Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Juba ammu saime kuulaja küsimuse sügistööde kohta kasvuhoones, siinse on. Tahaksin teadmisi, et kuidas saaks desinfitseerida tomati ja kurgikasvuhoonet, et haigusi ei tuleks olemasolevad sealt ka hävineks. Sügisene desinfitseerimine oleks tulnud kasvuhoonetes siis teha, kui õues umbes 10 plusskraadi oli toimetuse tunnustus kõigile, kes õigel ajal virga tulid ja keelse töö juba unustatud on. Meie arhiivis on agronoomi Tammsaare nõuanne, mida kuulates saate kontrollida, kas kõik sai ikka õigesti tehtud. Kasvuperioodi jooksul saastub kasvuhoone ja pinnas tervikuna haigustekitajatest, seina ja pinnasepragudesse talvituvad kahjurid ja nende vähendamiseks oleksid vajalik teha sügisel pärast viimase saagi koristamist Deso tööd. Neid võiks teha siis kahes järgus. Esimene oleks kohe pärast viimast saagi koristamist kasvuhoonetaimed üle pritsida vaskoksiidkloriidi lausega, milles on veel lisatud kahjurid jaoks Fastacki. Ja see oleks siis 60 kuni 80 grammi 10 liitri vee kohta vaskoksiidkloriidi pluss sinna siis Fasdaq kahjurite jaoks 15 milliliitrit 10-le liitrile veele. See on siis, kui ma olen juba kõik taimejäänused kasvuhoonest välja viinud. Korista vastupidi, see tuleb teha ennem, kui te olete otsustanud, et rohkem enam saaki ei korja, siis pritsite kõik taimed, mis kasvuhoones on selle lahusega üle jätlanad, siis kolmeks neljaks päevaks seisma ja siis viia koguse taimemass välja ja põletada, kindlasti põletada, mitte komposteerida. Ja nüüd teistkordselt, kui on viidud välja kõik need taimed oleks soovitav ka viis kuni 10 sentimeetrit pinnast seda kasvupinnast eemaldada, seda võib nüüd komposteerida lehtede ja, ja noh, sügisel ja jätta seisma vähemalt kolmeks-neljaks aastaks siis seal nende protsessidega hävinevad haigustekitajad ja kahjurid. Ja teistkordne on nüüd juba siis, kui on taimed jäätmed välja viidud, on vaja kas teha sellesama lahusega teistkordselt, aga nüüd juba kõik kasvuhoone klaasid, seestpoolt raamid, seinad, tööriistad, millega seal kasvuhoones on töötatud, jaga pinnas üleni või teha väävlisuid või gaasitada. Kasvuhoonet saab ka kevadel korda teha ja siis võtame selle teema uuesti jutuks. Järgmine kuulajaküsimus on aiaga kaudselt seotud. Kuidas marineerida küüslauku talveks säilitamiseks? Laatadel ja messidel käies olen näinud kõrgetes, neli nurksetes klaasanumates eri värvimarinaadis küüslauku müüdavat Taani pärit talu. Samuti on meil Eestis kodustes tingimustes marineeritud küüslauk müügil. Nii et ühest küljest on see justkui moekaup. Teisest küljest kipub küüslauk pärast jõulukasvu vaba minema ja marineerimine on hea moodus küüslauku säilitada. Kõige paremad marinaadi retseptid ja õpetussõnad leiate hoidistamisraamatutest, mida raamatukogudes peaks leiduma ja 2006. aasta seitsmenda oktoobri Postimehe tarbijaleheküljelt. Kolmas küsimus käib hiirte rottide kohta. Tänavu sügis on selle poolest natukene eriline, et hiired ja rotid ajavad ennast igale poole varakult juba majadesse, kuuri alla, lauta ja midagi ei ole teha. Tuleb hakata mürki panema firmapest kemikal, kes muuhulgas ka näriliste mürgi maaletoomisega tegeleb. Test, kemikaali juht Heiki kruusalu. Mida tahaksite inimestele südamele panna, kui nad hakkavad väga laialt reklaamitud siniseid Brody kuubikuid näriliste tõrjeks üles panema? Tegelikult on nii, et auto siis sinine Brody, kuubik või mis iganes muu näriliste hävitamiseks mõeldud mürksööt tuleks seda siis panna vastutustundlikud sellise arvestusega, et see koduloomal ei oleks võimalik teda kätte saada või vähemalt vähendada seda riski ja kasutada siis selleks kas siis spetsiaalsed söödamajasid või siis sobivad ka näiteks Mustamäetorud lõigata parajad jupid ja sinna sisse