Tere kuulajatele, rändaja tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna mäe, jätkame oma norra rändu ja sedakorda sealsetel liustikel ja fjordidel. Ja need siis põhinevad ikka iseenda kogemustel Norras käikudes. Tantsulugu oli mängitud Hardo Angeri viiulil son Norra kuulsaim pill, rahvafilm, millel on lisaks tavalistele keeltele veel igaks juhuks neli, viis keelt juures ja sellepärast ta teeb vahvat häält. Ja see lugu on selles mõttes huvitava ajalooga, et kunagi, kui norralased rändasid Ameerikasse 1000 seitsmesajandatel aastatel, siis nad võtsid selle loo sinna kaasa, pidasid meeles, aga Norras unustati see viis ära. Aga kuskil 19. sajandil alles käis keegi norra muusik jällegi Ameerikas külas sealsetel Norra lastel ja nagu väga suure uudisena kuulis seda vana norra viisi ja tõi selle jälle Norrasse tagasi. Ja ma mõtlen tihti, kui me nüüd hakkame sortidest rääkima, et hetkel lapse, selle mehe reis, kui ta sedaviisi tagasi tõi Ameerikast Norrasse ikka fjordidesse algas ja fjordidesse. Kas see on kõigi norralaste sajandeid kestnud reiside algus ja lõpp alati olnud? Aga praegu tegelikult siin me alustaksime hoopiski liustike teemaga. Liustikega on nüüd niisugune lugu, et ma olen käinud kahel Norra ja ühtlasi Euroopa mandri suurimal liustikul. Üks nendest on Jostel tars Breen see on siis pindalaga 487 ruutkilomeetrit, see on enam-vähem sama pindala, mis on Eesti kõige suuremal rahvuspargid Lahemaa rahvuspargis siis kujutleme, Lahemaa rahvuspargi suurune tükk koosneb üleni ainult liustikust. Ja see Jostelt Arsbreeni liustik asub Kesk-Norras. Aga siis suuruselt teine liustik kogu Euroopas asub Põhja-Norras ja selle nimi on Swartiseni liustik, see on pindalaga 370 ruutkilomeetrit ka igavene. Kas jääd ja sortisenil jõustikuga on juhtunud nii, et kuna liustikud tasapisi jäävad väiksemaks praegu kliima soojenemise perioodil siis sortiseni liustik on kuskil mõnekümne aasta eest jagunenud nagu kaheks eraldi liustikuks, aga nad asuvad ühel samal alal seal kuskil polaarjoone taga. Ja tegelikult võib-olla peaks natuke mõtlema, et mis asi see liustik üldse on, ma arvan, igalühel on mingi kujutlus, mis on liustik. Kui väga lühidalt ja lihtsalt ütelda, siis liustik on voolav, jää seal siis mis tekib mägedes selle tõttu, et seal lumekihid sajavad üksteise otsa, nad iseenda raskuse all muutuvad, lõpuks jääks ja see jää hakkab voolama mitte nii kiiresti kui jõgi. Aga ikkagi voolab kusagile sealt mägedest alla, kuni jõuab kusagile, kus on juba nii soe, et seal ta muutub, veeks. Seal liustik olemus tegelikult ja see on hästi ilus sõnal, et liustik saab alguse liustiku hällist. Nii nagu inimlapsel. Alguses on ta pisikene ja kasvav jaga saageva, saab justkui nii saab nii suureks, et läheb omal käel liikuma. Ja noh, kõige esimene kogemus liustikuga oli mul just selle polaarjoonetaguse liustiku kasvartiseni liustik. See oli aasta 1992 ja ma olin palju liikunud Venemaal Siberis ja Kaug-Idas ja põhja Siberis, aga, ja ka mägedes. Aga ma ei olnud päris tõsiseid liustikke veel siiamaani näinud, nii et selle esimene liustikud kogemus. Ja see oli siis niimoodi, et kui me sõitsime autoga eemalt juba hakkas, vilksatab kuskil mustavate hammaste vahel nisukesi valgeid suuri ribasid, mis tulid nagu alla, nagu noh, peaaegu võrrelda, et suur pudrupada ajab nagu üle ääre, sealt voolavad niuksed, hiigellaiad, niukse lähedased ribad nagu alla. Ja see oli, see oli jää ja ühe sellise keele juurde mässis ennast pressisime. Ja nii nagu väga tihti liustike keeltelõppudes oli siingi tegelikult suur Irw. See oli tekkinud sellesama liustiku sulamisest