kõige rohkem valutab sellepärast,  et Karulas ei ole peremeest. Praegu on väga killustatud kõik see rahvuspargi kaitse korralda. Mine ja, ja majandamine. Et see teeb mulle muret, et on see, kes vastutab,  või see, kelle juurde kõik niidid kokku lähevad,  üks inimene, kes teab, siis mis, mis kõik toimub. Et praegu tikub niimoodi olema, et need erinevad ametkonnad  ja erinevate ametkondade erinevad osakonnad,  eks ole, igalühel on oma eesmärk oma ülesanded,  aga et kuidas nad maastikul kokku saavad  ja kokku kõlavad. Et see teinekord paneb natuke kukalt kratsima,  midagi ei ole midagi väga hullu juhtunud või,  või niimoodi, aga see nagu kogu aeg õhus,  et et sellist Ühte kohta või ühte keskpunkti oleks minu arvates. Kelle kapsaaeda me selle kivi viskaksime,  siis praegu hea kõrge visata ka. No sa arvad, et siin 100 130 meetri pealt No kui siit viskama hakata, eks ta siis sinna madalasse mere  äärde kukub ikka. Õnneks on Karula oma inimeste seas selliseid maa sool-tüüpi tegelasi,  kes oma suhtumise ja armastusega seda vastutust  alateadlikult kannavad. Loodus, vaht Mati hoiab kogu Karula 123-l hektaril silma  peal aga üks tema lemmik paiku rahvuspargi territooriumil on  Perajärve matkarada, mis on sealsetest kõige vanem  ja tutvustab Karulale iseloomulikke metsamaastikke. Kui nüüd tulla tulla sellele rajale Kohtame erinevaid metsa, kasvukoha tüüpe,  alustades salumetsast, nõmme, palu rabamets. Hästi kihvt koht, et kõige märjem kasvukoha tüüp  ja kõige Eesti kõige kuivem metsa kasvukoha tüüp. Nende vahe on ainult paarsada meetrit. Perajärve matkarajal leidub kõike. Siin näeb pärandkultuuri metsas ürgset Karula loodust,  oosmõhnastikule iseloomulikke seljandikke,  metsa vendade punkreid ja nagu selgub, ka elu ennast kõige  ehedamal ja haavatavamal moel. No näe, siin on siga käinud tuhnimas. Kuidas sa aru sellest saad, no siin on siit  ja sealt samblatuuste üles puistatud. Aga, aga mille pärast see teeb mind murelikuks. Lähedal on. Metsise pesa ja seal on väga aistingu ja ta leiab kindlasti  selle pesakonna, kurna ülesse ja paneb munad nahka,  aga lähme siis seal julgedes, vaatame, kas ta on kurja ära  teinud või, või on kõik veel hästi. Siinsamas lähedal on metsise pesa ja kohe saame teada,  kas mäger või siga on patrullides talle kurja teinud. See songija on siin ka käinud ja kuigi Mati väidab,  et seal ja mägral mõlemal on superhea haistmine. Praegu olime tunnistajaks, et metsis oli pesal  ja ta on täiesti elu ja tervise juures ja munad on  ka terved. Noh, erand kinnitab reeglit või kuidas see on,  et et juhtub ka teisipidi. Et muidu poleks ühtegi mets alles olnud. Ja kui ruttu ta sinna pesa peale nüüd tagasi tuleb,  püüdis meid eemale meelitada praegu. Jah, et ma arvan, 15 minuti pärast. Liikusime küll ettevaatlikult, aga kuna metsise ema oli oma  pesa teinud nooruse rumalusest täpselt matkaraja kõrvale,  siis ehmatas meie möödumine linnupesalt siiski üles. Õnneks olid munad terved ja poole tunni pärast pöördus  metsis rahunenult pesale tagasi. Iseküsimus, kas nii keerulistes oludes õnnestub tal tibud  lõpuks ka välja haududa. Näe, siin on puid vaigutatud ja, ja vaigutamine toimus siin  kuskil 35 aastat tagasi. Tol ajal oli kombeks, et, et lank vaigutati jäeti aastaks  seisma ja läks lageraidesse. Vaigutamine toimus siin 1000 ühe 78, aga järgmine aasta  moodustati nendele aladele kus praegu on rahvuspark. Karula maastikukaitseala. Tänu sellele, et, et siia moodustati omal ajal Karula  maastikukaitseala ja 14 aastat hiljem Karula rahvuspark. Me näemegi siin selliseid võimsaid puid. Karula pääses lageraiest ja Eestile päästeti seeläbi üks  haruldane nurgake kus saab matkata Perajärve,  matkarajal või ähijärve kallasrajal, mis pakub vaatamiseks  maalilisi pärandmaastikke või turnida rebasemetsa rajal  või laste loodusrajal või hoopis võtta ette 36 kilomeetri  pikkune jalgsimatka. Teekond läbi Karula rahvuspargi