Loomaaialood. Loomaaia loomsed. Tere, oleme jõudnud oma sarjaga ühe võimsaima linnu juurde ja tema nimi on hiid-merikotkas. Kes lisaks kõigele muule on ka erakordselt kauni sulestikuga lind. Eestis pole teda vabast loodusest mõtet otsida Tallinna Loomaaiast aga küll. Kes ta siis tegelikult on, kus ta metsikult elutseb, mis teda ohustab kõigest sellest ja paljust muust, räägib nüüd nagu ikka Mati Kaal ja mina olen Haldi Normet-Saarna. No väidetavalt saab ka Tallinna loomaaias kuulda, kuidas hiidmerikotkad oma koduterritooriumist häälekalt märku annavad, kui sageli nad seda teevad ja on siin ka teatavat regulaarsust. Jah, see on küll üks niisugune asi, et, et kui ma meenutan kas või enda esimest tööpäeva loomaaias siis kui ma siis Carolysterniga koos tegin noh, isegi mitte esimest tööpäeva, vaid, vaid pisut enne seda, kui, kui ma käisin võimaliku tulevase töökohaga puhas. Ja kui me siis selles Kadrioru loomaaias jõudsime kõige kaugemasse tagumisse seebivabriku läheduses olevasse nurka siis nagu meie nurga tagant välja ilmusime liigostus hiidmerikotkaste meeldivalt kõlav häälitsus ja see sööbis mällu jäi kõrvu helisema siiamaani. No nad olid teid märganud ja igaks juhuks andsid teada, et siin elame meie. Ja ja selle tõttu loomaaia külastajad, kes meie loomaaias ja mõnes teises loomaaias lähenevat merikotkaste elupaigale. Need saavad kõik seda kuulda, sest niipea, kui on mingisugust suuremat liikumist märgata, nii nad ei unusta teada anda, et see plats on hõivatud. See ei puuduta ju ainult hiidmerikotkaid, eks ole, et niipea kui ka kõik ülejäänud loomad Tallinna loomaaias ja mujal maailmaloomades näevad inimesi lähenemas, siis kes kuidas annab märku, et siin elan, mina. Üldiselt küll ainult märguandmine ei ole kõigil nii häälekas ja hästi märgatav ka hiid-merikotka. Naljatades võib öelda onupoeg, meil siin elav harilik merikotkas jälle on sama olukord, ornitoloogid arvavad, et seda võiks lihtsalt Meriga hakaks nimetada, aga aga kuna Eestis kedagi teist ei ela, aga maailm on nii globaliseerunud, et me ei saa maakeelsetele oma nimedega sugugi mõelda ainult Eestimaa peal, need minu blog ja, ja ka ka loomaaiasiltidel me selle ornitoloogide poolt lihtsalt merikotkas soovitatava linnu kohta ütleme ja kirjutame, harilik merikotkas, aga tema sugulane siis neid sugulasi on õige mitu liiki, sealhulgas ka ka meie loomaaias ja kõigile võib-olla kõige paremini tuntud on Ameerika Ühendriikide vapilind valgepea-merikotkas aga kõikide merikotkaste hulgas, kõige kogukam on hiid-merikotkas, kelle mõõtmed on tõeliselt aukartust äratavad, tähendab nimelt nende üldpikkus ulatub meetrist kuni koguni 1,12 meetrini ja emaslindude. Siin on paras aeg meelde tuletada, et kollilistele kakulistele isasloomad oluliselt väiksemad kui, kui emasloomad et emase hiid-merikotkakehamass võib ulatuda kuni üheksa kilone, nii et selles mõttes ikka tõeliselt suure elukaga on tegemist ja, ja, ja ta jätab väga kauni ja võimsa mulje juba, isegi kui ainult siluetti näed. Sulestik on siis tumepruuni ja erkvalge kombinatsioon. Just tähendab sulestik nagunii, nagu meil jutuks oli, habekotkaste puhul on alguses noorlinnud hoopis hoopis viletsama väljanägemisega ja ja küll pisut enne, kui, kui habekotka puhul juba kolmanda eluaasta lõpuks tavaliselt jõuavad hiidmerikotkad