ja, ja siit ei saanud muidu üle, kui tuli siis paadiga sõita ikka paarkümmend minutit ja seesama ilus kummaline hõbedane riba oli, muutus su silmad all niisuguseks parajaks monstrumiks tegelikult lähedalt vaadates. No kui sealt paadist juba maha ronisime, hakkasime siis selle päris selle liustiku otsa juurde minema. Siis tuli mööda kaljusid üles ronida. Ja jalgade juurest voolas hästi palju pisikesi vee niresid, väikese toasid ja ka päris suuri pulbitsevast ojasid sinna alla järve. Aga need jääkeele lõpuosa tegelikult oli nüüd lähedalt näha, koosnes niisugustest maja suurustest, kirikusuurustest, torni kõrgustest eraldi ja pank, sest nad olid ülimalt intensiivsed helesinist värvi. Täiesti niisugune, noh, natuke kaks silmade peale, isegi sel päeval päike paistis. Ja see nagu türkiissiniseks täpselt türkiissinine, täiesti niisugune ebamaine, niisugune, no mida sa ei ole looduses harjunud nägema, seda türkis, siin võib olla ka näiteks pesusine. Vahemeri on vahel türkiissinine, olen märganud mõnel Vahemerel Seal maa-alale just võib-olla mõni mõni järv võib-olla ka taevas. Aga et, et, et need on jääpangad, mis majasuurused see oli kummaline ja imelik ja nende servades oli siis ka natukene niisugust nagu, nagu määrdunud, niisugust pruuni. Noh, see oli see moreen või see kruus, mille see liugstikaliselt kuskilt mägedest alla toonud endaga. Ja kui sa oled juba seal, noh, seal oli tegelikult Tallinnat ütelda niimoodi, et seal oli siis rajad, mida mööda võis kulgeda. Aga meie sõber Reinuga muidugi hull, et eesti mehed ikka kohe rajalt välja ja uue, sinna hästi sinna nende jää ränkade kõrvale kohe sinna, et, et kuidas see hästi lähedalt on, et kuidas käega katsuda. Käega oli ikka nagu jää ikka täiesti jääkülm. Aga lähedalt vaadates oli näha, et, et seal oli tohutult palju sügavaid lõhesid, selle jää sees niisuguseid koopaid ja lausa tunneleid. Ja kui see niimoodi hakkasid kuulama, et mis heli sealt tuleb, siis no põhiline oli tõeline sümfooniaorkester erinevatest vete häältest alatest, vee tilkumisest. Siis imepeen, kristalne, vee nirin ja lõpuks selline korralik sihukene, hoogne oja, mis tohutu hooga voolab, et kõik nad olid korraga seal. Ja just sellel ajal, kui sai süvenenud sellesse ilusasse helide mängu kõlas metsik raksatus ja see oli meist umbes 10 meetri kaugusel kukus üks niisugune pooleteistmeetrise läbimõõduga jääkamakas vastu kaljusid. Väga ohtlik seal Ollat, ega siis me tulime ka sealt kiiresti ära selle koha pealt niisugust asja ette siis läinud voila puudus kogemus ja me olime liiga uljad, ma arvan, sest tegelikult olime loomulikult ette nähtud, et sa kõnnid need radasid mööda seal ja rajad olid juba niimoodi rajatud, et nad olid ohutud inimesele. Aga noh, tegelikult need on ka väga populaarsed, alati need liustikud ja seal näiteks ka liikus seltskondi päris palju, aga kõik nad rikkusid viisakalt radu pidi ja seal oli küll vanu inimesi ja küll nooria, küll lapsi ja peresid ja ja üks noor isa igatahes lükkas lapsevankrit mööda rada ja et igatmoodi saab tõesti seal liikuda. Selles mõttes on norra üldse haruldane maad, et nendele loodusimedele pääseb sealt ikka suhteliselt kergesti ligi paljudes kohtades. Nii, aga, ja nüüd see suurim liustik kogu Euroopas. No sellega kokkupuude oli need sellel samal käigul millest sai just eelmises saates kõneldud, see oli see kahe pojaga, liikusime Norra katusel ja, ja siin oli siis üks noorem poeg oli siis natukene noh, ühesõnaga üks jalg oli tal vigastatud ja ta pidi eksima ühe jala peal. Et noh, mingis mõttes muidugi me läksime nii nagu väga tihti minnakse ikka algul paadiga üle