peatumise,  puhkamise ja hinge tõmbamise paiku on kümneid üks ilusam kui teine. Karula rahvuspargi jaoks on olulised need inimesed,  kes siin elavad, sellised põliselanikud nagu sina Aga ütle loodus vahina, kas te ikka ootate siia teisi inimesi,  ka teisi Eesti inimesi, inimesi välismaalt mujalt. Miks see tähtis on, et nad siia tuleksid? Milleks see rahvuspark loodud on? Ikka inimeste jaoks, et kunagi öeldi ühed kuldsed sõnad,  et looduskaitsealal kaitsta se loodust inimeste eest. Aga rahvuspargi. Kaitsta kse loodust inimese jaoks ja ja rahvuspargi üks  põhieesmärke ongi seda kõike tutvustada inimestele,  kui inimene on rahul, ta on saanud hea emotsiooni,  ta on käinud kuskil matkarajal. Ta on saanud targemaks, ta on saanud enda akust laadida  ja ja see, see nagu kantakse energia mulle  ka minule üle, et et see on näha, et sellest tööst on ikka  kasu ka. Kevad on toonud meile juba tõelist suvepalavust  ja minagi vahetan nüüd oma sügis talvise kaabu suvise vastu,  sest osooni hooaeg on kohe kohe läbi saamas. Käisime siin ja seal kõige kaugemaks kohaks oli Etioopia  ning mul on hea meel teatada, et sookurg Ahja neli on tagasi Eestis. Ta lendas üle riigipiiri 12. mail ja 15. mai õhtuks oli ta  taas Meelva rabas, kust sügisel tema ränd algas. Teda me praegu siiski ei näita. Saate lõpetab lugu linnust, kes on Eestis üsna haruldane  kuid jäi siiski Karl Anderi kaamerasse. Kõik linnud on vähemal või suuremal määral ehitajad. Kuldnokk seab paika mõne oksarao, mõne samblatüki  ja kuivanud lehe. Teised linnud aga punuvad samblast, rohukõrtest  ja sulgedest. Kausjaid pesasid. Minu arvates aga ei saa mitte ükski teine Eestis tegutsev  linn vastu kukkurtihase ehituskunstile. Kukkurtihane saabub meile vaid pesitsema harilikult aprillis  ning lahkub oktoobris. Tegemist on siiani Eestis üsnagi haruldase haudelinnuga,  kes jõudis meile 20. sajandi keskpaiku. Kukkurtihane on väike halli. Tema selg on punakaspruun, tähelepanu köidab kindlasti  ka tema silma ümbrust kattev must mask, mis isaslinnu. Ta n laiem ja emaslinnul kitsam nokk on kukurtihasel pikk,  peenike ja terav. Kukkurtihane eelistab taimestikurohke id soostunud alasid,  kus leidub putukaid, toiduks. Ning ehitusmaterjali pesa ehitamiseks. Pesa ehitatakse üldjuhul kahe kuni kuue meetri kõrgusele,  sageli paju otsa. Kuid need pesad, mida mina jälgisin, olid eranditult  kaseokste küljes rippumas. Kukkurtihase pesa meenutab piklikku kukrut,  millele lisatakse ehituse käigus kalont,  kus kaudu poegi toitmas käia. Pesaehitusega tegeleb üldjuhul isaslind. Mingi hetk tuleb. Iga emaslind pesa ehitatakse erinevatest kiududest  ja hundinuiavillast. Selline pesa. Mitu aastat vastu pidada, kuigi iga aasta ehitatakse uus  pesa Pesa on kui kiikuv häll. Tugeva tuulega saavad pojad üsna kõrged kiigekaared. Kukkurtihane lubab ehitustegevuse toitumise vahele  ka mõne lauluviisi. Laulu iseloomustavad heledad sirinad, mille sekka kostuvad  ka kõrgemad viletoonid. Käib ju töö ja vile koos. Kui emaslind pesitsemiseks välja ei ilmu,  jääb pesaehitus pooleli. Vahel alustab emaslind munemist ka enne pesa täielikku valmimist. Kukkurtihase isaslinnu ehitust ung võib olla  nii suur, et ta jätkab oma tööd ka pärast pesa valmimist. Nii on juhtunud, et pesa sisemust ehitades on isaslind kinni  müürinud ka munad. Ei raatsi kohe kuidagi seda saadet ja kogu hooaega ära lõpetada. Igal esmaspäeval on meid vaadanud üle 100000 inimese  ja tõde em, et see loodusevärk läheb meile üha enam  ja enam korda. Aitüma kõigile, kes hoolivad Eesti loodusest  ja ka meie saatest eriti suur tänu, aga neile,  kes on olnud meile abiks nõu või jõuga. See põdravasikas UveRain Uusranna objektiivi mullu  juunikuisel Läänemaal. Keda õnnestub meil sellel suvel tabada meie  ja ka teie kaameratesse? Seda vaatame üheskoos juba sügisel. Ja pangem tähele, et kui kurb see ka pole,  läheb suvi mööda imeruttu. Kolm osoon.
