Tere, kuulajad, tere, rändaja, tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Island on see koht, kus me eelmine kord jalad kindlalt maha saime. Ja täna on siis aeg imetleda sealseid võimsaid keisrid ja suurimat liustiku Atla jõhkuli. Islandlased ütlevad vat kui hääldatakse kummalise häälikuga, seal lõpus. See oli keskaegsel viiulil mängitud vana viikingimeloodia nimega tule ja jää laul ja mingis mõttes on tegelikult Islandit niimoodi ise loomustatudki, et saan tule ja jäämaa, kaks vastandit saavad seal kokku. Ja läheme nüüd tõesti vaatama kõige võimsamaid keisrid Islandil ja kõige suuremat liustiku, mille all tegutsevad Tänaseni vulkaanid. Ka juba selle Valkna ja kulli häälduse peale läks siis ma vaatan, entsüklopeedias on ta eesti keeles kirjutatud lausa kahe L tähega lõpus Atnaljakul nemad panevad sinna oma häälikuotsa ja see on väga kummaline, häälikese ei peegeldu üldse kirjakeeles ja seda sa kuulad seal algul mõtled Ta pudikeelne või mis tal on, aga tegelikult on ju islandi keel kõige algelisem keel sellele, mida kõnelesid viikingid omal ajal, noh, ta on kõige arhailise nendest skandinaavia keeltest siis saate teema juurde. Keisrid asuvad Islandil keisrite tasandikul ja sinna on tänapäeval suhteliselt hõlbus pääseda isegi Reykjavikis turismibussiga. Aga meie muidugi ei saanud seda endale lubada ja valisime hästi keerulise variandi. Ja tegelikult see oli nii, et kui me tegime tollel esimesel Islandi kahenädalasel käigul ümber Islandi tiiru, siis kõige lõpus selle nii-öelda Islandi saare ringtee juures, mis oli kõige lähemal sellele keisrite tasandikul ja seal me ronisime lihtsalt bussist maha ja hakkasime minema ja see oli päris pikk maa, minna jala, ma ei tea, kas me algselt kohale jõudnud, aga see osa Islandist ütleme Reykjaviki lähised ikkagi 100 kilomeetrit on suhteliselt tiheasustus ja seal liigub ka autosid ja ja no võeti neid vaeseid rännumehi ikka aeg-ajalt peale ka. Meelde jäi just üks taat, islandi taat, kes ei osanud sõnagi inglise keelt, aga aga kui ütlesid, et keiser, siis ta ütles, keiser, keiser noogutas pead ja sai kõigest taru. Ja panime ühe teeotsa peal, siis jälle lihtsalt maha. See oli siis temal läks edasi ja sealt me siis pidime jala kõmpima, mõned tunnid, aga jõudsime kohal. Mingid viidad oli ka, kus kuumavee allikas asub vä? Ei eriti ei olnud, see oli siis läksid. No meil oli ka. Islandil on väga korralik kaardisüsteem ja sa saad osta Reykjavik ist väga täpseid kaarte võid liikuda täiesti inimtühjal maalsel korralikku kaarti ma just mõtlengi kaart ja inimtühjal maal, minusugune saab aru, et noh, linnas muidugi, aga ja aja ja see kuulub Islandi juurde. Kaardiga liikumine ja tol päeval, kui me siis jõudsime sinna keisrite tasandikul oli jälle väga-väga viimane ja vahetpidamata tuli niisugust peent vihma taevast talla. Noh, see, kes asja juurde ja esimeseks rutasime siis selle niinimetatud suure keisri juurde saan lihtsalt. Praegusel ajal sa näed niisuguse imeliku künka otsas on suur helesinine lomp läbimõõduga natuke üle 10 meetri ja muud seal ei olegi. Aga lihtsalt see ikkagi ajalooline tähendus on tal selline, et siit on sajandeid pursanud välja niisugune hiigelsuur veesammas ja kui maailma loodust teadlased hakkasid selgitama, et mis pagana pärast maa, sest teatud kindlate