selle liustikujärve aga sealt tuli siis minna, noh, paar kilomeetrit selle liustiku alguseni. No vot, see oli selline rada kivide vahel kitsas, üsna järsk. Ja no see see oli nagu siis selles mõttes omapärane, et siis Pärtel matkas seal siis ühel jalal Kikseldes ja niisugune kahemeetrine mees ühel jalal eksleb igaüks, kes vastu tuli, jäi nagu naelutatud paigale. Mis matkamise viis, see niisugune on päris uudne. Ja muidugi tegelikult seega väsitas päris kõvasti Pärtlit, nii et, et lõpuosas võttis siis jälle vanem poeg noorema lihtsalt kukile ja siis kandis teda. Aga see oli ka üpris kummaline vaatepilt, kui kaks kahemeetrist meest tekstist kukil kannavad jälle nii küsimusi kui palju. Jah, jaa. Kes tähelepanu selline matkamise viis. Aga aga jõudsime sinna päris sinna liustikukeel otsa, siis oli see suhteliselt samasugune kui sortiseni juures. Ainult see teadmine, et nüüd siit edasi tuleb niisugune kilomeetrite pikkune kõrb, see tõeline liustik selle sellest keelest üles minnes. Ja natukene kadedustunne siis nende matkarühmade kohta, kes liikusidki sealt üles, seal on alati siis teejuht kaasas, neil on kiivrid peas ja kirkad ja naelutatud, niisugused jäärauad jalas ja nii edasi, aga nad läksid, et sinna tehakse matku mitmepäevaseid matkowisena liustikul. Ainult et, et seal on tõesti üsna ohtlik ja peab olema tõesti väga kogenud teejuht, kellega siis seda tehakse. Aga noh, meie ei saanud rahu kuidagi, et et me nii vähe nägime ja siis kaardi pealt vaatasime, et kusagilt kümneid kilomeetreid eemal saab mingit mägiteed mööda kusagil teise kohta sele liustiku juurde hästi kõrgele. Ja tegime siis selle sõiduga läbi ja selle lõpus tuli siis ka jälle natukene jala minna. See oli juba kõrgmägedesse noh, selles mõttes. Ta oli kõvasti metsapiirist kõrgemal ja ja selle niisuguse kanarbikulise ja, ja kivise raja ääres oli vahva kokkupuude meil ühe tööperega, need tööd on siis need sama liik raba püümis Eestis. Aga see ema, noh, nad on niuksed, kanalised, need, see öö on sihuke kana suurune, peaaegu niukene pruunikirjut, sulgedega lind ja, ja tema pojad, Nad olid täpselt nagu pruunikirjud, tibud. Nad absoluutselt meid ei kartnud, nii et neid sai käega lihtsalt vaadatud, mis nad siin teevad. Ja nad muidugi otsisid seemneid ja sõid neid, aga ema mitte, ei teinud niisugust kana häält, vaid ta tegi. Kuigi ta kanalina siis tema hääl on niisugune väga huvitav, niukene, madal, üsna üsna kordumatu ja omapärane niisugune madal hääl, millega temasse sama tibusid niimoodi manitses, manitses ja õpetas ja ilmselt rääkis, et seda seemet võid võtta, aga seda seemet ära võtta. Ja kaks jänest jooksid kammist mööda sealt valgejänesed, nii et, et see oli tõesti niisugune kõrvaline paik. Ja kui me saime niisuguse koha peale, kust avanes siis vaade nüüd juba jõustikule natukene nagu ülevalt alla siis see oli päris vägev, sest lihtsalt ega seal muud ei olnudki, kui, kui lihtsalt hiigelsuur niisugune helendav väli silmapiirini välja. Ja parajasti oli niukene udu, nii et selle lõpusele liustiku väljateist lõppu polnud kaugeltki näha. Ja sealt puhus niisugune hästi tugev tuul ja hästi jäine tuul sealt liustiku pealt nagu, et, et see oli lihtsalt noh, mingis mõttes see tuul tõi kohale selle arusaama, et et see on tõesti Euroopa võimsaim liustik Euroopa mandril. Aga kui nüüd jälle mõelda seordide peale, siis see on peaaegu, et kui Öeldakse, et Norra kuma fjordi, tema, see tuleb nagu automaatselt ilmselt ja ja ka need, kes ei ole iial Norras käinud kujutlevaldist ülimalt täpselt ette, missugune see suurt välja peab nägema. Ja noh, kui sa seal nüüd rändad, liigud