Delta stuudios on kunstnik Evi Pärn ja muusik Aleksander seedeeljov et rääkida sel nädalal Vene Teatris avatavast interaktiivsest heli atraktsioonist. Saiglatron. Tere tulemast stuudiosse. Tere. Esmalt olge nii lahked ja selgitage raadiokuulajaile, mis asi see interaktiivne heliatraktsioon on, mis sel nädalal siis vene teatrikülastajaid üllatab? Seclatron on siis interaktiivne Heljatraktsion, milles publik on samal ajal nii autor kui esid. Samas kuule. Muusika esitamiseks on loodud erinevad objektid, mida liigutades atraktsioonis osaleja esitab audiogeneetika poolt loodud. Ei, no ühesõnaga, see on nagu institutsioon ka meie nimetame seda atraktsioon siis sellepärast see on väga elav inimesed tulevad ja siis ise saab midagi seal erinevaid masinad, see projekt on väga pikk, seal oli erinevaid perioodid, esimene oli heliruum, see oli kaks aastat tagasi kultuurikatlas ja siis seal me proovime ehitada erinevaid digitaalsensorite, siis koos seda ja siis seal sama ruumis oli meie esimene see analak, objekt nimetab süda suur, mida allvorm ehitab meie teatrikeevitaja sel aastal ja Dmitri München ja siis. Võitnud metallkunstniku preemia, teatripreemia. Teatri teete seda ja siis seal liimitatud Siguattrond nagu ehitaja ja tema juures, aga väga suur töö siis seda keevitab väga ebastandardne objektid, see on nagu suur suuda või suur nagu Heili telg või siis no inimesed saab ise seda näha. Ja siis miks ei ole installid soola aga rohkem atraktsioon, sest seal on nagu atraktsioonist saab istuda nagu mingi erinevad jalgratassüsteemid, siis saab ette teda natukene ise käed külge Ta ise ja siis tulevad erinevad hiili ja siis saab ise muuta seda varieerida hiili, see kiirus või seda, mis järjekord, või siis näiteks meediume üks objekt, nimetamine harp, siis see on suur harf, kus on keeled, on 30 meetrit ja siis väga äge, kui sa ise tunned, et saavad, praegu võtab pitsikaator, siis terve maa kuulab seda. Mis eesmärgil see ettevõtmine algatati, et sa pole kindlasti põnev ainult nendele külastajatele ja publikule, vaid ka kindlasti meile pillide ehitajatele ja neil musitseerijatele No minu poolt oli huvi, et see on noh, nagu uurimine, töö, kus me uurime, kuidas töötab ja siis see hakkab kasvada. Ja siis veel üks momentaksime kutsuda inimesed, et võib-olla nad tahavad ka mingi proovida ja siis teise paralleel, mis hakkab nagu tark töö, see on antropoloogia, sest kuidas inimesed ise saab seda teha siis? Meil oli suur repriis kui heliruumis inimesed kardavad midagi teha. Sest nendel on, on võimalik midagi muuta praegu, kui näiteks seal oli mingi mis Anneliseerib mingi ruumi ja siis, kui sa seal liigub või tantsib või midagi teeb, siis mutavad heli. Ja siis näiteks saavad erinevad inimesed reaalne, kardavad nad. Mina, Heima tulen ära, vaatan mingi nurgas, näiteks tulevad kaks tantsijad, nad kaks tunni seal oli, nad tantsib, tantsib ja vao see Miinateegiga tantsijad kogu aeg tahavad, et nad saab mingi kokku, kus muusikud ja aga on võimalik ainult dirigent. Ja siis see kasvab praegu, see on suur, seal on ka erinevaid, siin on rohkem analoogdigitaalmeilile. Aga kuidas need pillid või masinad valmisid, et kust see idee tekkis, täpselt sellised konstruktsioonid ehitada. Seal sai inspiratsiooni kõige algusest ühest vana vene aegs multikast mis rääkis sellest, kuidas poiss sattus mängutoosis sisse ja multikas, siis rääkisid seikles, mis temaga toimusid, selle muusikamasina sees. Ja ma arvan, sellest sai alguse impulsi, et luua mingid suured objektid, mis võiksid kõlada. See inspireerib ja see multisiinse vana animatsioonifilm seal on, laps küsis ise, kuidas töötab see muusikamängu, see karp siis seal. No näiteks see oli erinevaid mõttet, no näiteks see harv ma istun