siis oma uhkesse täisealise linnu välimus ja see on siis niisugune kauni läikega mustjaspruun ja samas siis suure kontrastina on erkvalged, hoo või tüürsuled ja siis ka tiibade kattesuled, et päris hoosuled on pruunid. Ja siis on veel niisugune lustlik valge lauk laubal noka kohal ja samas nokk ise äärmiselt passiivne ja noh küll, olenevalt sellest, mida parajasti nad toiduks tarvitavad, siis on niisukese kollakaspruunist kuni kuni r kollaseni välja, et kui nad toituvad parajasti lõhilaste, et siis on see nokk noh, peaaegu neoonselt helki kollane, seda tekitab siis siis karotenid, mida nad saavad niisugusest toiduobjektist ja, ja ma mäletan, kui ma esimest korda nägin nii kollase nokaga hiidmerikotkast Viini loomaaias ja imestust avaldasin siis minu sealne kolleeg ütles, et, et see on forelli söömisest, sest ma ei olnud siis veel looduses Kaug-Idas kus nad ka teatud aja aastaajal põhiliselt lõilasi söövad ja mina siis tol ajal oli see esimene Eesti vabariigi aasta või taasiseseisvunud Eesti vabariigi aasta. Ja, ja meie elu oli veel, inimesed mäletavad hoopis teistsugune. Avaldasin imestust, et ohoo, et forelliga söödati ja tema selle peale lõi käed kokku, siis mul pole neile muud anda sulle meri kõrvale. Aga full on ainuke võimalus anda kasvanduses forell. Kõik siin maailmas on suhteline, just. Nii et, et selles mõttes noh, meie nüüd ainult forelli ei sööda ja meil on üsna kollase nokaga, aga nii kollast kui on, on nendel forelli sees praegu meie loomaaia hiid-merikotkas del paraku ei ole. Looduslikuks koduks, kus nad siis nagu juba öeldud, aeg-ajalt lõhelasi ja muid sealseid elukaid toiduks tarvitavad, on siis alates Kamtšatka, st lõuna poole Amuuri alamjooksuni, Sahhalini saareni ja isegi Koreas poolsaareni. Ühesõnaga Kaug-Ida Kaug-Ida-see on siis see ala, kus nad, kus nad siis pesitsusajal vaikselt on ja peale selle siis osa nende eriti põhjapoolsest Kamtšatka ja Põhja-Sahhalini asurkonnast rändab pisut talveks lõuna poole ja ja siis võib neid näha jaapanis, iseäranis Hokkaido saarel, aga ka aga ka siis Põhja-Hiinas ka sinna pesitsema, paraku noh, võib-olla ajalooliselt kunagi on olnud, aga praegu nad seal enam ei, ei, ei pesitseja on neidki vabas looduses vähemaks jäänud, neil on omad ohud ja, ja, ja koguarvuks looduses arvatakse umbes 5000 lindu. Ja nendega on, on siis nüüd õige mitu põhjust, miks nende nende käsi just kõige paremini ei käi ja mille tõttu loomaaedade niisugune kindlustuskompaniina tegutsemine on selle liigi puhul väga oluline. Nimelt on seal see küsimus, et nad pesitsevad põhiliselt piki jõgede orgust ja samas need Kaug-Ida metsad on kunagi olnud eriti ürgsed, aga on üsna ürgsed praegugi veel. Ja kui seal Taetakse siis tegeleda mingil määral puidutööstusega, siis on jõgede veetee, see, mida mööda on kõige hõlpsam seda puitu välja vedada. Ja selle tõttu kiputakse just eriti jõgede ümbrust suhteliselt raadama. Sellega jääb siis nendel pesapaikasid, tähendab, loodusesõbrad meil Eestiski teavad, kui tundlikud on, on suured kotkad segamisfaktori suhtes, aga hiid-merikotka puhul, kuna kõrval on suur vaikne ookean oma meredega siis hiid-merikotkas eritage üldse, merikotkaste puhul on üks niisugune väga-väga oluline faktor, mis, mis nende saatust mõjutab. Ja see on mürkkemikaalide komuleerumine tegelikult