siis nendel kolmel korral, kui seal on käinud Norras, näed lihtsalt, et, et kui, kui erinevaid neid horde on. Et väga tüüpiline Norras liikudes see, et, et noh, et sõidad näiteks autoga merest eemal seal kümneid kilomeetreid ja pole lõhnagi ja järsku avaneb su eesorg seal põhjas on siis noh, kus sa ei saa aru, kas hiigellai jõgi, kitsas mägijärv, fjord ja sa ei saagi sellest aru, sellepärast et merd ei paista. Teine ots läheb kuskile kaljude taha loogeldes ja selleks, et selgeks saada, kas see on üldse siis fjord või ei ole, ei jää muud üle, kui sa pead sinna fjordi kaldale minema ja maitsma. Siis on ookeanivesi võib-olla Norra mägijärv võib-olla täpselt samasuguse välimusega ja muidugi üks asi veel, mille järgi sa ära tunned, et Safjord et vahel on siis adruvall seal seordi servas, sellest veepiirist kõrgemal parajasti on mõõnaaeg ja vesi on seordis laskunud, aga järves ei ole tõusu ja mõõna selle järgselt silmaga kaaru. Eemalt teinekord, et fjord, aga üldiselt sandiks lõputu rägastik, nisukene rägastik, neid veejooni seal Norras, et, et see on pöörane. Et see on täiesti kirjeldamatu ja, ja kui nüüd mõelda, et kui me rääkisime, et milles tekivad liustikud et millest sordid on tekkinud, siis nad on tekkinudki tegelikult põhilised liustike toimel. See on aega võtnud miljoneid aastaid, aga niimoodi geoloogid õpetavad, et need korduvad jääajad, tohutud mandrijää, keeled on tohutu jõuga niimoodi korduvalt liikudes vorminud need fjord. Et alguses võib olla ka see fjord tekkinud ka muudel põhjustel, aga ta võib olla tekitatud liustikust, aga liustikud igal juhul annavad talle erilise kuju. Nii et tal on alati, nagu geoloogid ütlevad, et tal on u kuju ehk siis tema põhi on, on nagu tasane ja servad lähevad järsult ülesse. Aga see osa, mis vee alla jääb, seda inimene oma silmaga ei näe, aga see on sageli tohutult sügav, sadu sadu meetreid sügavust. Ja mida see tähendab, see tähendab ju seda, et et seal on hea laevaga sõit ja kuna korra talved on mahedad, siis fjordid ei jäätu ka talvel. Ja see on viikingiaegadest peale. Norra omapära, et Vikingi laevadki läksid siit kunagi liikuma etet, rüüstada seal ja vallutada maid mujal Euroopas. Aga sind Jordide ääres jälle, ma kujutan ette, kui tuli näiteks torm siis torme ei ulata, mitte kuidas Jarheordini tuleb näiteks mingisugune vaenlase laevastik, eks see lihtsalt selles labürindis ära pead ikka jube hästi tundma seda kanti, et mitte ära eksida selles tohutus rägastikus, nii et need sordid on neid kohalikke inimesi alati kaitsnud ja on tehtud üks niisugune huvitav arvutuseta. Norra rannajoon linnulennult, et kui pikk see on, see on 2650 kilomeetrit muidugi röögatuma. Aga kui hakata mõõtma, siis mööda neid fjordi servasid ja poolsaari ja kui pikk siis rannajoon tuleb mitu korda suurem, 10 korda suurem 20000 kilomeetrit sõnnik, röövatu, turvalised omadele, need fjordid ja salakavala võõrastele just ja, ja väga-väga. Noh, kui üldse miski on norra, siis maastik siis vaid sellepärast, et nii hulgaliselt Jorde ei ole ligilähedastki mitte kusagil Euroopas ja väga vähestes kohtades maakeral neid siiski on. Aga kui mõelda ikkagi, et, et mis on siis kõige kõige seord Norras siis kõige pikem seord siis on Soopnete ord ja Sogna fjordi ääres paaril korral käidud. Ja see on siis kahe 100 kilomeetri pikkune fjord, et kui eestlasele piltlikult öelda, et Tallinnast hakkab pihta ja Tartus lõpeb. Et noh, nagu Tallinn-Tartu maantee mis ongi olnud ilmselt ka tähtis Maate nende norralaste jaoks juba tuhandeid aastaid. Ja kui me selle ääres sõitsime, siis ausad alles ta oli Natali kilomeetreid lai, nii