vahemikudega lendab välja niisugune tohutu veejuga. Mis selle põhjuseks on, seda ei teatud siis just selle koha peal. See üks saksa loodus, teadlane Robert, vun seal 19. sajandi keskel kuude kaupa uuris seda keisrit ja seda lõõri, kust see kuum vesi välja tuli ja andis siis seletuse, et mis asi on see kuumavee allikas regulaarselt purskab ja kuna islandlased nimetasid seda keisriks, siis kõik korrapäraselt purskavad kuumaallikat kogu maakeral kannavad nime keiser. Ja põhjas on huvitav tegelikult seal niimoodi, et maa sügavalt maalõhest pääseb üles nii kuuma vett, see on aurustunud olekus ja kui ta jõuab ülespoole seal kümneid meetreid niimoodi kõrgemale, siis ta jahtub pidevalt ja jõuab lõpuks niisuguse koha peale, kus juba vesi on nii-öelda ees. Ja siis aur koguneb selle v noh, kuidas öelda, siis tropi taha ja surve kasvab kogu aeg, lõpuks kasvatasin nii suureks, et see surub selle v koos auruga igavese hooga sealt siis sellest lõõrist välja. Niimoodi see tekib. Ja see suur keiser, see purskas siis kuskil 60 meetri kõrgusele. Aga temaga juhtus niisugune lugu, et ta väsis ära. Ja kuskil veel kuskil 1900 kaheksakümnendatel aastatel oli siis nii, et kui Islandil olid suured tähtsad riiklikud tähtpäevad siis tehti niimoodi, et visati seepi sinna lõõri sisse suurtes kogustes ja keiser vihastas ja purskas, aga see oli kunstlik saavutus tegelikult. Ja, ja lõpuks ei aidanud see ka enam. Ja siis oli kummaline, et sel ajal, kui meie seal käisime, disTaali täiesti vagane aga kui me sealt ära tulime, oli aasta 2000 ja Islandi iseseisvuspäev ja keiser võttis kätte ja ise purskas hästi võimsalt. Ja jäigi purskama mitmeks aastaks. Ühtpidi võid muidugi mõelda, et noh, mis jõud seal siis nüüd olid müstilised jõud, et ta teab siiani ja teab tark islandi kalendrit ja Islandi rahva ajalugu tähistab aga teistpidi oli küll see, et mitte selle eel oli toimunud üks mahavärin endiselt, seal olid nagu need pinnase kiidel natukene nihkunud. Aga noh, maavärin toimus ka ikka kuidagi Islandi iseseisvuspäeva lähistel. Se islandlased suhtumine omaenda vägevat loodusjõududesse on ka ikka väga eriline. Seda me saime sealt on ta vahel räägivad seda nagu naljaga pooleks. No et, et kui tõsiselt ta seda räägib, aga see on teema igal pool. Üks näiteks seletas mulle pikalt, et iga kord, kui meie parlament tülli läheb, siis tuleb maavärin. Ja, ja seesama seesama suure keisri purskamine täpselt iseseisvus päeval ja, ja mingi küsitlus tehtud Islandaste hulgas, et kui paljud neist usuvad looduse haiglatesse ja kolm neljandikku usuvad kolm neljandikku kuigi nad on korralikud luterlased, sealjuures see ei häiri sugugi. Aga sellisel maal elades hakkad uskuma, ma enne ei uskunud, ma arvan ka just nimelt, et siin juhtub imelisi asju looduses lihtsalt uskumatuid asju. Ja siis seal 2003. aastal see suur keiser veel purskas isegi ka päris vahvasti. Aga praeguseks on ta jälle täiesti uinunud, nii et ei tea, teeks ta ise teab. Aga praegusel ajal selles keisrite tasandikul on tegelikult ka teisi niisugusi, purskavaid allikaid ja nendest kõige võimsam on stro kuv ja Strokur on tõlkes, tähendab või Kirnu. No ma arvan, et see võib tekkida, see tunne võib tekkida sellest, et noh, seda me läksime muidugi vaatama kohe järgmiseks Suure keisri järel. Et sealt selle