toiduahela piires. Et piltlikult võiks, võiks öelda, et iga järgmise toiduahela astmega mürkkemikaalide kontsentratsioon kümnekordistub. Ehk teisisõnu, kui me nüüd üritame seda natukene näitlikumaks teha, et ütleme, kui, kui siis inimesed on oma keemiatööstuse ja muude jäätmetega siis õnnistanud seda maailma ookeani ja kui seal selles ookeanivees, mis on ju Nokia on kõige suurem ookean, mis üldse on, on näiteks mingisuguse aine kontsentratsioon niisugune, et null koma ja siis teeme näiteks kolm või neli nulli ja, ja, ja võtame ühe protsenti siis juba selles vees elaval hõljumil ehk planktonil analüüsida, siis seal selgub, et on juba null koma ja mitte enam vait kolm nulli ja üks. Ja siis suuremat selgrootud, kes siis sellest planktonilist toituvad. Kui nende kehasid analüüsida, siis muutub juba see nullide arv kaheks ja kui siis leppis kalad, kes, kes siis toituvad nendest selgrooks, sest juba nende organismi ladestub siis siis juba konstruktsioonis, kus sa mäelt ütleme, kaks nulli ja röövkalad lõhilased, kes on siis on kes toituvad nendest leppis kaladest nende organismis ja iseäranis siis keharasvas on on juba juba 0,1 protsent. Ja nüüd hiid-merikotkas, kes, kes siis toitub nendest Lõelastest seal juba selles olukorras on üks protsent ja tulemus ongi see, et nii suur kontsentratsioon juba nende maksas ja, ja mitmetes muudes organites hakkab tähendama seda, et hakkab pidurdama, nende sigimist hakkab tekitama. Olen teinud eluvõimetuid järglasi ja arvukus hakkabki maa käima, nii et see on eriti kala ja mere elukatest toituvate liikide puhul on see eriti selge see niisugune, kuna kuna nad on seotud tihedalt oma keskkonnaga, vaheldus on väiksem, siis niisugune kemikaalide komuleerumine on väga sirgjooneliselt selge ja ühesuunaline. Ehk teisisõnu, need merikotkad on tänasel päeval sõna otseses mõttes sellise mürkkemikaalide rünnaku all oma toitumisega ja paraku on vist ka nii, et mida edasi teadus on arenenud, seda rafineeritum maks, ka need mürkkemikaalid on muutunud ja nad ei anna endast hoiatavat märku, mitte kuidagimoodi mõju eemale tõukavalt, ikka kotkas ja kõik ülejäänud tegelased söövad suurima rõõmuga neid sisse või ise kaasa arvatud sellest rääkimata. Ja muidugi nii suur elukas jääb ka kergesti salaküttide ja nagu ka mitmel pool, kus ütleme, järelevalve ja kontroll on nõrgem tegutsevate muna, et sest et maailma must turg kollektsionääride hulgas on, on väga suur, et, et siis kolmanda nihukese põhifaktorina, kes või mis nende elu ja arvukust mõjutab, ongi siis siis otsene niisugune hävitav inimeste mõju ja mida teeb salakütt merikotkaga topise tähendab ei, ta isegi ei tarvitse topist teha, aga on üksjagu niisuguseid inimesi, kes kui miskit on veel eriti suurt ja võimast, siis siis sõrm kohe ei seisa paigal ja siis käib pauk, enne kui, kui jõuab välja mõelda, mis ta ka teha, sellepärast et aga muidugi kindlasti läheb topiseks ja mõneks muuks niisuguseks puhuks ka, aga aga, aga tähendab see niisugune ürgne hoiak kulliliste suhtes on olnud meilgi, et me oleme kurja vaeva näinud, tähendab, kui palju meil on kotkaid maha lastud omal ajal. Ja polegi isegi salaküttimise peale mõelda siin omal ajal ju jahimehed pidid röövlindude jalgu ära andma, et nad üldse said luba mõnda muud asja lastud oli tol ajal niisugune hoiak ja