Kuula rändajat. Tere kuulajad, tere, rändaja. Tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Ja me jätka oma rändur Rootsimaal ja täna jõuame muinasjutt tulisele Ölandi saarele. Ja see asub Gotlandi saarest lõuna pool, kus me eelmisel saate ajal rändasime. Kaunis Rootsi rahvaviis klarnet til veidi igatsev, veidi vanaaegne, arhailine ja Ölandi saar jätab tegelikult kokku samasuguse niisuguse arhailise mulje. Seal on säilinud palju ajaloojälgi ja palju loodust, mida mujal Rootsimaal enam alles ei ole. Ja Ölandi saar on suuruse poolest, ütleme siis Saaremaa ja Hiiumaa vahepealne, aga ta on väga imeliku kujuga, ta on niisugune peenikene ja kitsas soolikas Gotlandi saarest allpool niukene pikk, kuskilt läheb natuke laiemaks ja ja no üldiselt siis lõpeb jälle sellise peenikese ja pisikesel ja ta pikkus on ligi 140 kilomeetrit, aga laius kõige laiema koha pealt on 16 kilomeetrit, nii et see on ikka täitsa niisugune pikk-pikk, peenikene saar aga, aga noh, küllaltki pikk ikkagi ja ja sinna me sõitsime praamiga Gotlandi saarelt. Aga ära tulime silda mööda ja see sild on umbes üks, kuus kilomeetrit pikk ja, ja seal tuli kohe meelde need meie Eestimaa arutelud, et kui üle Muhu väina tuleks Sildet, mis siis Muhu ja Saaremaaga juht, üks et siin oli nagu näha, mis on juhtunud aastal 1972 ehitati see sild ja seal on tohutu tihe liiklus, praegu bussid, autod sõidavad ja ükski Ölandi elanike ei kujuta ette, et seda silda ei oleks. Muidugi ma arvan, et enne seda oli ta veel arhailise, me seal oli säilinud veel rohkem seda puutumatut loodust. Aga teistpidi noh, tuli sinna suurlinna tuled sisse tulnud, suurlinna tuled, autode vool, turistide vool on on kindlasti mitmekordselt selle silla tõttu too kasvanud juba ligi veerand sajandit tagasi, aga samas noh, tegelikult ikka Öörlandi nägu on säilinud tegelikult. Nii et, et noh, et võib-olla seda Saaremaa silda omal on niisugune tunne, et kõik see, meie arenev ja, ja siukene tsiviliseeruv Eesti meil ei ole sellest pääsu ükskord niikuinii ta tuleb, sild, millal ta tuleb, see on iseasi. Aga aga see ei ole maailma lõpp, nagu oli näha selle landi silla puhul, mille kogemus on juba ligi veerand sajandit. Ja see landi pikk ja kitsas saar, see on vahelduva loodusega, tal põhjaotsas on nisukesed liivakat männik. Ja siis on seal keskosas on nii uhkeid tammemetsi, mida ma ei ole kusagil Rootsis ega isegi Põhjamaades mujal näinud. Looduslikud, tammemetsad tammede ümbermõõt üle kolme meetri, tri sel võimsat luuderohu liaanid keerdunud ümber puude. Hästi selline põline puutumatu tammemets oli Ölandi saare üks üks pärleid. Ja no siis seal puisniite, mis on ju Eestiski tuttavad, aga Elland nende puisniitude. Ta jätab ka niisuguse vanaaegse niukse talu poelsiku mulje. Siin-seal pisikesed külad, ühtegi suurt linna ei ole teha, hästi tore on seal võõral liikuda, sest inimesed on sõbralikud ja, ja kõik on selle peale nagu mõelnud, et keegi tahab uudistama tulla. Et mulle hästi meelde see, see ilus komme, et mitte keegi näiteks ei pahanda, kui sa tahad mere äärde minna, seal vahepeal on, on puha eramaad seal Rootsis igal pool, et, et vahepeal on aiad ja väravad. Aga sa võid nendest eramaadest läbi minna, seal on ainult viisakalt palutud. Pane palun värav kinni, kui sa lähed, aga