Tere, head televaatajad. Maahommiku hooaeg on jõudnud lõpusirgele  ja täna toome teieni hooaja eelviimase saate. Tutvume Rakvere noormehe Andre Taluga, kes juba keskkoolis  alustas ettevõtlusega ja nüüd juhib Rakveres edukalt oma lilleäri. Gümnaasiumiaeg on kogu aeg pidanud jagama. Kooliaega, ja seda tööaega siin, et kõik peab olema,  kõik peab saama tehtud. Suvi ja tegelikult ka kevad on aiasaaduste aeg  ja selleks, et ükski aiasaadus ei läheks raisku,  teeme tänases saates rabarberist koduveini. Vot see algaja õnn on üks väga tore veinitegijate õnn,  sest et esimene tuleb hästi välja, ma tee,  oh ma olen vinge tegija. Ja siis tahad muudkui proovida uuesti ja uuesti. Tänases aialoos võtame aga luubi alla tööriistad,  mis peaksid aedniku elu pisutki hõlpsamaks tegema. No kui sul on ikka väga suur hoovi, siis jäädki trampima  nendega ju terve suvi, käid seal ühte tiiru ühte tiiru just. Saadet alustame aga Ontika mõisast, mille kolm aastat tagasi  ostis ära kuulus mäesuusass Kalle Palander,  kes otsustas elu Monacos välja vahetada elu vastu. Ida-Virumaal. 12 maailmakarikahooaega 14 etapivõitu ja 1999. aasta  slaalomi maailmameistritiitel teevad Kalle Palanderist läbi  aegade kõige edukama Soome mäesuusataja. Arusaadavalt tekitab hämmingut, miks maailmakuulus sportlane  Ida-Virumaale mõisa ostis. Tasa, aga aitäh. Nagu. Ka. Täna. Kui esialgu oli palanderide plaan mõisnikeks hakata,  osutus tegelikkus keerulisemaks ning praegu kasvatab  perekond ontikal hobuseid ja peab külaliste maja neli last  ja vanemad ise elavad Tallinnas. Meil oli oma elus on alati olnud nii, et meil on majatäis  inimesi olnud alati, et siis kõik nagu suve meil olid. Me olime nagu hotell, et meil tulid inimesed  ja teised lahkusid ja õhtul tegime suure laua  ja sõime kõik seal ja et see oli nagu hotell  ja ma ütlesin nagu oma abikaasa, et me Me me elame nagu  selles hotelli elu kokku terve elu nagu aja,  et meil on alati inimesi ja et meie jaoks on nagu  ka väga selline loomulik tila, eelmisel suvel ma arvan,  et keskmiselt me magasime kolm, neli tundi öös,  et noh, teenindame neid, kes on hästi kaua üleval kella  kaheni või kolmeni. Ja siis hakkad hommikusöögist pihta kella pool kuus  või kuue paiku, et, et kui siin nagu ütleme nii,  et hooajal on päevaringselt. Meile nagu meeldib väga see, et siin on palju inimesi  ja meie lapsed nagu käivad koos ja suhtlevad  külalistelastega ja oleme saanud väga palju uusi,  nagu sõpru, selle kaudu ka. Kuigi Andre talu on vaid 19 aastane, peab ta juba teist  aastat ettevõtet plantest grupp. Kõik suve ja püsililled kasvavad Rakveres ta enda koduaias. See kõik on muidugi hobist välja kasvanud ja. Üks hetk oligi nagu mõistlik juba nagu laieneda ettevõttena edasi. Aga kust see hobi alguse sai või üleüldse see huvi? See on kõige raskem küsimus, seda ma enam enam niimoodi ei  oska küll öelda, niimoodi üks hetk hakkas vaikselt minema ja. Ühest aianurgast teise hakkasid potid tulema  ja ma enam isegi mäleta mingite püsililledega hakkasime pihta. Ja siis läks, läks elu niimoodi lahti. Kui vana sa olid, siis? Kaksteist-kolmteist minu arust kaheksandas üheksandas  klassis sai tagumine