see inimeste psüühikast kaob aegamööda. Nojah, nädal aega tagasi räägitud must raisakotkas analoogiline lugu. Just just nii, et selles mõttes noh, seal mingit niisugust noh nagu ütleme, leopartide puhul jutuks oli, kus, kus mingisugune spetsiifiline rahvameditsiinivajadus oleks, seda õnneks ei merikotka puhul ei ole. Aga. Ikkagi tähendab siis kõik need faktorid kui teevad seda, et, et pidevalt küll mitte väga kiiresti, aga pidevalt tähendab selle asurkonna seisund, see seisund halveneb ja, ja selle tõttu nagu juba öeldud, see on väga oluline, et loomaaiad siis oma niisuguse kindlustuskompanii funktsiooni prooviks prooviks täita, aga nii nagu oli omal ajal leopardi kimpus Nõukogude liidus olema sedasi, et kui, kui sattus siis kas suunatud tegevuse tulemusena või, või siis ka juhuslikult mõni hiid-merikotkas ka noorlind inimeste kätte, siis kiputi seda maha müüma niinimetatud kõva valuutasaamise eesmärgil just lääneriikidesse ja nõukogude liidule omaette see ei olnud väga palju ja, ja asin, kirjeldasin oma esimest kokkupuudet hiid-merikotkas, aga siis siis oli meil ka üksainuke isend ja mitte ei olnud õnneks läinud saada uut ise lisa. Ja selle tõttu siis nägi karisten kurja vaeva ja jätkuvalt meie nägime kurja vaeva. Peale Nõukogude Liidu lagunemist hakkasid nagu teistlaadi tuuled puhuma, siis moodustati ka kunagise nõukogude liidu ja mõningate endiste sotsialismimaade loomaaedade baasil. Niisugune regionaalne loomaaedade organisatsioon nagu lühendatult on siis ja roosa, mis on siis siis sisuliselt nagu Ida-Euroopa ja Põhja-Aasia loomaaedade ja karmilt assotsiatsioon. Seal tõusis üles küsimus, et tegemist on tegelikult, et nagu liiga, kes oma loodusliku elualaga jääb just sellele alale ja selle tõttu on nagu just meie loomaaedade püha kohus just selle liigiga ja nende liikidega tegeleda. Ja siis otsustatigi algatada seesama EP programm, mis siis iseenesest juba võeti, siis tunnustati ka maailma ja ja siis üleeuroopalise assotsiatsiooni poolt ehk siis Euroopa eri paljundusprogramm just Euroopa eri väljendusprogramm. Ja noh, see on üldse niisugune programm, mis on loomaaedade jaoks väga oluline. Ja selleks, et noh, lähtematerjali saada, et siin läänepoolsetes loomades oli pisut parem seis, aga aga väga palju ei olnud endise nõukogude liidu aladel olevatel loomaaedades, samas on teada see üsna palju, uurisid Moskva ja Leningradi tolleaegse nimetusega zooloogid Kaug-Ida, mis on ju väga põnev looduslik kant mõnes mõttes võrreldav päris troopiliste aladega oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Need olid üsna hästi asja uurinud ja, ja selgus, et merikotkad munevad nii tavaliselt kaks kuni kolm munaga üles kasvab üldreeglina ikkagi üks ainukene tähendab, seal on ühelt poolt noh, vahel harva, kui, kui juhtub eriti rikkalik toiduaasta olevat, siis siis juhtub ka, et kasvab kaks poega üles, aga üldreeglina jah, see asi toidupuudusesse ja kuna nendel on see munemine ja audumine niiviisi, et nad teatud intervalliga lähevad ja hakkavad kohe hauduma, siis kooruvad ka pojad eri aegadel, nagu meil jutuks oli, habekotka puhul ja, ja kehtib ka nende puhul see nõndanimetatud Kainism, kus siis üks vennakene või või jõekene teise pesast välja surub või koguni ära sööb, ära sööb. Siis otsustati ka nagu Teaduste Akadeemia ja