keskmises osas, kus vesi välja purskab, ka seal on tõesti niisugune nagu Kirnu moodi, selline täiesti ümarate servadega, niisugune toru läheb maa sisse täiesti ümar ja põhjatu. Ja seal sellest Trokuri juures saab igaüks näha, mis keiser teeb. Ja seal on siis niimoodi, et noh, meil oli mingi argipäeval ilm vilets. Ometi oli niuke toas ringi inimesi, noh, kuskil aupaklikult 20 meetri kaugusel sellest august seal keskel nagu ootavad niimoodi ja kannatlikult oodatakse ikka minuteid oodatakse, mitte midagi ei juhtu. Aga siis sa näed, kuidas selle põhjas sele kõika niukse kaevu põhjast kerkib vesi nagu veepind üles ja siis vajub jälle kuskile nähtamatusse ja niimoodi õõtsub nagu üles-alla. Sa saad aru ähvardavalt ka ikka ja midagi hakkab vist juhtuma. Ja siis ühe hooga tuli niimoodi. Ta tõusis, tõusis, tõusis üle ääre ja valgus igale poole laiali. Ja siis kõik see seltskond Aga rohkem ei juhtunud mitte midagi, jälle kõik ootoot minut kaks, kolm, neli, viis, ja siis tuleb see välgukiirusel kõik, mis juhtub. Noh, see ilmselt, et nagunii kiiresti, et ta ei ole võimalik kirjeldada, aga, aga see alateadvusesse lihtsalt nagu salvestub, see, selle kohale kerkib niisugune noh, siukene meetrise läbimõõduga, helesinine poolkera täiesti läbipaistev ja täiesti korrapärane ja sa vaatad kägu sellest läbi. Ma saan siis ilmselt selle v ja selle auru nisugune segunemine, pomm, veepomm kerkib ja siis juba sekundi murdosa pärast lõhkeb. Ja selle keskelt kerkib ilmatu suur veesammas üles. Ja siis niimoodi lendab igasse kaarde haihtub laiali. Ja no seal, mis seal tekib, see on ka niisugune eriline niisugune pahvakas no niukene v pahin ütleme ja, ja muidugi see vaatepilt kerkib üle noh, mitmekordse maja, katuse kõrguse niukene hele veesammas, et see muidugi niimoodi, et igaüks sellest seltskonnast reageeris isemoodi, et ostab, põgenesid kabuhirmus, osa oigasid, osa muidugi olid ood vägev ja, ja olid vaimustuses sellest samast asjast. Aga vägev oli ta igal juhul, see on selge. Kuidas teiega oli, põgenesid kabuhirmus. Loomulikult olin, ma mõtlesin ainult seda, et noh, et peab ikka paar korda veel läbi vaatama selle asja. See on nii huvitav, need pisikesed detailid kõige tähtsamad toimuvat sekundi murdosa jooksul 101. hooga sa ei saa nendele pihta, sa ei jõua neid kõiki jälgida. Enneolematu Ta on ka see, kõik on nii sätitud, et inimesed nende veepritsmete pihta eriti isa ja nojah, see on see, et nad asuvadki laubaklikul mitmekümne meetri kaugusel, eks ole. Et see hoiab aga see, et kui ta sealt ülevalt, et alla hakkab tulema ja seda ma mõtlen, seda juhtub ikka. Aga samal ajal kui sul vihma kogu aeg sajab ringi aga ta siis nii kuum ei ole. Ei tegelikult minu meelest ta polnud väga kuum. Minule tundus küll, et ta ei olnud seal põhjas, podiseb nagu katlas, aga kui sa juba üles pääseb, siis õhk ju ka jahutab. Jah, jah, ja ma arvan, et, et vot see see veekork, mille ta tegelikult õhku paiskab, see on võib-olla täitsa jääkülm seal alguses, nii et selle ta peab veel üles soojendama. Nii et kokkuvõttes šampusejuga, eks ole, seal ta leige võib-olla sõjale väga tubli kuu aega jahtuda just jäises Islandi õhus ja tema siis väga korrapäraselt iga 15 minuti järel niimoodi kogu aeg seal tegutseb ei ta kedagi noh, vaatepildist ilma. Ja selles mõttes