mine sinna mere äärde, pane oma telk sinna, ole seal eramaal ja hea, see on see Põhjamaade ilus komme ja eriti Ojulandil, kus on tegelikult ikkagi need külasid päris tihedalt ja, ja ka võõraid käib päris palju, siis nendesse suhtutakse ikkagi väga noh, kuidas öelda leplikult ja ollakse, aru saavad selle suhtes, et et inimene tahab näiteks mere äärde minna ja ei panda seda teed kinni ja eeldatakse, et sina oled samasugune samasugune mõistev ja jätta endast ühtegi kõige pisemadki kübet maha sinna, kus on näiteks telgiga oled olnud. Kas siin ei ole natukene ka sellist mõtteviisi, küsin ma nahaalselt, et noh, turistid ju toovad raha sisse ja nõnda edasi. Kaudselt jah, aga näiteks ütleme, kui me seal sõitsime näiteks selle suure tee pealt mere äärde piki kitsast teed, Me meil tuli umbes viis korda mingeid väravaid kinni ja lahti teha. Nendel inimestel, kellele need maad kuulusid, Nemad ei saanud küll siin isegi kasu sellest, et me sealt läbi sõitsime. See oli niisugune ühine kummuuni ühtsus selles mõttes küll, et nad said tulu, maailmavaade on selline tolerantne, inimlik just põhjamaiselt niisugune mõistev ja tolerantne just nimelt, aga võib-olla noh, selle Ölandi nagu loodust ühesõnaga iseloomustada siis see sõna on paekivi. See on seal nii tegija. Et ühesõnaga, esiteks Ölandi läänerannikut palistab paekallas ja see on täpselt seesama paekallas, mis palistab meie põhjarannikut. Ta läheb siit lääne poolt, läheb mere alla ja siis just töölandi rannikul tuleb uuesti välja dioloogiliselt täpselt sama asi. Aga sinna ta madalam, kui meil kõige kõrgem on kuskil 15 meetrit kõrge, aga mõne koha peal on ta väga huvitav, noh, näiteks on kohapeal olid sellised, kogu rannik koosnes nagu paeplaatidest kõrgem laine isegi tuli sinna peale aga nagu nihukest dastangut nagu polnudki, aga kõik oli niisugune täiesti laudsile nagu tantsupõrand. Ja seal kassas päris huvitavaid taimi paeplaatide sees oli näha fossiile kunagi. Karl linn pani nendele nimeks Neptuuni põllud, stega poeetiline nimi, et, et noh, mere lähedal ja mere mõju. Karli, need on ju kaasaja botaanika isa. Ta on loonud selle taimesüstemaatika, mis siiamaani on kasutusel ja ta on rootslane ja tema kuskil 34 aastaselt käis väga põhjalikult Ölandi saart uurimas ja tema kirjeldatud ja nimetatud on ka paljud paigad seal, sest ta leidis, et niisugust loodust ei ole ligilähedastki mitte kusagil Rootsis ja aasta oli siis 1741, kui ta seda seda Ölandi legendaarset retke tegi. Ja, ja see on just see eripära on just siin siis selles, et nüüd selle paekalda järel sisemaal asuvad hiigelsuured loopealsed tegelikult ütleme Ölandi saare lõunaosa ongi ainult üks suur loopealne. Rootsis nimetatakse seda Alvariks ja see on Alvar on loodusteaduslikult erakordselt põnev. Me oleme rääkinud sellest kunagi, kui me Eestimaa looduse imedest kõnelesime. Et seal siis õhukese mullakihi all on lausaline baas nagu, nagu saunalava ja seal on nii erilised tingimused, et selle tõttu kasvab seal ka väga eriline taimestik ja elavad erilised loomad. Ja loodusteadlased ütlevad, et, et need Alvarid ehk loopealsed kogu Euroopas on suured haruldused. Neid leidub siis ainult Eestis ja Rootsis. Aga see Euroopa kõige suurem Alvar, seal saab Ölandi saarel, selle läbimõõt on kümneid kilomeetreid