kasvuhoone valmis ja sellest ajast on pea. Sellest ajast on selline suurem kasvatamine toimunudki. Ja gümnaasiumiaeg on kogu aeg pidanud jagama. Kooliaega, ja seda tööaega siin, et kõik peab olema,  kõik peab saama tehtud. Kui palju sul siin taimi lilli selles pisikeses aias on? No potte on palju ja on, aga sorte on meil kusagil praegusel  hetkel üle 390. Ikka peaks ikka 400 jälle teist püüame suurendada sortimenti  ja millega me, millega mina ise rahul ei ole,  mingi taimega, et selle me nagu seda me rohkem ei kasvata. Siin kohapeal muidugi käiakse siis on Rakvere turul laatadel  ja muidugi on meil e-pood, kus on kogu meie valik. Ja lisaks veel seemned. Sa tegelikult ju tegutsed siin aias üksinda,  aga räägid kogu aeg meie ja meie me teeme,  me vaatame, kes see, kes see meie on, see meie oleme mina  ja ütleme plantesiis niimoodi. Et jah, tegelikult üksi ma tegutsen ja vanaema aitab,  aga. Põhi, põhiliselt olen mina üks jah, mina  nii kaugele pole jõudnud, et kooli veel minna,  õppima, seda. Aga niimoodi katseeksitusmeetodil olen, olen seni veel  hakkama saanud. Eks tarkus tulebki, nii et kui üks asi läheb aia taha,  siis järgmine kord ta tuleb välja. Lõikame siis ühe hosta puruks. Et nii ta meil alguse sai. Et see kõige esimene taim või lill nii-öelda oli  ka hosta, mida see oli ka esimene, oli hosta ja. Niimoodi ta oli. Ei teadnud, kas nüüd on õige. Niimoodi lõigata ta puruks, aga nii ma lõikasin esimesed  ka puruks ja. Nii see alguse sai. Aga see esimene lõige ilmselt ikka väga selline. See oli jah, selline. Üsna niisugune. Kas nüüd läheb õieti või riskantne, see ei ole õige sõna,  aga jah, niisugune. Ärevus oli ikka sees, ärevus oli ikka sees  ja eelmisel aastal lõpetas Andre keskkooli,  ent hoolimata oma suurest lillearmastusest valis ta erialaks majanduse. Käin LaneViru rakenduskõrgkoolis, õpin majandusarvestust  hoopis midagi muud. Et nagu mulle juba gümnaasiumi alguses öeldi,  et üks asi on hobi ja teine asi on tulevikus töö,  raamatupidamine ja kõik on enda teha. Saad sa üksinda kõigega hakkama ka või, või kasvab see üle pea? Eks ta muidugi on üle pea juba vaikselt kasvamas,  aga see kõik tuleb öö arvelt ära teha. Praegu veel saame hakkama. No kui su näost näha, siis mulle tundub,  et sa igal juhul naudid seda, olgugi et öötundide arvelt. Tuleb teha muidugi muidugi see on, see on selline. See on midagi muud, kui kuskil istuda ja paberites tuhnida. Et. Teha on palju ja töö ei ole nagu üksluine. Eesti esimene ringahi ehitati Tammsallu aastal 1898  ja ümberkaudsetest paemurdudest toodud kivi põletati siin 1960.-teni. Sestpeale on kompleks tühjana seisnud. See on vana tööstuspärand ja siin põletati lupja paekivi  põletati lubjaks kustutamata lubjaks. Ja siin oli tookord, kui arenes lubjatööstus,  kõige tootlikum lubjakivi, see tähendab kõige valgem,  kõige kasulikum lubja põletamiseks. Euroopas on ta ainulaadne, sellepärast et meie saame seda näidata,  tutvustada kui mahajäänud tööstuspärandit. Ka seda protsessi, kuidas see kunagi paekivi põletamine toimus. Tehnoloogia areneb, kõik on täiustunud, aga meie näitame seda,  kuidas ta oli ühed käigud nagu põlevad, teised kustuvad,  