Loomaaia loomad. Loomaaia loomisel. Tere, kes mäletab veel saadet Hiinalligaatoritest ja seda, kuidas näeb lõpuks Tallinna loomaaeda jõudsid siis olgu öeldud, et enam-vähem samal ajal saabusid ka kahurid. Maailma suurimast rahalisest oli meie loomaaia pere unistanud aastaid isegi unes nende saabumist näinud, aga keda polnud, seda polnud. Kuni saabus unustamatu aasta 2000 ja mai keskpaik. Täna tunnevad kahurid end siin hästi ja järgnevalt siis kuulemegi neist haruldasest loomadest juba kõike põhjalikumalt. Stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. No mulle jäi muu informatsiooni kõrval silma kauri don belgliku loomuga tegelikult täitsa hämmastav tõdemus nii suure eluka kohta, sest noh, inimloomade hulgas on küll mõnel pool levinud mõtteviis, et suurte ja tugevate päralt on terve maailm. Jah, eks ta on ju loomariigiski teiste loomade juures enam-vähem sama moodi, et kui me siin vaatame elevante ja muid hiiglasi, siis need teades, et neil olulisi vaenlasi ei ole, siis nad siis nad käituvad tõesti samamoodi nagu mõned jõmmkärakat inimeste hulgas, aga aga kahurid, kes, kes on siis maailma kõige suuremad veised, siis nendega on, on tõesti nii, et et kohalikud elanikud teinekord isegi ei tea, et nende kodukandis need loomad elavad kusjuures teavad seda, et seal elab hiiri, rotte ja, ja muid pisemaid seltskonda. Aga, aga reshiiglased oskavad ennast nii hästi metsas varjata, et isegi iga päev seal oma toimetusi tegevad kohalikud inimesed alati vot ei tea ja, ja tegu on tõesti nii suurte elukatega, kelle õlakõrgus võib olla seal kuni 2,2 meetrini ja ja, ja, ja sarvede laius võib isegi ulatuda sinna enam kui meetrini. Ja niisugused noh, nagu veistel ikka kipub olema, et demonsetest lehmad on väiksemad, pullid kogukamad, siis pullid kaaluvadki kuskil umbes tonni kandis. Nii et, et selles mõttes tõeline suur hiiglane. No see kõik kõlab ju tõeliselt aukartust äratavalt, nii et seetõttu siis tõepoolest see küsimus, et millest see belglikus sel juhul Jaa, no igal elukale on oma ellujäämise strateegia ja, ja tähendab, faunid elavad looduslikult üsna laial alal, siis siis nii ees kui taga Indias ja Malaisia välja ja elavadki nad siis noh, kergelt eelmäestikumetsades ja hoolimata sellest, et nad siis seal niiviisi varjatult on, on nad omavahel ikkagi pidevas pidevas kontaktis suhtluses. Ja siis on seal siis niisugune kari, kus on siis suur pull ja, ja, ja mõned mõned lehmad ja, ja siis siis mõned mullikad ja vasikad. Ja samas on sedasi, et nii suurel elukal tegelikult ju peale inimese praktiliselt ei olegi looduses vaenlasi ja ja ainult vasikatele ja, ja väiksematele mullikatele võivad siis tiigrid näiteks ohtlikuks osutuda ja sedagi siis, kui nad on karjast irdunud just siis, kui karjast irdunud ja sellepärast, kuna nad on pidevalt nagu jälgivad, mängujaan võttis, et kui siis peaks ikkagi see vaenlane, on see siis inimene või, või, või tiiger avastama, siis siis nad kaitsevad kogu karja nagu üks mees, nii et selles mõttes ei saa öelda, et nad nüüd paneksid siis püssi põõsasse ja jalga laseks vaid siis nad, kui nad avastavad, et neid on avastatud, siis nad siis nad kaitsevad iseäranis oma nõrgemaid ja, ja kogu kogu seda seltskonda, nii et et see niisugune, kuni paarikümnest isendist kari ikkagi toimetab, toimetab niisuguse ühise rusikaga. Sest et ega loodusenergiat ei raiska ja, ja kui peaks kogu aeg kellegagi võitlema, siis see on ju niisugune asjatu energia raiskamine. Et hoiavad seda seks puhuks, kui tõesti on vaja ja muidu hoiavad energiat kokku sellega võimalikult märkamatult, ääretult toimetavad seal metsas oma asju igaks juhuks siis ja olla ettevaatlik. Ja ja tähendab ei ole ka sugugi selles mõttes nüüd hoolimatult lohakad, alati on karjas keegi, kellel