Tere kõigile meie tänane maailm kogu oma erakordsuses asub Kagu-Aasias. Indo-Hiina poolsaare idarannikul on Vietnam täpsemalt küll Vietnami sotsialistlik vabariik. Vietnam toimib küll endiselt kommunistliku elukorralduse järgi, aga see ei sega sealmaal näiteks erinevate usundite olemas. No ja, ja on veel tohutul hulgal asju, mida ta üldse ei sega. Aga tänane saade on siis pühendatud vietnami usunditele ja meil on hea võimalus kuulda, kuidas sealkandis nende läbi maailma ja ise Ennast paremaks üritatakse muuta. Stuudios Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. No kuidas kommunistlik elukorraldus ja terveks Mida usundeid siis Vietnamis niimoodi kõrvuti eksisteerivad, et ei sega siis 11? Tuleb öelda, et hoolimata sellest, et me oleme harjunud Vietnamisse vaatama sellise tüüpilise idaeurooplase pilguga, et külma sõja ajal jah, me olime ühes leeris. Aga tänapäeva Vietnam on pidanud ka selle nii-öelda nõukogude bloki lagunemisega seoses oma oma asjad ümber vaatama ja Vietnami olukord on meenutatud tegelikult Hiina olukorda. Ehk siis hoolimata sellest, et sisuliselt on võimul üks partei. Kuigi muide, põhiseaduse järgi on lubatud ka teised ja neid teisigi on siis majandus tegelikult tegutseb täiesti kapitalistlik alustel, nii et ütleks niimoodi, et sellest kommunismist ei ole Vietnamis eriti palju järgi jäänud. See võib-olla seisneb riiklikus ideoloogias. Küll on aga tõsi see, et, et kui me räägime vietnami usunditest, siis natukene see kommunistlik pärand, sotsialistlik pärand mõjutab seda nägemust religioonidest ehk siis kuivõrd sotsialismiteooria järgi usk on oopium rahvale, siis siis ametlik statistika Vietnamis aastast 2009 ütleb, et 82 protsenti inimesi ei usu mitte millessegi. Ja, ja siis on väiksemad grupid, kõige suurem neist on siis budism umbes 90 protsendiga kristlus seal seitsme-kaheksa kandis ja, ja muud kuuluvad siis selliste väiksemate, ühe protsendiliste hulka. Tegelik olukord on tõenäoliselt hoopis teistsugune, sellepärast et neid inimesi näiteks, kes, kes tegelevad esivanemate kultusega sisuliselt ei loeta üldsegi religioosset, eks. Nii et hinnanguliselt hoopiski pool kusagil seal 50 protsendi ligi on siis need, keda võiks nimetada inimestest, kes lihtsalt järgivad traditsiooni, ütleme siis, Vietnami mõistes on kultuuritraditsioonide järgijad samas nende hulgas on mõningaid ikkagi väga-väga tõsiselt religioosseid inimesi, budismi toetajate hulk kaldub pigem sinna 16 seitsmeteistkümne protsendi kanti. Ja noh, siis kristluse statistika on enam-vähem õige sellepärast et seda teostab tegelikult katoliku kirik ja kirikut, kellel on sidemeid siis välismaal, et see seitse kaheksa protsenti on enam-vähem enam-vähem tõene ja pigem on siis niimoodi, et sellel sotsialistlikult propagandale on õnnestunud võib-olla maksimum kusagil 30 protsenti elanikkonnast kallutada siis nii-öelda religiooni teelt eemale. Nii et selline on siis tegelik olukord, et ametlik riigi ideoloogia on ateistlik, esivanemate kultust ei peeta üldse religiooniks. See kallutab olukorda. Ta korraks sellest sõnapaarist esivanemate kultus kinni, siis nii laias laastus me enam-vähem teame kõik, mis see tähendab, et esivanemate au sees pidamist ja hingede rändamist, uskumist ja taassündi ja mida kõik veel, aga on siis Vietnamis ta kuidagi erisugune natukese nende oma kohalik esivanemate kultus. Vietnamis nii nagu nii, nagu ka väga paljudes teistes Hiina kultuuriruumist tugevat mõjutust saanud piirkondades, näiteks Jaapanis, Koreas aga