Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Eesti rahvakalendris on täna Andrese päev. Vanasti peeti seda talve saabumise päevaks, mis lõpeb kadripäeva sula. Usuti, et kustpoolt Andresepäeval tuul puhub. Sealt puhub tuul kuni talvise pööripäevani. See on kolm nädalat, kuni 21. detsembrini. Räpina aianduskooli õppejõud Andres Vaasa tänane nime päevaline. Missugune on Andrese päeva eelne ilm olnud Räpina kandis? Andrese päeva eelsel ilma all on ikka oma nägu olnud alati, et tihtipeale on sellele perioodile sattunud sajuhood tavaliselt küll vihmahood ja selline suht-koht, sügisene ilm, aga sellel aastal tundub, et ta on suht kevadine, sellepärast et sellele lumele, mis on nüüd sadanud loodetakse peatset sulamist, et eks seda näitab kõik see aeg, aga tavaliselt on need Andrese päeva ilmad olnud niisugused raiused, pimedad ja lund on ikka aeg-ajalt olnud, aga mitte viimastel aastatel. Mis puudutab nüüd talvetulekusse, siis paistab, et kui see lumi ära sulab, siis ehk seda talve veel niipea sellise püsiva külma temperatuuriga ei tule, et niisuguseid külmi periood on ka varem olnud, ei oska nagu päris täpselt küll öelda, missugune see talv võiks välja kujuneda, seda saab kõige paremini teada siis, kui kevad on käes, et ega seda ette prognoosida väga ei saa, sellepärast et ilmakaardid on ka viimasel ajal väga heitlikud olnud ja loodame ainult, et ta ei tuleks siis ülimalt selline trastiliste temperatuuride vahedega ja noh, selline pehmemapoolne ehk äkki väga külmaks ei lahe. No eelmisel nädalavahetusel pühapäeval tuli kõikjal Eestis tuule ja tormiga nii palju märga lund, et mõnigi katus ei pidanud lume raskusele vastu ja langes sisse ja mitmel pool Eestis püstitati uusi lumikate rekordeid. Kuidas on aedadesse parkidesse istutatud, okaspuud märja lume raskusele vastu pidanud? Ja see märg lumi, mis küll siin Lõuna-Eestis oli suhteliselt kerge, et ta nii väga niiske ei olnud, et arvatavasti Põhja-Eestis võis ta raskem olla. Ei mõju need puudele küll hästi, sellepärast et, et mida kiiremini meil on võimalik, seda märga lund nendel okaspuu sortidelt nendelt puudelt, mis on siis kas kooldunud okstega maha raputada, seda parem on, sest tavapäraselt kuused, männid, nende sordid üldjuhul oma võra kuju nii-öelda taastavad pärast lume sulamist, aga elupuudel ja kadakatel see alati ei õnnestu. Need nende liikide sortidel on kindlasti vajalik võimalikult kiiresti see lumi maha raputada, dada ja päästanud selle lume raskuse alt, sest kui see lumi hakkab sulama, siis ta muutub veel raskemaks ja veel rohkem kallutab neid oksi siis vormist kõrvale ja välja. Juhul, kui nüüd inimesed on eelnevalt need puud kinni sidunud, siis probleem muidugi sedavõrd drastiline ei ole, et igasugused mitme haruga puud, mis on näiteks puukoolist küll tulnud, et nad võiksid olla küll ühe harulisena kujundatud tagala, Putini ideaalset kujundust ei ole nad mitmeharulised, näiteks elupuude sammas sordid ja, ja ka kadakate sammased sordid, et vot nendel on kindlasti vajalik nüüd kui lumi ära raputatud, see võra kinni siduda, et ta püsiks kompaktsena koos ja see lumi ei saaks siis neid üksikuid oksi sellest võrast välja koolutada ja painutada neid ning kui need oksad nüüd on pikka aega pain paraku jah, ei taha nad enam esialgsed kasvukuju tagasi võtta, siis tuleb meil need kas siduda tagasi või halvimal juhul tuleb üldse see oks ära lõigata, kuidas kevadel ütleme, me näeme teda niisuguse võra kujust välja eelduvana ja, ja võib-olla inetuna, sellisel juhul tuleb mõnikord ka kääridega seda aidata. Siin ongi mitmeid küsimusi okaspuude kohta. Kõigepealt inimesed ikka väga armastavad elupuid istutada ja mure tekib sellest, kui elupuud muutuvad pruuniks. Ja ongi meile tulnud niisugune küsimus, et lähimal vaatlusel selgub, et mingid valged tupsud on elupuude sees, lehvivad ka valged niidid, tegu oleks nagu ämblikuvõrguga, kuid need Nad ei ole. Nüüd on kirjutaja mures, et terve hekk võib-olla läheb välja. On veel võimalik midagi ette võtta. Ja elupuudel muidugi 