jahtuvad remonditakse ja sellepärast, et leek juhatati ringi ringi,  nimetatakse ka ringahjuks. Neli auku, mis siin on näha, need olid laotud kivitäis. Järgmised olid juba ammu varem laotud. Järgmised neli ootasid kuni või tule, põlemine suunati edasi  siis järgmised, mis jäävad juba selja taha,  need olid remondis või puhastamisel ja siis laoti järgmised  neli ringi. Ja kui see oli juba maha jahtunud, siis oli juba järg uuele ladumisele. Kui te seisate selle augu kohal, siis mänguliselt olete teie  puu Teie põlete ja järgmine inimene, kes siin seisab,  mitte selle augu kohal on kivi. Tuli annab kuumuse ja kivi lagunebki kustutamata lubjaks. Ta oli ikkagi nädalaga, siis oli kogu see ring käinud ära,  aga see vähemalt 24 tundi kindlasti põles. Kuuekümnendatel pandi see juba kinni ja mindi üle šahtahjule  ja see šahtahi on juba Tammsalu linna keskel,  kui hakati. Süsteem ei olnud mitte ringselt, vaid ülevalt allapoole. Nüüd olemegi üle läinud tööstuspärandi tutvustamisel õpilastele,  et õpetajad ja kooliõpilased saaksid siin teha õues õppe  programme läbi viia et olla päris selle kivi keskel  ja tunda õppida kivi omadusi. Kui meie nüüd saame projektidega raha, siis muidugi tahame  ka eksponeerida ainult teatud osa sellest  ja ka konserveerida, et ei tekiks seda lagunemist edasi. Aeg teeb ikkagi oma töö, seal ei ole midagi parata,  aga et oleks ohutum ja lastel huvitavam,  siis mis vähegi võimalik, jätaks me naturaalselt. Sest kus on kivi, ütleme, kaevandatud siis loodus on  taastanud iseennast. Seal ei ole, seda teeme ära raames puude istutamist,  vaid loodus ise külvab need ja just seda saame  ka näidata, mis looduse taimed just kõige rohkem seda  paekivi armastavad orhideed on meile tagasi siia tulnud. Varem ei olnud. Sel suvel võiksite oma aias ringi vaadata sellise pilguga,  et peale mahlade võiks õuntest ja kõigest muust  ka pisut veini teha. Praegu kevadel võib aga vabalt veini teha,  näiteks ära barberist. IllTiina kuuler on veini teinud pea 10 aastat  ning selle aja jooksul on keldrisse kogunenud mitmeid maitseid. Alõca, Kreek, ebaküdonia võilill angervaks nurmenukk. Tundub, et veini võib teha kõigest. Ise veeni tegema hakkasin ükskord sellepärast,  et ühel sugulasel oli hästi palju õunamahla üle  ja ta lihtsalt resoluutselt ja kategooriliselt nõudis,  et ma sellega midagigi teeksin. Tegin ja tuli hästi välja ja, ja vot see algaja õnn on üks  väga tore veinitegijate õnn, sest et esimene tuleb hästi  välja siis mõte, et oh, ma olen vinge tegija. Ja siis tahad muudkui proovida uuesti ja uuesti. Eestis on entusiaste nii palju, et võib lausa teha koduveini konkursi. Koduveini konkursi me teeme nüüd tõesti tänavu juba  neljandat aastat. Aga lähme vaatame neid koduveini konkursi pudeleid,  mis teil ees ruumis. Lähme vaatame, sest nad on tõesti vaatamist väärt. Eelmisel aastal oli muuhulgas väga hea suvi  ja väga hea marja ja vilja aasta, nii et koduveini  konkursile tuli absoluutselt rekordarv veine,  160 veini näiteks. Väga tore tikri vaarika vein. Sellesama autori lausa kaks veini jõudsid finaali üks väga  huvitav vein, me väga kibelesime kõik seda maitsta. Täiesti ebatavaline