eelkõige eelkõige Vietnamis ja Koreas on esivanemate hulka tus tihedalt läbi põimunud Hiinast saabunud Kons sotsialismiga. Ja võib-olla mitte ainult konfitsionismiga, vaid ka taoismiga. Ja sellest on saanud omamoodi selline ajalooliste isikute, ent ka müütiliste isikute kultus. Ja jah, esivanemad on ka siis liidetud sellesse neil kõigil isikud. Tal on oma tempel. Tempel on tavaliselt või pühamu sarnane, nagu me oleme hiinast harjunud nägema. Templiarhitektuur sisused kopeerib hiina oma. Ja seal on siis altari peale tõstetud üks või teine jumalus Vietnamis on nii müütilisi. Näiteks selline draakon, kuningas, kes usutakse olevat Vietnami rahva esiisa. Pigem isegi nagu nagu toote siis selline kuldne kilpkonn, kes võib muutuda kangelaseks. Usutavasti kui vietnamlased natukene rohkem kui 1000 aastat tagasi hiinlastest iseseisvaks said, siis oli kilpkonnakangelane just nimelt see, kes tuli järvest välja, andis siis esimesele kuningale Iseseisvusvõitlejale üle mõõga, millega ta saaks siis Vietnami vabaks võidelda. Aga on ka täiesti reaalseid ajaloolisi isikuid, kes on tõstetud jumala staatuses, et ilmselt kõige parem näide on prints tran kes 13. sajandil võitles reaalselt mongolitega ja kolmel korral siis aitas tõrjuda mongolite vallutuse katse Vietnamisse ja lisaks sellele oli veel võimekas poeet ka, et tema on siis omamoodi sellise sõjajumala staatuses, mis siis nendes templites toimub. On siis see, et inimesed usuvad, et need vaimud, kes on siis nagu kollektiivsed esivanemad, kuhu hulka põhimõtteliselt kuuluvad ka personaalsed esivanemad keda austatakse näiteks kodus või, või isegi hotelli fuajees, on, on väikesed altarid. Neile tuuakse siis Andidena viirukit suitsutuspulki, mis pannakse sinna ette põlema, puuvilju, ka maiustusi, täiesti niimoodi küpsisepakkidena võib võib-olla seal ees raha tavaliselt selle eesmärk on siis see, et võetakse rahakotist välja kõige väiksem rahatähtpaberraha tavaliselt asetatakse sinna altarile ja loodetakse, et siis see esivanem just nagu õnnistab selle läbi noh, kõik sinu sinu kogu nii-öelda vara omandit. Ja see, see toimib omamoodi sellise ebausuna, noh umbes nõnda, et ärimehed on parasjagu sel päeval tegemas äritehingut, neil on saabumas mingisugune suur müügikoosolek, nad astuvad hommikul templist läbi, asetavad oma uue Aifouni Aipäädi ja rahakoti altarile paluvad esivanemate õnnistust ja siis korjavad selle kauba sealt kokku ja, ja lähevad siis nendega seda reaalset tööd tegema. Aga nad usuvad, et need esemed ja nende tegevus nende läbi on siis saanud esivanemate õnnistus. Igal maal on ta loomulikult väikese oma nüansiga see esivanemate kultus, aga kas me siis jätkame vietnami budismiga, mis eripära temale? Võrreldes muude kantide budismiga Vietnami budismi olukord on tegelikult selle võrra huvitav, et mitte Vietnamis ei jaganud, nii nagu me tavaliselt traditsiooniliselt oleme harjunud nägema, et ei jaganud sugugi mitte Vietnami sõda, et siis esimene Vietnami sõda, mida, mida peeti prantslastega hoopiski ja kus oli Põhja- ja Lõuna-Vietnam vaid tegelikult Vietnami jaganud kaheks või võib-olla isegi kolmeks. Noh, väga keeruline ajalooline olukord. Ja, ja selle läbi on siis mõjutatud ka Vietnami vietnami budism. Nimelt Kagu-Aasiasse saabus budism üldiselt Indiast summatralt ja see Lankalt, mille kaudu tulid misjonärid ja nemad valdavalt tõid siis kaasa selle nii-öelda algbudismille lähema eravada budismi. Aga üks koht, kus mõjutas ka siis mahajaana budism, põhjapoolne, budism ja see on