2001. aastal siin diagnoosi, et Eestis esmakordselt üks haigustekitaja küll, aga sellisel juhul ei ole tegemist kindlasti selle haigusega, sellepärast et need valged tupsud võivad olla mustad vahk täidis meil tavapäraselt levivad küll nulgudel ja teistel okkalistel taimedel, aga soomu sellistel taimedel, mis on siis elupuud ja igasugused ebaküpressid nendel taimedel, need ei ole seda väga täheldatud. Võiks arvata, et kui seal on tegemist sellise ämblikuvõrku meenutava niidistikuga, et on tegemist Punase Cedric lesta kahjustusega, mida sooja talve tagajärjel meil eriti palju näiteks esines kanada kuuse sordil koonid ka aga see on üsna vähetõenäoline, nii et tegelikult ei, ei saa ilma seda kahjustust nägemata väga hästi diagnoosida, millega täpselt tegemist on aga kindlasti kõik kogu selle puu varise ja nende kahjustunud okste väljakorjamine ja puhastamine annaks kaasa sellele, et see puu puhastuks ja võib-olla kevadel siis tuleks kindlasti üle pritsida. Kui nüüd on tegemist tõesti nende valgete tupsudega, siis putukatõrjemürkidega, mis on siis mõeldud lestade ja ütleme lehetäid ja kõikide nende tõrjeks, et see võiks aidata siis nendest valgetest tupsudest lahti saada. Tõenäoliselt ei ole tegemist haigusega, vaid on tegemist kahjuritega. Siis üks saiasõber tahaks istutada naabri eest varjumiseks umbes 20 meetri ulatuses igihaljast hekki. Ja nüüd ta ei tea, kumba valida, kas kadakad või ilupuud hetk peaks olema umbes kolm-neli meetrit kõrge ja seda ei oleks vaja kogu aeg pügada, et oleks niisugune pügamise vaba. Ta küsib, kas püramiid jäid vorme tohib üldse nii tihedalt istutada, kui hekiks on vaja ja kas sobiks rohkem rootsi kadakas või mõni elupuu sort? Tegelikkuses sõltub suurel määral sellest, kus antud krunt paikneb, kas see on nüüd viljakamal mullal? Võidan kuivemal mullal, juhul kui meil on tegemist sellise alaga, kus on lähedal baas ja suvel kaldub see pinnas kuivusele, siis võiks eelistada kadakad, sammas jäid Sarte ja seal siis tõesti seda niinimetatud rootsi kadakad sõitsika või siis sortihybernika, mida võib siis istutada küll tihedalt üksteise kõrvale, et need võrad küll liituvad, aga nad moodustavad ühtse sellise kaitsva müüri. Loomulikult peaks arvestama sellise istutuse korral, et need taimed, mida te sinna istud, tahaksite, on ühe tüvega, et neil ei oleks mitut tüve ja nad kujundatud oleksid siis sellise ühe läbiva tüvega selle tõttu et siis ei teki talvel seda maalimise probleemi, et kui on mitme tüveline, siis tihtipeale just kadakatel lume raskuse tõttu need oksad valivad sealt võrast eemale ja see eeldaks sisenemine, seda hekki. Seome nii-öelda enne talve tulekut kinni neid puid, mis meil on mitmed hüvelised, aga kui meil on ühe tüveline, siis see probleem nagu on lahendatud, et see siis antud juhul kas paindub ühele või teisele poole, aga tai paali siis ühtegi oksa välja. Kui meil on viljakam pinnas, siis ma eelistaksin võib-olla sinna elupuud ja nenteid sammaseid sorte, millistest siis on võimalik teha tõeline selline tumeroheline elav müür ja kahtlemata eriti need sammas sordid, et kui neid tihedalt istutada, siis jäävad nad sellise Ilusa lainelise joonega ka, et kui neid ei pügataja ja kui nad on ühe tüvelised, siis sellisel juhul on nad hekiks igati viivad, et jälle see mitmetüvelisust võib tekitada nüüd raske lumega selle olukorra hekist. Nüüd koonduvad need üksikud oksad välja, et selle vältimiseks tuleks siis väikestel taimedel kujundada ainult üks tüvi ja see siis suundub sinna taeva poole. Ja järgmine küsimus ongi selle kohta, et kanada kuusk koonika on juba aias kasvanud neli aastat, aga tänavu hakkas üks haru kõrgusesse kasvama ja ta näeb välja nagu tavalise kuuseoks. Kas selle peaks ära lõikama, mida peaks tegema? Ja see tuleks kindlasti ära lõigata, sest kanada kuusel tema sordil koonika esineb tagasi muteerumisel tähendab seda, et puu võtab esialgse ehk emapuu ilme, kus ta kunagi on saadud aastal 1904, nii et ta on üle 100 aasta. Meie käib aianduses olnute sort. Temal esineb aeg-ajalt