Tere algab saade, laste lood MINA, OLEN Kadri kiisel. Nukuteatris lavastasid Taavi Tõnisson ja Mirko rajas Mihkel Ulman näitemängu Emma ja ajakivi ehk nukkude teater. Gustav Adolfi gümnaasiumi neljanda klassi teatriringi lapsed Ramon Saluveer ja Kati Usler käisid etendust vaatama. Temas jagavad nüüd oma muljeid See lugu rääkis sellest, kuidas üks nukumeister tegi kuningaperele, tegin nuku, kes liikus hästi sujuvalt ja oli ilusam kui teised nukud, aga juhtus nii, et prints armus sellesse nukku ja usku, seltsi nukk võib saada inimeseks ja siis teised nukud, et lootsid ka nagu ja siis läksid apteekri juurde ja kuna apteeker oli ainuke, kes sai näha nukk elusana, siis palusid talt, et ta aitaks neid. Ja siis apteeker andis neile sellise joogi, mida siis nukk pidi jooma ja siis nukk hakkaski tasapisi muutuma inimeseks. Ja siis lõpuks ta nagu saigi sinna kuningaperesse, Nad prints armus temasse, nad pidid juba abielluma. Aga siis, kui see endine nukk Emma siis vaatas peeglisse, siis ta avastas, reeglites on ta ikka nukk ja ta ei tahtnud, et teised naeraksid printsile, et ta abiellus nukuga, kes näeb välja küll nagu inimene, aga peeglites on ta nukk. Kes olid kõige olulisemad tegelased seal lavastuses. Ei, ma oli üks ilma tead, ei olekski seda lugu ja ema oli ilus, rõõmsameelne, võib-olla natuke arg, aga vastupidi, minule teisime oluline tegelane, Eli, kindlasti maks, see varas sööberstit. Tema Ta aitas kõige rohkem eemat maks ei rohkem minu moodi, et ta oli selline lõbus ja abivalmis, natuke maa ja inkaval ka. Minu meelest olid apteeker oli tähtis, sest tema aitas just emmal saata Ta lukust inimeseks ja kuigi ta tegi natuke sellise lepingu, mille ta sõlmis kudega, kuigi see oli selline nipiga, et kui emma nagu näeb ennast peeglist ja siis ta tahab nagu nukuks tagasi muutuda siis seda ei tohi juhtuda, sellepärast et kui see juhtub, siis apteeker saab need nukud kes tegid selle lepingu temaga, et need nukud lähevad kaevandusse, ei aita, tuleb tal otsida ühe linnusilma, mis siis paneb aja seisma. Aga millise mulje sulle see apteeki rääkis? Ta oli kaval ja, ja no natuke naljakas, selline vaest kallide õudne vaest kõlide. Tore. Siis ta sõlmis seal lepinguid mingi lukus nõia mooriga. Milline tegelane teile endale kõige rohkem meeldis? Meeldiski maks ja meeldisid mulle see apteeke ja tema sõber, nõid. Nad olid ka väga kavalad. Mulle meeldis kõige rohkem prints, sellepärast et tema oli nagu seigis, nagu ainukesena uskus, ja kes ei naernud Emmaile. Ja siis teisena meeldis mulle ka apteeker, sellepärast et ta oli salakaval ja selline natuke imelik. Kas oli selle etenduse lava tehtud mule väga, Ta meeldis lavakujundus, et see oli selline nagu lihtsalt mõeldud. Oli üks selline suur mägi, vaat tehti nagu hästi mitmeks asjaks tehti lavaks ja kasutati paljude muude asjadena. Ja mulle väga meeldis lavakujundus, seda lavadelt kasutati mitmeks asjaks seda kiriku torni seal ääri kasutati nii kaevanduse kui kiriku torni hinna kui ka lossipalee selliste rõdudega. Et see oli hästi lahe, kuidas seda kasutati. Selle etendusega kunstnik on Rosita raud. Tema tehtud olid ka kõik nukud ja kostüümid. Millised olid selles etenduses nukud ja näitlejate kostüümid? Nukud olid kõik erinevad ja neil jäi väga lahedad riided. Lukud lõid kindlasti väga hästi tehtud ja nukkude kostüümid olid ka väga ilusad. Eriti meeldis mulle šerifi kostüüm, mis oli siis selline nagu hästi, kõrk oli sinine, punane, hästi suur kuldsete tikanditega kaabu oli tal peas. Minu meelest väga ilus oli emma ja, ja siis mulle meeldis nõid ja Mooser kus seal lavastuses muusikat, kaali, kasutatud seal vahepeal natuke õudne muusika. Aga aga muidu mulle meeldis muusika, muusika oli selline õudne ja siis osades kohtades oli selline õpetaja, kes siis nagu õpetas muusika järgi tantsima seda nukku. Selle lavastuse muusika autor on hekivästrik. Kas teile meeldis see lavastus? Ja kindlasti meeldis, see oli tore lavastus ja ka ma sain oma vennalt, sain ka vastuse, tema ütles, et temale meeldis