Põhja-Vietnam, kuhu budism tuli siis Hiinast ja seetõttu siis Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami budismi olukord on totaalselt erinev, et lõunaosadesse on siis ka budism saabunud nagu hulka varem tõenäoliselt juba esimesed misjonärid saabunud seal kolmandal sajandil enne Kristust aga Põhja-Vietnami, siis siis pigem noh, kuus 700 aastat hiljem hoopiski Hiina kaudu, nii et see on ka äärmiselt-äärmiselt oluline näha. Ja, ja seetõttu on siis olukord säärane, et need budismi voolud on saanud siis erineval kujul areneda näiteks lõunas juhtus hoopiski nõnda. Võiks arvata, et sõja ajal oli seal suurem vabadus budismiga tegeleda, aga ei kuivõrd võimul oli katoliiklik president siis hoopiski tegelikult lõunas, mis oli siis prantslaste ja ameeriklaste kontrolli all, kiusati palju rohkem näiteks budismi taga kui põhjas, mis vajas tegelikult kõikide inimeste nii-öelda koostööd ja seetõttu pööras vähem sellele tagakiusamisele tähelepanu. Ja lisaks sellele tuleb öelda ka, et, et võib-olla nagu põhjaosa budism on oma noh, valikutes selline vabam seal on, seal on huvitavamad kloostrid, sinna on jõudnud võib-olla nagu huvitavamad õpetused, et eelkõige tasuks mainida siis puhast maad ja, ja see enni, jonni vietnamipäraselt Jenn on selle nimi, mis tegeleb meditatsiooniga. On nii, et on saanud rahulikumalt areneda, tänapäeval on, on budism nendest nii-öelda ametlikest religioonidest kõige populaarsem. Vietnamis on päris mitu budistlikku kloostrit, noh näiteks juba Põhja-Vietnamis endas Hanoi ümbruses on olemas üle 20 Erineva templi, mille juures mungad tegutsevad, kõik ei ole küll kloostrites kogunenud. Ja noh, samamoodi lõunas neid keskusi ja seoses sellega, et vietnamlased on pärast sõda kolinud elama ka teistesse maailma riikidesse, et Prantsusmaale ja, ja USA-sse valdavalt siis on vietnami budism levinud ka nendesse nendesse riikidesse, et Prantsusmaal näiteks on täiesti korralik Vietnami budistlik keskus, ajatud. Miks budism üks populaarseim või ongi kõige populaarsem seal Vietnamis, mis see põhjus võiks olla? Tavaliselt öeldakse, et budism on edukas aegadel ja perioodidel, kui noh, riiklus või ühiskond on sellesse kaosesse paisatud, et tihti just nimelt sõdade ajal pikkade sõdade ajal budism pakub sellist tõsisemat lohutust. Et küllap, et tegu on siis mingisuguse nii-öelda psühholoogilise efektiga. Ja teine moment on siis see, et konfitsianism ja esivanemate kultus said väga tugevat tuge ajaloos riigilt Vietlemisel, keiser keisri võimult keisrivõimusüsteemilt pärast keisrivõimusüsteemi lagunemist jäida. Aga noh küll küll inimeste jaoks selliseks traditsiooniks edasi, aga tal ei ole enam sellist tuge või kindlalt selgroogu kindlat süsteemi. Samas budism ei vaja sellist, budism baseerub nii-öelda üksikutel kogudustel, nii et pakub inimestele rohkem lohutust ja, ja ühtlasi on ka iseseisva ilmselt on need siis need põhjused. Nii et no meie kontekstis on päris huvitav, kujutad ette kristlust ja islamit? Ja tegelikult Vietnami kristlus on Kristlusel, Vietnamis on on väga pikk ajalugu, sellepärast et kogu Vietnami langemine eurooplast täpsemalt prantslaste kontrolli all ongi seotud. Et Vietnami kristluse ajalooga juba 16. sajandil jõuavad esimesed esimesed katoliiklikud misjonärid Vietnamisse ja asuvad siis seal seal missioneerima. 