ja seal me veetsime ka ikka põhjalikult aega, et see oli noh, nii põnev, liht sealt. Ja isegi autoga sõites võtab aega, enne kui sa sealt üldse kuidagimoodi risti läbi saad. Ja need maastikud on, noh, eks Eestimaal on kahju loopealsed, eks ole, põhja ja Lääne-Eestis noh, niisugused lagedad alad, mõnikord kadakased ja eks siin halvaril samamoodi, aga sellel Ölandi suurel Alvaril, aga, aga siin on, need mõõtmed on, on täiesti teised, need silmapiirini on kõik lage. Et niisugune madalaid põõsaid siin-seal tuul tuhiseb, natuke niisugune tunne, nagu oleksid kuskil stepis, mis on siis ju meist palju palju lõunapoolsemates aladel või tundras mis on meist jälle palju palju põhjapoolsemates aladel. Et, et see on väga ise äralik, sihukene, avatud maastik. Ja see, et ta meenutab Tondrites step, seda ütlevad ka loodusteadlased, siin elab selliseid taimeharuldusi, kelle päriskodu ongi kas tundras või stepis. Ja nendel aladel on muidugi taimed na minu enda lapsepõlvekodu lähedalt tuttav muulukas palju magusam kui metsmaasikas. See kasvab ju loopealsel ja see, kas oska seal suurel halvaril aga näiteks niisugusi imelikke taimi vaatad nagu maapinnal oleks nagu punased marjad maha pillatud. Vaatad lähemalt, polegi marjad, need on taimelehed, valge kukehari, tema lehed olid veel nüüd august, kuus, kui me käisime kaks aastat tagasi, siis lehed olid punakaks läinud juba, sest august on august. Aga need olid täiesti ümmargused, sest nad on siis nagu niisugused lihakatsest, seal sees on kogutud palju niiskust. Et selle tõttu, et, et siis see taim peab sellel kuival paepealsel vastu, kui, kui seal on liiga põuased ajalt. Ja putukatest oli lõbus püüda pildistada ühte, keda ma ka Eestis olen üritanud, ma pole siia maanidest pilti saanud, tema nimi on käristaja seal niimoodi, et et ja seanimi algab nina eest kuskil kõnnid õhku, lendab päris pikalt ja kui ta lendab, siis ta teeb niisugust tohutu kõrvulukustavad sirinat. Tõesti, selle järgi ongi ta nime saanud ja lennates tema tiivaalused tulevad nähtavale, need on väga punased. Sa vaatad, et noh, niisugune suur, peaaegu sõrme pikkune punane käriseb elukas, noh et ega ta ei saa ju kuskile kaduda, et ma lähen talle järgi ja saangi tast pilti teha. Ja siis ta maandub sinna rohukõrte vahele ja ta on kadunud. Sest ta paneb tiivad kokku, ei miskit punast, enam mitte midagi, täpselt selline luitunud kollakaspruun nagu kõik need rohukõrred seal, sa võid teda vaadata ja sa ei näe teda, selle peale öeldakse, ega ta loll ei ole just, ja aga siis astud edasi ja siis ta leiab ise, et äkki see rumal lömastab mu ära ja siis lähedale kärinaga punaste tiibadega lendu. Niisugune tõeliselt atraktiivne kuju ja kuulub loopealsete imelike putukate hulka. Nutta elab kuivadel niitudel üldiselt. Ja muidugi on seal siis lambakarjad, aga on ka teisi veiseid näiteks seal, keda karjatatakse praegu. Ja natukene siis nagu Taavi ja, ja natukene nagu võõras. See loopealne Euroopa suurim Ölandi saarel ja üks kõige elamuslikum aeg oli meil selle suure Alvari peal, kui me otsustasime minna ühel üheks ööseks ööbima sinna keset halvarit, meil oli telk kaasas ja läksime siis ters tropi küla juurde, saan seal suure, Alvar südames. Juba sinna sõit oli elamuslik, sõidad täpselt nagu mööda asfalti, aga