Päris viimane välja tulnud, nagu ma lootsin, aga arvestades kõike, mis juhtus traumade asjadega, et lõbu emotsioonid on, läks päris nagu positiivsed, et õnnestusin, viimane õhtupoolik päris hästi, nii odav ise kui ka kaheksa meetrit. Ma olin päris heas vormis ja kindlasti lootmine isiklikku rekordit näha, et ta unistus kuus punkti ja muidugi ka juba mind kummitanud päris kaua, aga aga no mis teha, läks seekord jällegi nii ja ei ole õnne olnud minu siiani tiitlivõistlusel kahjuks. Kõige raskemal ajal kindlasti. Täna hommikul kaugushüppaja, et seal ikkagi olid juba ka hiljuti väga tõsiselt valutasid, et selline trassile moment oli muidugi kohapeal 100-l tõkkejooksu, et seal oli selline konkreetne terav valu käis läbi ja mõtlesin küll, et ei tea, kas saab üldse edasi kuidagi jooksma, aga murey natuke rahunesin maha ja füsioterapeut vaatlusala üle tegi natuke pehmemaks ja vaatasin, et isegi andis minna kõrgust hüppama, et siis juba mõtlesin, et et ikka nii kaua üritan, kui veel saab ja jõudsin lõpuni. Tahaks kuskil võistelda, kus tuleks hea võistlus? No kindlasti ühtegi sellist õnnestunud võistlust teinud, et nüüd on jällegi juba jalad sellises seisuses sügisel enam kuskile üritama lahendilist ei tahaks enam sellist läbi sellise valu ja suure vaeva teha. Talvel.
