Valge põsk, lagled. Selleks, et neile lähedale saada, tuleb sõna teises mõttes  luuremängu mängida. Väga ettevaatlikud linnud. Niisugust momenti, kus viis-kuussada lindu Kõik sööksid korraga ei olegi, alati on kümmekond,  kes jälgivad hoolega seda, mis ümberringi toimub  ja tähelepanelikud on nad ka. Neid on siin palju. Matsalu laht ju kevadel kaikub kõikvõimalike rändlindude kisast. Kuulus on Matsalu laht oma luige lauluga. Kuid eks valgepõsk- lagled annavad ka siia oma värvi juurde. Palju neid on? Ja kui ja kuhu nad lendavad seda juba räägib nähtavasti  kõige paremini Matsa looduskaitseala rahvas  kes on seda jälginud siin palju aastaid. Palju neid valgepõsklaglesid, sel aastal võiks? Sel aastal neid väga loetud ei ole. Nüüd, paar aastat tagasi käisid Tartu mehed lennuki pealt lugemas,  lugesid ühe päevaga ära 9200 lindu. 1000 lindu on siin palju või vähe. Neid on ka mitmetuhandelisi, kus nad on peamiselt peamiselt  nad on Matsalu lahe ääres peatuvad. Lähme skeemi pealt vaatama, siis. Põhilised laagrite peatuskohad on Matsalu lõunarannikul,  siin Saastna Matsalu keemu. Saastna on siin ja Matsalu keemu rannikul. Ja siis on veel põhjarannikul puise põgari Sassi Tauksi saarel. Ja jõuavad ka siia liia nurga peale. Mõnikord on neid nähtud ka teiste saarte peal päris suurte rühmadena. Aga viimasel ajal on üsnagi palju ka neid juba Aeska  rannikule jäänud pidama. Ja sel aastal oleme siin peni jõe ääresi näinud. Et siin kuskil Saaremäe kandist Üles tõusmas päris niisuguste korralike 100 kahesajaste parvedena. Kas see paarkümmend 1000 on seda nüüd vähe  või palju? Seda on ikka päris parasjagu sest seda Barenti mere  populatsiooni hinnatakse üldse nii 200000 le. Ja sellest umbes 100000 läbib Eesti. Et peatuvad suures osas Saaremaa rannikutel  ja ka siis Lääne-Eesti rannikul seal selle Hiiumaale,  Vormsil. Et umbes üks kümnendik peatub siin Matsalus. Aga mida see nüüd tähendab, peatub, mina,  sihtsin ja luurasin neid neid seal Saastna lähistel. Nad olid ranna karjamaadel sõid. Kuidas nende päeva kord on, mida, kuidas,  kuidas see peatumine käib? Nende lagnetega on selline Tore asi, et nemad tulevad oma Hollandi ja Saksamaa talvitus kohtadest. Märtsi lõpus juba saabuvad Saaremaale, meile jõuad nad  natukene hiljem. Sel aastal jõudsid esimesed salgad kohale,  kuuendal aprillil. Vaatasin järgi, keskmine 36 aasta keskmine on nüüd olnud  kuue istmene, 10. aprill. Nii et, et üsnagi keskmise saabumispäeva ajal  ja siis nad viibivad meil siin. Mai lõpuni küllaltki niisugune keskmine,  siit lahkumise päev on nendel 23 25 mai. Siis lähevad praktiliselt peaaegu kõik korraga ära oma pesitsusaladele. See on nende niisugune viimane toitumisala  siis kus nad ennast nuumavad, et jõuda ühe hoobiga Parenti  mere äärde välja. Et edasi nad enam suuri peatusi ei tee? Aga kas nad on siis kogu aeg nende nende kaasade ja,  ja, ja laiade alade peal lahti laiali? Ööbijad on ka siin. Need. Põhilised kogunemiskohad, mis ma nüüd enne skeemi peal näitasin,  need ongi põhiliselt need ööbimiskohad. Et nad armastavad e-pida vee lähedal. Ikka juba jalgupidi vees, et vähem oleks siis. Ähvardamas ohte öösiti. Aga hommikul nad lähevad ümberkaudsete põldude peale toituma. Suvitoiduks on neil värske täri. Varem nad toitusid ka ainult rannakarjamaadel. Aga nüüd. Eks ta ikka vist maitsvamad pala ka need torased ja. Kultuurkarjamaad. Et, kus nad sageli teevad, siis päris palju kahju. Nende elumuutuses muidugi on väga palju ka inimesel Oma osa olnud need suured uudismaa objektid. Kõik see väikene kraavitus, mis vanasti oli põldude ääres on  ju nüüd maha raiutud, suured objektid tehtud. Lagla armastab ikka lagedat. Ja üldse hästi ettevaatlikud linnud sest ma vaatasin,  kui ma neil roomasin nende järgi kadakate vahel. Siis niisugust momenti, kus, kus vallavat lindu ei oleks  näha olnud, ma ei tabanudki ära, ikka on kaks kolm lindu,  kelle pea on püsti ja kes jälgivad, mis ümberringi toimub. Saad korraga siis sööma saata, mõni peab ikka valves olema. Et neile niimoodi vaikselt läheneda, et ülejäänud midagi ei tea,  on ikka praktiliselt võimatu. Kes siin veel peatuvad, aga? Väga palju lendab siit läbi rabane taukane. Nüüd on ka tundrapesitsejad. Siis veel tundralindudest on palju parte,  kes meil siin ennast nuumamas käivad, enne,  kui edasi jälle lendavad. Eelkõige merivardid, aulid, setkaid