18. sajandi lõpuks, 19. sajandi alguseks on asi jõudnud nii kaugele, et sisuliselt ongi kristlikud piiskopid, need, kes aitavad luua viimase Vietnami keisridünastia Guenn dünastia 1802 Luuakse prantsuse võiks öelda siis, et just nimelt piiskoppide õhutusel prantsuse väed tuleksid nii-öelda appi, aitaksid nii-öelda ülejäänud võimutaotlejatest jagu saada, rääkimata sellest, et katoliiklased on ka need, kes siis seitsmeteistkümnendal sajandil loovad Vietnamisse uue kirja. Et teatavasti Vietnamis varasemaid tekste pandi kirja hiina keeles, hoolimata sellest, et vietnami keel oli olemas. Ja, ja või siis olid Hiina märkidel nii-öelda vietnamipärased hääldused, aga põhimõtteliselt oli tegu ikkagi Hiina. Noh, siis meie mõistes hieroglüüfid hiina kirjaga, aga prantslaste katoliiklaste eestvõttel luuakse siis Vietnami oma kiri, mis on ladina tähestikus n väga suure hulga lisamärkidega mis aitavad siis tähistada vietnami keele vokaalide erinevaid toone ja, ja igasuguseid erimärke. Nii et mõnes mõttes Vietnamisse, reisija võib-olla olla kindel, et ta saab lugeda seda kõike ladina tähestikus, aga see muidugi ei tähenda seda, et ta saab sellest sellest aru, et see on kohe-kohe kindel ja samamoodi Vietnami langemine koloniaalvõimude käe alla tuleneb sellest, et ühel hetkel see võimule aidatud keisridünastia pöördub sisuliselt kristlaste endi vastu soovib seda hävitada ja siis prantslased, kuivõrd just nagu nii-öelda ametlikult kristluse kaitseks ja võtavad siis üle selle, et Aasia ühed kõige huvitavamad pühakud on näiteks need, kes on needsamad Nuguenn dünastia poolt hukatud kristlikud piiskopid, eurooplased, kes tegutsesid ja elasid siis Vietnamis ja seal siis tapeti 19. sajandil, et aastal 1988 kuulutati nad grupina pühakuks. Et on siis selline grupp olemas. Väikene grupp protestante on ka 20. sajandi alguses, Kanada kaudu saabusid siis misjonärid ja ja, ja umbes üks protsent Vietnami elanikkonnast on siis ka ka protestandid, et ülejäänud sellest umbes seitse kaheksa protsenti on siis, siis katoliiklased, et see on selline traditsiooniline ette, mis on olemas muide ka päris mitu katoliikliku kloostrit eelkõige nunnakloostrit. Muide, nunnad Vietnami sõja ajal Lõuna-Vietnamis, kust katoliiklasi on rohkem tegutsesid Vietkongiga koos hoopiski ameeriklaste ja lõuna ametlike võimude vastu, nii et nunnad salaja hoopiski toetasid seda nii-öelda sotsialistlikku poolt. No kas Vietnami katoliiklusele on miskitpidi ka natuke nii-öelda spetsiifiline Vietnami nägu juures või mitte? Väga väikseid erinevaid nüansse võib-olla on, aga üldiselt katoliiklus on ikkagi katoliiklased. Noh, need kerged nüansid on võib-olla selles, kuidas nunna kuut välja näeb või või milline on arhitektuuriliselt see, see, see kirik või klooster, et, et noh, see on võib-olla need ainsad ainsad erinevused, mida, mida näha on, et ja noh, siis mis saab, peetakse ikka ladina keeles ja ikka on seal altari peal Jeesus Kristus, et see, et tal on võib-olla kergelt selline idamaine välimus. Noh, ma isegi ei ütleks, et oleks väga, väga ida mainet, katoliiklus on ikkagi jäänud nagu katoliiklus, eks see ole nagu oluliselt muutunud küll on katoliiklus mitmetes Vietnami uus usundites oma maise kastme läbi moondunud ja saanud millekski muuks, et nüüd on väga keeruline öelda, kas need on siis nii-öelda katoliiklasest välja kasvanud uususundid või millestki muust. Aga selline katoliiklik maitse on mitmel vietnami usus endil juures. No nende uususundite juurde me veel jõuame, aga kas annaks võib-olla äkki natuke kirjeldada tõepoolest seda nunnarüüd ja neid mõningaid sakraalseid ehitisi? No üks on meil siin kohe ees pildi peal, noh loomulikult idamaine, mis idamaine. Ja