võiks teda pidada selle suure keisritäieõiguslikuks õigusjärgseks järglaseks siis praegusel ajal, aga seal on ka neid pisikesi keisrid, niisugusi noh, poolemeetriseid ja meetriseid. Seal on kokku 30 keisrit, tegelikult selles samas sealsamas. Aga nüüd siis lähme Islandi suurimale liustikul. Ja no mäletan, teisel käigul Islandile, kui oli haruldane juhus lennukiga üle Islandi lennates. Ta oli hästi selge päev ja ja pilvi polnud ja, ja kõik oli allmaastikud näha, siis selle Islandi kagunurgas oli siis üks hiigelsuur, niisugune valge ala oli niivõrd imelik ja liiga suured, et see nagu ajud mällu ja siis oli seal veel sellel jõustikus servades oli selliseid Noonat Ta pass lennuki pealt mitme kilomeetri kõrgused, niisuguste pisikeste ilusate lompide seal lombi sees ujusid nagu niuksed, valged, niisugused ebemed, need olid siis sealt liustikud pudenenud jääpangad, mis seal liustiku järves siis ujusid, et need nagu vajutasid mällu väga iseäralikud vaatepildid igatahes. Ja no tegelikult Selle Kushi liustiku suurus on, läbimõõt on tal üle 100 kilomeetri, ta on ikka ikka röögatu ala ja ja nüüd on siis Euroopa suurim liustik. Mandritel mõtlesime Norra puhul, et seal oli mandri suurim liustik, aga vaat kus on siis nende kogu Euroopa siis juba jooga paaga väljaspool mandrialasid kõige suurem liustik. Kuigi tegelikult on vist niimoodi, et kusagil seal Venemaal laial Venemaal Noojasem liha kandis on vist üks liustik veel suurem, aga see on, seda pole siiamaani lõpuni uuritud, nii sinna praktiliselt lihtsurelik ligi ei pääse, nii et et seal selles mõttes nagu nihukene ametlikult on. Kulsis nagu kõige suurem liustik kogu Euroopas. Ja sinna me läksime esimesel korral, nii et läbi Islandi keskosa jälle selle kahe teljeveolise masinaga ja see oli väga-väga tüütu sõit, sellepärast et teed praktiliselt ei olnud niisuguste kivide ja liivaõhtuks hammaste vahel krõgises ainult tuhk ja liiv ja olid nii läbi raputatud, et vähe polnud päev otsa tuli hoolega sõita, et saada läbi sellest nii-öelda metsikust idast ehk nendest tohututes tuhaväljadest. Ja siis me jõudsime selle Kulsi nagu põhjaserva tegelikult ja sealt on nagu sellepärast õige minna, et sa pääsed siis juba päris sinna liustikujää lae peale. Et lõunaservast on praktiliselt võimatu sinna peale minna. Ta nii järsk, aga siitkandist on nii järsk, ei ole. Ja sealkandis on praktiliselt täiesti inimtühi, on üks kämping ja sealt tuleb olla, sest on ainus koht, kus üldse mingit inimese lõhna ümberringi on. Ja sealt saab ka vett Öeldakse, et seal teiega raskusi üldiselt. Ja nüüd järgmisel hommikul me läksime siis teele ja kõigepealt Me käisime ühe plastilise koha pealt, need olid siis liustikualused jääsaalid ja see oli siis niimoodi, et ja sees olid tõesti niuksed helesinised noh, hiigelkõrged saalid ja selle põhjas voolas jutis ja noh, need olid siis tekkinud selle tõttu et selle liustiku all tegutsevad tänase päevani vulkaanid ja nad tekitavad sellist kuuma hingust, see sulatab seda liustiku, tekivad jõed, jõed voolavad liustiku all ja tulevad siis sealt servast välja. Ja kuna nad on soojad, siis nad sulatavad jääd ja nii tekivad need saalid, aga ega, ega sa seal kaugele ei lähe, noh kuskil 100 meetri peale ma läksin ja siis muutus nii hämaraks juba. Ja ausalt öeldes niisugune sihukene