paistab, et see pole isegi asfalt, vaid seal kiviplaadid läigivad sulle vastu niimoodi kes järsku taipad, et see teekate on 400 miljoni aasta vanune, et, et see on tegelikult see paekivi, mis on seal õhukese mulla alt lihtsalt välja ilmunud. See on igal pool seal õhukese mulla all. Aga see on iidne tee, seda on kasutatud sajandeid ja selle tõttu on, on lihtsalt see õhukene mult sealt ära tallatud ja ilmunud see see paeplaat välja, mis on igal pool suurel halvaril tegelikult. Ja siis, kui me jõud vastupidav 400 miljonit ja just meeli talunud seda, et tema peal käiakse, sõidetakse kuidagi, seda ikka hooldatakse. Ei, ta on puhtalt looduslikult tekkinud, pigem on see niimoodi ei tekkinud küll, aga ütleme praegu ei, ei midagi nagunii on, sest see mõnes mõttes on see loopealse mullad ka ju niisugused väga õrnad ja õhukesed ja kui selle peal lihtsalt tallatakse, siis juba ilmubki see paekivi välja ja siis on lihtsalt seesama looduslik paekivi ja, ja keegi ei tee selle teehoolduseks mitte midagi, lihtsalt see on pigem sajanditepikkuse inimeste liikumise jälg, mis seal ka ei ole, ei poonitudega lakitud mitte midagi ja, ja võib-olla et maailma vanim tee kaante mine tea, võib-olla kuskil mujal. Et, aga, aga igal juhul see Viismeid törs troppi küll ajas küla on tegelikult mahajäetud. Seal on siis kümneid paekivist müüre, kunagised elumajad, laudad, kõrvalhooned, aidad, need moodustavad niuksed suure labürindi. Kõik, mis on seal puust olnud, see on kõdunenud, aga kivi on alles. Ja see oli küla, kus siis elada. D ligi 200 aastat, 1600.-te kuni 1800.-te aastateni. Ja siis jäeti ta maha. Nii et omamoodi niisugune. Ma ei oska öelda natuke kuumituslikse, need lõputud paekivist müürid igal pool, aga mitte ühtegi hingelist. Ja siis mõtled, püüad kujutleda, et kuidas nad siin ikka elasid, et et keset lagedat suvel lõõskas kuumus, talvel tuisk kuskile varju minna pole, need paekivimüürid olid ilma mördi Ta laotud, oli näha, et inimesed, kes ja küla rajasid, tegid seda viimases hädas. See oli ööl andi saare ajaloos niisugune aeg, kus tekkis üleasustus, inimestel polnud enam kusagil ennast elatada ja siis nad kolisid paikadesse, mis õieti sobi asustamiseks. Ja keset seda suurt Talvarit ehitasid nad siis küla. Ja ikkagi 200 aastat pidasid, mõtlesin vastu ütleme, sisulised pall ja kivi peal. Nad kasvatasid siin karja mõne koha peal, kus muld natuke paksem, püüdsid mingisugust põld pidada. Sõda oli üks rist ja viletsus küll. Ja siis me mõtlesime, et me jääme siia öömajale. Ja oli õhtu hämardus ja natuke kõhe oli küll nende ahervaremete kõrval, seal järsku hakkasime kuulma Ma hääli, need olid niisugused tüüri vanemad, täheled, tümpsuvad sammud tulid lähemale ja neid oli palju. Ja siis telgis või jah, ja siis kuulsime täiesti selgelt Niukest nominat. Läbi ninasõõrmed, sihukest selget mõminat nõudliku nohinal ja, ja siis oli küll, no tuli tõsiselt maha suruda seda tunnet, et nüüdne tulevad kõik need, kes siin on elanud öösel pimedas ja küsivad, kes lubas siis ja et miks te luba ei küsinud ja siis ilmus seal kadakad põõsaste vahelt välja üks sarviline pea ja teine sarviline pea. See oli üks veisekari. Ja muidugi need olid ka väga uudishimulikud, nad piirasid meid kohe siis. Ja otsustasime ikka jalga lasta. Et ega me neist