on siis kadaka vein. Et siia on siis kadaka oks sisse pandud. Aga aga žürii kokkuvõte asjast oli siis,  et julguse ja hea idee eest sai nagu suurem osa punkte  ja soovitati, et, et võiks nagu maitsega tegeleda veel. Tootearendus võiks nagu kesta veel jah. Ja mitte ainult marja, vaid ka õie aasta oli möödunud aastal  päris hea. Oli siin väga suurepärane võilill. Saabus. Tuli. Sireleid päris mitu. Mind üllatas, vot see punane sõstar ja banaan kokku panna,  see on ka väga huvitav kombinatsioon. Jah, sellelt autorilt tuli huvitavaid kombinatsioone veel  näiteks Rabarber ananassiga. Aga konkreetselt see punane sõstar ja banaan oli jah,  selle poolest tore, et see banaan võtab selle punase sõstra  terava happesuse, võtab nagu maha teeb nagu ümaramaks  selle asja, kui ma nüüd võtan nagu selle järgi,  kui palju näiteks eelmisel aastal müüdi pärmi  ja kuna need pärmipakid on kõik 25 liitri peale  ja kujutleme, et kõikidest nendest pärmipakkidest sündis 25  liitrit veini siis tuli seda ikka oluliselt üle 100000 liitri,  et kohe ikka ikka kohe kõvasti tuli. Nii et veinibuum või See on praegu pigem selline isetegemise buum,  sest et tehakse meil praegu ju ka koduleiba hästi palju,  eks ole. Hoidiseid, hoidiste konkursid on meil,  et kuidagi hästi palju on inimesed hakanud just nagu ise oma  kätega asju tegema. Ja seda poekraami, nagu võetakse vähem. Veinivilla ja Maalehe koduveini konkurss saab lõpu  seitsmendal juunil Haapsalus, mil selguvad parimatest parimad. Võistlustöödest inspireerituna võtsime ette kerge  suveveiniteo rabarberist. Alustame sellest, et kõigepealt peaks meil olema rabarberid. Ja rabarberite juures on väga oluline, et me neid ei kooriks. Sellepärast, et siis me viskame väga palju väga kasuliku ja,  ja just veinivärvuse ja roomi jaoks vajaliku minema  ja hakkame kuskil sentimeetri pikkusteks tükkideks lõikuma,  mida väiksem iseenesest, seda parem, aga lausa pudruks nüüd,  et mõni laseb köögikombainiga ei ole ka hea,  sest siis ta ei lähe hästi selgeks 10 kilo peale. Siin mul praegu on kaks ja pool kilo rabarbereid  ja ma usun, et, et ka sellest piisab täiesti paneme samal  ajal siis ka suhkru juba sulama. Sest et kuigi viinamarjaveinidesse suhkrut lisada ei tohi,  seal vastupidi, tuleb saada kätte kogu alkohol ainult  viinamarjades endas leiduvast suhkrust siis rabarberis  nii palju suhkrut ei ole. Me saaksime siit tema endas leiduva suhkruga,  võib-olla ainult kuskil paar-kolm protsenti alkoholi,  aga seda on vähe. Ja sellepärast me ikkagi paneme suhkrut juurde  ja 10 liitri peale enam-vähem kaks kilo suhkrut on täitsa paras,  siis peaks tast käärimise lõpuks tulema kuskil  nii umbes 10 11 protsenti alkoholi, mis on suveveini jaoks  täiesti okei kangus, suhkur on ära sulanud,  suhkur on ära sulanud, ta peaks olema selline läbipaistev. Et siit ikkagi nagu kristalli enam näha ei ole. Siis siis on pärmil seda hiljem kergem süüa,  mis see kuum suhkur meile nüüd veel teeb? Ta paneb selle rabarberi toredat kohe lagunema. Ja nüüd me peame siia panema natukene ka vett juurde. Ja kui te näete retseptides väljendit, et lisage kuuma  või külma vett siis inimesed ei saa aru,  et mis