on parajasti ülesanne, siis silmad ja kõrvad lahti hoida ja ja ka haistmine on neil neil väga hea, mis võimaldabki teinekord vaikselt ära libiseda seal metsa tehnikus, kui kui mingi vaenlase lõhn kuskil liikuma kipub. Võib-olla ka on kuskil mingi esivanemate hääl, mis hoiatab, et tänapäeval on inimesed pööraseks läinud ja langetatakse metsa ja, ja koduloomadelt saadakse taude ja igasuguseid selliseid asju, mida võib-olla aegu tagasi nii väga ei esinenud. Ja koduloomade käest taude saada neil seal väga lihtne, sellepärast et nendest on tegelikult inimene aja jooksul seal piirkonnas aretanud ka kodulooma keda kutsutakse Kaiaaliks. Ja see on nii nagu ütleme, siin lähinaabruses Soomes, Rootsis, Norras on põhjapõtradega, et, et nad on nagu koduloomad, aga samas elavad ja kasutatakse neid neid niiviisi looduslikes oludes ja, ja nii needsamad ka jälit, keda kasutatakse nii tööloomana, kui kui lihaloomana ja piima saamiseks isegi hulguvad sellesamas külade läheduses metsas ringi ja, ja selles mõttes siis nende kaudu on, on väga hõlbus jõuda taudidel metsaelukate hulka ja eks see üks paljudest põhjustest ongi, mis on siis selle, selle loomakese, kui suurt elukat võib loomatuseks nimetada, hingamate, sellesse olukorda viinud, kus nad praegu on, on jõudnud. Muidugi, teine asi on see, et, et põllumajanduse jaoks vaadatakse kogu aeg neid, neid metsi ja luuakse riisi ja muid põldusid. Et, et ka see on, on ja väiksemale seal on siis otsene küttimine seda enam, et, et ütleme, sealkandis on üsna palju ka seda seltskonda inimeste hulgas, kes kes veiseid pühaks loomaks peab ja, ja selle tõttu noh, nagu otsene küttimise oht seal ei olegi nii suured, seal ongi nagu suurem roll just sellesse elupaiga raadamises ja ja võimalikest taudide mis iseäranis suu- ja sõrataud ja, ja tuberkuloos, mis, mis niisugustel puhkudel ohtu seavad. Need loomad. No loomaaedades ikka kaure on, aga tuleb siis tunnistada, et üsna vähestes Ja ega ei ole palju selles mõttes, et tegelikult on, on maailmas umbes 30 loomaaeda, kes, kes üldse üldse kaure peavad ja nendestki suurem enamus hoopiski Aasias ja Euroopas Ameerikaga võrreldes ka vähem. Nii et tegelikult, et on ikka tegemist niukse elukaga, keda loomaaias nägemisekski noh, peab väga hoolega otsima, millist loomaaeda vaatama minna. Ja, ja kuna meil kollektsioonis sõraliste peale on üsna suur rõhk, siis, siis niisugune kõige kõige suurem veis oli meie jaoks muidugi suur suur ahvatlus. Nii et Tallinna loomaaed on siis üks maailma vähestest loomaaedadest, kus me kauri näha saame, kas Põhjamaadest ainus loomad? Taani Kopenhaageni loomaaed põhjamaaks lugeda, siis, siis oleme temaga noh, enam-vähem nädal küll natuke meist lõuna pool, aga aga, aga siis jagame nagu Põhjamaades seda au. Ja kui meil nüüd tekkis see olukord, et paksunahaliste maja sai pärast juubelit valmis ja oli nagu see ajutine elupaik, mida me olime sinna soojalembestel sõnaliste maja lääneotsa endale rajanud. See oli niisugune, et see eeldas elukaid, kes kes vajavad nii tugevaid piirdeid, et ei raatsinud hakata jõuga maha lõhkuma olemasolevaid asju. Ja siis tuligi meil meil nagu mõte uuesti selle juurde, et et tegelikult noh, muud suured, tugevad veised ei vajaks sooja köetavat maja. Et peaks mõtlema selle peale, et äkki ikkagi kuidagi õnnestub kahurid saade ja hakkasime siis siis otsima, mis lahendus võiks olla. Nii ühesõnaga elementidest vabanes üks tugevate piiretega köetav pind. Jaiemite tugevate piiretega välisaedikud, mis, mis selle ümber on, et kui me meenutame paksunahaliste maja saamislugu, siis selleks, et kiiresti elevandi jumbudele tekitada ühte ajutist elupaika, käisime me Maardu keemiakombinaadi mahajäetud soojatrassi maha lõikamas. Et nendest pimedatest terastorudest