Kumu kunstimuuseumis on avatud näitus Merike Estna ja mina kui maal see koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest Merike Estna isikunäitusest, sinine laguun ja rahvusvahelisest maalinäitusest. Mina kui maal delta stuudios ongi nüüd kunstnik Merike Estna, tere tulemast. Tere kunstnik. Enamasti tahab oma töödega midagi öelda või küsida või mõnele enda jaoks olulisele teemale osutada mida käsitleb näitus. Sinine laguun. Ja see lugu on, ongi põhimõtteliselt üks suur küsimus või palju küsimusi. Et kuidas vaadata asju, millega me oleme harjunud ühtemoodi, kuidas neid teistmoodi või kuidas läheneda millelegi hoopis teise nurga alt ja mina siis teen seda hetkel vaadates läbi maalimaani midagi. Ja üritades siis vaadata maali kuidagi teistmoodi kui on võib-olla traditsiooniline. Et kuidas oleks veel võimalik, mis võiks olla mõelda. Kuidas seda selgitada, et millise nurga alt seda vaadata veel saab? No näide on palju erinevaid võimalusi. Et siis mis võiks olla maal, et maailm on näitusel, kas näiteks raamat, maalid, mis on köidetud raamatuks, et sa ei saa seista siis traditsiooniliselt maali ees ja sellega suhestuda vaid sa pead avama raamatu lähitsema, vaatama erinevaid lehekülgi, ka on kaasatud erinevad meeled, et sega, katsud seda maali tunnetad teistmoodi. Ja näha kõike korraga, ei ole ühtset vastust küsimustele või siis maalid, mida saab endale selga panna, mille sees saab olla, et sa see ka kompamis meeled ja sa oled tööst osa, siis avamisel olid meil ka maal, kui mida sai süüa, valmides juua. Et palju erinevaid pakkumisi või küsimusi, kuidas saaks? Üks selline maali sellise harjumuspärase vormi, nagu lõhkumine teile üldse huvi pakub või miks see maal, kui selline värvid tasapinnal ebapiisav tundub. Ma arvan, et ma ise ei lähene sellele üldse niimoodi, et oleks mingi traditsioonilise vormi lõhkumine vaid minu jaoks. Maaliruum on siis Averdunud juba, ma arvan, see toimus paarkümmend aastat tagasi, algasid sellised liikumised ja ei ole selliseid piire, ma arvan, ja sellega ka tegeleb siis teine näitus, grupinäitus, kus on väga palju siis erinevaid lähenemisi, erinevaid võimalusi välja toodud, kuidas keegi tegeleb maaliga või jällegi, et mis on maal, et seal on palju erinevaid tehnikaid. Tehnikate vahelised piirid on kadunud. Et Averdunud ruum Ja see seobki neid kahte näitust üheks kokkukäsitlus. Jah, kindlasti selles mõlemad näitused tegelikult tegelevad siis maaliga hoopis avaramas mees või samas on grupinäitusel ja ka minu näete seal ka väga traditsioonilist õlimaali lõuendil, mis ripub seinal. Et selle näituse mõte ongi rohkem see, et mis on võimalik ja kas on võimalik, et ja tegelikult kõik on võimalik, ka on võimalik see siis traditsiooniline variant, et see ei ole mingi manifest millegi vastu, vaid rohkem avarama mõtlemise poole. Kuidas mina kui maal toob kokku, nagu öeldud, sai sellised eriilmelised tööd rahvusvaheliselt kunstnike tiimilt. Aga mis nendes veel võiks ühist olla nendes kunstnikesse, nendes töödes, et kuidas nad üldse ühte näitusse kokku mahtusid või sattusid? No kindlasti vähendab ka põlvkond selles mõttes tegemist on minu siis põlvkonda kuuluvate noorte kunstnike ja kes tegelevad maaliga praeguses hetkes ja isse lähenemine maalile avanevas võtmes. Aga kunstnike on väga erinevaid sellel näitusel, et see mõte ei olnud tõesti nagu näidata nagu ühte lähenemist ja neid töid on väga erinevaid. Räägime nendest kunstnikest lähemalt, kelle tööd seal esindatud on näitusel? Tegemist on siis väga rahvusvahelise näitusega, et kunstnike nii Euroopast kui kaugemalt ja väga palju erinevaid lähenemisi, kaks põhisuunda võib-olla võib välja tuua või põhiküsimus, et kui rääkida, et mis on maal, siis kas ma olen see, kui on kasutatud värvi et siis sellise lähenemise poole liiguvad näiteks