see siis tähendab, aga vot see tähendabki seda,  et meil on vaja saada siia lõpuks temperatuur,  mis sobib pärmi juurde lisamiseks. Pärm võiks saada lisatud umbes 25 kraadi juures  mis tähendab seda, et kui see on meil siin,  ga. Siis me laseme siia praegu rõõmsasti siia potti külma vett  lisame juurde selleks, et temperatuur tasandus. Aga seda vett siis võibki siin olla täpselt nii,  nii palju, et kuni ääreni täis. Päris ääreni ei ole mõtet panna, sellepärast et kui nüüd  algab käärimine siis need rabarberid tõusevad ülespoole. Ja kui algab väga äge käärimine, siis nad võivad tahta  hakata kaant pealt ära lükkama, et sellega peab kohe arvestama,  et neile jääks siia niisugust tegutsemise ruumi. Nüüd. Me võiksime iseenesele teadmise mõttes vaadata,  kui palju siin seda suhkrut siis nüüd on. Selle jaoks kasutame me hüdromeetrit, ta on siin natukene  vajub lausa lausa põhja, aga see hüdromeeter ütleb mulle  nüüd et oohoo, meil on suhkrut lausa 101 astet,  mis tähendab seda, et. Päris päris kange vein tuleb. Ma pakun, et ta tuleb kohe lausa mingi nii,  umbes 13 siin komplektis on nüüd põhimõtteliselt kõik  vajalik selleks, et üks rabarberi vein algusest lõpuni  valmis teha. Üks asi, mis Barberi veinide puhul on vajalik,  on veinilubi mis neutraliseerib oblikhapet,  mis ei ole organismile kõige kasulikum. Aga see on olulisem pigem hilisemate barberite juures. Praegu on nad nii noored ja nii värsked,  et selle lubja a lisamine ei ole niivõrd tohutult vajalik. Paneme vähekene igaks juhuks seda siia ikkagi juurde. Asi järgmine asi, mis me siia sisse paneme,  on siis nüüd veinipärm ja toitesoolad ühes pakis ühe korraga. Nüüd ongi niimoodi, et kaas peale ja hakkame ootama,  millal ta mulks tuleb. Aga enne tuleb siia vesilukku sisse vesi sisse lasta. Ja nüüd kaas peale ja paneme ennem selle korgi siia peale,  sellepärast et mulks pääseb siit välja küll,  aga äädikakärbes ei pääse sisse, sellepärast on vajalik. Ja siis tuleb see korralikult peale lükata. Kustkohast neid anumaid ja vajalikke riistasid saada,  üldse tuleb lihtsalt ringi vaadata majapidamisosakondades  need kõik asjad on seal olemas. Aga kui mul nüüd ei ole neid asju, kas siis koduste  vahenditega ka kuidagi võimalik? Ma mäletan ikka, kuidas vanaisal oli. Suur. See klaasist anuma seal peal oli kummikinnas,  mis oli siis topitud plastiliiniga ja see mulksus  ka seal. Parem on ikkagi võtta see vesilukk, et neid nüüd ikkagi  üldiselt leidub, leidub üle Eesti igal pool,  aga jah, kummikinnas, õhupall. Siis on ka olnud ka veel noh, mingi voolik,  mille teine ots läheb siis kuskile koorepurki. Vanasti ma mäletan, vanaisal oli ka niimoodi  kus siis on vesi, et, et see mulk nagu sealtkaudu tuleks. Ta nüüd käib umbes paar nädalat alguses väga intensiivselt,  mullid tulevad hästi kiiresti ja siis ta jääb üha vaiksemaks  ja vaiksemaks. Seepärast et pärm sööb suurema osa suhkrut ära. Ja siis jääbki vein seisma. Kuidas olla kindel, et kas käärimine on nüüd lõppenud  maitske ja kui suhkrut enam tunda ei ole,  ehk kui vein tundub juba üsna hapu, siis järelikult ongi aeg lõpetada,  sest suhkur on ära söödud, pärmil ei olegi enam tööd. Ja siis