rõske ja, ja natukene niisugune rusuv tunne tuli nagu peale ja kui sa veel tead, et noh, et tegelikult see jõgi läheb võib-olla kümneid kilomeetreid, eks ole, kuskile selle sadade meede meetrite paksuse liustiku all, eks ole, kusagile, kus on juba tõeline põrgukuumus, eks ole, kust alguse saab. Et ega eriti ei kisugi nagu rändama selles suunas. Aga see on midagi väga iseloomuliku sellele liustikul, et seal all voolavad niisugused soojale. Et kuigi selle koha peal kude liustiku alt välja tuli, katsusin ka seda käega, ta oli leige, ta ei olnud kaugeltki enam kuum, ta oli kaua voolanud juba jää sees. Aga sealt me läksime siis jala nagu üles ja ta oli niisugune. No oli tõus küll ja sa kõnnid niisuguse Sõmera poolsulanud, jää peal, aga, aga ikkagi sa saad üles, liiga järsk, ei ole. Ja no seal liikudes juba noh, tegelikult tol ajal ega praegugi ei ole nüüd liustiku kogemusi kuigi palju, aga see oli ikkagi esimene ja ja seal olid mõned niuksed hirmutavad hetkel näiteks me kuulsime juba kõndide see tõustes, et ja all kostab jõe kohin. Sina kõnnid lihtsalt seal, eks ole, ja kuuled, et sinu jalgade all on Covid ja järsku ühe koha peal jalgu hajub niimoodi kusagilt nagu läbi astud, edasi tegelikult põlvest saadik pais jalg läbi, vaata tagasi selle jälje koha peal, all seal põhja ei ole ja seal Alg kusagil voolav jõgi jäi jah, kuigi me kõndisime noh, ette nähtud rajal, aga see on liustikul võimalik, eks ole, et võid võib juhtuda, kui halvasti läheb. Ja teine niisugune karm ehmatus oli siis, kui me olime seal liustiku lae peal, noh, seal on nagu kergem liikuda, ta on niisugune suhteliselt tasane rada on täpselt märgitud modi looklev rada, et seda mööda ohutu minna. Aga ma tegin selle vea, pöörasin ümber ja läksin nagu selg ees, seda rada mööda tegin nagu selja taha pilt. D. Ja siis pöörasin ümber ja siis vaatasin, et umbes minust meetri kaugusel oli jäälõhe. Ta laius ei ole kuigi suur, umbes meeter. Aga see üle ääre, vaatad siis seal ei ole põhja. Ta läheb lihtsalt kuhugile tundmatusse servadest nagu helesinine klaasnik, läbipaistev mõlemast poolest ja lihtsalt tagurpidi oleks veel mõned sammud läinud, oleks paavsti juhtunud. No kui hoidku jumal selle eest midagi juhtub, siis on ju nendel reisikorraldaja teil või nendel, kes nende lõhede eest vastutavad, ju? Kohutavad pahandused on seal siis ka midagi juhtunud juhtunud küll, sellepärast et seal ikka aeg-ajalt käib niisugusi rühmi. No see ei ole mingi massiturismi kohta, aga, aga ikkagi viiakse sinna inimesi. Ja siis me nägime sealsamas kämpingus neid fotosid, et mis siis on, kui inimene sinna kukkub? No tegelikult tavaliselt läheb nii, et surmaga see asi ei lõpe, täitsa vajud sinna nii alla, et lõpuks jääpragu läheb nii kitsaks, sa jääd kehaga sinna kinni ja siis on muidugi nad on ju väga korralikult koolitatud, väga kiired instruktorid, eks ole, need tegutsevad kiiresti. Et nad sikutavad selle inimese siis kuidagi aga sealt välja, aga ikka võtab see palju aega. Ja, ja muidugi sa võid ikka mõne ribi murda ja jääb selgroopaigast ära mis iganes. Et noh, et palju palju jama tegelikult, et hakata minnakse, minnakse, sest see on jällegi ei saa teised, kes on teistmoodi maailm, see liustik iseloomulikult janu, eritise vaatna ja kull sellepärast et need, selle kui see