ja mõtlen, et on vaja midagi teha, väga efektne ja väga suur, sama aer. Ja siis tuleb see mõte, et ma vaatan, meie teatriruum, see on väga suur kos, puuliks on siis kus suur lava ja mõtlen, et on vaja midagi, mis üle saali ja siis tuleb see idee, et kui oli lapsepõlves noh, mingi mänguasi, et me võtame karp ja siis nõel siis rääkivi seal ja kuulame, hoog nagu telefon. Ma mõtlesin, et miks ma ei saa seda katsetada ja siis meil on praegu Surcus seiski ja siis fokuma eelistan minust sõber, kes me nimetame helistaja. Ja siis ta tuleb nii, me teeme partestid ja see oli nii efektne siis Radisson Pieso elemente ja siis see keel, kuid test, mida seal oli umbes viis meetrini, Keil. Siis ma hakkan uurida. Siis uurin, et kuni kilomeeter see töötab, siis praegu meil on 30 meetrit, väga korralik, töötab see, no erinevaid objektid on oma lugu, kuidas nad tulevad, sest näiteks eile me lõpetasime üks nimetamisele helitõlk, nagu meil on see MTÜ heelitelkamis poolt töötame siis ja siis oli mõte, et on vaja üks objekt, et ta näeb nagu Heili telk ja siis ma joonistan mingi minu üks sõber, joonistab seda nagu kunstnik, nagu ilusam siis pärast me hakkame mõelda, mis me saame teha sellega objektiga ja praegu see on nagu Lukmoosinud, nagu või trummasini seal 10 rida siis inimene ise seda keerutab, siis ise valib, mis liin praegu mängib? Nimetab helitelg, aga praktiliselt see on, trummimasin näiteks. Millal siis täpsemalt on võimalik meid heliatraktsioone kogeda ja näha, mis seal toimub ja kes seal musitseerivad, nendel pillidel. Esietendus on 12 juuni. Ja päeval. Iga päev on siis heliatraktsioon, kus inimesed ise võivad seal mängida, aga õhtul iga õhtu on siis päris kontsert mis algab kell üheksa. Ja esimesel õhtul, Aleksander esitab oma heliloomingu ja koos teiste muusikutega. Ja 13. juunil on Tammo. Sumera esitab oma kompositsiooni ja 14 10. Taavi Kerikmäe keda abistab Tenko, kes valmistab mingit visuaali Taavi jaoks väljund koos koos teevad audiovisuaalne kompositsiooni. Seal on neli kuni kaheksa, see on tavaline inimene, saab nagu atraktsioonist, tuleb igal ajal ja proovida seal midagi ise teha. See idee, miks muusikut siis nad natukene töötavad ja näitavad, mis saab teha sellega, kui muusik ja minu kontsert, ma kirjutan, paar lood, mis on tavaline muusika, aga see on see ruumis. Ja ma tahan, et kui terve päev päev kõige inimesed kuulavad seal, noh, seal on rütmid, on noodid, aga see praksis on rohkem eksperimentaal müramuusika. Ja siis minu kontserdil mul kaks ettekannet, üks on spetsiaalselt kirjutatud, see on lugu, teine on minu klaverilugu ja siis pärast muusikud ise mängivad seda masinat. Ja siis Tammo, Sumera teeb Flighrimixi, ta terve päev lindistab, mis juhtub seal, mis teevad inimesed ja siis kasutab seda materjal siis ta pärast teeb omased sellega ikkagi seal väga avangard, istliku järk see ikka ei ole nagu sümfooniline muusika. Ja siis Taavi Kerikmäe, temal on natukene teine vaadata, ta juba võtsid Tsemplit tehingu juba filmin kaadrit ja siis nad juba kirjutavad midagi. Mis nad seal see erinevus, et meie laivis siis Damon laagrimix ja Taavi on enne valmistan, siis näed, siis kõik töötavad koos. Ruum, kus atraktsioone, installatsioon aga näevad nende heliloomingu vaade. Ja suuremad huvilised saavad tulla ka ise salvestama neid helisid. Pühapäeval, 15. juunil saab eelregistreerimisel kohale tulla oma Recorderiga helis alles, et iga ja teatud aeg täiesti üksi olla seal laval nende instrumentide vahel ja salvestada helisid, mis meeldivad või mis tunduvad huvitavad. Niisiis selle nädala lõpus on Vene teatris avatud kõigile huvilistele interaktiivne heliatraktsioon. Saigla Tron. Tänan teid stuudiosse tulemast, Eevi Pärn ja Aleksander rasse teljuv.