no lihtsalt on kirikutornid, mis, mis pigem meenutavad pagoodi või, või sellist budistliku templiarhitektuur ja, aga samas on, on selles arhitektuuris ju väga midagi midagi sellist, ehk prantsuspärast. Tegelikult tuleb öelda, et enamus katoliiklikke kirikuid on ehitatud just nimelt selle nii-öelda prantsuse ülemvõimuperioodil ja nüüd on ikkagi päris päris päris, sest euroopalik kopeerivad, et ega siin midagi liiga erilist ei ole, kohati isegi võib-olla nagu liiga, et koloniaalvõim üritas luua sinna Vietnami omamoodi sellise pisikese Prantsusmaa ja see kukkus neil väga hästi välja, aga seetõttu tänapäevases mõttes Need ehitised on kohati isegi nagu vales keskkonnas. Nunnarüü on nagu ikka valged mustad hallid toonid, mis on lihtsalt tore, on see, et Saigonis võib siis nunny näha. Noh, ma ei oskaks öelda nüüd, et päris igal sammul, aga, aga neid võib ikkagi liikluses näha, et täiesti tavaline on see, et näiteks kaks nunna kihutavad rolleril mööda või, või nunnad käivad mööda turgu ringi niimoodi, et et üks ostab ja, ja viis tükki tulevad korvidega järel ja reaalselt veavad seda kaupa siis siis kloostrisse, et nad on, nad on, nad on väga nähtavad ja väga markantseid. Räägime Vietnami usunditest stuudios orientalist Martti Kalda. Mida on rääkida islamist, Vietnamis? Islami Vietnamis on selline väga, väga haruldane nähtus end on taas seotud Vietnami erilise, erilise ajalooga, et Vietnamis on selline vähemusrahvus nagu Tšaamid ajalooliselt, et oli neil seal Lõuna ja Kesk-Vietnamis rannikualadel oma riik ja algselt nad olid mõjutatud hoopiski Indiast ja olidki hoopiski hindud, on säilinud hulka Tšaamide hindu, templeid Vietnami territooriumi, nii veider kui see ka ei ole ja rahvas ise hoopiski tõenäoliselt rändas sisse Malaisiast Malai poolsaarelt. Aga seoses sellega, et Vietnam asus neid siis hoogsalt vallutama eelkõige siis seal 14 15 sajand ja tungima lõunasse, siis Chamid just nagu vastupanuks valisid religiooni, mis ei ole mitte kuidagi seotud Vietnami endaga. Ja tõenäoliselt ka seetõttu, et neil oli väga tugev Malaisia seos Malaisia teatavasti islamiriik. Et siis meremeestega koos kõik Tšaamid kollektiivselt astusid islami usku. Ja, ja elavad siis vähemustena nii nii Vietnamis kui ka kui ka näiteks Kambodžas. Ja, ja on tänapäeval siis moslemid. Rääkimata sellest, et sõja ajal pärast sõda, suur hulk neist emigreerus hoopiski Malaisiasse, Saigonis on olemas päris mitu ja üldse Saigoni piirkonnas. Lõuna-Vietnamis on olemas päris mitu päris uhket mošeed, mis on ehitatud valdavalt siis Saudi Araabia naftarahadega. Ja Saigonis endas on umbes üheksa protsenti linna elanikest on ikka päris korralikult korralikud moslemid. Nii et olemas selline väga väga tugev islami kogukond. Vahemärkusena olgu öeldud, et Eestis on 2011. aasta seisuga kuskil kaheksa vietnamlased, et kas on ka neist midagi teada ja mis usku nad on pööranud ja nõnda edasi. Ei kahjuks ei ole selle päris väikese vietnami kogukonnaga üldse üldse kokku puutunud ja noh, vaevalt saab ka nii vähese vähese grupi puhul üldse rääkida mingisugusest mingisugusest kogukonnast, aga aga mul ei oleks küll midagi selle vastu, kui meil oleks siin mõni Vietnami stiilis stiilis tempel, näiteks. Jah, või äkki võtavad hoopis meie maa- või taarausu omaks, suurest armastusest Eesti vastu, aga tõenäoliselt nad mingis söögikohas või kuskil selletaolises asutuses tööl on? Vietnami uususundid Cao Dai ja H on, need on ühed igavesti põnevad nähtused ja tekkinud siis vastavalt 1926 ja 