lahti ei saaks Kitagressiivsest nad ilmudei, nad olid lihtsalt huvitatud, sest et loomad liiguvad üsna vabalt ringi, keegi neid ei karistata. Aga noh, inimesi seal kajale seal suure halvari keskel, nii et nagu iga inimene on väga huvitav, nende jaoks. Ei ole jah, aga, aga noh, see tõrs, tropi küla on ainult üks näide sellest, et niisugustest ajaloomärg kidest seal Ölandi saarel. Seal on palju vanemaid märg Käia ühed, mis mõjuvad alati väga müstiliselt, on need vanad ruunikivid viikingiaegsed, kivid, mille peal on niisuguses kummalises kirjas siis sõnumeid, et noh, tavaliselt nad on mingid hauakoha tähised. Etot. Ta elas üks mees, kes suri, sel ajal sündis sel ajal, mis mees ta oli, mis ta oma elus korda saatis, niuke pikad lood lugeda sa ei oska seda, kas sa näed, et läksid, pikad-pikad, niuksed, kriips, kirjad on sinna peale tehtud. Ja siis mõnikord olid need paeplaatide peal paeplaat oma mõnikord üle inimese pea paeplaat tõstetud, niimoodi serviti ja seal siis nagu suure käsula laua peal need kirjad mõnikord olid nendele rändkivide peal need kirjad. Noh, need olid ikka mõnikord ligi 2000 taastat vanad ja veel vanemad ja näiteks ka sellised kalmud son, laevakujulised. Nii et siis nagu niisugune pikk ka paadi tardad on nagu justkui laotada niisugustest kivide ridadest niukene piklik, paarkümmend meetrit pikk, nisugune, kalmu tähis ja, ja siis on kummaline mõelda, et nüüd on kusagilt muinasajast pärit, et keegi elas, keegi tegi midagi, keegi suri, keegi jättis mälestusmärgi ja kui see oleks olnud puust, oleks juba sajandeid tagasi jäljed kadunud. Aga kuna see oli kivist, siis ta on alles ja, ja selle pealt muidugi tänapäeva ajaloolased loevad väga palju välja minevikust kus ei olnud nagu noh mingisuguseid kroonikaid ega pikki mälestusi nagu kirjalikul kujul. Ja nendest kivistest vana aja märkidest oli kõige võimsam Eke Torpi kindlus Ölandi saare lõunaosas, see oli siis juba, kui eemalt tuleb keset lagedat on näha niisugune võimas ringmüür ja täiesti korrapäraselt ringikujuline mitmekümnemeetrise läbimõõduga nisugune kindlusemüür. Asi selles, see kindlus vanusega 1500 aastat pronksiajast pärit on taastatud praegu endisel kujul. Nii et siis niisugune ümar, sakiline ringmüür oma omad ja kaheksa meetrit kõrge ja täiesti terve ehe. Ja siis sa lähed sealt linnuse väravast sisse ja seal sees on kõik hooned on taastatud, nii nagu oli 1500 aastat tagasi. Seal on käsitööliste osa ja seal on kuskil aidaatia kõik hoonete välimus, õlgkatus, et paekivimüürid, sisemus, sisustus peensusteni, täpselt nagu, nagu sel ajal. Ja tööriistad muidugi, ja töövahendid ja ja takkapihta isegi koduloomad, nii nagu sel ajal olid, need sinna on just väga teadlikult toodud siis näidiseid. Kodus east, kanad, kuked, lambad, hobused, need kõige vanemad tõud, kes on säilinud. Ja need on siis niimoodi, et kui sinna näiteks tulevad külastajad on siis lasteaiale, see pakub tohutut lõbu, neid, neid loomi seal vaadata koduloomi. Vanemad inimesed proovivad võib-olla neid vanaaegseid tööriistu, et sa saad ühesõnaga käega katsuda seda 1500 aastat aastast kultuuri ja linnuseid on ju meil Eestiski sellest ajast teada kümneid, aga et ta on taastatud, jätan kivist. Jällegi, kuna ta asub paepealsel ja see on kõige parem materjal lihtsalt kõige lihtsam materjal, mida seal kasutada ja ajaloolased on selgitanud, et et see oli just maameeste lennus, et, et seal ei olnud mingit linna, vaid mingit 20 ülikute peret sealt ümbruskonnast võtsid kätte Ta ja ehitasid niisuguse kaitserajatise. Et siis, kui asi ohtlikuks läheb, siis lähevad sinna sinna varju ja see oligi too aeg, kus oli see suur rahvasterändamine? 