niisugune eripära on siis selles, et tema all podisevad vulkaanid ja meie läksime siis esimese vulkaanisaali kõrk, seal vulkaan ja see oli siis niimoodi, et eemalt vaatad, et lihtsalt jää lõpeb ära ja lähed selle serva peale, siis sa näed, et see on noh, ikka mitmesaja meetrise läbimõõduga lihtsalt seesugune lehter, kus seal igal poolt tuleb siis välja seda väävliaure ja kuumi allikaid. Aga kuna ta samal ajal asub liustikul ja seal on jää, siis see jää ja kuumus need omavahel mängides loovad täiesti uskumatuid sihukesi seoseid, segusid, seal, tekivad jääskulptuurid, tohutu jääkoopad. Ja ühesõnaga tõesti võitlus kahe algelemendi vahel sinu oma silma all nägev ja sinna võis ka laskuda ühte rada pidi, et sa näed, etsus täiesti sinu kõrval seal jää ääres, eks ole, maa seest pulbitseb välja niukene, mõnekümne sentimeetri kõrgune keev vesi, täiesti keev vesi. Ja siis teisel pool on niisugune kollast värvi niukene, poole meetri kõrgune koonus, erkkollane, seal väävliühendid, nad on maa seest auruna tulnud, aga siis nagu tahkestunud seal moodustanud niisuguse imeliku väävli härmatise täiesti ebamaised. Niisugused kujud ja värvid, mis seal tekivad ja väävliaurud, värvivad ka kivimeid, nii et selle jää ja lume eri värvide sees on need kivid seal rohelisi, punaseid, kollaseid kive. Ja mõnikord Sa näed seda liustikujääd, liustikujää näeb välja nagu kihiline kook niimoodi, kui sa vaatad tema serva, sest helesiniste kihtide vahel on niuksed, mustad kihid, õhukesed kihid. Iga must kiht tähendab üht kunagist väga ammust vulkaanipurset, kui on tuhk ladestunud liustiku peale ja siis on sinna jälle tekkinud uuesti jääkihid. Ja, ja nii et see on niisugune läbilõige paljude sajandite Islandi ajaloos tegelikult liustikud peidus. Ja sealt me noh, ausalt öeldes ma isegi panin sõrme selle selle koha peale, kus kollane väävlikoonus oli. Sealt pahinal tuli niisugust auru välja. Ma teadsin küll, et selle nimme anud vuma rool ja et see on niisugune väävliühenditest küllastunud aur. Aga aga ikkagi paneks prooviks, mismoodi ja tegelikult see noh, ta, kui ta maa sest algselt tuleb, ta on tohutult kuum, aga niimoodi noh, umbes meetri kauguselt ta ei olnud enam liiga kuum. Aga sõrm, katus niisuguste tilkadega ja siis ma mõtlesin, et, aga see on ju vääveljumal teab mis ta sõrmede ja tõmbasin kähku käe ära. Aga kogu see mulje jääaluse vulkaani juures. Ega see ikka meeldiv ei ole. Ühtpidi on seal see, et, et need lõhnad on seal niuksed, seostuvad mingisuguse tööstusmaastikku kõige rohkem lühendid ja niisugused sööbivad. No tegelikult ta ei sööbises ta, selline tunne on selline tungalt, seda massiliselt sisse, ma kujutan ette ja sul on tunne, et ta ei ole tervislik. Kindlasti see. Ja, ja teine asi ikka see, see vaenulik, kus või niisugune tunne, et, et ta võib mind ohustada. Ma ei tea, mis siin hakkab juhtuma, ma ei saa aru selle loodusepaiga reeglitega, sest aga igal juhul on ta etteaimamatu. Ja ikka noh, kovi teda võrrelda põrgukatlaga, siis on ikka üsna lähedane tegelikult põrgukatel, mis on parajasti uinumas. Aga ainult nüüd ta võib elustada iga hetk, sa ei tea, millal mingi juhtum ei tea, milline paneb ta käima ja kui me sealt ära tulime, siis, siis ma lugesin pärast aasta hiljem oligi hakanud selle Kulsi all purskama üks täiesti uus vulkaan