1939 26, siis kaotai. Jah, sellised sellised huvitavad on ja, ja mis on, nagu huvitav nende Nende puhul on, on siis see, et neil on mõlemal ikkagi nagu arvestatav hulk järgijaid. Gao Dylan on järgijaid mitte ainult Vietnamis, vaid ka USA-s ja Euroopas ja Austraalias ja kokku arvatakse, et kaotail on kuus miljonit, järgijad oma hoole on natukene vähem. Päris selliseid, täpseid täpseid andmeid ongi raske saada, nagu ta ise arvavad, et Vietnamis on kusagil seal kahe ja nelja miljoni vahel, aga kuivõrd neil on väga tugev kogukond Californias, mille numbreid kahjuks ei õnnestunud leida, siis on raske öelda, palju neid lõpuks kokku on mõlemad jah, loodud 20. sajandi alguses, ehk siis selle määratluse järgi kuuluvad nii-öelda New Page või uususundite hulka ka mõlemad on ka sisuliselt siis ütleme siis sünkretistlikud, sellised erinevaid religioone ja nende erinevate religioonide tavasid, kombineerivad religioonid. Et Cao Dai on siis valdavalt loonud ainest kolmest kristlus, budism ja Vietnami omamaised, ebausud ja H on võib-olla kõige enam selline küll oma maine, ent samamoodi kristlusest mõjutatud usund, et mille puhul võib-olla neid algjooni on, on võib-olla natukene keerulisem järgida. Aga igal juhul see ka tai on siis justkui rahvale lähedasem ja tal on rohkem järgijaid. Jüngreid. Ta on jah populaarsem, et alguse saanud ideest, mis muidugi pärineb Hiinast, et loodus on selline ühine nimetaja, ühinesin vormitu aines, mille üldist liikumist ja kulgu inimesed peaksid siis üritama edasi aimata, ta seal on samamoodi sees siis see in ja yang teooria ehk siis sellise Moskuliinse aktiivse energia ja siis feminiinse passiivse energia omavahel põimumine. Huvitav on võib-olla siis see, et seda naiselikku poolt esindab buda, kes peaks olema tegelikult meesterahvas, aga selles Cao Dai funktsioonis on just nagu ema buda passiivne, selline lahke, viljakas ja seda maskuliinsus Poolt Sis yangi esindab kristlik jumal. Et selline aktiivne looja, kes siis universumi on loonud. Huvitav on ka see, keda veetakse siis kao tais püha kutt, eks, et see on päris huvitav valik, et siin on üks vietnami enda mees, Guenn pinkiemm sellas 15. sajandi lõpul, 16. sajandil ja kes oli omamoodi selline hull ennustaja. No midagi sellist. Meie Nostradamuse moodi, kelle, kelle ennustused olid parasjagu nii segased, et sellest võib välja lugeda ükskõik mida saaks, kuulub nende hulka Hiina sisuliselt riikluse moodsa Hiina looja Sunja tsen kes religiooni loomise hetkel oli äsja surnud ja nüüd läheb asi tõeliselt imelikuks. Kolmas kõige olulisem pühak on prantsuse kirjanik Victor Hugo. Rääkimata sellest, et naispühakute hulka kuulub ka prantsuse rahvuskangelanna Shan tark, kuidas nemad siis koos kooga selle au osaliseks said? No vot, see ongi nüüd siis see võib olla nagu kõige naljakam moment. Shandark nüüd natukene võib-olla kõrvale jätta, aga siis need kolm meest, kelle seas siis Victor hügoogaa on, usutakse, et nemad olid siis nagu püha, kuid kes reaalselt oma tekstides väljendasid, andsid edasi sõnumit jumalalt. Et noh, kui me mõtleme siia siia juurde, et jätame selle ennustaja võib-olla kõrval, et tema tema sõnumitest võimalik palju välja lugeda ka sunni tseni kirjutised demokraatia kaitseks ja Victor Hugo romaanid. Ega muidugi see ei ole ebatavaline, et ühel kirjanikul tekib järgijate hulk, kes peavad teda noh, peaaegu et jumalaks. Et ka Sülvernil on selline tema teoste austajate seltskond, keda võiks nagu peaaegu religiooniks pidada ja noh, tänapäeva päeval, kui