härra Scott, kellelt on väljas näiteks vaip, mis vaip kui maal või siis ka akvarell tualett paberil, et mis teeb maalist maali, siis teine suund võiks olla jälle maalid, mis näevad välja nagu maalid, nagu traditsioonilised maalid seinal, aga milles ei ole kasutatud värvi näiteks Katinga, Belž küünelakimaalid või ränrissi maal, mis on tehtud plastiliinist või Frank Hammer Läänemaal, mis on tekkinud siis keemilise reaktsiooniga. Kui, siis edasi nagu detailsemalt, siis üks kunstnik, kellelt on väljas ka kõige traditsioonilisemad maali esindavad maalid on Ani hämanud, et, et minu jaoks on ka huvitav see, kuidas ühe kunstniku praktikasse mahub nii palju erinevaid tahke. Temalt on siis need maalid, mis on väga traditsiooniline, väga viimistletud õli lõuendil, aga samas on temalt ka näiteks video, mis näeb välja jällegi nagu maal, aga on tegelikult portree, mis on videoformaadisopis või ka objektidega, tema tegeleb siis Eesti kunstnikest on meil esindatud Kristikongi ruumiinstallatsiooniga Kris Lemsalu, kes küll põhiliselt Viinis aga töötab palju raamikas segades teiste tehnikatega, siis kohapeal valmisid väga palju tööd, et see seinamaali käis tegemas Nicole Sparti ja GM sfääris videotööd, mis võib-olla on üllatav leida maalinäitusel, et siis meil on eye Räkaavalte, kes palju teeb koostööd siis erinevate maalikunstnikega või siis kollektsioonidega ja kaasab tihti oma perfoometsitesse siis maale, kui peaaegu nagu osalejaid. Et siis temalt on meil performance'i dokumentatsioon, siis Jon Rahman, kes siis kunsti ajalooliselt tuntud Töid kasutab oma töödes loob nendest totaalseid keskkondi. Et temalt on meil Joann Krist, striim hos ja võib-olla kõige romantilisem ma ütleksin, me grupinäitusel on säimann Daniel, kõik nende noor norra kunstnik, kellelt on siis erinevate taimedega värvitud paberilehed. Et igast siis kas marjade, seente või puulehtedega igast taimest tekib kergelt erinev toon. Ja siis Kerstin Prätz kindlasti väga oluline kunstnike New Yorgist, kes on võib-olla siis natukene sellest põlvkonnast natukene juba ees käinud ja selle maaliruumi avardamiseks oluliselt tegelenud. Ja siis veel eesti kunstnikest Taavi Tulev heliteos ja lõpuks ta kahte näitust ühendav lüli on veel ka triima elanud unistustes, mis on minu ja just akustika, vaid siis ühisprojekt, mis põhineb siis piknikul uuendil, kuhu saab kaasata siis kas erinevaid sündmusi või erinevaid kunstnikke erinevatest. Ja siis see tekst, mille on juste kirjutanud ja mis on ka siin ajalehed. Milliseid töösid sellest grupi näitusest, ise võiksite esile tuua. Steele sümpatiseerivad. Minule sümpatiseerivad omanikelt kõik tööd väga sellel näitusel ja see esiletoomise küsimus on praktiliselt võimatu, sest et minu jaoks on iga öösel väga oluline ja omavahel, neil moodustub paljude dialooge. Ja ma arvan, et iga väiksem detailsel nätsel on väga tähtis. Teie enda kunstnikutee on läbinud mitmeid erinevaid faase, kui nii võib öelda. Aga kui nüüd võtta veel see, et käsitlete maali mitme nurga alt, siis mis veel on sellised põhilised huvid või küsimused, millega te praegu tegelete või mis pakuvad huvi, millesse tahaks rohkem süveneda? Tulevikus? No ma arvan, et tegelikult see, mis mind ajendab maali niimoodi vaatama, ongi nagu üldisem küsimus. Et kuidas üldse on võimalik mööda vaadata või ümber vaadata mingeid harjumusi? Mina arvan, et see on väga huvitav küsimus ja see on päris keeruline, sest et tihti neid asju, mis on nii sisse harjunud, me isegi ei pane ju tähele ja ei tule isegi selle peale, et seda ümber vaadata. Et isegi seda nagu kohta leida on juba päris huvitav. Tänan teid, Merike Estna stuudiosse tulemast. Me rääkisime näitusest Merike Estna ja mina kui maal, mis on kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunstigaleriis avatud teise novembrini.