loomaaedade Euroopa ja Põhja-Aasia assotsiatsiooni ühisel nõul, et tuleks sellele programmile alus panna ja selle saavutamiseks siis korjata ära teatud hulk neid mune, millest niikuinii üles ei kasva, tähendab noh, nad olid jälginud mõningaid pesapaikasid ja teadsid, missuguse edukusega asjad toimivad. Ja siis selleks, et seda siis finantseerida, seda protsessi otsustati siis, et kes tahab osaleda, peab, peab selle asja Eestis ka rahaliselt panustama ja siis tekkis võimalused. Et siis need Teaduste Akadeemia ornitoloogid moodustasid mingisuguse lisafirma, kes siis kõikide nende vajalike dokumentide vormistamise järel SAISis õiguse põhjendatud kohtadest ja põen hulga hiid-merikotka mune pesast välja võtta Ta portatiivsete inkubaatorites kasutamisega siis juba metsas jätkuvalt Aude režiimile pannes ja siis üles kasvatades. Ja meil siis tekkis võimalus põhimõtteliselt selles kaasa lüüa. Kuna meie enam ei olnud nõukogude liit ei olnud ka Venemaa ja meil oli kroon, mida Vene riigis mitte keegi ei usaldanud ja oma rubla ei, ei usaldanud nad ka siis tekkis niisugune olukord, et me tahtsime saada selle programmi jaoks mõned merikotkad ja ainukene võimalus selles programmis osalemiseks oli siis vahetada need Eesti kroonid siin sularaha dollaritaks, nendega siis Venemaale minna ja, ja seal seal ülekanded Venemaa ja Eesti vahel sellel perioodil ka ei liikunud. Nii et, et pidime siis riskima sellega, et raha oli kotiga kaasas rahwary kotiga kaasas ja, ja, ja minu asetäitja pidi siis ennast asendama sellega, et panna ohtu ja, ja sul sularahapakiga siis minna Moskvasse ja sealt siis siis juba kolme või neljahiid-merikotka noorlinnuga Tallinnasse tulla. Kuidas see teekord Tallinnasse nendega välja nägi, on sellest ka midagi meeles. Ja nad tulid nii nagu meie loomaaia loomi ikka transpordime vastava transpordikastiga, mis on pealt riidega, et nad oma omapead ära ei lööks. Nii et see oli meie jaoks tuttav tegevus, kui me olime, noh, selle asja vormistamise juures oli meil Moskva loomaaed jälle abiks ja see läks meil edukalt. Ja meil siis juba Kotka mäel olid puurid olemas. Saime nad seal ilusasti noh, noorlinnud vajasid veel paar aastat enne sirgumist, kuni nad siis täiskasvanu värvid ja kombed omandasid ja mis muidugi väga oluline on. Võrreldes nõukogude liidu ajaga on see Saada spetsiifilisi söödalisandeid peaaegu kõikide loomarühmade jaoks ja see järsult kasutab tõenäosust edukalt loomad sigima saada ja, ja edukalt üles kasvatada. Muidugi on väga oluline, et oleks tegemist inimestega, kes tahavad asjaga tegeleda, sellepärast et niisugust tööd ei saa teha mingisuguse formaalse tööaega suhtumisega need on, inimesed peavad unustama mitte ainult kella, vaid vahel ka kalendri, mis kuu parasjagu on. Ja kuna noh, siiski on meil meil õnnestunud leida niisugused tublid inimesed, siis on meil väga edukalt kulgenud Se paljundamine. Ja, ja meil on praegu kaks Yin periood paari, kes regulaarselt igal aastal sigivad reeglina Me jätame Ühe nendele endale haududa ja teise siis siis korrast Audume inkubaatoris. Ja nüüd juba viimased paar aastat, et ja, ja kui siin mõni aasta on olnud niiviisi, et et kotkamamma on ühel hetkel otsustanud muna toimetada kaamera vaateväljast eemale, siis sel aastal on on küll niisugune tore aeg olnud, et oli võimalik nendel, kes