et see teises servas silm vaevalt seletab külade kobaraid ja ja mingit teentee linti seal peaaegu nagu, nagu vaatad, noh, kuskilt üle suure väina kuskile teisele kaldale ja ja sa sõidad sealt mööda autoga kümneid kilomeetrit otsa, sõidad külast külasse. Aga lõppu sellel sordil ei ole. Ja mingis mõttes ta on silma jaoks liiga haaramatu, ta on nii suur, seda enam ei mõju üldse. Ja siis tuleb nagu see mõte, et, et peaks nagu otsima seda mõjuvat sortise kujutluste seordi ja kujutuste fjord, ma arvan. Peaaegu kõikidel meil on see olemas, see peaks olema ju siis hästi püstloodis seintega kaljuseintega ja niimoodi, et sul avaneb vaade nagu, nagu sellele seordile nagu mingisugusele kitsale kuristikule, mille põhjas on vesi või midagi sellist. Ja selleks tuleb otsida hoopiski niukseid nii-öelda pisikesi harusid ja ja meie leidsime ühe niisuguse kujutlustes Jordi näiteks sellesamasugune seordi juurest, see oli tegelikult selle üks haru, selle tagumine sopp ja selle nimi on aura, nats, seord. Fjord on ka tegelikult väga pikk, 10-lt kilomeetrit pikk, seal ääres on üsna raske liikuda, aga me liikusime seal isegi mitmeid päevi. Ja käisime näiteks selle fjordi juures kahes väga kõrvalises kolkakülas. Selleks tuli mingite õige viletsat teed pidi tundide kaupa seal niimoodi loksuda ja tegelikult see küla kandis nime Undredaal. Ja Ta oli külarahvas loomulikult on alati sajandeid liikunud ainult meritsi maismaad pidi, sinna pole ette näha Dodge, et keegi tuleks üldse. Ja seegi tee on rajatud suhteliselt hiljuti. Ja see Undredali küla oli selles mõttes ju ka huvitav, et need inimesed klaasid seal, nii nagu nende elatusviisid olid samad, mis eelmistel sajanditel siis kalastus ja kariloomad nad põldu praktiliselt seal pidada ei saanud, liiga järsud kaljud ja kariloomadest oli ilmselgelt, kui meie külale lähenesime, siis oli nende kõige au varasemale kariloomale oli püstitatud omaette ausammas. Kõrge samba otsas seisis väga uhkelt habet kergitades kits. Kits on nende uhkust selles külas kitsam põhiline uhkus sellepärast et see kits annab piima ja sellest piimast saab juustu ja Under Taali juust on kuulus kogu Norras. Ja loomulikult, kui me sinna jõudsime, siis me tahtsime ka seda juustu aga külapood oli kinni, aga nii nagu Eestiski, räägid külainimestega ilusti ja poemüüjal teeb tagant ukse lahti, viib poodi ja annab sulle seda juustu. Ja me olime väga õnnelikud, kui ma selle juustu saime, niimoodi nii-öelda tagant uksest. Ja ausalt öeldes, kui me seda maitsma hakkasime, siis ei olnud enam väga õnnelikuna, väga õnnelikud ei olnud, sest et oli mingisugune ettevalmistus noh, umbes sedasorti kitse jõustudeks, nagu meilgi poes müüakse, noh, need näiteks need prantsuse kitsejuustu niuksed, helevalged, niisugused pehmed, tahad ajada, väga, mulle ka hirmsasti maitsevad. Aga meile anti kätte niuksed kamakad, need olid niisugused, teeb pruuni värvi niuksed, sitked, kamakad ja ja kui, kui seda maitsesid, siis seal oli selline natukene natukene niukene lääde aga teistpidi niisugune õige terav maitse ja see absoluutselt ei vastanud mingitele ootustele astete suure hunniku kokku ja ja, ja, ja kui sa noaga veel lõikasid sõda, siis sealt seest lõikekohalt oli näha mingisuguseid harvu kitse haavagisse. Ilmselt kuulus nagu selle firma margi juurde. Aga muidugi sellel juustul oli see hea omadus, et kui ta koju tõime ja siis külalistele ikka pakkusime, siis pidas väga kaua vastuse juust. Jajah, sest et kõik viisakusest natuke maitsesid ja, ja lisa ei küsinud ja ütlema, Jääle sattus kindlasti karvaga tükke ja siis hakkame nimetas, et väga huvitav. Aga, aga