1500 aastat tagasi Euroopas olid rahutud ajad. Ja see oli neil siis nii varjuminemise paik keset suurt lagedat, kus pole ühtegi metsatukka, isegi. Jaa, üldse ütleme Ölandi saar oli ikkagi asustatud ja tihedalt asustatud ja elust keev juba sel ajal sest muinasajal oli loopealsetel kerge rajada põlde, seal ei olnud vaja Paksu metsa hävitada, see mets oli, metsa polnud peaaegu ollagi ja suhteliselt prinditud Aktiivsete vahenditega sai, sai põldu teha, sai loomakarju pidada ja teistpidi ümberringi meri, see annab sulle süüa, võimaldab kauplemist teiste maadega. Nii et sel ajal, kui see Ecetorpi kindlus oli täies hiilguses oli tegelikult Ölandi saar tihedalt asustatud ja täis elu. Ja sellelt Ecetorpi kindlusest sealt Ölandi saare lõunaosas, sealt me läksime siis päris sinna Ölandi saare lõunatippu ja seal asub jälle noh, loodusesõprade nii-öelda meka, sest et see on Euroopa üks kuulsamaid linnupaiku, see on jällegi linnud, valivad oma rännet sügisel ja kevadel sihukseid teatud paiku ja Ölandi saare lõuna tipp on üks nende lemmikuid. Nagu meil Matsalu just täpselt, me olime linnusõbra jaoks nagu valel ajal, natukene augusti algus, siis see õige ränne on kuskil seal septembris. Aga ka sel ajal oli seal ikka juba seal mere peal ikka neid linnuparvi päris palju erinevaid liike seal ja luiki ja, ja sõtkad ja, ja kormorane. Ja kõik oli juba valmis seal üks, et koos linnuparvedega saabuvad ka linnusõprade parved keda võib-olla on isegi rohkem olenevalt eks ole. Ajas nojah, neid on igatahes hirmus palju, iga linnu kohta viis huvilist. No ei ole, lind on uskumatult palju sellises paigas, neid lendab sadu tuhandeid üleselt. Aga linnusõpru on võib-olla kõigest tuhandeid ka ikka korralikult ja, ja, ja noh, seal nagu olid näiteks linnus sõprade jaoks tehtud eripoed. Millesarnast ma ei ole kusagil maailmas näinud, millega nüüd küll kauplesid kõik, mida tõelisel linnusõbral vaja on, binoklid, need kaugvaatlus, pikksilmad on tegelikult väga peened ja mõnikord ka röögatult kallid riistad, ma siis kõik võimalik riietus joogi, tops massi, niisuguse kokkukäiva joogitopsi, sealt näiteks, aga ostmata jätsin ühe niisuguse varju, mis nägi välja nagu vihmavari oli ikka niimoodi lahti ja sinna peale ülalpool oli kirjutatud inglise keeles know shit ja see oli mõeldud linnukoloonia külastamiseks. Sest kui sa lähed linnukolooniasse, siis näiteks kajakad tulistavad sind oma väljaheidete, kas hoiad seda oma pea kohal niimoodi? Selliseid igasuguseid vidinaid ja siis tohutu tul hulgal näiteks linnulauluplaat, aitäh kõikidest maailmanurkade lindude häältest. Siis linnumäärajaid, Aafrika, Lõuna-Ameerika, mis tahes, ma tohutu paksud, uhked ilusad raamatut, see oli vapustav. See oli tõesti vapustav. Ja vihmavarjud ei läinud siis vaja või? Ma mõtlesin, et, et noh, et tahaks päris üle koormata ennast nende vidinatega, et parem las tulist siia, et raadioõnne tooma ja