tuleks need rabarberid ära kurnata. Lasta tal siis seal veel natukene aega niimoodi selitada,  settida ja siis võiks sisse panna käärimise peataja. See tapab veel alles jäänud pärmi seal ära  ja veini lähedal hiljem pudelites käärima. See on hästi oluline. Ma olen siin küll kohanud kohanud pudeleid,  mis mind ründavad, kui ma riiulitel neist mööda käin. Hea valge vein võiks käärida 18 kuni 21 kraadi juures. Praegu siis sangast kinni, lähme, paneme ta,  kuhu, lähme, paneme ta kuskile jahedamasse  ja põrandale ära. Eelmises saates tahtsime teie käest teada,  mis on meiud ja kuidas neid kasutatakse Eesti rahvatraditsioonis. Meiud on noored kased, mis tuuakse suvistepühad  või jaanipäeva paiku. Aitäh kõikide vastuste eest. Ent nii nagu ikka, võtab loosirobot õigete vastuste seast  välja ühe nime, kes saab endale auhinnaks raamatu  koduaedadest ja väravatest. Tänases saates külastasime Ontika mõisa ja siit mitte kuigi  kaugel asub üks loodusnähtus, mis kuulub kategooriasse  Baltimaade kõige kõige, mis see on? Kui teate, vastake kuni kolmapäevani aadressil  maahommikuerr.ee või posti teel Gonsiori 27,  Tallinn siis ümbriku peale kindlasti ka maahommik. Õige vastuse ja võitja nime saame teada juba nädala pärast  ja auhinnaks talle raamat korilusest. Kevadtööde aeg on selles mõttes käes, et kui tööriista kuuri  uks lahti teha, siis ilmselt need tööriistad,  mis sealt välja kukuvad, neid on, ma ei tea,  kümnetes, vähemalt meil on ka siin täna üht-teist kaasas. On. Et, et kindlasti noh, tuleks nüüd üle vaadata,  mis täpselt meil kuuris on, et äkki on midagi puudu,  et saamegi vaadata, et mis meil need uued tooted on see aasta. Et äkki leiate midagi, mis siis, nagu oleks,  oleks ka endal vaja, mida varem nagu pole ise mõte ei ole  peale hakanud, et nüüd vaatame üles. Mulle tundub, et neid ka tööriistu vaadates,  et iga aastaga tuleb, keegi mõtleb jälle mingi uue nipi  välja ja väikse lisandi juurde ja, ja nii edasi,  nii edasi. Küll. Mugavamaks, ega keegi leiab jälle mingi kergema viisi,  kuidas asja teha ja ja sealt see tuleb, et,  et, et iga aasta ongi, et et nagu näiteks,  et ka siin on nagu näha, on juba selline kergemaks tehtud,  et ei pea ei ole üks selline tööriist, vaid on kohe mitu,  et saab, kohe, võtame selle ära ja saab teise tööriista  peale panna või siis lihtsalt, et siia reha otsa panna,  need surmad viia multifunktsionaalsust. Siin kül ja veel just sinu käes on üks selline üsna isevärki labidas,  meenutab midagi sellist, millega mu vanaema kunagi kanadele  süüa hakkis, aga ilmselgelt see ei ole selles. No nii, tegemist on siis nüüd meil ääris labidaga,  millega siis teha peenraääri, et, et et ei peaks seda  nii-öelda tavalised kabid kasutama, siis on selline variant. Lükata siis maasse, onju ja siis keerad edasi  ja lähete edasi, niimoodi siis terve äär ära teha. Selles mõttes, et ta on nagu kergem, kui seal tavalise suure  raske labida teha on ju siin nagu näha, et see pind on palju suurem. Kui me nüüd võrdleme, siis see lõikepind on teine. Teiseks on see ka, et see ots on nüüd terav siin. Et ta lõikab sealt läbi selles kamaras kohe,  aga seesama labidas, mis minu käes on, see