regulaarselt seda meie veebikaamerat on vaadanud, isegi munemiseks hetke märgata. Ja kasepoja kasvamine on iga päev väga hästi meie kodulehelt jälgitav, nii et et ma soovitan siin kõikidel, kes on vähegi huvitatud, vahetevahel ka puhkuse ajal oma rüpe, arvuti või pihuarvuti või mistahes vahendusel meie kodulehele minna ja sealt siis siis leida, sest see, kuidas immeri kotkad oma poja eest hoolitsevad ja kuidas poeg järjest järjest, et tugevamaks ja, ja, ja uhkemaks muutub. See on vaatepilt, mida vahelduseks suplusele päikesevõtmisele või miks ka mitte tänapäeva kaasaskantavate tehniliste saavutustega rannas olles jälgida. No ja üldse vanemate poolt üles kasvatatud linnud on märksa rohkem hinnas, eks ole, kui kuna need, kelle inimesed on üles kasvatanud Tibud, keda vanemad üles kasvatavad, on, on oluliselt tähtsamad paljundusprogrammide jaoks, sest nad käituvad loomulikult, sest kipub ikkagi olema, kuigi, kuigi siis, kui inimesed kunstlikult neid üles kasvatavad, siis siis nad üritavad enda olemust võimalikult varjata ja teatud eani see probleem ei olegi probleem. Noh, siis tehakse nii, et natuke kotka pead meenutava kindaga pintsettidega antakse sellele tibule tema toitu. Aga ikkagi tähendab, on see, kui kui ema oma loomuliku hoolega seda tibu üles kasvatab, siis tekivad sealt kohe nisukesed isendid, keda ihaldavad kõik need, kes programmis kas juba osalevad või veel osalema tahavad, tahavad hakata. Ja selle tõttu ongi väga tore. Meil on, on linnud, kes ise poegi üles kasvatavad ja kuivõrd noh, alguses nagu jutuks on olnud need noorlinnud kuni kolmanda eluaastani praktiliselt on nisukesed natukene Pugala mustriga tuhk ja pruunid, siis on sedasi, et hetkel on meil kokku kümmekond merikotkast, sest et lisaks nendele paljunevatele paaridele ja nende tänavustele järglastele on veel mõned, kes ootavad paberit või, või piletit, et sõita maailmas teistesse loomaaedadesse ja neid on meilt läinud mitte ainult Euroopa loomaaedadesse, vaid ka Ameerikas. No oleme kuulnud piisavalt lugusid, kuidas kunagi Sandor Stern käis oma õpilastega Tallinna loomaaias loomi maalimas ja loomade joonistamist õpetati lastele ja nii edasi? Ei no kas tänapäeval ka sellist asja tuleb, eksib vahel mõni kunstnik või kunstitudeng loomaaeda ja võtab näiteks ette sellesama meie tänase saate kangelase hiid. Jah, kindlasti on see traditsioon, mille algatamis sandusterni panus ei olnud mitte väike, on jätkuvalt olemas ja praegu nüüd sellest sügisest tõsiselt tööle hakkav keskkonnahariduse keskus on sellega arvestanud, et meil on seal noh, niisuguse suupärase nimega kopraklass, mis on tegelikult loovõppeklass, kus me tahame jätkuvalt hakata mitte ainult loomade joonistamist, vaid ka ka modelleerimist lastele õpetama ja loodame, et me selle, niisuguse muude elukate joonistamise, pisiku, tulevastesse, kunstnikesse ja kunsti huvilistesse suudame süstida, et siin on õige mitme kunstnikuga sel teemal kokkuleppeid, eelkokkulepped ja jutuajamisi olnud, nii et need, kes on asjast huvitatud, peavad sügisel silmad ja kõrvad lahti hoidma, et kui me nende nende ringidega pihta hakkab, et siis saaksid osaleda. Selline oli siis tänane saade hiidmerikotkast, stuudios olid Mati Kaal, Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni. Loomaaia loomad. Loomaaialoole.