mis kõik veel, jah, jumal teab, et pigem pigem on, see on niisugune natukene humoristliku asjakene iseenesest muidugi. Ja vahepeal ma vaatasin ka, et seal oli, kes peredega olid siis väiksed lapsed sebisid seal mingi kuju ümber ja see oli pronksist hanekuju ja selle kõrval olid kaks niisugust pronksist kingake ülespoole käänatud ninadega ja lapsed ronisid laane selga ja lehvita siis sealt niimoodi vanematele ja seal mingit silti juures ei olnud. Silmapilkselt selge. Loomulikult on Nils olgersoni lemmik Hani isahani, Morten on seal, seda teavad kõik. Rootsi lapsed loomulikult, et see niimoodi on ja nad teavad, et see lendab minema ja läheb suurtesse seiklustesse ja nemad siis ka nagu tahaksid kuskile seiklema minna selle, selle isa hanega. Ja huvitav on ju see Selma Lagerlöfi, kes kirjutas selle raamatu. Ta on elanud selle Ölandi saare kõrval sealsamas Värmlandi maakonnas, mis on nüüd seal mandri poolel õelandi vastus, kõige lähem mandriosa. Ja noh, see raamat, Nils Holger soni imeline teekond läbi Rootsi, see peaks vist ikka eesti lastele siiamaani mingil määral tuttav olema. Et ikka niisugune ütleme, lasteraamatute kuldvara mitte vähem tähtis. P, ja Rootsimaal kindlasti teavad, kuidas Eestimaal ei no ma arvan, et vähemalt ütleme niisugune eelmised meie põlvkonnad seda Vladimir Beekmanni tõlget ikka ikka lugenud küll lapsepõlves ja ma ise mäletan isegi mingi film, Ani animafilm on tehtud sellest ja pea ilmselt rohkem kui üks rohkem kui üks. Ja noh, ta on ikka selles mõttes, kui sa oled nagu loodusesõber. Siis sa pead tunnistama, et, et noh, et iseenesest see idee on ikka särav idee, et rännata koos lindudega ja vaadata linnu pilgu läbi loodust ja seda rändamist ja, ja seda kõike, mis seal võib juhtuda. Ja noh, Selma Lagerlöfi lon seal muidugi palju põimitud veel neid neid vanu müüte sinna sisse ja vanu lugusid. Aga et rändlinnud rändavad ja et nende tee on nagu üks suur seiklus tihti väga ohtlik surma piiril. See see on ju fakt. Ja, ja see On ju ka meile tuttav tunne siin pool Läänemerd. Et kui sa näed need rändavaid linde, siis ikka tuleb mingisugune niisugune tunne sisse, et kui saaks kaasa või, või läheks ka kuskile. Ja nad tekitavad niisuguse rännu. Igatsusega igatsuse ja tahtsingi öelda, et kui mitte mingeid muid tundeid ei teki, siis siis mingi ebamäärane igatsus vähemalt küll ja ja selles mõttes on, on ikka see Selma Lagerlöfi raamat Nils Holger sonist ikka väga ja, ja täpne, selle igatsuse väljendus või väljaelamine. Kuigi ta oli selle vist kirjutanud hoopiski koolide tellimusel, tutvustada Rootsi loodust, aga hea kirjanik head, mis sai just. Ja eks Ölandi saar kokku ongi siis noh, minu jaoks selline rändeteede ristumispunkt, et siit rändavad üle linnuparved kevadeti ja sügiseti suurtes hulkades. Siin on olnud vana kaubateedekeskus, siit on peetud ühendust lääne Läänemere mitmes suunas ja, ja ta on ka erinevate kultuuride ja erinevate rahvaste kohtumispaik ja, ja ristumiskoht. Ja sellise teede ristumispaiga tähendusele mõeldes võikski lõpetada ja, ja kuulata Seesugune oli siis tänane saade pae kivises Ölandi saarest, millest räägime järgmises. Läheme. Mere lõunaotsa alustama reisi Saksamaal stuudiosse. Relve Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo. Randajad. Rantajat.