siis panna, et see koduloomad teda kätte sealt seest isaks. Teine reegel oleks see, et panna siis välja korraga teda vähe aga siis sagedasti kontrollida, vajadusel siis lisada, et sellisel juhul me saaksime õigel ajal jaole, kui see koduloom on ikkagi selle mürgi seal sees kätte saanud. Väikene kogus tõenäoliselt koduloomale ei tee veel midagi, sest need tänapäevased rotimürgid on siis valmis kasutamiseks ja konsultatsioon on seal ikkagi niimoodi, et 0,005 protsenti, mis on rehkendatud siis roti kehakaalu peale mis roti peal tapab siis see veel nagu kassi või koera, noh veel ei tapa, koduloom peaks sööma, eks märksa suurema koguse ja sellepärast siis peakski, panevad juba vähehaaval korraga välja, et, et siis kui me näeme, koduloomad teda ikkagi söönud, siis me jätame selle asja katki ja teine asi, et võimalusel kasutada ka lõksu lõksu puhul ei ole siis seda koduloomade mürgistuse ohtu üldsegi olemas. Kui me nüüd mõtleme tavalise talumajapidamise peale need hooned, aidad, laudad, saunad, sahvrit. Kui me märkame rottide hiirte kahjustusi, missugune paik oleks kõige tulemuslikum, kuhu seda näriliste mürki välja panna? Kui nad iga aasta ikka kipuvad tuppa tulema, siis tuleks juba pandusin augusti lõpus septembri algul panna väljaspoole maja maja seinte äärde parajad torujupid, nagu ma ennist rääkisin ja sinna sisse siis rotimürki ise samasuguses vaas talukompleksis ja kasutan nüüd aastaid seda meetodi nagu edukalt, et tuppa ei olegi tarvis panna, nad saavad väljastama doosi juba kätte. Lõksu ülespanemisel on ka mingi nipp. Tahan ikka, et lõks tuleks panna ikka seina äärde ja siis selle pedaaliga seina poole, et siis, kui see hiir kipub ikka jooksma mööda seinaääri, et siis ta jookseb sealt nii või naa sealt üle, kui ta jääb nagu seinast eemale, siis ta efektiivsus juba langeb. Ja tihtipeale noh, võiks kasutada selliseid igasuguseid, tagusid diivanitagused, kapitagused just sinna panna. Sest kus on lage koht, sealt jookseb nagu vudinal üle hirmuga, nagu tunneb ennast nagu kaitstuna varjatuna, siis seal ta toimetab nagu rahulikumalt ja seal siis ka suurem tõenäosus teda kätte saada. Missugust sööta peaks sinna lõksu peale veel panema? Sööta, kas leiba sinna näiteks leib, on väga hea panna, et niukene kuulikene täpsustada ja sinna peale panna. Juust võib ka, aga ega juust kõige atraktiivsem hiirele polegi, vastupidiselt levinud. Arvamusele aga noh, leib, lihatükk, haridus on selles mõttes kõige parem, et ta ei lähe nagu roiskuma ja püüab küllalt hästi. Teada on ka see, et kui roosiistikud või elulõng või mõned muud õrnemad taimed, mis vajavad talvekaitset Ta pakasekaitsekangaga, siis sinna alla lähevad meelsasti talvituma ka närilised hiired, rotid, ja hakkavad seal näiteks roosivõrseid ja pungi, rohelisi pungi sööma. Mida peaks silmas pidama, kui mürksöötasid panna niisuguseid talvekate juurde või alla? No võikski panna talvekate all jällegi need samaksed toru jupik kuu sisse, siis saab seda mürki ohutult ladustada. Niimodi mitmed aiandi kohtavad siin kohe siin suures pakendis 10 kiloga laiendatud ja niimoodi kasutavad juba mitmed aastad edukalt. Mürgiga on alati risk, eks ole, et midagi teha ei ole. Peame valima ja siis seda targalt kasutama. Juhtub, et, et kass või koer saab kätte mürgituse tagajärjel surnud hiire või roti ja hakkab seda närima. Kas võib olla oht, et väiksemale koerale või kassile tekib sellest endale mingit terviseriski? No selle kohta on arvamusi nii ja naa ja inimesed ütlevad, et neil on ka kogemusi, et see niimoodi on olnud. Aga tegelikult teoreetiliselt sellist asja juhtuda ei tohiks. Sellepärast et see mürksööta on juba ära reageerinud selle hiire või rotiperega ja paljukest sööta siis ikkagi söönud on. Ja nagu ennist