tõesti niisuguseid üksikuid põhiliigile sarnaseid oksi sees ja need oksad tuleksid kõik koheselt ilmumise käigus ära lõigata tahad, neid ei ole siis sobilik jätta, need on tavalisest sordist, siis kiirema kasvuga ja nad näevad inetud välja, et need tuleksid eemaldada. Siis üks tubli aiasõber on istutanud endale vabakujulise heki 30-st elupuust, mis on hals trupi sorti. Ja nüüd ta küsib, et kas Niteks talveks varjutuskangaga kinnitatud. Ma ja millal oleks selleks õige aeg, kas peaks katma siis kõik need 30 elupuud ükshaaval või saaks tervele reale korraga peale tõmmata. Elupuud on umbes 80 sentimeetrise vahega ja umbes 50 sentimeetrit alles pikad. Kui ta on nüüd korralikult suve jooksul kasvanud ja juurdunud ja nende taimede eest on hoolitsetud, siis ma usun, et selle kinnikatmine varjutuskangaga ei ole isegi vajalik, peaasi, et nad väga seal lume all ei jääks. Nende ladvad ei koolduks ära, et selle raske lume võiks küll pealt ära raputada ja katmine oleks ehk vajalik, kui see istutus oleks toimunud sügisel ja taime ei olek enne talve saabumist piisaval määral juurdunud. Sellisel juhul on see varjutamine ehk vajalik juhul, kui tuleb meil väga intensiivne veebruaripäike või, või märtsipäike seal ja maa on külmunud ja võib-olla vägagi palju lund ei ole, sellisel juhul võiks tulla kõne alla, et me tõmbame ainult lõunapoolse külje peale ühe sellise pika riba ühele poole paneme sinna sisse toed või kui meil on võimalik, paneme praegu juba, kuna muld on sula, sinna toed ja tõmbame ainult ühe sellise sirmi sellele elu boreale, aga üldjuhul. Ma arvan, et see ei ole vajalik, sellepärast et kui see istutus on kevadel toimunud suve jooksul on olnud piisavalt sademeid, et elupuutaim peaks olema nüüd küll vastu talve ilusti ära juurdunud ja vastu pidama. Küsitakse veel, et tahaks nagu ise okaspuid pookida, aga ei tea, kas seda peaks otsima siis vastavat kirjandust või kas teil, Andres Vaasa on mingid õppepäevad, kus aia sõbrad saaksid vahetult nõu küsida. Okaspuude pookimine on loomulikult natuke keerukam kui leht puude pookimine seal enne tuleks ookeanis võtted selgeks õppida lehtpuude peal ja siis minna okaspuude juurde, sest okaspuude pookimisel peab olema piisavalt kiire ja vilunud, sest kui me seal kaua aega nende pooke Tadel laseme vabalt olla, ehk ei ühenda neid lõikepindadele, ilmub vaiksis kokkukasvamine aluse ja poogendi vahel ei ole hea ja, ja see võib lõppeda üldjuhul mitte kokku vastamisega vastavat kirjandust. Nüüd sellist värsket minu teada ei ole palju ilmunud aga aiandusraamatutes eritisse okaspuude raamatutes on siis üksikuid lõike sellest pookimis võtetest ja nende kasutamisest küll, kellel nüüd on väga suur huvi, siis ma usun, et Eestis on näiteks Tartu puukool, kes on talvist okaspuude ookeanis teinud. Et kui sealt puukooli aednikega kellegagi kokku leppida, siis ehk saab sinna õpipoisiks minna, näidatakse seda aitäh ja jagatakse ka kogemusi. Räpina aianduskoolis peaks jaanuarikuus toimuma üks õppepäev, kus peaksin rääkima spaleer puudest, need on siis vorm, puud nii-öelda õunapuudest ja peaksin rääkima ka vorm puudest, okaspuude puhul ehk nende pügamisest ja nende hooldamisest, kuidas neid talvel hooldada ja missugused küsimused võivad tekkida ühe või teise puu pügamise puhul. Sellest saab täpsemat infot meie kooli aianduskooli kodulehelt. Millal see täpselt tuleb, see ei ole veel paika pandud, aga aga see peaks ilmuma üsna peatselt sinna aianduskooli kodulehele ka. Räpina aianduskoolis on huvitavaid kursusi juba tuleval nädalal teisel detsembril, kursus, taimehaigused ja kahjurid. Kolmandal detsembril haljasalade rajamine ja kujundamine. Kolmandal detsembril algav kursus, kaasaegne ikke vana ja viiendal detsembril on õppepäev trendid, pikad ja tänapäevased jõuluseaded. Tuleval pühapäeval, seitsmendal detsembril on Tallinna botaanikaaias lahtiste uste päev. On hulk tasuta ekskursioone, taimi saab läbi mikroskoobi vaadata ja muud huvitavat. Proua Arunurme kirjale tapalt alles otsime vastust kuulmiseni.