teistpidi ta ei riknenud ka mingil kombel. Nii et kahe aasta pärast tõsta ka täpselt samasugune et ja selleks ja, ja seal sordiga, sest me käisime ka ujumas, noh, seal on ka niisugune lihtsalt noh, sa tahad proovida ikka oma nahaga, et mismoodi see vesi on? Kaks asja esiteks oli ta päris külm. Ja teiseks see, kuidas ta sügavaks läks, no seal ikka püstloodis praktiliselt kalda pealt sa ei näe enam põhja, et ta läheb samamoodi nagu need mäed sinna sealt servades on peaaegu püstloodis siis samamoodi see fjordi põhi lähevad peaaegu püstloodis alla. Niisugune musta endav vesi natukene nagu hirmutav, noh, et et ei teaks, põhisel võib olla väga huvitav elamus. Ja noh siis kõige niisugune võimsam. Tegelikult niisugune nägemiselamus oli ikkagi sellesama laulan fjordi juures, kui me võtsime ühel päeval ette niukse päeva jalgsiretke seal tordi serva peal. See oli sellel paremal kaldal ja seal oli niisugune presti mägi, mille suunas me liikusime. See oli ikka ikka tõsine käik. Lapsed olid kaasas oma oma väiksed lapsed ja, ja pere taas, et ega me ju väga kiiresti liikunud. Aga niukene, kitsas rada, puid ei ole hästi palju, kukemarju oli tee peal, kukemari on Eestis olemas, aga siin ta oli suurem ja magusam. Eestis isegi enamasti inimesed ei korja seda kukemarja, Nathan kasvab näiteks rabades ja aga nõmmedel, tal on niisugused okka moodi lehed, mustad pisikesed marjad. Ja Eestis see mari ongi natukene maitsetu, tal ei ole ta sihuke kuiv ja suhteliselt maitsetu. Aga sealsed on niinimetatud põhja-kukemarjad, et see on sellesama kukemarja alamliik ja, ja need marjad on suuremad ja mahlasemad, nii et tõesti kohalikud on need alati hästi palju seal korjanud ja neid oli väga mõnus sealt kamaluga vahepeal võtta. Lõpuks kui me jõudsime siis päris fjordi serva sealt ülevalt siis saali selline pilt, et noh, jalge, kes oli niisugune püstloodis peaaegu püstloodis kukkumine seal põhjas, kas oli siis see seord, ilm oli ilus, vesi helesinine ja seal põhjas olid siis ka niisugused nagu mingid mängulaevad ujusid, need olid suured reisilaevad tegelikult. Ja siis seal teisel kaldal täpselt samasugune, ülimalt järsk, teine kõlas ja üle selle seordi seal kauguses siis sealt teisest kaldast edasi oli, noh, need olid juba kilomeetrite kaugusel kümnete kilomeetritega kaugusel nisugune platoov, kus peal oli lund, see oli augustikuu, nii et see on see lumi, mis kunagi ei sula, paavsti hakkab jälle juurde tulema ja niisugune niisugune põhjamaine niukene, karm sihukene Valev lõputatud, too silmapiirini välja. Ja seal me siis lihtsalt olime, et seda võib-olla võiks kujutleda niimoodi, et keegi on lõiganud keegi troll, vedelad hiigelnoaga nagu võist läbi mäe, niisuguse pika ja kitsa noa lõike. Seal see on nagu see sort täielikult. Ja see oli siis nüüd niisugune tunne, et kuigi pea teeb nagu kergelt ringi, et noh, et liiga suured kõrgused, et, et see on ikka tõesti Beatööritavat kõrgused. Aga et, et see on nüüd see, et sa näed nüüd päriselt enda silme ees seda, mida sa oled kujutlenud, et see peaks olema. Aga tõtt-öelda, kui me sealt ära tulime, siis ei olnud küll niisugust tunnet, et noh, nüüd seal nähtud, mis on tehtud, vaid tuli täpselt sama vastupidine tunne. Et tahaks tagasi ja tahaks jälle mõne teise fjordi juurde, mis on võib-olla veel veel võimsam ja veel elamuslikul ja neitsi orde jätkub norrastasti lõputu. Ja kuulame selle loo lõppu, siis jälle seda sama vana norra tantsulugu hart Angeri viiulil. Selline oli tänane saade Norra liustikest Jefjordidest, millest räägime järgmises. Rändame Islandile. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.