see, see piire seal seal ongi ja aga kui me pöördusime siis Euroopa haruldaste loomade taastamisprogrammi ligi koordinaatorite poole, siis nad vastasid kuidagi sedasi väga umbmääraselt, et nojah, et ikka ikka on ikka rasket on järjekord juba ja vajavad seal omavahel verevärskenduseks vahetamise paikasid, aga et me paneme teid järjekorda ja, ja no läks üks aasta ja, ja ikka mitte mingisugust konkreetsemat juttu Ta ei olnud ja, ja siis siis me olime alguses päris nõutud, et pole ju mõistlik hakata seda asja maha lõhkuma ja mingid kergemaid vähem massiivsed piirdeid tegema. Aga samas no ei tundunud esialgu ka reaalne kuskilt kaugemalt, et väljastpoolt Euroopat midagi tuua võiks. Ja järjekord ei liikunud mitte üks millimeeter, nagu korterijärjekord, nõukogud. Ja see pigem läks selle vastupidisest mingi eelis, eelisolukord tekkis vahel, et kellel et kellel vaja oli, et, et sinna kellel juba oli, et kui seal oli verevärskendust vaja, siis lükati see järjekorras, et ja, ja eks need noh, räägime, mis me räägime, aga siiamaani on ju aeg-ajalt ikkagi tunda, et need vanad Lääne-Euroopa suured riigid suhtuvad ida poolt tulnud uutesse taasvabanenud riikidesse natuke niisuguse eelarvamusega, et ega nad nüüd nii väga ei kippunud meil neid andma ka. Aga ameeriklased on natuke lahendama suhtumisega ja, ja võib-olla vähema arvamuste hulgaga meiesuguste suhtes, seda enam, et et San Diego zooloogiaseltsil on kaks suurt loomaaeda ja sealne kollektsiooni direktor Simm, Dolan oli tegelikult saksa juurtega, nimelt ema oli sakslane ja selle tõttu oli minu jaoks natuke kergem temaga suhelda, sest ta meelsasti suhtles saksa keeli. Tema tegeles üldiselt kaljukitsede ja uluk lammastega, mille poolest meie oleme juba pikemat aega kuulsad olnud ja meil oli üsna mitu niisugust liiki, mille vastu ta väga suurt huvi tundis, mida neil endal seal ei olnud. Ja kauri nimeline uluk veis samas neil oli. Ja sealsamas oli ja sealjuures päris suur hulk ja, ja ilusasti sygisid ka. Ja ütleme, selles mõttes ei oleks probleem olnud, et kui me oleks talle öelnud, et, et meil on vaja ja ja me maksame selle selle toomise ja transpordiga kinni, et siis ei oleks mängu mingisuguseid probleeme olnud, aga mis sa, hing teed, kui ei ole niigi palju ressurssi, et et siin lähemates piirkondades midagi teha, siis teiselt poolt ookeani. No põhjus, miks, miks nagunii vähestes Euroopa loomaaedades neid on, on see, et isegi need rikaste maade loomaaiad ei leidnud ressurssi, et oleks võimalik Ameerikast suuremaid elukaid Euroopasse. Samas San Diego zooloogiaühingu eelarve terve mul ei ole küll endal võimalust olnud seda eelarvet näha, aga kui ma nüüd usun Helsingi loomaaia asedirektori juttu, siis tema ütles, et selle zooloogiaseltsi eelarve on võrreldav Helsingi linnaeelarvega. Ja väike ta muidugi ei ole, sellepärast et ma tean näiteks, et nad rendivad Hiinast bambuse karusid ehk suur pandasid ja maksavad aastas iga isendi eest miljon dollarit renti. Ja kui midagi sünnib, siis, siis see peab kas minema Hiinasse tagasi või hakatakse ka tema eest miljon dollarit aastas renti maksma, nii et selles mõttes nendel seda, seda ressurssi käes on ikka oluliselt rohkem kui, kui meie taolistel ja, ja see, see mulle tegelikult julgust andiski hakata seda juttu niiviisi niiviisi veeretama. Et, et kui, kui väga me ikka tegelikult tahaksime, aga et pole meil võimalust neid sealt kuidagi ära tuua. No see ilmselt avaldas muljet see kõigile raskustele kiuste. Tahtmine ja hirmus suur soov saada. Peale selle oli ta kunagi Kiili ülikoolis siseõppides kui ka Ameerikas olev saksa juurtega inimene oli olnud mingisuguse teadusvahetuse korras mõnda aega ka ka Leningradi zooloogiainstituudi juures ja ta tundis pisut natuke seda