on  ka nüüd ääristus, labidas, aga sellel on  ka siis teine funktsioon, et sellega saab samamoodi. Samamoodi saad istutada, et kuna tegemist on suhteliselt  pika pinnaga siin, siis ta läheb väga sügavale. Ja nüüd, kui see ongi, sa saad selle, saad taimi istutada sügavamale. Ja noh, ütleme nii, et sai, sai tee asja laiaks,  asja sügavaks. Ja pind on ka palju väiksem. Et mida ta siis kohe ühe korraga teeb, siin? Aga ta on selles mõttes ikkagi pisut universaalsem  universaalse üldse äärest, mis labidas, no sellega sa  kaevata ei saa. No ilmselgelt mitte peaksid kaevama. Et see ongi noh, ta on pigem sellise väiksemale inimesele,  et ütleme, aialabidas siis juba samas noh idee poolest on ta  siis ääristus, labidas nii-öelda ja minu käes on veel üks labidas,  mis minu jaoks on täiesti tavaline labidas,  aga ka ikkagi pisut eriline, nagu ma See nüüd ergonoomilise, mis siis ongi, et see on  siis ütleme, et meesterahvale aias, et, et kui on tegemist  tõsisema tööga vihase tööga vihase tööga,  tead, et hommikul lähed õue, õhtul tuled,  et siis Järgmine päev käed, valusti oleks siin ilusti pehmendas olemas,  nurgad on kõik sees, et kaevata, see ei oleks  nii suurt ütleme pinget seljale ja kätele,  et et hea, mõnus selline, samamoodi see käepide  siis pehmendab sul seda nii-öelda põrutust,  kui sa hakkad siin kaevama, aga ta on ka  siis mingi spetsiaalse nurga all tehtud ja tal on nüüd see nurk,  on tal 20 26 kraadi, nurk on siin sees, et sul oleks  siis kergem hakata niimoodi kaevama, ass ju. Oskar, mis see on, millega sa praegu Tegeleda see on samamoodi siis see nii-öelda peenra ääristaja,  mis siis põhimõtteliselt lõikab sul selle nii-öelda peenra  äärel ilusti serva sisse. Tal on siin ratas, millega siis ta veereb,  et ta kuskilt mujalt siis ei hakkaks lõikama. Ja seal ees on siis tera, millega siis ta nii-öelda lõikab  selle puruks. Vaikselt lähed ja saad omale nii-öelda joone teha,  selle on see hea, et saab jooksvalt minna,  et sa ei pea nüüd siin hakkama ükshaaval,  vaid saad ka selle kurvid kohe sisse, et. Ei ole nii-öelda sirgelt, vaid sul on vaja teha siin mingi  väike nõks ka. Saad selle kohe ära muuta, ilusti. Hops meie käes on nüüd järgmine komplekt tööriistasid,  millega saab umbrohtu tõrjuda aiast no nii alustada. No millest me alustame, alustame siis äkki väiksemast. Et tegemist on siis nii-öelda võilille või  siis nii-öelda umbrohunapsikuga, millega  siis saab eemaldada. Põhiliselt ongi võilillede jaoks, et kellelegi ei meeldi,  et kollased õied on seal rohus, siis on selline tööriist  selle jaoks, et see välja sealt tõmmata,  selle lükkad lihtsalt niimoodi lille juures sisse  ja kangutad välja kogu lugu, mis kangutad välja  ja ja seesama kumerus, mis tal on, ongi selle. See on selle jah, et sul oleks kergem seda välja tirida sealt,  et sa ei hakkaks siis kangutama, et ta ei jookseks sul  sügavamale maha, sinna. Ma proovin ka siis proovi, kas tõesti on nii? Kui hea ta on? Nii, ja noh, ma tulen siin pool aeda tuleb muidugi paremini  kui mul. Jah, ja näed, tuleb suure pika varrega. Kui see väike napsik jättis niisuguse päris korraliku kraatri,  et siis järgmine tööriist, mis