ja see tekitas niisuguse katastroofi. Sellest isegi National Geographic, kus oli pikk lugu ja see diskogu maailma loodusteadlasi mitme kuu vältel. Ja millest see katastroof, see sain ka selle jälgi näha, kui me läksime teist korda Islandile 2001. aastal ja siis oli mõni aasta möödunud sellest katastroofist ja siis me läksime sihilikult sellesama vana ja koli teise serva, ehk siis lõunaserva, et seal on nagu kergem liikuda üldiselt ja selle koha pealt pidi olema võib-olla need katastroofi jälgiga kergem näha, ilma et seal jõustikule läheksid. No ja siis meil seal Skatla fessi rahvuspargis näidati ühte hästi põhjaliku ja mõjuvad Videot kogu sellel teemal, et mis seal siis toimub, sellepärast et üldiselt Ta oli nii, et aastal 1996, septembri lõpus hakkas selle liustikul kõlama niisugusi kohutavaid mürinaid. Teadlastel oli selge, et midagi hakkab juhtuma ja sinna kogunes silmapilkselt mõne päevaga väga kõrgetasemelisi uurijaid täisvarustuses, et no mis nüüd juhtub ja oligi nii, Oktoobri alguses see mürin murdis jää pantserist läbi mitmesaja meetri paksune jääkiht murti nende kuumade aurude ja gaaside ja tuhapoolt läbi ja siis kerkis tohutu kilomeetrite kõrgune sammas sinna võtma ei hakka, oli kohale ja siis toimusid niuksed sündmused, seda on nagu raske inimmõõtmetesse panna, aga noh lühidalt siis niimoodi, et umbes mõne nädalaga tekkis selle koha peale, kus need kuumad õhud ja aurud läbi murdsid, jää pantserist, tekkis järv, järve sügavus oli kilomeeter ja ta ei saanud nagu kuskile minna ka sellepärast, et jää all ees. Siis ta kasvas pooleteist kilomeetri sügavuseks järveks. Ja siis teadlased arenes nagu sügavuti, mitte laiutino, ta lihtsalt sulatas ümberringi jääd, aga ta ei saanud sealt liustiku alt välja, sest ümberringi oli jääseinad ees. Aga noh, teadlased ütlesid kohe, et, et ega see nii ei jää, et ta murrab kuskilt välja. Aga noh, siis kui murrab, siis hoidke piip ja, ja prillid. Ja siis samal ajal see vulkaan, see oli algselt niisugune mingisugune tühine küngas võrreldes nende teiste vägevate hulkaanidega sellel liustikul. Tema nimi oli pardar punga pardar punga vulkaan siis kis 1,5 kilone trikõrguseks kahe nädalaga. Et inimeste silma all tekib pooleteist kilomeetri kõrgune mägi kahe nädalaga puine, teatud kero, sellega kasvab kogu aeg ikka üles üle selle liustikuväljade, eks ole, lihtsalt niisugune koonus ja, ja siis oli selge, et nüüd see vesi murrab läbi ja siis selle aasta esimesel novembril tuli just sinna lõuna poole, kus me nüüd olime järel mõni aasta pärast seda sündmust vesi murdis sealt välja ja see oli siis muidugi see viis kõik minema, mis seal selle liustiku ja ookeani vahel oli. Aga üldiselt noh, vot see Island on nii hõredalt asustatud, et selles piirkonnas tegelikult suuri külasid üldse ei olnud. Ta viis armutult minema muidugi elektriliinid, kaablid, teed ja sillad. Aga inimohvreid ei olnud õnneks. Nojah, sest noh, teistpidi oli muidugi ka inimesi hoiatatud. Kuigi hoiatamine mõjus ka väga kummalised, mingisugused tuisupead, vastupidi, täpselt täpselt läksid sinna selleks ajaks, et vaatame, mis juhtub, aga neil oli õnne ja ühtegi inimohvrit seal ei tekkinud. Aga siis oli umbes niimoodi, et, et seal oli mingi kolme päeva jooksul voolas seal jõgi, mis on oma veehulgalt ainult Amazonasest