olukorda, mis, mis selles selles kunagises Nõukogude liidus liidus oli paremini kui võib-olla mõned teised. Ja pealegi noh, väljendus sellest asjast arusaamine ka selles, et Moskva loomaaia niisugune tõlk, sekretär Marina Brutkina, kes nagu Nõukogude Liidu lõpuaastatel juudine jalga lasi ja nagu mingit reeglite järgi ei saanud Ameerikas alguses tööle, siis sime, tollal võttis ta endale assistendiks pisut, võib-olla ka Ameerika seadusi rikkudes või vähemasti vingerdades nii õiget auku otsides. Ja, ja samas, kuna meie teda väga hästi tundsime, siis oli meil ka väikselt meie mees Havannas olemas. Et tema kaudu sai töödeldud vaikselt seda Simmi ja siis hetkel siis ma tulin selle mõtte peale, teeme mingi siukse. Arvestades, et Ameerika ühiskonna inimesed on ka üsna emotsionaalsed, nihukesed tundelised, siis siis kirjutasin ühe niisuguse hästi pika kirja talle, kus, kus ma kirjeldasin oma istunenägu. Kuidas ma tähendab, öösel rõõmustasin nii meeletult, et süda hakkas sees kargama, kui ma nägin, et meil olid loomaaias kahurid ja kui õnnetu ma siis olin, kui ma üles ärkasin, aru sain, et see ainult uniooni. Lihtsalt unikaalne juhtum teie elus, et te olete loomulikult kõik asjad siin ilmas läbi proovinud, et saada omale ihaldusväärne loom, aga see oli nüüd selline enneolematult käike. No see oli küll jah, niisugune käik, mida ma ei ole rohkem teinud, aga aga, aga eesmärk pühendab abinõu ja nad nutsid ja Stasid jaatavalt ja otsustasid, et nad, et nad aitavad sellega kaasa, et nad, et siis saadavad Euroopasse need elukad, aga, aga siis selgus, et, et need kuna nad igaüks koos selle transpordikastiga, millesse nad olid pandud, kaalusid võib-olla seal, no igaüks mingi 1,2 tonni. Siis oli sedasi, et, et tol ajal ei olnud ju Tallinna lennuväli võrreldav sellega, mis on praeguseks peaaegu praktiliselt kõik maailma lennukitüübid võivad siin maanduda. Siis ei saanud nii suurt transpordilennukit nagu, nagu oli see, millega siis siis kahurid Euroopasse saadeti, ei olnud võimalik Tallinna lennuväljale maanduda mitte ühelgi tingimusel ja, ja siis tuligi Chimmi, kes teadet, et. Me teeme teile kingituse ja maksame selle sõidu kinni kuni euroopani, aga et kuna Tallinnasse see transpordilennuk maanduda ei saa, siis ta maandub Helsingisse ja edasi, vaata, kuidas Helsingist kätte saad, siis algas uus seeria läbirääkimisi, siis algas uus seeria, sellepärast et et meil polnud nii palju raha ka, et me oleks sealt Helsingist ära tooma. Ja siis, siis mul tuli mõte kusagilt, ma natuke kuulsin, et et see Finnairi tolleaegne tegevdirektor oli, oli vist Helsingi loomaaias üles näidanud huvi loomade vastu ja siis oli mul nagu julgus, hakkasin temaga pinda käima ja rääkima, et vot niisugune lugu, et saame suurejoonelise kingituse ja need tulevad sinna Helsingisse maha, sest nad Tallinnasse tulla ei saa ja me mitte kuidagi niisuguseid suuri elukaid ei saa ära toodud, et kas ikkagi Finnair kuidagi võiks meid meid selles aidata. Ja õnnestuski mul sisse, ta tegi meile samamoodi ameeriklaste eeskujul kingituse ja ütles, et noh, juba pisikese niukse pilkega ka, et nad, et hea küll, et ma saadan nad teile sinna loomaaeda maha, võtate ise. Kas nüüd uue kirja, et äkki saad tulla ja aidata kui jumal? Transport, millega nad tulid, need olid niuksed, spetsiaalsed, erilised rekkad, millel oli siis nagu lennukiluugi kõrgusel olid rullikud, mis olid absoluutselt loodis. Nii et seesama, need kastid tulid kahe rekkaga, kaks kasti, kaks koma kahetonnist kasti kummagi rekka peal ja, ja need olid niivõrd hästi liikuvad rullid et seda ligi pooleteisttonnist kasti võis ühe käega liigutada. Absoluutselt horisontaalne ja nii hästi laagrite pealt. Nii, kui siis need nagu kinnitused lahti lasti, siis oli probleeme, et