me räägime Tolkinist või härra Martinist, kes, kes veel praegu elab, et nende teosed on praegu saanud, et religiooniobjektideks aga, aga kao tais ikkagi Victor Hugo kuju ja pilt altari peal, et tema, tema poole nii-öelda palutakse, et noh, see on võib-olla nagu nagu kõige erilisem. Muidu iseenesest Cao Dai hierarhia meenutab katoliku kiriku oma. Neil on olemas oma preestrid, oma piiskopid, oma kardinalid ja oma paavst on olemas, kaotai Paavst, lisaks sellele on neil olemas veel, nad on, nad on jõudnud selle lühikese aja jooksul, nad ei ole veel sadat aastatki vanad, on jõudnud jaguneda kuueks koolkonnaks. Neil on oma mungakogudus. Neil on väga selline konkreetne hierarhia, neil on tohutut suurel hulgal templeid. Lõuna-Vietnami, mis meenutavad nii kirikuid kui kohalikke templeid. Isenesest välimus nendel pühamutel on, on tegelikult seinast seina. Põhiliselt tunneb nad ära budismile ja tänapäeval ka gei ja lesbi liikumisele omase vikerkaare lipu järgi mille peal on selline traditsiooniline. Me oleme harjunud egiptuse kultuurist nähtav suur silm. Nii et valitseja, suur silm, vikerkaare värvilised või jumala suur silm, vikerkaare värvilisel lipul pole nii, et see on nende tunnus. Et usk on kõvasti kõvasti rahva hulka viidud ja hoolitsetakse pidevalt selle eest, et see võimalikult igale poole jõuaks. Ja, ja, ja noh, kui ikkagi vaadata nende õpetust, siis nad on võtnud nii selliseid bioloogilisi punkte väga selgelt kristlusest, aga ka väga tugevaid punkte, budismist, näiteks äärmuslik vägivallatus, taimetoitlus, need on kõik budismist budismist laenatud. Samas eks ole, usk jumalasse ja Budasse, kui tema mingit sorti võib öelda, siis püha, kus see või inglisse. Ja samas siis noh, valik, kes on, kes on siis need kolm vahendajat inimeste seas on ikkagi noh, see on tüüpiline sünkretistlik religioon, muide sõja ajal ka nemad toetasid Viet kongi Vietnami sõja ajal, sellest hoolimata sotsialistliku Vietnami esimesel perioodil kiusati represseeriti neid taga, Need olid ikkagi niivõrd võimas alternatiivne liikumine, nii et ametlikult lubati kaotail tegutseda alles 1997. aastal. Teen seda, nad tegutsesid niimoodi pool põranda all, samasugune on lugu selle hua hooga, sest WHO liikumise rajaja oli tegelikult noh, samamoodi see nii-öelda valitsusvastane tegelane Nendes ühelt poolt nagu jutlustas ja üritas luua religiooni, teiselt poolt lõi liikumise, mis oli mõeldud alguses siis prantslaste vastu tegutsemiseks hiljem siis Jaapani okupatsiooni ajal jaapanlaste vastu tegutsemiseks ja mille pooldajaskond näiteks aastal 1945 ründas siis prantsuse koloniaalvõimude garnisoni ja ühtlasi ka selle selle tulemusena siis lõpuks aastal 1947 saadi kätte ja, ja ka hukati ja prantslased ikkagi kartsid hiiud puusood niivõrd palju, et teema keha pärast hukkamist tükeldati ja tema tema keha tükid peideti, et ei tekiks sellist nii-öelda märtrikultust. Ja religioon eksisteeris samamoodi edasi põranda all. Kuni ta siis aastal 1999 kaks aastat peale kaotaid sellises uue nii-öelda maailmalainega koos lubati praegu anda täiesti lubatud ja praegu on täiesti täiesti lubatud ja legaalne vot nüüd tho templeid eriti kusagil ei näe miks, sest üks nende põhilisi idee punkte ongi siis see ei pea olema religioosse teenistuse jaoks mingit templit, vaid seda võib ja lausa nagu peaks läbi viima vabas õhus. See võib-olla on ka üks põhjus, miks neid ei ole nii suurt järgijaskonda, neil ei ole nagu sellist konkreetset kohta, kus kokku saada. Nad on põhiliselt