kohe eriti lõpuskil väsis natuke, et aga talle meeldis, väga meeldis, see sai päris pikk kokkuvõttes. Aga, ja nagu mulle ei hakanudki ka ja eriti mulle ikkagi meeldis lavakujundus. Mulle meeldis see, kuidas see maos mängis selle emma nukuga, et nagu nagu ütles seda ja siis see emma liikus ka. Et meeldis alguses koht, kus nukumeister tegi Emmat, see oli hästi huvitav, kuidas ta sai kõigepealt keha valmis, siis ta jooksis lavalt minema koos ühe sellise asjandusega, mille ta paneb sinna sisse ja siis see peaks ütlema. Meeldiv teiega kohtuda, prints. Et jah, see koht mulle meeldis kõige rohkem, kui ta tagasi tuli, siis ta emma nukku pani laua alla ja siis võttis laualt teise nuku ja pani selle. Nii valmis sai, et see oli hästi tore koht. Tegelikult ei olnudki seal kokku väga palju näitlejaid, kes seal näitlesid, näitlejad pidid mängima seal etenduses vahepeal olema päris inimesed ja vahepeal olema nukud ja mõned mängisid isegi päris mitut osa pidid kostüüme, vahet maailma anti. Mille poolest oli see lavastus tore? Kindlasti selle poolest, et nukud ja inimesed koos mängisid, et mulle meeldis sama asi, et, et üks osatäitja läks lavalt ära, läks laua taha, võttis nuku, hakkas sellega mängima. Kindlasti väga andekas ja mulle meeldis see koht, kus kirikutorn muutus, kaevandus väikse siis lavale jooksid mustad inimesed punaste pea tulukestega. Ja siis kuidas kaevanduse osa haiges, kuidas nad nukud toodi sinna ja siis kuidas apteekri abiline, kes seal all töötas apteekri heaks, kuidas see siis nagu proovis neid päästa. Aga siis apteeker kuulised, ta rääkis nende nukkudega, viskas talle piitsa ja ütles, et taaka, piid on ainult. See koht oli natuke kurbi, aga algus nagu kuidas ta proovis neid päästa, oli tore. Mulle meeldis näiteks see, kus abt kiri koht oli ja siis seal oli vist inimene oli laua all ja siis pea oli nagu kasti pandud. Ja siis mulle meeldis see, ma ei saanud üldse aru, kuidas see oli tehtud, et kus see Emma oli inimeseks muudetud ja siis vaadates peeglisse ette linnukese, oli päris õudne, siis läks pimedaks ja kaevandus oli ka päris lahe. Aga kas vastus oli ka selliseid asju, mida oleks võinud teha paremini? Ma arvan, et, et seal olid kõik väga hästi tehtud ja väga hästi mõeldud etendus oleks võinud olla natuke pikem, kus siis oleks nagu saanud teada, et mis sellest printsist edasi sai või mis sellest nukust edasi saia sellest teatrist? Minu meelest nagu konkreetset polnudki midagi minas, kõik oli nagu hästi eriti noh, iga kord saab olla ja veel parem. Aga jah, see aeg Sundja emagi oleks tahtnud teada, mis edasi veel saab. Neil oli see ja kivi ja siis ma ei saanud. See kõik toimus nii kiiresti kui äge, ma ei jõudnud niimoodi mõelda kaasa. Jah, see ajakivikoht oli natukene ette, et siis, kui see maks pani selle aja seisma, et siis ema jäi ka seisma, siis see maks ronis sealt kirikutornist ära ja siis emma sai uuesti nagu liikuda, et siis ma lõpuks sain nagu aru, et see oli selle mõju. Ajakivi oli siis selle Emma lähedal ja ta sai jälle liikuda. Mis teile tundub, mis oli selle lavastuse sõnum? Ma arvan, et selle sõnum oli see, et alati usu, et imesid võib juhtuda ja et ei saa olla selline oo et kui ta suutis ühe lause öelda, et mis see siis on, et meie saame rääkida pikalt, aga tema ütleb kogu aeg ühte lauset õppigu nagu kõvemini. Et kindlasti tuleb uskuda imedesse ja need võivadki juhtuda. Kellele te soovitaks seda lavastust no minna? Ma arvan, et kõikidel oma sõpradel ja nii, kellel on hea fantaasia, sellepärast et ma tahaks teada, mis nemad arvavad, et mis edasi saab selle, seal kõikide nendega. Ma arvan sama asja, et kindlasti soovitav vaadete lastele, kellele meeldib fantaasia, kes nagu usuvad, et imed võivad juhtuda. Nukuteatri lavastusest Emma ja ajakivi ehk nukkude teater jutustasid Gustav Adolfi gümnaasiumi neljanda klassi näiteringi lapsed Ramon Saluveer ja Kativusler kõlas Ekke Västrik. Lavastusele kirjutatud muusikasaate toimetas kadridiisel kuule laste lugude saateid Lätis vikerraadio kodulehel.