lähed äkki kogemata pihta ja seal poolteist tonni sõidab mäest alla. Et ühesõnaga siis, aga kuna need olid pead kinnised autod, siis siis oligi sedasi, et me ajasime enda veoauto sinna sinna lähedale ja siis siis sõidutasime niiviisi, et viimane lõik oli meil vaja suure karja meestega, et meil oli mingi kümmekond meest oli veetud appi, kes siis tõmbas pärast seda, kui ta läheb rull all, ei olnud selle kasti meie veoauto peale ja siis edasi sealt juba tõstis kraana, sest et ega katuse all kraana ei saanud saanutest. Aga kui ta sinna veeres oma rullide peal sinna, kus ta pidi veerema, et siis võis ka kõva kärgatus käia, kui ta lõpuks seisma jäi. Ei noh, ega ta nüüd, kuna auto lõppes ära ja siis hakkas meie veoauto ja seal oli pisike kõrguste vahe, nii et me tekitasime veel mingeid laudadest kaldteid ja ja, ja, ja noh, kui juba osa oli jõudnud rataste pealt ära, siis libisemise hoog läks väiksemaks ja siis edasi tuli teda juba juba toore meeste jõuga jõuga liigutada. Vaat ja kastis oli üks kaur, igas kastis oli üks kaur, kaste oli kokku neli ehk loomaaiakeeles me saime siis kingituseks 2,2 kauri, mis siis tähendab, kaks pull jagaks lehma ja, ja olidki nad siis ühel ilusal päiksepaistelisel maikuu päeval olid nad siis samas aedikus ja samades ruumides, kust olid siis 89. aasta lõpus välja kolinud elevandi jumbud. No mis nägu nad ka tegid, kui nende sõrad esimest korda siis Eestimaapinda puudutasid, Tallinna loomaaias? No kujutage ette, tegelikult see oli no kestnud pikalt, sest et tegelikult lennuki peale pandi nad New Yorgis just ja, ja Californiast New Yorki toodina juba rekkadega. Ja see vahemaa ei ole sugugi lühike, nii et nad olid tegelikult olnud praktiliselt püstijala peal, nendes transpordikastides. No vähemalt nädal aega esialgu tulid väljas need jalad värisesid ja esimene rõõm oli, kui nad olid oma esimese janu ära kustutanud, et nad pikali ja puhkas. Et me olime natuke algul isegi hirmul, et ei tea, kas nad kõik on, on korras, aga kui nad siis olid oma jalad ära puhanud ja, ja me nägime, et nad pikali hakkasid vaikselt mäletsema. Sest veistega on, on see asi, et üks esimesi tunnuseid, kui, kui tervisega kõik korras ei ole, on see, kui, kui nad ei ei mäletseb. Et vaatasime rahulikult, mäletasid, et siis ei ole asi hull ja, ja tasapisi siis hakkasid nad harjuma ja ja eesti keelt õppima, sellepärast et nendega oli sinnamaale ümber käidud inglise keeli. Ja see oli siis mai keskpaik, aastal 2000. Just ja muidugi siis, kui need meil olemas olid, siis Euroopa trammikoordinaatorid, need, kes meile seda järjekorda kuidagi polnud liigutanud, need muidugi olid, olid õnnelikud, sest et tekkis Euroopa tehistingimustes elavate Kauride perre uus veri Ameerikast. Nii et selles mõttes siis võeti meid lahkesti selle programmi liikmeks vastu. Ja, ja toimetame me praegugi ja ega ei ole tänasekski oluliselt muutunud, see loomaaedade hulkus koha peal kahurid, kahurid elavad, sest et keegi ei, ei raatsigi nii väga neid neid ära mujale anda. Nii et laias laastus 11 aastat käis see võitlus, et saada endale üheks eksponaadik, siis maailma suurim sõnaline, aga tänase päeva seisuga on neid Tänase päeva seisuga on meil hetkel neli, neli kauri, jah, et me, kusjuures tähendab osa nendest Ameerikast tulnutest on, on tänaseks juba juba pilve peale läinud ja, ja, ja osa on läinud meilt mujale ja meile on tulnud nüüd ka Euroopast Berliinist siin paar aastat tagasi uus pull. Nii et, et selles mõttes asi toimib. Selline oli siis saade maailma suurimast sõralisest uluk reisijast Kaurist kes lõpuks õnnelikult Tallinna loomaaeda jõudis. Stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ja maris Tombak Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaia loomad. Loomaaia loomi.