populaarset Lõuna-Vietnami talupoegade seas ja äärmuslik lihtsuse taotlus. Nende jumalateenistused toimuvad siis tavaliselt põllu peal. Ja maaharimise ajal saab praktiseerida siis seda religiooni, et see on selline päris huvitav mõttekäik, eks. Ja kuidas see siis välja näeb? Hommikul tulevad talupojad kokku põhupalli peale, sisuliselt võib õhu siis see nüüd palju vaid selle klotsi peale pannakse valge riie. Ja seda tuleks siis hommikul ja õhtul ja siis pannakse sinna peale lõhnaküünlad, vesi, lilled, tavaliselt mõnikord ka ka mingisugused toiduained, õunad, banaanid ja austatakse ta siis sisuliselt kõiki neid loodusvaime ja ka esivanemaid, kes on selle riisipõllu noh, nii-öelda rajamise ja korrashoidmisega kunagi sajandite jooksul tegelenud. Selle haa, väidetavalt suurim ambitsioon ikkagi on näidata oma religiooniga inimkonda päästa ja muidugi sealhulgas kaitsta ka Vietnami lasi, eks, ja no see on abistada vaeseid. See on tihedalt seotud sellega, et vietnamlased ütleme seda jooks riisikasvatus ja, ja, ja ka matusetavad üldiselt nüüd ükskõik millises religioonis on väga tihedalt seotud, et täiesti tüüpiline on see, et ta sõideti Vietnamis ringi, te näete, et riisipõldude vahel et mitte öelda sealsamas riisipõllul on ühe või teise perekonnakalmistu. See ei ole suur, aga, aga need mõned hauad ja mõnikord lausa mõnedkümned hauad on sealsamas. Üks sellest riisipõllu ruutudest on selle alla haaratud või need on seal lihtsalt, lihtsalt ongi üks haud, riisipõllud vahel see on niisugune komme neil, need on seene jah, üldine komme, et see ei ole ainult H-le omane siduda esivanemaid ja riisikasvatust. Aga see kahtlemata on selline nii-öelda loodused klitel ja noh, nii nagu sa ütlesid, et heategevusel ja sellise kogukonnavaimule ütleme siis niimoodi püsti püsiv. Ja võib-olla sellepärast, et ta oli mõnes mõttes nagu alternatiivne ka Vietnami sõja ajal, siis Vietcong ise seda liikumist, noh, surus maha, nad olid teistmoodi organiseeritud religioosses mõttes olid valmis abistama kõiki, kuigi eks ole, Vietconk soovis, et ainult neid abistataks ja samamoodi need olid siis nii-öelda vastuolus ka ka uue Vjat Nami sotsialistlike võimudega, paljud isegi põletasid ennast protestiks töötlemisel. Sõja ajal oli hästi tüüpiline põletada ennast protestiks, mungad põletasid ennast protestiks Ameerika kohaloleku vastu ja hoopooldajad on ka demonstreerinud oma meelsust pärast seda ennast põletades. Ja nagu me ütlesime, siis suur hulk, kui on Californias, et need on, siis need põgenesid koos ameeriklastega ja leidsid, et on seal hea tegutseda ja see on just see Santa Anna nii-öelda talupoegade või farmerite kogukond, kus nad on siis kanda kinnitanud. Ja ka selline detail vist, et kui ollakse kodunt eemal, siis palve saabudes pööratakse nägu lääne poole. Ja mis siis öelda lõpetuseks Vietnami ja tema usundite kohta, et eksisteerib Vietnami sotsialistlikus vabariigis kõikvõimalikke põnevaid religioone ja jüngreid juba jätkuda. Jah, ma ütleks, et võib-olla kõige toredam on Vietnami olukorras see, et seal on palju erinevaid religioone ja nad eksisteerivad kõrvu ja nad peavad üksteisega arvestama, et mitte ei ole siis nii-öelda ainult ametlikult usuvabadus ka nii-öelda sotsialismi võimu all, vaid on ka tegelik, selline nii-öelda kogukondlik üksteisega arvestamine, et see on, see on reaalselt Vietnamis nähtav ja see on tore. Selline oli tänane saade Vietnami usunditest. Stuudios olid Martti Kalda Haldi Normet-Saarna Viivika Ludvig Kuulmiseni nädala pärast.