sinu käes on,  peaks nüüd tegema töö pisut puhtamalt. Jah, aga noh, sellel on teine konks, et see on  siis inimesele, kes ei taha kogu aeg siin mööda maad roomata,  et on sellise laisale inimesele mõeldud,  pigem sellega siis lähed siia selle villa juurde. Vajutad maasse, onju? Ja siis hops tõmbad niuhti välja, selle. Siin on nagu näha, et siia jääb ikka suurem,  selline auk käib nagu sisse. Ja ta võtab päris korraliku hunniku ka nüüd välja. Kõikvõimalikke kääre, millega aias tegutseda,  on ka mustmiljon ja üks selline üsna huvitav asi on sinu käes. Jah, tegemist on siis murukääridega, mis on  siis nii-öelda pikem, pikema varre otsa pandud. Et samamoodi, et inimene ei peaks siis hakkama mööda maad  siin roomama. Ja see ongi just, et noh, ütleme sul selge ai,  kes kuskil peenraäärest on vaja midagi teha. Siis saab nagu napsti proovida ja teha sealt  selle asja. Ja tal on vist veel see, et saad. Nurga alla väänata, eks ole, või keerata täpselt nii,  nagu vaja on, nii et ma siis enam-vähem silma järgi  vastavalt sellele peenrale on ta paika toetada,  aga maha ja. Lähed? Ma olen igasuguseid jalavarjusid näinud või saapaid  ja taldasid ja ma olen isegi korra elus kroksid jalga proovinud,  aga. Midagi sellist, ma ei ole küll näinud, mis  selle mutri ala sed ja mis need on, need on nüüd muru  areerimissandaalid siis ehk siis õhutussandaalid  ja nende nende, nende on siis saad aias ringi käia  ja oma muru õhutada, et sul ei oleks siis see muru nii-öelda  samlane seal. Samas ütleme, et ta parandab siis neid niiskusemadusi,  seal muru, et mullas siis vesi liiguks, käivad nad jalga  umbes nii, nagu kunagi olid tillusuusad,  eks just täpselt, aga alguses natuke harjutada,  proovida kindlasti jalg üles, tõstad, mitte ninali käia,  siin see murukamar kõik maast ära tirida,  onju, aga vaata, aegad kõveraks. No kui sul on ikka väga suur hoovi, siis jäädki trampima  nendega ju suvi käid seal ühte tiiru ühte tiiru just  või peab tervele perekonnale ostma, need võid tervele perele  ka osta, aga nad ei ole nüüd niivõrd kallid asjad ka. Aga ta on jah, pigem selline, ta on hästi popp,  samas popp, mis mõttes, et inimesed käivad kümnete kaupa  ostmas jah, ega kui inimene tuleb, siis ikka ikka küsitakse neid,  et teatakse, mis asi on, et kui tihti niimoodi  siis trumpima peab. Kaks aias. Ütleme nii, et, et ega, ega kui nädalas vähemalt korra saaks,  oleks, oleks mõistlik, sest et ega siin on see,  et ega. Kui sa nüüd ühe korra käid, ega väga kasu sellest ei ole Et pigem siis ikka nii tihti kui võimalik,  et ma soovitaks iga õhtu ja väikse tiiru teha seal  ja vaadata oma valdused üle. Et ikka asi toimiks ja kindlasti siis kohad,  kus on nagu näha, et et on juba ära tammutud,  selline hästi kinnine, selline pinnas, siis sealt üle käia kindlasti. Olgu, kuule, aga kui sa luban, ma panen need mõlemad endale alla,  loomulikult ja, ja lähen nendega trampima. Tänan sind ja jõudu. Nii et kui sellised tantsukingad on olemas,  siis võib nad kohe alla panna, muidugi natuke kerimist on,  aga trampida võiks nendega siis vähemalt korra nädalas  või nii, nagu Oskar ütles. Iga õhtu maahommikus kohtume aga nädala pärast.