on palju. Ei ole vähe ka jääkoskaid, kes ikka siit edasi jälle lendavad. Jääkoskad on just viimasel ajal siia äkki leidnud,  et väga sooduskoht on kasari sue. Seal on neid mitmeid sadu. Just eile sõitsime sealt läbi, no 500 oli vähemasti,  aga paadis pinokliga kaugele ju ei näe. Et, et seal aeska pool oli ka, mulle tundus,  et neid veel päris palju, neid võis ka rohkem olla,  aga kasarmue igatahes kii praktiliselt ainult jääkosklast. Kõik muud linnud on juba niimoodi kaugemale vasakule,  paremale ära surutud. Kuulsad laululuiged, laululuiki ja väikeluike on hästi palju. Väikeluikede arv on eriti hästi tõusnud. Et kui veel seitsmekümnendatel aastatel hinnati umbes laulu  ja väikeluige suhet üks neljale laululuige kasuks  siis praegult arvatakse, et on vähemasti üks kahele väike  luige kasuks. Kuidas valgevust lagle on? Valge Lagle võttis kätte ja hakkas meil pesitsema 81. aastal. Esimesed valgepea lage pesitsesidki siin. Matsalu alal papilaiul. Meie. Saarestiku lõunanurgas. Ja sinna nad on nüüd jäänud. Eestis on 93. aastal seitse. 75 paari valge kesklaglesid üldse kokku. Nendest siis ütleme, et viiendik oli Matsalus Suurem osa on Saaremaa ranniku väikestel saartel. Kui nüüd lagled orasepõllule satuvad siis juhtub See oleneb orasest ja oleneb sellest, kuidas neid laglesid on. Ma olen eelmine aasta, kutsuti meid ühte õnnetut põldu vaatama,  see ei olnud orase põld. Seal oli üks mees teinud endale kultuurkarjamaad ristikust  ja selle põllu olid ikka need Lagled tõesti täiesti ära söönud,  nii et peale nende juurikat ei olnud seal enam mitte midagi  täiesti must maa. Laglede vastu kõige õigem on rajada ikka jälle väikesed  põllud nende suurte põllumassiivide sisse teha. Täitsa spetsiaalseid niisuguseid ekke sest kui ta ikka  kaugele ei näe, siis sinna ta ei tule. Selle ristiku põllu peal oli ka seal kohe tuli edasi  niisugune tihe kadastik. Selle serv oli siis ainus, mis oli puutumata,  kus oli mis juba kõik jäi lagedama peale,  seal oli kõik ära söödud. Aga üldiselt siin on, oleme ka katseid läbi viinud. Et lagle ikka sööb orase ja nende põldude pealt neid teri,  mis jäävad mullast välja. Sellepärast on väga tähtis, kuidas külvata. Et oleks korralik tehnika ja et mitte terad ei jääks mulla  peale Et oli lausa nii, et 30-st terast, mis pärast külvi oli maa peal,  siis järgmiseks päevaks oli ainult veel 0,5 tera iga  ruutmeetri peal alles. Korjatud jah. Et et loota, et vihm kohe peale tuleb ja,  ja see tera seal maa peal ka idaneb. Lagle de juuresolekul ei ole küll mõtet. Kas see ristiku põld oli siis täielikult hävinenud  või või ta tõmbas ainult ülevalt need sellest? Ei, no juured ja, ja need pungad olid ikka alles ju ju ta  pärast ikka jälle ellu ärkas. Aga karjamaadel üldiselt jättis katsed sellised muljed,  et midagi olulist ei juhtunud peale selle,  et ta väetas mingil määral et ainult kevadel sai karja ajada  nädal või kaks hiljem, oleneb siis kas siis vihma tuli varem  või hiljem, kuidas see rohukasv oli? Sinna karjamaale, et nii palju võttis ikka seda rohukasvu vähemaks. See väetamine ikka on vist päris võimas ma nende kohtadel,  kus ma käinud olen, seal on ikka junn junnis kinni,  lausa. On on, no heinamaadel muidugi on see veel eriti hea,  et, et heinaajaks on kõik taastunud. Ma olen päris palju lugenud neid ka Lääne uurimusi,  mis Lääne-Euroopas on tehtud just talvitusaladelt  ja mingi ühe koha peal oli, et, et kahju ikka oli. Seal olid kaks korda niideti heinamaad, et  siis esimene saak oli mingil määral väiksem. Kui mu mälu mind ei peta, siis kas 15 16 protsenti,  aga teise teine saak oli isegi veel suurem. Et see väetis on päris tugev. Mis nad annavad tagasi? Ei tea jah, no muidugi see, kui on ikka,  tahad varakult ajada loomi peale, siis on muidugi lagle kahjuks. Et, et. Rohu kasvu, see jääb hilisemaks. Aga enam mitte mingisugust kahju, väga palju aetakse laglede kaela. Aga paraku päris meie tehnika juures ei oska  ka öelda, kas on nüüd lagle kahju olnud,  on näidatud ka päris musti kohti, aga tükati jätab  ka sellise mulje, et sinna ei ole nagu eriti külvatud. Meie põllud on ju teada, millised nad kolhoosi ajal oli. Et mõni koht jäi lihtsalt, kuna oli madal seal. Sel ajal, kui haritu oli, loik jäi ja siis jäi kündmata  ja mis sa pärast sinna ikka enam külvad ja pärast oli hea öelda,  et näed, lagle jäi ära.