mainisin, siis koera või kassi kehamass on ikka kordades suurem kui rotil kui hiirel. Ja see tõenäosus, et ta nüüd selle tagajärjel ära suureks ka siis, kui mitu tükki sööb, see on ikkagi väga-väga väike. Kas lemmikloom, koer või kass on ka ise nii tark, et ta ei lähe rotimürki, kui see on nii avalikult välja pandud, ei lähe seda närima ja sööma. Ei ole nii tark, siin on nagu erinevaid rotimürgid ja Brody eelis on see, et temal on lisatud seda bitraks mõruainet, mis teeb ta siis koduloomadele vastumeelseks ta teda suures koguses kindlasti sööta võib-olla maitseb. Aga ta ei söö seda reeglina muidugi noh, koerad on eriti erineva temperamendiga, kes teab, mis mänguhoos võivad siin ikkagi võib juhtuda, neelas sellepärast, et igal juhul siis ettevaatusabinõusid kasutama. Heikki Kruus alul on kõikidele veel üks oluline meeldetuletus kõigile meile siis, kes kasutavad poest ostetud näriliste mürki ja see on Välitingimustes kasutamisel on alati kõrgendatud risk, et koduloomad ikkagi need võivad kättesaadav. Ja sellepärast peaksime olema eriti kindlad kontrollimisele juurduks, ühtegi kohta vahele, kuhu me siis mürgised oleme välja pannud. Ja peale tõrje lõppemist tuleb kindlasti kõikide mürkide jäägid ära korjata. Ja selleks, et me saaksime olla 100 protsenti kindlad, et me pole ühtegi kohta ära unustanud, saab ainult olla niiviisi, et me oleme kõik kõik kohad nagu ära märgistanud ja kõik kohad on nummerdatud ja hea, kui on ka selline plaan nagu paberi peal olemas, siis see on 100 protsenti, et me saame kõik need mürksööda jäägid ära korjatud pärast tuli lõppemist ja tundub veidike bürokraatlik küll kodustes tingimustes sellist paberimajandus pidama hakata. Aga nagu öeldud, et tegemist on ikkagi mürkainega ja siinkohal ei ole ükski ettevaatusabinõu üleliigne Kuidas oleks kõige kergem ja lihtsam märgistada? Ma arvan, et kui murud näiteks orgudesse maa sisse panema, siis puutikuga lihtsalt paneme puutikud ja vähesest, piisab sellest, ja kui neid on rohkem, siis mingi numbritena seina külge. Ja kui on seda maja, siis kirjutama vildikaga, kuidas iganes, loominguline lähenemine, kuidas seda siis sinna seda numbrit sinna märki külge saada. Aga elu ilmselt näitab, et meelespidamise peale ei saa loota. Jah, praktikas küll, inimesed on nii palju, mida meeles pidada ja kui kohtunik või viis või rohkem, kuhu neid pannakse, siis kipub ikatud mõni ära ununema. Mis juhtub, kui need ära söömata, mürgikuubikud loodusesse või kuskile aita lauta kauemaks vedelema jäävad? Tegelikult, ega sellest loodusel nüüd midagi ei juhtu, aga võib lihtsalt olla väelase koduloom ikkagi saab tema kätte ja kuigi seal on sees, aga me kunagi 100 protsenti ikkagi ei tea, et ei ole garanteeritud, et loom seda ei söö ja midagi halba juhtunud. Ja kui ma olen need jäägid kokku korjanud, mida närilised pole ära tarvitanud, mida nendega siis edasi teha? Kui nad nüüd on kasutuskõlblikud veel, ütleme seda puhul, et tal ei ole nagu väliselt midagi häda, siis võid nad lihtsalt järgmiseks korraks nagu hoida. Ja kui nad riknenud, siis tuleb ta olmeprügiga prügimäele saata või põletada. Nõu andis Heiki kruusalu. Tuletame meelde, et 26. novembril alustab tart kutsehariduskeskus kuni detsembri keskpaigani kestvat koolitust. Tõstesarja aiastiilid õpetatakse regulaarset ja vabakujunduslikku aiast, stiili, maakodu, aia, modernse aia, jaapanipärase, aia, feng shui, aia, alpiaia, turbaaianõmme, aia, metsaaia, tarbe- ja ürdiaia rajamist. 27. novembril toimub Pärnumaal Tori vallas ja 28. novembril Jõgevamaal luua metsanduskoolis õppepäev, metsakahjustused ja nende vältimine. Ning tuleval nädalavahetusel on Tartu näituste messikeskuses rohelist eluviisi tutvustav Eco mess 2008. Tänaseks kõik kuulmiseni tuleval pühapäeval.