natukene väiksem. Noh, täiesti uus jõgi ja see voolas ja voolas ja siis jääalune nii-öelda voolas tühjaks siis jõgi taandus jälle endisesse sängi tagasi. No meil on ju väga palju räägitud neist orkaanidest, mis on Ameerikas, seal hoiatatakse, mis seal toimub, kui nüüd seda Islandi lugu võrrelda sellega, mis Ameerika, mis nad olid kõik Katrina ja kus David ja nii edasi vägevuselt, kuidas siis on, kui neid võrrelda omavahel? Tegelikult võib niimoodi öelda, et, et kõik oleneb sellest, kus asub ta inimasustuse suhtes, et, et need jõud, mis seal nüüd aastal 2001 toimisid, olid ilmselt hullemad ja võimsamad kui need viimased orkaanid, mida me nüüd seal USA-s kuulsime ja mis igal sügisel korduvad. Aga teda, seda loeti sajandi kõige suuremaks vulkaanipurskega kogu maakeral. Aga kuna tasus sisuliselt asustamata piirkonnas, siis ta ei äratanud üldse sellist tähelepanu, kuna ei olnud inimohvreid, ei pühitud minema linnu ega külasid et, et siis ta äratanud tähelepanu, aga see jõud, see vägi, see, see potentsiaal, mis seal oli seal ilmselt võimsam. Tegelikult aga noh, ühesõnaga Meie nägime seal väga korrastatud maastikku, sest islandlased on, on väga kiired oma oma looduskatastroofide jälgi koristama mõne üksik harjunud ja et nad on selleks valmis. Ja see tee see ringtee, mis ümber Islandi käib, noh, seal nii eluline, et sinna selle taastamiseks seal ei küsita, palju see maksma läheb, sellised taastatakse hästi kiiresti. Nii et meie nägime küll noh, natukene purustatud sildu ja mõne koha pealvee poolt minema pühitud. Aga see põhitrass oli korrase põhi, sillad olid täiesti korras, kui me sinna jõudsime. Ja siis oli üks jälg, mis veel oli, et need selle liustikupoolsetel tasandikel oli siis niisugune hall niukene, ühtlane ala ja see oli siis noh, mitme meetri paksune kiht, mille see vesi oli sinna kandnud ja isoleeritud, teinud sinna ja sinna oli muidugi rangelt keelatud minna, sest seal all võis olla tohutu suuri tühikuid. Ja muidugi kulli liustik selle koha peal, kus pardarv punga parajasti tegutses, see ilmselt oli ka täiesti kujuteldamatu, mis maastikud seal olid, aga loomulikult ühtegi inimest sinna ligi ei lubata ja ainult helikopteritega lennatakse sealt üle. Ja ta on täiesti noh, kilomeetrite laiused, sadade meetrite sügavused, niuksed, uskumatud maastikuvormid, mis seal on tekkinud selle tulemusel. Aga niisugune On juba kord vulkaani loomus ja ja kui mõelda ikkagi selle peale, et kogu maakeral, kus on siis tule ja jää võitlus üldse võimalikud, kus on vulkaanid, mis toimivad jää all siis Euroopas Basneid mujal loomulikult ei ole. Põhjapoolkeral on Alaska kandis mõned niisugused ja lõuna poolkeral vist seal andide lõunaosas ja Antarktikas paar vulkaani ka seal tegutsevad, aga, aga noh, ütleme Euroopa mastaabis on see täiesti võrreldamatu nisugune, looduse ime, jääalused, liustikualused, vulkaanid, vaat kollil. Et kui see ei ole looduse ime, siis ma ei tea, mis üldse looduse ime on, sest ning polegi siis nüüd polegi ja tule ja jäävõitlus jääb kestma selles paigas ka edaspidi, nii et kuulame siia puu veel seda vana Vikingi viisi. Tule ja jää laul. Seesugune oli siis tänane saade Islandi üüratutest loodusimedest, millest tuleb juttu järgmises. Läheme Põhja-Soome stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
